- «Kóshi-qon turaly» jana zandaghy, oralman azamattyq alsa da, oralmandyq jenildikteri saqtalady, - degen sheshim jenis emes, búl - óte kesh qalghan sheshim, - deydi últ jәne qogham qayratkeri, eks-deputat Amangeldi Aytaly. Onyng aituynsha, jana zang elge oralamyn degen shettegi qandastarymyzdyng ýmitin tolyq aqtay almaydy. Juyrda ghana Elordamyzda ótken dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayyna qatysqan Amangeldi Aytaly «Jas qazaqqa» arnayy súhbat berip, parasatty pikirlerimen bólisken edi.

- «Kóshi-qon turaly» jana zandaghy, oralman azamattyq alsa da, oralmandyq jenildikteri saqtalady, - degen sheshim jenis emes, búl - óte kesh qalghan sheshim, - deydi últ jәne qogham qayratkeri, eks-deputat Amangeldi Aytaly. Onyng aituynsha, jana zang elge oralamyn degen shettegi qandastarymyzdyng ýmitin tolyq aqtay almaydy. Juyrda ghana Elordamyzda ótken dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayyna qatysqan Amangeldi Aytaly «Jas qazaqqa» arnayy súhbat berip, parasatty pikirlerimen bólisken edi.

Jas qazaq: Amangeldi agha, dýniyejýzi qazaqtarynyng kezekti basqosuynan nendey oy týidiniz? Búl jolghy jahandyq jýzdesu әlem qazaqtarynyng týitkildi mәselelerin sheshuge әser ete aldy ma?
Amangeldi Aytaly: Búl - mening qatysqan ýshinshi qúryltayym. Ýsheuin eptep salystyryp kóruge bolady. Songhy qúryltayda sheteldegi qazaqtardyng Qazaqstangha «qonys audarugha» degen ýmiti zor edi. Sonday-aq, kóship kelu qarqyny da qazirgi uaqytpen salystyrghanda, óte joghary bolatyn. Býgingi qúryltay aldynghylarynan góri kóp jaghdayda kónilsizdeu ótti. Onyng basty bir sebebi, búrynghygha qaraghanda, Qazaq eline keletin kóshting sayabyrsuy, bәsensui. Osy mәsele eldegi qazaqtardy da, sheteldegi qazaqtardy da oilandyryp otyr. Búl jerde «Kóshting bәsensuining sebebi nede?» degen súraq ózinen-ózi tuyp otyr. Kóshting sayabyrsuy aldynghy qúryltaylardaghy ýmitting tolyq aqtalmaghanyn kórsetude. Osy jolghy qúryltayda bir kónil audarghanym, biz býginge deyin Qazaqstangha kóship kelgen qazaqtardyng tolyq sanyn bilmeytin siyaqtymyz. Mysaly, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev óz bayandamasynda «300 myng otbasy kóship keldi» dese, kóshi-qon mәselesimen ainalysyp jýrgen deputat Uәlihan Qalijanúly «260 myng otbasy qonys audardy», - dedi. Búl alshaqtyq neden tuyp otyr? Optimistik kózqaras tughyzu ýshin, bireuler preziydent­ke mәlimetti ósirip berip otyr ma? - degen oy keledi. Sondyqtan, kóshi-qon esebining qansha bolghanyn bilmeuimiz de biraz oilargha jeteleydi.
Biz ya moyyndayyq, ya moyyndamayyq, diaspora degenimiz - ghylymy termiyn. Tarihy Otanynan shashyrap, jer-jerde jýrgen etnostyq toptardy diaspora deydi. Diasporada eki ýlken mәsele bar. Keyde «diasporanyng eki jany bar» deydi. Bir jany ózining túryp jatqan eline beyimdelip, sonyng zanymen ómir sýrip, kýnkóris jasauy. Ekinshi jany - tarihy Otany. Osy eki dýniyening ortasynda jýrgen adamdar týbi bir jaghyna shyghuy kerek. Álem tarihy kórsetkendey, diaspora ya ózi jýrgen ortasyna sinip, joghalyp ketedi, ya eline oralady. Mysaly, qazaqtargha sinip ketken qojalar men tóreler siyaqty. Kóptegen elderde múnday diasporalar bar. Ata-tegin bilgenimen, biraq mәdeniyet, til, dәstýr, oilau jýiesi jaghynan ómir sýretin ortasyna birte-birte sinip ketedi. Mysaly, qypshaq ne músylman tektes orystyng qanshama familiyalary bar. Biraq, orysqa sinip ketken. Sol siyaqty Reseydegi, Qytaydaghy jәne t.b. elderdegi qazaqtardyng da túratyn ortasyna sinip ketu qaupi bar. Sondyqtan, kóptegen diaspora ókilderi tarihy Otanyna qonys audarugha tyrysady. Sebebi, shetelde ómir sýretin esh etnostyq top ózinen-ózi joghalyp ketkisi kelmeydi. Onyng últtyq sanasy bar. Biraq, eng bir ýlken mәsele - tarihy Otany tartymdy boluy kerek.
Jas qazaq: Osy jerden sózinizdi bóleyin, qúryl­taydaghy sózinde Preziydentting ózi songhy kezderi belgilengen kvotanyng tolmay jatqanyn aityp qaldy. Nelikten kóshi-qonnyng qarqyny búrynghydan sayabyrsydy?
Amangeldi Aytaly: Bir jaghynan, shetelderde túratyn jaghdayy jaqsy, ózining sýiikti kәsibimen ainalysatyn diaspora ókilderi Qazaqstangha kelmes búryn, bizdegi kәsipkerlikti, intelliygensiya men qatardaghy adamnyng kýnkórisin ózining Europadaghy nemese Qytaydaghy ahualymen salystyrady. Jasyratyny joq, jasy úlghayghan adamdar tarihy Otanyndaghy jәne sheteldegi zeynetaqyny salystyrady. Mysaly, Qytayda túratyn qazaqtardyng zeynetaqysy Qazaqstandaghydan eki esege kóp. Sondyqtan, keybireuleri Qazaqstanda túryp, Qytaydaghy zeynetaqysyn alyp kelip jatady. Mine, sanany túrmys biyleydi degen osy. Tәuelsizdigimizding 20 jylynda 1 milliongha juyq qandasymyz elge qonys audardy desek te, Qazaqstandaghy әleumettik jaghday (әsirese, jergilikti qazaqtyng túrmys, bilim, densaulyq, júmyspen qamtamasyz etilu dengeyi) jaqsarmay, shettegi qazaq ýdere kóshpeydi. Sodan son, kәsipkerlik ahual jaqsarmay, jemqorlyq pen burokrattyq psihologiya joyylmay taghy kele almaydy. Shyndyghyn aitsaq, belgili bir jaghdayda elimizge degen senimsizdik, ýrey bar. Kóshi-qonnyng sayabyrsuynyng bir sebebi - osy.
Jas qazaq: Amangeldi agha, siz bir súhbatynyzda: «Shetten kelgen qazaqtardy әli de bolsa, últtyq túrghydan jatsynu bar», - dep ediniz. Osyghan ne sebep?
Amangeldi Aytaly: Birinshiden, ekonomikalyq jaghday. Sebebi, eldegi qazaqtardyng birazy baspanasyz, júmyssyz jýrgende, shetten kelgen qazaqtargha ýi-jay salyp, júmys berse, «Nege búlay?» - degen oryndy súraq tuady. Múny ghylymnyng tilinde «migrantofobiya» deydi. Mysaly, Qazaqstannan qonys audarghan orys nemese basqa últ ókili ózining tarihy Otanynda belgili bir artyqshylyqtargha ie bolsa, ol elde de osynday psihologiya bolady. Mysaly, AQSh-ta Meksika, Ispaniya jәne t.b. elderden kelgen migranttargha birden jaghday jasalmaydy. Sebebi, jergilikti halyq oghan qarsy. Olargha birden azamattyq ta bermeydi. Olar birte-birte amerikalyq bolady. Búl - bir jaghday. Ekinshiden, qazaq últy әli de bolsa: «Osy elding iyesi - biz», «Qazaq tilining iyesi - biz», «Qazaq mәdeniyetining múragerimiz», «Qazaqtyng tarihy - bizding tarihymyz» dep aitatynday joghary dengeydegi últtyq sanagha kóteril­mey túr. Sondyqtan, shetten kelgen qandastarymyzdy әli de bolsa, últtyq túrghydan jatsynu bar. Olargha kәdimgi bir enshisi bólinbegen bauyry retinde qolghabys bereyik demeydi. Barlyghy birdey bolmaghanymen, sol kóship kelip jatqan qazaqtardyng bireuine ózbek, bireuine qalpaq, bireuine qytay, bireuine monghol t.s. at qoyyp jatu - bizding qazaq retinde de, azamat retinde de әli dengeyimizding tómendiginde. Osy bir faktor әri shoshytady, әri oilandyrady. Osylaysha biz әlemdik dengeydegi qazaq últy bolu týgili, kóship kelip jatqan milliongha juyq qazaqtyng ózin «mynau Mongholiyadan kelgen qazaq», «anau Qytaydan kelgen qazaq», «al mynau Ózbekstannyng qazaghy» dep jikke bólip jatyrmyz. Rulyq jikshildik degen óz aldyna. Shettegi qazaqtyng Otanyna oraluyna bir ýlken psihologiyalyq tosqauyl bolyp túrghany - osy. Ýshinshi tosqauyl - bizding «Kóshi-qon turaly» zanymyz ýlken aitys-tartystyng nәtiyjesinde shetelden kelgen qazaqtargha orys tilin biludi mindettedi. Onyng sebebi, memlekettik qyzmette jýrgen qazaqtardyng qazaq tilin bilmeuinen. Sondyqtan: «Qazaqstangha kelding be, men senimen oryssha sóilesemin! Sen orys tilin ýiren! Men qazaq tilin bilmeymin!» - deydi olar. Búl shyn mәnisinde - zorlyq.
Aqmola oblysynda túratyn ýlken qazaq aqsaqaly Parlamentke hat jazdy. «Men bala-shaghammen Mongholiyadan kóship keldim. Biraq, tarihy Otanyma orys tilin ýirenuge kelgen joqpyn. Qyzmettegi balalaryma orys tilin tanyp jatyr. Ana jaqta monghol tilin tandy, myna jaqta orys tilin ýiren dep zorlauda. Men endi qayda baramyn? Úrpaghymdy alyp, ýshinshi bir elge kóshkim kelip otyr», - depti aqsaqal óz hatynda. «Bitke ókpelep, tonyndy otqa jaqpa» degen. Elge kelgen ekensiz, osynday jaghdaymen eseptespese bolmaydy», - dep men jauap hat joldadym. Ol kisi eshqayda kóshken joq. Biraq kóp qazaqtyng basyndaghy ýlken bir mәseleni kóterdi. Orystanudy tanu - jatsynu psihologiyasy. Sonymen birge, túrmystaghy jemqorlyq, burokrattyq, qaghazbastylyq, adamsha sóilese almau - búlardyng barlyghy sheteldegi qandastarymyzdyng tarihy Otanyna oraluyna kedergi bolyp otyrghany anyq. Biylghy qúryltayda Uәlihan Qalijanúly: «Jana zang qabyldaymyz. Oralman azamattyq alsa da, oralmandyq jenildikteri saqtalady», - dedi. Búl - jenis emes. Búl - 7 jyl boyy ýzdiksiz kóterilip, sheshimin taba almay jýrgen úyat mәsele edi! Búl mәselening sheshilgeni dúrys, biraq óte kesh qalghan sheshim!
Jas qazaq: Búl jolghy qúryltay janalyghynyng biri - Parlamentting partasynda úza-a-aq jatyp qalghan «Kóshi-qon turaly» zang mәjiliste qabyldanyp, senatqa joldandy. Toq eterin aitqanda, osy zang elge oralamyn degen qazaqtardyng ýmitin aqtay ala ma?
Amangeldi Aytaly: Mening oiymsha, ýmitin tolyqtay aqtay almaydy. Nege? Zang keybir mәselelerdi retter. Onymen qosa «Núrly kósh» baghdarlamasynyng jalghasyn tapqany sheteldegi qazaqtar ýshin ýlken bir jenildik ekeni dausyz. Biraq, zannan basqa psihologiyalyq ahual bar. Adamy qarym-qatynastardy zanmen retteu qiyn. Mysaly, jatsynu, alalau siyaqty psihologiyany zanmen alyp tastay almaymyz. Sondyqtan, әli de bolsa kedergiler azaymaydy. Óitkeni, búl zannan góri adamgershilik mәselesi. Elge oralghan qandastarymyzgha naghyz bauyrmaldyq bildiru, týsinistikpen qarau jaghy jetpey jatyr. Yaghny «Kóshi-qon turaly» jana zandy qabyldaghan son, sheteldegi qazaqtar Qazaqstangha aghylady eken dep ózimizdi ózimiz júbatpayyq.
Jas qazaq: Qúryltay minberinen sóz sóilegen jazushy Smaghúl Elubaev aghamyz aldaghy 10-15 jylda Qazaqstangha keletin kósh toqtauy mýmkin degen pikir aitty. Búl - kýlli alash balasyn oilandyratyn mәsele. Jat elding mәdeniyeti men dәstýrin boyyna sinirgen úrpaq qazaq eline at basyn búrmay, kósh sayabyrlamaq týgili, toqtap qaluy da mýmkin ghoy. Óitkeni, qúryltaygha kelgen qazaq jastarymen tildeskende osyny anghardyq. Al Siz qalay oilaysyz?
Amangeldi Aytaly: Jastar keler, biraq kósh azayy mýmkin. Sebebi, jastar bilimge qúshtar. Mysaly, Europada túratyn jastar Europa bilimining Qazaqstan biliminen artyqshylyghyn biledi. Qytaydaghy jastar da solay. Sondyqtan, bilim jóninen ilgeri memleketterde túratyn qazaq jastary Qazaqstangha kelip, oqugha, qyzmet isteuge qúlshyna qoymaydy. Taghy bir sebep, bizding elimizde júmyssyzdardyng ishinde 100 myngha juyghy - joghary bilimdiler. Búl mәsele jastardy da oilandyrady. Al Ózbekstan siyaqty elderdegi jastar bizge kelui mýmkin. Sonda da olar ózi túratyn el men Qazaqstandy salystyrady. Ózi túratyn eldegi bilimnin, ómir sapasynyng jogharylyghyn kórgende, әriyne, oilanady. Ekinshi bir mәsele bar. Shetelde túratyn diasporalardy keybir demograf-ghalymdar «qonaq» deydi. Óitkeni, olar qalay bolghanda da, uaqytsha ómir sýredi. Ya sol ortagha sinip ketedi, ya eline oralady. Týrikting nemese orystyng tilin, mәdeniyetin, tipti dinin de qabyldap ketu - zandylyq. Barghan sayyn olar sol ortagha sine beredi. Mysaly, qúryltayda Reseydegi qazaq mektebi turaly әngime boldy. Qazaqtargha qazaq mektebin ashyp beretindey Reseyde niyet te, kónil de, sayasat ta joq. Reseyge qazaqtardyng orystanghany, orys tilin bilip, sol ortagha singeni jaqsy. Men sizge bir derek aitayyn. 2002 jyly Reseyde halyq sanaghy ótti. Sol sanaqta qazaqtardyng sany 800 mynnyng shamasynda boldy. Sonda reseylik ghalymdar: «800 myng tek san jaghynan, sapa jaghynan búl orystanghan qauym», - degendi aitty. Sapa degeni - ana tilin bilui. Últty últ etetin - til. Reseydegi qazaqtar sol ortagha sinip bara jatqan diaspora. Olardy negizinen orystar dep, al keybireu­ler «qara orystar» dep ataydy. Sondyqtan, olar kóshpeydi. Reseyding Astrahan oblysynyng jastarymen sóileskenimde, sóz arasynda: «Biz Qazaqstangha baryp, qazaq bola almaspyz. Áueli ózdering qazaq bolyp, bizge ýlgi kórsetinder! Osy Astanagha, Almatygha kelgende, qazaqtardyng barlyghynyng qazaqsha sóilegenin kórgenimiz joq», - dep әzil-shyny aralas syn aitty. Sondyqtan, Smaghúl Elubaevtyng aitqan qaupi dúrys. Uaqyt ótken sayyn, biz әlemdegi qazaqty joghalta beremiz. Ol - shyndyq. Búl shyndyq - býgingi jahandanu zamanynyng ýlken bir zandylyghy. Ol jútyp ala beredi, sinire beredi. Oghan býgingi kýngi BAQ, halyqtyng alys-berisi, barys-kelisi, týrlishe mәdeny qúndylyqtardy boyyna sinirui iytermeley týsedi.  

Astana qalasy

Súhbattasqan Tólen TILEUBAY

03.06.2011 12:42