Kóshpeli ata-babamyzdan kele jatqan, әr otbasy tórinen oryn alar qasterli múranyng biri - besik. «Esik kórgendi alma, besik kórgendi al» degen danalyq sózding qasiyeti de erekshe.

Jonghar shapqynshylyghynan qyrylghan elding qaldyghy toz-toz bop beti aughan jaqqa qaray bosyp, ýdere kóshkende, ayaghy auyr jas kelinshek jabdyq-jaraghy joq bos besikti arqalap bara jatqan kórinedi. Tóle biymen qatar kele jatqan kisi: «Myna beysharanyng kórpe-jastyghyn tastap, bos besikti arqalap kele jatqany-ay!» - depti. Sonda Tóle bi: «Balanyng besigi – keng dýniyening esigi ghoy», - degen eken. Osy aitylghan sózde ýlken oy jatyr... Ertenge degen ýmit bar.

Besik – atadan balagha, baladan kelesi úrpaqqa jalghasa beretin kiyeli mýlik. Babalarymyz múny «Atasy ósken besikte tua jatyp ósipti» dep te aitqan. Besikti qasterleu de sodan qalghan úlaghatty dәstýr. Sol sebepti ony nәrestesiz bos terbetuge tyiym salynghan, sәbiysiz bolsa da qúrmettep, onyng arqalyghyna aq baylap, ayaq astynan jogharyda ústaghan.

Ata-babalarymyz besikti kóterme jәne terbetpe besik dep eki týrge bólgen. Kóterme besik ótken qily zamandarda, ýrkinshilikte, kýn-týn demey bosqyn atalghan kezende paydalanylghan. Kóterme besikting terbetpe besikten aiyrmashylyghy – onay jasaluy. Qonaq kórpening tórt búryshy baylanyp, baylau jibin jylqynyng qúiryq qylynan nemese jalynan arnayy esip, ortasyna sol nәrestening denesine shaq taqtay salynyp, shýmek ornalastyrghan. Múny arnayy sheberding jasauynsyz-aq әrkimder jol-jónekey óz qolymen jasap, paydalanghan.

Al terbetpe besik – qazirgi ózimiz jasap, otyryqty orynda nemese kólikti kóshterde paydalanyp jýrgen besik. Besikting nәreste bóleudegi artyqshylyghy: birinshiden, nәrestening dene qúramynyng týzu ósui, ekinshiden, nәrestege jaylylyghy, senimdiligi jәne tazalyghy, ýshinshiden, әrtýrli kýtpegen nәrselerden qauipsizdigi.

«Bizding qazaqta besik әkelu degen bar. Búl salt әsirese, Jambyl, Qyzylorda, Ontýstik Qazaqstan oblystarynda saqtalghan. Tipti búl – Kenes ókimeti kezinde de osy atalghan ónirlerde manyzyn joymaghan salt. Besikti balanyng naghashy әjesi әkeledi. Kelin bosanghannan keyin ózin-ózi syilaytyn kez kelgen ana mindetti týrde qúdalaryna qútty bolsyn aityp, qyzynyng qal-jaghdayyn biluge keledi. Búl – ana ýshin paryz. Óitkeni jatjúrttyq bolghan perzenting «Ana» atanyp jatyr. Ana boludyng qanday ekenin jýreginen júlyp qyzyn úzatqan әr ana jaqsy biledi. Demek, qyzynyng jaghdayyn biluge, qúda-qúdaghiyna qútty bolsyn aityp barugha әrbir qazaq әieli mindetti» (Zeynep Ahmetova).

Nәresteni besikke bólerde úiymdastyrylatyn yrymdar da jetkilikti. Mәselen, qasiyetti arsha, qylsha nemese adyraspan siyaqty ósimdiktermen «alas-alas, alasqa bolmas talas» dep alastap Alla taghaladan shýkirshilikti nәsip qylady. «Úzyn tilden, suyq kózden, jaman sózden saqta» dep jaqsylyq tileydi.

Besikting ainalasynda ótetin quanyshty jayttar da jeterlik. Mәselen, ómirge jana kelgen nәrestening kindigi týsken song besikke salady. Besikke bóleytin kýni otbasy men aghayyn-tuystar, kórshi-qolandar merekeli sauyq jasaydy. Key adamdardyng әl-auqatyna qaray besikke nәresteni bóleu toy-dumangha úlasady, tipti «besik toyy» dep, at shaptyryp, kókpar da tartqan.

Qazaq ýshin dýniyege jana kelgen úrpaghynan qymbat eshnәrse bolghan emes. Sondyqtan da ony alghash besikke bólerde besik jyryn aitu, qúrmetteu әr ata-ananyng mindetti boryshy.

Serik Abylay

Abai.kz