Qazirgi kezde órkeniyetke ózin jaqynmyn dep sanaytyn kez-kelgen qogham mýshesi eng әueli shet tilin nemese kompiuter ýirenuge talpynady. Nelikten? Óitkeni shet tili men kompiuterding tetigin tapsanyz, kóptegen tirlikteriniz onaylasty dey beriniz, ghalamtorgha shyghasyz, material jinaysyz, bos uaqytynyzdy ótkizesiz, oiyn oinaysyz degendey...

Dey túrghanmen, enbektegen baladan, enkeygen qartqa deyin qúlaghynda oinasam dep talpynghan kompiuterding adam densaulyghyna ziyany bar ma? Kýn-týn demey internet klubtardan shyqpaytyn jas jetkinshekterimizge әseri qalay? degen súraq bәrimizdi mazalaytyny sózsiz.

Songhy kezderi kompiuterding adam densaulyghyna ziyandyghy turaly jii aityla bastady. Kompiuter aldynda kóp otyratyn adam arnayy jattyghulardy kýndelikti jasap, demalys uaqytyn jýieli ornalastyrmasa, kompiuterden alatyn sәulelenuding әseri óte joghary bolmaq. Sondyqtan da kompiutermen júmys isteytin eresek adam әr saghat sayyn, al jas jetkinshekter jarty saghat sayyn 10-15 minuttay ýzilis jasap túruy kerek, jәne kýnine kompiuter aldynda 5 saghattan artyq otyrmaghany jón. Osydan keyin kýndiz-týni internet klubtarda otyryp alyp, kompiuterding aldynan shyqpaytyn jastarymyzdyng halin baghamday beriniz. Ýnemi qozghalmay otyrghandyqtan omyrtqanyng qisaiy, sәulelenu auyruyna shaldyghady.

Qazirgi kezde órkeniyetke ózin jaqynmyn dep sanaytyn kez-kelgen qogham mýshesi eng әueli shet tilin nemese kompiuter ýirenuge talpynady. Nelikten? Óitkeni shet tili men kompiuterding tetigin tapsanyz, kóptegen tirlikteriniz onaylasty dey beriniz, ghalamtorgha shyghasyz, material jinaysyz, bos uaqytynyzdy ótkizesiz, oiyn oinaysyz degendey...

Dey túrghanmen, enbektegen baladan, enkeygen qartqa deyin qúlaghynda oinasam dep talpynghan kompiuterding adam densaulyghyna ziyany bar ma? Kýn-týn demey internet klubtardan shyqpaytyn jas jetkinshekterimizge әseri qalay? degen súraq bәrimizdi mazalaytyny sózsiz.

Songhy kezderi kompiuterding adam densaulyghyna ziyandyghy turaly jii aityla bastady. Kompiuter aldynda kóp otyratyn adam arnayy jattyghulardy kýndelikti jasap, demalys uaqytyn jýieli ornalastyrmasa, kompiuterden alatyn sәulelenuding әseri óte joghary bolmaq. Sondyqtan da kompiutermen júmys isteytin eresek adam әr saghat sayyn, al jas jetkinshekter jarty saghat sayyn 10-15 minuttay ýzilis jasap túruy kerek, jәne kýnine kompiuter aldynda 5 saghattan artyq otyrmaghany jón. Osydan keyin kýndiz-týni internet klubtarda otyryp alyp, kompiuterding aldynan shyqpaytyn jastarymyzdyng halin baghamday beriniz. Ýnemi qozghalmay otyrghandyqtan omyrtqanyng qisaiy, sәulelenu auyruyna shaldyghady.

Kompiuter aldynda júmys isteytin adamdardyng densaulyghyna әserin tiygizetin negizgi faktorlar: úzaq uaqyt boyy otyryp júmys isteu; monitordyng elektrmagnit sәule shygharuy; kózding qajuy,  qol úshy buyndaryna jýktemening kóptigi.

Adam kompiuter aldynda úzaq uaqyt otyrghanda: moyyn, bastyn, qoldyng jәne iyq búlshyq etterine kýsh týsip, osydan omyrtqagha  artyq jýkteme, osterohondroz, al balalarda - skolioz payda bolady. Otyryp kóp júmys isteytin adamdarda, oryndyqta kóp otyrghanda, jambas mýshelerinde qan ainalysynyng nasharlauyna әkelip soghady, múnyng saldarynan - prostatit jәne gemorroy payda bolady, búlardy emdeu - úzaq  prosess. Búdan basqa, qozghalystyng az boluy may basugha әkeledi.

Qazirgi kezde júqa ekrandy  monitorlar densaulyqqa qauipsiz delingenimen, biraq әli de onyng belgili mólsherde elektromagnittik sәulelerdi bólip shygharatyny aityluda.  Al eski monitorlardyng ziyany tipten joghary. Sondyqtan ýstelinizde eski manitor túrsa odan erterek qútylghanynz jón.

Demalyssyz úzaq uaqyt boyy kompiuter aldynda otyru kózge kóp keri әserin tiygizedi. Kórudi nasharlatady.

Qol sausaqtarymen perne taqtany ýnemi basqan song jansyzdanu, әlsizdik payda bolady, Búl qol úshynyng buyn jәne baylanystyrushy apparatynyng búzyluyna әkeledi, al búdan әri qaray qol úshynyng auyruy sozylmaly jaghdaygha ótedi.

Kompiuterde jәne onyng manynda shang kóptep jinalady, búl sol júmys aumaghyn lastaydy. Las bolghan jerde әrtýrli mikrobtar, bakteriyalar bolady. Osynyng bәri allergiyadan bastap әrtýrli aurulardy tudyruy mýmkin.

Al osynday kóptegen ziyandy әserining bar ekenine qaramastan adamdardyng odan bas tartpaytyny anyq, búl zandy da. Óitkeni órkeniyetti qoghamnyng tirligin kompiutersiz elestetu mýmkin emes. Dey túrghanmen, kóp uaqytyn internet pen agentte ótkizetin jastarymyzdyng qazirgi kýiine alandamay túra almaysyn.

Qalamyzda kompiuterlik dýngirshekter men vagondar kóptep kezdesedi.  Múnday jerlerde oiyn baghasy arzan, sondyqtan virtualdy oiyndargha berilgen balalar kýni boyy otyrugha dayyn. Biraq,  ol jerlerde aua ylghaldylyghy tómen. "Shandy" mikroklimat balalardyng densaulyghyna keri әser etedi. Sonymen birge, tek paydany kózdegender  kompiuterding júmys tәrtibine asa mәn bermeydi. Negizinde bir oiyn kompiuteri 4-5 sharshy metr jer aluy kerek. Al is jýzinde oiyn klubtarynda kompiuterler syghylystyrylyp qatar-qatar ornalastyrylghan. Mektepke deyingi balalar osylaysha ýzdiksiz oiyn oinaytyn bolsa, olardyng "qyliykózdikke" úshyrauy әbden mýmkin. Ghalymdar kompiuter aldynda úzaq otyrghan balalardyng miyna oiyn kezinde operasiya jasap jatqan hirurgting miyna týsetin dәrejedegi salmaq týsetindigin aitady. Yaghny bala streske jii úshyraydy. virtualdy oiyndargha elitkep әr týrli qylmysty isterge baruy mýmkin. Sondyqtan búl qauipting aldyn alu ýshin ata-analarmen qogham bolyp birge kýresu, mektep jasyndaghy balalardyng internet zalgha kiruin shekteu kerek.

Al, kompiuter paydalanushylar mynany este saqtaghany dúrys: ýnemi kompiuter qosuly túratyn bólmening aqtauly bolghany, edenine linoleum tóselgeni dúrys. Ony sýrtu de onay. Kompiuterli bólmelerge balyghy bar akvarium nemese su toly ydys qoyylyp, kaktus ósirilgeni abzal. Óitkeni su ózine negativti energiyany tartyp alyp, bólmelerde ylghaldylyqty retteydi. Al kaktus bolsa, elektromagnitti óristerdi boyyna siniredi. Ýstelding pernetaqtamen biyiktigi 62-88 sm, ýstelding dengeyimen sanaghanda, edennen sanaghanda ekran biyiktigi 90-128 sm; ýstel men ekrannyng ara qashyqtyghy 40-115 sm. ekran men operatordyng kózining ara qashyqtyghy 60-80 sm, bolghany dúrys.

Kompiuter - kóp júmystarymyzdy onaylatatyny anyq. Dese de aghzagha tiygizetin keri әseri óz aldyna. Endeshe, virtualdy oiyngha mas bolyp ekrangha baylanghan, agentpen dos bolyp, kompiuterge qamalghan jastarymyzdyng jaghdayyna alandaytyn, jayyn baghamdaytyn kez kelgen sekildi...

«Abay-aqparat»