Múhtarbay Ótelbaev:
«Býginde qazaq tili, aghylshyn tili, tehnologiya degendi kóp aitamyz. Ras, әlemde tehnologiya qaryshtap ósip ketti. Mysaly, kýni-týni baylanystaghy myna qalta telefonymyzdy da qazaq tilining mýddesine qyzmet etkize biluimiz kerek. Qazir úyaly telefonmen birinshi adam óz ana tilinde (arab – arabsha, nemis – nemisshe, aghylshyn – aghylshynsha...) sóileydi, al nәtiyjesinde әrbir tyndaushy (nemese qabyl alushy, әngimelesushi) ózining tilinde erkin qabylday beredi. Búl - úyaly telefon bir tilden ekinshi tilge op-onay audara alady degen sóz.

Jaqyn bolashaqta barlyq halyqtyng adamymen solardyng «tilinde» sóilese beretin bolamyz. Yaghni, smartfondaghy (telefon t.b.) sózdik janymyzdy qinamaydy. Álemde osynday tehnologiyalyq tónkeris jýrip jatqanda, bizding balabaqshadan bastap «aghylshyn tili!» dep janyghuymyz mýldem teris bolyp shyghady.

«Aldymyzdaghy 15-20 jylda «tilmash telefondar» eng jaqsy audarmashydan әldeqayda sapaly audara alatyn bolady» desem, kýmәndanbanyzdar. Esterinizge «shahmat oinaytyn programmany» týsireyin. Qazir kompiuterden әlem chempiondary da jenilip jýr. Al kezinde «kompiuter eshqashan chempion adamdy shahmattan jene almaydy» deytin edi aqylgóiler.

Biz qazaq tilin damytugha, qazaq tilin tereng biluge tyrysudy qoldap - qolpashtaugha tiyispiz. Myna zamanda bir tildi tereng bile týsu – asa qajet bazalyq dýniye.

Shetelde oqyp kelgen jap-jas bilim salasy basshylary kózin júmyp alghanday bilmey, el basshylyghyn «ýsh til bizdi úshpaqqa shygharady» dep aldausyratu – qay jaghynan da qisynsyz, ónimisiz, bolashaghy joq birdene (dúrys emes nәrseni «iydeya» deu de kýpirlik). Áyteuir qazaqqa tek Qúday kómektesip jatady. Álgidey ana tiline esh ziyan tiygizbeytin, qayta onyng qoltyghynan demeytin tehnologiyanyng Qazaqstangha jetetin kýni de alys emes.

Joghary lauazymdy memlekettik qyzmetkerler osy mәselege shúghyl kónil bólgeni dúrys bolar edi».

Bijomart Qapalbekting facebook paraqshasynan

Abai.kz