«Qaranghy týnde tau qalghyp». Gete-Lermontov-Abay

Tәrjimә tól ónerge ainalyp keterin orystyng úly aqyny M.ng.Lermontov tanytty. Orys poeziyasyndaghy búl iyemdenu sayyn dalanyng bir týkpirindegi qazaq balasynyng enshisine ainaluyn býginde әdebiyet әlemi tamsanyp zerdeleydi.

Audarma men týpnúsqanyng arajigi turaly derekti hәm sezimge toly oy tolghanysynda qazaq nemis jazushysy Gerolid Beliger «Brat sredy bratiev» atty jinaghynda (Almaty, «Jazushy», 1981) jazdy. Maqala 1978 jyly jazylghan.  «Kezbening týngi jyry»: Gete-Lermontov-Abay».  G.Beliger Getening miniaturasynyng tuuyn, onyng orys pen qazaqqa asyl múra bolyp sinuin qosa keremetke balaydy. Sirә, búl Jaratqannyng jazmyshynan aumaydy. Kongenialidy qúbylystyng tolghan aiday tolysar tylsym  túsy osy. G.Beliger zertteuinde sóz basynda «Abay jolynan» búl óleng turaly ýzindi berilgen, Múhtar Áuezovtay alypty Gerolid Karlovich әste úmytar ma!

Lingvistikalyq taldau Geraghannyng  qalamynan tuuy zandy, ýsh tildi ana sýtindey tel emip ósken poliglottyq bar qanynda, bir ózi nemis-orys-qazaq! Ýsh mәdeniyetting ókili.

«Qaranghy týnde tau qalghyp». Gete-Lermontov-Abay

Tәrjimә tól ónerge ainalyp keterin orystyng úly aqyny M.ng.Lermontov tanytty. Orys poeziyasyndaghy búl iyemdenu sayyn dalanyng bir týkpirindegi qazaq balasynyng enshisine ainaluyn býginde әdebiyet әlemi tamsanyp zerdeleydi.

Audarma men týpnúsqanyng arajigi turaly derekti hәm sezimge toly oy tolghanysynda qazaq nemis jazushysy Gerolid Beliger «Brat sredy bratiev» atty jinaghynda (Almaty, «Jazushy», 1981) jazdy. Maqala 1978 jyly jazylghan.  «Kezbening týngi jyry»: Gete-Lermontov-Abay».  G.Beliger Getening miniaturasynyng tuuyn, onyng orys pen qazaqqa asyl múra bolyp sinuin qosa keremetke balaydy. Sirә, búl Jaratqannyng jazmyshynan aumaydy. Kongenialidy qúbylystyng tolghan aiday tolysar tylsym  túsy osy. G.Beliger zertteuinde sóz basynda «Abay jolynan» búl óleng turaly ýzindi berilgen, Múhtar Áuezovtay alypty Gerolid Karlovich әste úmytar ma!

Lingvistikalyq taldau Geraghannyng  qalamynan tuuy zandy, ýsh tildi ana sýtindey tel emip ósken poliglottyq bar qanynda, bir ózi nemis-orys-qazaq! Ýsh mәdeniyetting ókili.

«Gete Ekkermanmen әngimeleskende búl óleng turaly bylay degen: dereksiz nәrseni jyrlau maghan tәn ýlgi emes. Ol shabyty shalqyp, jýregi tolqyp, osy bir tylsym әserlerin qaghazgha týsire bilgen. Aqyn ózining kórkem әserin ózge júrtpen bólisudi ansaghan» - dep jazady G.Beliger. Ol Lermontov pen Abaydy Geteni kózsiz qaytalaushy, dayar ýlgini maldanushy emes, tendes aqyndar retinde qarastyrady. Poeziyada audarmashy aqyngha bәsekeles, layyqty baqtalas, kýndes dep ózara jarystyryp qoyatyn shalaghay úghymdar búl arada shet.

«Eto daje ne perevod v obychnom ponimanii, a sorevnovanie na ravnyh mejdu bolishimy poetami, perelojeniye, tochnee, duhovnoe sozvuchiye» dep jazady G.Beliger. Zertteushining aituynsha, Lermontovta naqty dәldik joq. Ol Geteden taqyryp, iydeya, ólenning mәnin ghana alady da, ózinshe beredi. Ol sózderdi emes, stilidi, ekpindi, ólenning sazyn audardy, sonyng ýshin shynayy orys ruhyna say jyr tudy. Dәldik túrghyda aitsaq ólenning eng songhy eki joly týpnúsqagha dóp: «Podojdy nemnogo, / Otdohneshi y ty». Lermontov naqty. Orys tilining jaratylysyna dәldik tәn. Abay erkin kósilgenmen songhy shumaqty búljytpay audara bilgenin zertteushi aitady. «Men búl ólenderdi bala kezimnen jatqa bilemin. Bizding auylda búl joldar bylaysha shyrqalatyn edi:

Shang shygharmas jol-daghy

Sybdyrlamas japyraq.

Abay shygharmalarynyng songhy basylymyna tandandym: (Almaty, «Jazushy» baspasy, 1976, 208-bet) «Sybdyrlamas japyraq» degen jerde - «Silkine almas japyraq» delinipti. Asa bir aiyrma joq...» - dey kele, Gerolid Beligerding alghashqy núsqany qaz-qalpynda berudi jón kórgenin óte ong qabyldauymyz kerek.

Abay audarmasy Lermontov mәtinine qayran qalarlyqtay taqau dep alyp zertteushi orys aqyny men qazaq aqyny mәtinining arasyndaghy aiyrmany sanamalaydy. Lermontovtaghy «anghar», «alqap» delingen úghym Abayda qazaq halqynyng jaratylysyna say «dala» dep berilgen, osyny andaydy. Zertteushi ýsh alyptyng ruhany birtútas bolmys-bitimine, jan tuystyghyna sýiinip, múnyng júmbaghyna oy jýgirtedi. «Batystyng ozyq oily danalary mәdeniyetter toghysuyna әrdayym úmtyldy, ruhany kópir sala bildi. Osynday danyshpannyng biri Gete boldy.Ol Shyghys pen Batystyng birdey qúdayshylyghyna sýiinip jyr jazghan» dep tújyrymdaydy avtor.

HHI gh. basynda tәuelsiz Qazaqstan memleketining kóshbasshysy, últ túlghasy N.Á.Nazarbaev euraziyalyq iydeyanyng ómirshendigin jerine jetkize aita bildi. Mәdeniyetter dialogy joghary dәrejege jetti. Múnyng bәri ornynda bar dýniyelerding damuy, tolysuy.

Dýniyejýzi halyqtarynyng mәdeniyeti - kýlli adamzattyng ortaq iygiligi. Álemdik әdebiyet turaly termindi eng alghash qoldanysqa engizgen adam - IY.V.Gete. Óz bolmysynyng alyp, zor aqyl iyesi, bilimi tereng ghúlama jaratylysyna say Gete eshqashan belgili bir tar shenberge  shekteluge kónbeytin, noqtagha Prometeydey  asau basy syimaghan adam. Ol asa biyik, óte zor aqyndar shoghyrynan, al olar kýlli adamzatta sausaqpen sanarlyq tym az ekeni ras. Álemdik  әdebiyet termiynin ainalymgha engizip qana qoymay, onyng damu joldarynyng konsepsiyasyn nemis oishyly naqty tújyrymdap bergeni mәlim.

Gete 31 qantar 1827 jyly óz hatshysy Ekkermanmen әngimesinde bylay deydi: «Men poeziya adamzattyng ortaq iygiligi ekenine barghan sayyn kózim jetip keledi, barlyq uaqyttarda onyng qorghaushylary hәm taratushylary jýzdegen, myndaghan adamdar bolyp tabylady. Biraq, rasy sol, biz, nemister, eger bizge otandyq tar oy órisinen jogharylay almasaq, onda pedantty (yaghny jattandylyqtan aspaytyn, qúr taqua) ózin dәripteushilikke, әnsheyin danghoy bóspelikke tez berilip ketuimiz kәnik. Sondyqtan da men bóten últtardyng shygharmalarymen shyn kónilimmen quana-quana tanysamyn jәne әrkimge de óz kezeginde olardy oqugha kenes beremin. Últtyq әdebiyetting qazir qúny shamaly,  qazirgi uaqytta biz әlemdik әdebiyet dәuirine endik jәne әrbir adam endi osy dәuirding payda boluyn tezdetuge kómektesui kerek. Alayda sheteldik dýniyeni osynshama ardaqtay túra biz bәz bireuinde erekshe irkilip qalyp, ony ónege, ýlgi, núsqa sanamauymyz kerek. Sonday ýlgi dep qytay әdebiyeti, nemese serb әdebiyeti, bolmasa Kalderon, yaky Niybelungtar dep oilaudyng qajeti joq; biyik ýlgilerdi qajetsinu bizderdi ýnemi antikalyq kóne grekterge   alyp keledi - naq solardyng shygharmashylyghynda tamasha, kórkem adam beynelengen. Qalghanynyng barlyghyn tek tarihy túrghyda qarastyru kerek, demek bar nәrsening barsha jaqsysyn mýmkindigimizshe sinirip aluymyz kerek».

Gete jas shaghynda nemis әdebiyetining kemshilikterine ýnilgende, әdebiyetting mindeti retinde oghan últtyq mazmún jetpeydi dep tanyghan. Jәne getetanushylar sol últtyq mazmúndy nemis әdebiyetine ol ózi darytty dep esepteydi.

Gete ozyq pikiri arqyly tandamaly әdebiyet turaly, jasyqtan asyqty aiyryp alu iydeyasyn pash etip túrghany aiqyn. Árbir jana ghasyr ózining damu jolynda ózgeris ala kelui zandy, ol ózgeris meylinshe quatty bolmaghy taghy ras. Nemis oishyly jana zamannyng lebin sezip, keleshekti boljay bilgen.

Álemdik әdebiyet iydeyasyna Gete birden kelmegen, ol taza qisyn hәm biliktilikten shyghady.  Polyak  G.M. Krjijanovskiy: «Ishiyte na stykah nauk - svet iydet ot sopredelinyh  znaniy»  dese,  ghúlama Getening alhimiktik jaratylysyna say keluimen bauraydy. Bir basynda aqyn, filosof, geolog, miynerolog, zertteushi, ghalym, botaniyk, himiyk, matematiyk, zoolog, tarihshy, lingvist, t.b. ghylym salalaryna shynayy qúshtarlyq toghysqan Getening basqasha boluy mýmkin emestey. Ol ghylymdardyng toghysqan, týiisken jerinen bilim jaryghyn kórdi.

«Barsha ónerde, - deydi Gete óz hatshysy Ekkermangha 4 qantar 1827 jyly - sabaqtastyq, mirasqorlyq bar. Ýlken sheberdi kórgende, әrqashan onyng ózining aldyndaghylarynyn, izasharlarynyng qúndylyqtarymen, artyqshylyqtarymen paydalana bilgenin jәne sonyng arqasynda úly bolghanyn tanisyn. Rafaeli tәrizdi adamdar týk joq jerde tumaydy, olar antikalyq hәm ózderine sheyingi somdalghan eng jaqsy dýniyelerge arqa sýieydi».

Qyr saharasynda ósken Abay taypalyq-rulyq dәuirding shenberinde túryp, qazaq halqynyng birtútastyghyn tanyp, «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym» dep egildi. Onyng әkesi aghasúltan Qúnanbay Óskenbayúlynyng esimi ýsh jýzge tegis mәlim bolghanda, «Arghynnyng tobyqtysynan shyqqan Qúnanbay » desken. Qazaqty bólmey-jarmay úlyq sóz aitqan Abay kemengerligin «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep»   - ósiyetinen kóremiz. Pushkin bolsa óz mezgilinde Dante men Gete kórkem dәstýrin óz shygharmashylyghynda qabylday bilgen alghashqy orys aqyny ekenin zertteushi ghalym V.A.Avetisyan jazady.

Múnyng bәri nening nyshany? Adamzat damuynyng eng jogharghy belgisi - gumanizm iydeyasy jer betine eng әueli úly aqyndar hәm kókirek kózi ashyq, ozyq ghúlamalardan taraydy. Kóneden qazbalasaq, kәdimgi sananyng shekteuli ekenin búzghan danyshpan Jalalleddin Rumy bolatyn.

Gomer, Pindar, Shekspiyr, Ossian, Dante siyaqty úlylardan Gete kýlli әlemdi birtútas qamtityn gharyshtyq epikalyq saryndy sýiip qabyldap, óz boyyna sinirdi. Onyng «Faust» atty som tuyndysy kýlli adamzat nәsilining dramasy bolmaghy sol sebepten.

Gete men Abay lirikasyndaghy ýndestik mol. Gete men Abaydy tuystyratyn qasiyet - «aqiqatqa úmtylu, shyndyqty artyq sanau».  Búl oishyl hәm suretkerlik bolmysqa tәn izgilik sharapaty. «Faustta»: «Izdegen jan adasugha mәjbýr».

Ghadәlәt pen marhamat - kóp azyghy,

Qayda kórsen, bolyp baq, soghan kómek.

Abay «Kók túman - aldyndaghy keler zaman» atty óleninde әdilet pen raqym, shyndyq pen izgilik egiz ekenine megzeydi.

Eki aqynnyng shyqqan tegi qúnarly: Get auqatty burgerding úly bolsa, Abay da  qarakókting túqymy. Sóite túra, qos kemenger halyqtyng óz úldary, aqsýiektigi men tektiligi oghash menmensinudi qajetsinbeydi. Qos dana halyq - qúdaydyng bir aty ekenin úqqan súnghyla.  Sonday-aq,  Gete men Abayda dereksiz jyr joq. Ekeui  ómirding baghasyn bildi, shynayy jyrlady.

Gete feodalidy-monarhiyalyq Germaniyadaghy bytyranqy nemisting basy qosylyp, tórt kózi týgel kýshti últ boludy ansaghan. Abaydyng әleumettik lirikasy eldikti ansaghan zar men qúsagha toly.

Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym,

Mineky búzghan joq pa elding siqyn?

Ózderindi týzeler dey almaymyn,

Óz qolynnan ketken son, endi óz yrqyn.

«Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym».

Resey imperiyasynyng otaryndaghy bodan halyq tragediyasyn Abay ashyna jazdy, el-júrtynyng betke shyghar azamattary shenqúmarlyq pen jemirlikten asa almay otyrghanyna ólerdey qinaldy. Alashtyng iri túlghasy Ahmet Baytúrsynov (1873-1937) «Qazaq salty» atty óleninde Abay dәstýrimen nalyp jyr jazdy: «Qalmaghan týk qasiyet, qazaq azghan. /  Baygha - mal, oqyghangha shen maqsat bop, / Oilaytyn júrttyng qamyn adam azdan».

Tәniri shamyn jaqqanda osy tektes azat oily, adal sýt emgen el úldarynyng kókirek kózin jaryq qylady. Olar óz zamanynda el qamyn jep, últyn jaryqqa sýireydi. Búl әmәnda tarihy ýrdis. Gete óz dәuirindegi toghyshar nemisting qaryn qamynan aspaytyn bәkene kýikiligine nalyp, әri sodan jenilip, hәm týnilip jylaghan. Nemisting tanghajayyp  romantik jazushysy, Gogolidyng keybir kórkemdik obrazdarynyng izashary dese de bolatyn Gofman prozasyndaghy filister (pasyq, úsaq adam), toghyshar úghymy әueli Geteden bastalghan.

Abay ólenderinde bastan-ayaq nadan, kóp nadan, topastyqtan jerinu, mynmen alysu. Ekeuining synshyldyghy birdey.

Sózine qaray kisini al,

Kisige qarap sóz alma.

Shyn sóz qaysy bile almay,

Ár nәrseden qúr qalma.

Múny jazghan bilgen qúl -

Ghúlamahy Dauaniy,

Solay depti ol shynshyl.

Sózin oqy jәne oila,

Tez ýirenip, tez joyma,

Jas uaqytta kónil - gýl.

«Ghylym tappay maqtanba»

Abaydyng ózi tәnti bolyp, jolyn qughan, sýigen danalary bizge mәlim. Gete Gerderdi pir tútqan. «Gerder Spinoza, Didro, Jan-Jak Russo, Leybnisting filosofiyalyq kózqarastarynyng jetik týsindirushisi bolghan. 18gh. aghartushylarynan bastalghan iydeya «tabighatqa jaqyndyqty» Russo uaghyzdasa, Gerder múny «halyqpen qosylu, úlasu, týiisu» dep týsingen. Ol halyqqa tәn emes dýniyeni qorsynghan. Naghyz aqyn tabighattyng ózi tәrizdi tabighy týrde tudyra bilui kerek degen estetikalyq iydeyany Gerder ýiretip, Gete qoldaghan» - dep jazady Getening 200 jyldyghyna arnap 1950 jyly basylghan akademiyalyq «Tandamaly shygharmalaryna» alghysózinde Niyk. Vilimont.

Getening lirikasyna halyqtyq  jyr astar boldy, lirikalyq monolog, tolghaular, epikalyq joyqyn quatpen sypyra jyrlauy ony qazaq halqynyng últtyq tabighatyna bóten qylyp kórsetpesi aidan anyq. Shoghyrly (tiradalyq) jyr jaza bilgen noghaylynyng aimanday jyraularyn bilse Gete olardy shyghystyng jeti jaryq júldyzynan, dәliregi, parsy shayyrlarynan әste kem baghalamas edi.

Gete kýnbatys adamynyng kózimen kýnshyghysqa tәn atributtargha ekzotikadan bólek, asa qúrmetpen, sýiip qaraydy. Bireuding qansyghy bireuge tansyq dep әjualay aita bilgen qazaq bógdening qolyndaghy kók qús júmaqtyng qúsynday kórinerin bilgen. Gete kýnshyghystyng eng ozyq,  tanghajayyp dýniyelerin ózinen esh kem sanamaghan song kóre bildi. Qarabayyr nadangha tәn tansyq pen qansyq úghymy oghan jat bolatyn. Gete bir óleninde: «Kel, dosym, maghan sәldeden tәj kiygiz!» dep emirense, Abay naq osy sәlde, shalmany jalghan dindardyng ekijýzdiligin әshkereleu ýshin tayynbay qoldanghan: «Namazdy molda teris oqyr,/ Dagharaday bop sәldesi».

Gete sәldeni asqaq baghalap, ony Aleksandr Makedonskiy taqqanyn, sonda ol halyqtardyng әmirshisi bolyp, barsha qazynadan artyq kóringenin bir shumaqqa syidyrghan.

«Osy júrt Eskendirdi bile me eken?/ Makedoniya shahary - oghan meken». Abay «Eskendir» atty poemasynda Makedonskiydi layyqty baghalaghan Gete tәrizdi ony parasat iyesi retinde tanidy. Gete shyghys shayyrlarynsha qalam beynesin sýidi:

Y kamysh tvorit dobro,

S nim vesi mir prelestney!

(V.Levikting audarmasy)

Zertteushiler Getening Hoja Hafizden ózin kórgenin, parsy aqynyn tym ystyq jýrekpen sýigenin, romantikterden aiyrmasy Gete Shyghystan elitip әketer әserli ekzotika emes, Batys Europagha kóp rette úqsas keletin ózindik tarihy dýniyeni kóre bilgenin jazady. Batys pen Shyghys taqyryby Getede kóp. Abaydyng «Shyghysym batys bop ketti» degenin ainymay jadqa salmay ma!

Abay shyghys klassikterine әuliyedey siynghany bekerge ketken joq. Dúrysy, búl úly aqyndardyng ruhynan jalbarynyp bata tileu. Abaydan ýlgi alghan nemere inisi Shәkәrim «Qorqyt, Hoja Hafiz týsime endi de...» dep  jyr jazghanda adamzattyng ruhany ústazdaryn pir tútty.

«O, Hafiyz! Senimen tenesu? Búl netken sandyraq!» - Gete «Zuleyka», «Hyjyra» syndy t.b. «Batys-shyghys divanynan» alynghan ólenderinde Shyghys dýniyetanymyn, islamdyq mәdeniyetti jatsynbaq týgili, jan-tәnimen qabyldaytynyn jasyrmay bildirdi.

Gete shygharmashylyghynda gimn-әnúran ispetti «Ilimenau» atty ózining Veymar kezenindegi nyshandyq óleni bar. Qiyal, shabyt, jyr aqyn keudesin kernep túr. Gete ejelgi pútqa tabynushy tәrizdi «O, qúdaylar!» dep sóileydi. (Eger Dante Geteden búrynyraq tumasa, dau joq, ony Vergiliylermen qosyp, ózining «Tozaghyna» salyp qoyar edi!). Ol Zevsti jii aitady, dymqyl, kók shygharatyn qúdiret iyesi,  su - tirshilik kózi ekenine ekpin týsiredi. Gete kópqúdaylyq pútqa tabynghan dәuirdegi kóne ellinder әspettegen gharyshtyq súlulyqty bar bolmysymen berile sýidi.

Rasynda Gete ortodoksalidy dinderding bir qalypqa tyghyp tastaytyn tabighatynan biyik túrghan adam. Arabtyng úly aqyny ali-Maarry jәne úly jazushylar Fransua Rable men Lev Tolstoy siyaqty  kýpirshilikten qoryqpaghan, noqtagha bastary syimaghan. Biraq búl alyp oy iyelerin dinsiz, kәpir dep aitu esh mýmkin emes. Múnyng syry nede? Gete katolisizmdegi óner órneginen aldy. Biraq Gete hristian dinining ónerge әserin iygilik retinde sanaghan joq dep tanidy zertteushi qauym. Protestantizm katolisizmge qarsylyq, oppozisiya  kýshi retinde payda boluyn Gete óner men ghylymnyng din búghauynan bosap, tendik alghany dep sanaghan. (Martin Opis siyaqty myqty aqyndar protestant bolghan). Hristiandyq ilimnen biyik túrghan aqyn islam dinine býiregi búratynyn esh jasyrmaghan. Ol shirkeu alastap, qarghys aitqan orys oiynyng alyby Lev Tolstoy siyaqty tym erkin oily, dara daryn boldy, qúday erekshe jaratqan, sýigen qúly.

Onyng «Amur - keskindemeshi» atty ólenindegi kórkem beyneler antik әdebiyetinen. Jartasta tansәriden shoqiyp otyrghan aqyn jýregi keremetti ansaydy. So zamat qasyna mahabbat qúdayy Amur kelip, keneptey kerilgen túmangha suret saludy ýiretedi. Nege Amur?  Germes nemese Apollon emes?  Apuleyden beri Amur men Psiyheya turaly tanghajayyp anyz qalghan. Amur - mahabbat simvoly bolsa, Psiyheya - adam janynyng túlghalanuy, personifikasiya. Jan iyesi mahabbatsyz ómir sýre almaydy.

Mahabbatsyz dýniyedos,

Hayuangha ony qosynyz.

Abay sýiispenshilikten maqúrym jan dýniyeqonyz, boq dýniyening itarshysyna ainalyp, qúdaydyng jarqyn sanasynan qúr qalaryn uaghyzdaydy. Getede aqyn - suretker, ol ýshin kýlli jaryq dýnie - túnghan kartina. Aqyndyq búla kýiding asqan qúdireti osynda.

Grek mifterinde Amur bala beyneli; Getede onyng sausaghy sheber, rayhan gýline úqsas. Sol әdemi sausaghymen túmangha suret salghanda tabighatqa jan bitedi. Abayda túman tereng filosofiyagha toly, ol «tausynshaq kýn» - ajaldyng da túspaly.

Getede kýn, shyq, orman, tau betkeyleri, ózen-su, gýl túnghan shalghyn, ainala asyl tastarday qúbylghan boyaular, sonyng bәrining ýstinde kógildir kýmbez aspangha madaq bar,  ólenning astarynda mynau súlu әlemdi jaratqan Qúdaygha qúmshylyq.

Bezendirip jer jýzin tәnirim sheber,

Meyirbandyq dýniyege núryn tóger.

Anamyzday jer iyip emizgende,

Beyne әkendey ýstine aspan tóner.

Jaz jiberip, jan bergen qara jerge

Rahmetine Allanyng kónil sener. Abay  «Jazghytúry» atty qas ýlgi óleninde: «Tamashalap qarasang tәniri isine, / Boyyng balqyp , eriydi ishte jiger» deuindegi úly saryndy ózinen búrynghy Getening naq osy «Amur - suretshi» atty shygharmasynyng tal boyynan tabamyz. Sóz óneri adam janyn keyipteydi.

Amur toghay shetinde, kýn jaynatqan ólkedegi kórikti baqtashy qyzdy salghanda («Jýzi núr jaynaghan, bet әlpeti rayhan gýli tәrizdi, suret salghan sausaq rendi» deydi ol) aqyn mahabbat qúdiretine qatty sýisinip, «O, balaqay! Mynau sheberlikti kimnen ýirendin? Búl netken ghajap biyik óner!» dep dauystaydy. Aqyn sózin ayaqtap ýlgermey, aghash bútaqtary qozghalady, mayda jel su betin iyirimdeydi, qyzdyng basyna ýshkildep tartqan oramalyn jel kóteredi, bir sózben aitqanda, qyzgha jan bitedi!

Abay súludyng kelbetine sýiingende shyghys aqyndaryna eliktep: «Iuzy - rәushan» dep jyrlaydy.  Jansyz beynelerge jan bitiru - biyik ónerge tiyesili. Grek mifterinde Pigmalion ózi balshyqtan somdaghan Galateyagha ghashyq bolyp, qúdaylardan oghan jan bitirudi súraydy. Galateyanyng mýsinine jan bitui - әlemdik ónerding konsepsiyasy hәm simvoly. Osy sujetti dramaturgiyasynda Bernard Shou sheber paydalandy.

Gete «Jyr men mýsin» atty óleninde antik jәne shyghys poeziyasynyng teng qúqyqty ekenine sendiredi. Astarly maghynada shyghystyng kórkem poetikasy úly nemis aqynynyng asqaq janyna tym jaqyn bolghanyna jýregin bir kýidirip, bir jandyrghanyna kuә: «Túrpayy balshyqtan grek symbatty beyne jasap, oghan mәngilik jan ýrley bersin; Bizge Evfrat ózenining jaghasynda tolqyndy qolmen terbetip otyru sýikimdirek».

Getening ghajayyp balladasy - «Balyqshy». Tamyryn  15-shi ghasyrdan alatyn nemis halyq balladalary mazmúny jaghynan  lirikalyq emes, hikayalyq bola túra  (poeziya emes, prozanyng sujetin alghanmen) ishi keremet poetikagha toly. Sonyng biri - «Loreleya». Su perisi turaly súlu jyr.  Jukovskiy men  Pushkin Gete esimin orys әdebiyetine ashsa,  Lermontov Geyneni sýigen. Búl orys poeziyasyndaghy su perileri turaly tamasha ólenderge úiytqy bolghan múndy hәm júmbaq ólen. Sudy dәriptep túnghiyqtan әn salghan su súluynyng әsem ýnine elitip, balyqshy jigit janyn saghynysh hәm múng kernep, sugha sekirip ketedi. Onyng ólimi jyrgha ainalady. Sugha batyp ólgenderge úqsamaydy. Ellinizmde bar sujet. Grek dýniyetanymy asa kórkem. Kóne grekter tabighat qúbylystaryn túlghalandyryp, poetikalyq mif tudyrdy. «Gilas turaly mifte: Gerkulesting serigi, jas, súlu bozbala Gilasqa qyzyqqan su nimfalary ony túnghiyqqa tartyp, úrlap әketedi. Argonavtar joryghyn jadqa tútyp qalugha osynau kórgen týstey  qúsaly sujet te әser eteri haq. Qazirgi reporterler múny bir jigit sugha ketip óldi dey salar edi». («Rene Menar boyynsha. Eski hәm jana ónerdegi mifter»).

Gete antik әdebiyetining shyn sýngshisi ghana emes, tereng bilgiri hәm ruhyn janghyrtushy  boldy.

Aygýl Kemelbaeva, jazushy,әdebiyettanushy, «Daryn» Memlekettik jastar syilyghynyng laureaty

«Abay-aqparat»