Ózbekstandaghy Qazaqstan

jylyna oray

 

Dostar

1962 jylghy, mamyrdyng 15-i. Tamyljyghan kóktem. Tanghy on birding shamasy. Aeroport yghy-jyghy. Almaty aspany shayday ashyq. Jazushylar, aqyndar, artister bәri kóship shyqqanday. IYL-18 samoletinen týsken ózbek әdebiyeti men mәdeniyeti ókilderi Qazaqstandyq dostarynyng meyirban qúshaghynda.

– Oo, Ghafur, bauyrym...

– Yashiyn... Halimahan, ainalayyn...

– Mirtemiyr, jiyen!

– Zulifiya...

– Aman-sau... Qosh keldinizder!

Aeroport tóri u-shu: bireu-bireudi qúshaqtaghan, bireu ózining saghynghan dosyn tik kóterip jerge qoyyp jatqan, sýiip jatqan... Árirekte últtyq kiyimmen gýl qúshaqtap túrghan qarakóz qyzdar ózderin nysanagha aldy: gýlzar orynynan qozghalghanday. Gýlder!.. Gýlder!.. Áli japyraqtarynan ýzilmegen deste-deste aluan gýlder. Bir kezde Avner Baraevtyng jaghyna til bitti. Ghafur agha eshkimning iltipatynsyz iyghyn qiqandatyp, ortada biyley jóneldi. Ayghay, kýlki...

Aeroportta qysqa ghana miting bolyp, Sәbit agha sypayy ghana: «qosh keldinizder!» degen son, bәrimiz jenil kólikterge otyryp, delegasiyagha arnayy bólingen oryngha Ministrler ýiining taudaghy baghyna qaray bet aldyq.

Ministrler ýiining baghy qysy-jazy jaynap túrady eken. Baqtaghy ghimarattar jap-jasyl aghashtargha kómilip ketipti. Elgezek fotograftar ghimarat aldynda suretke týsirmekshi bolyp, onkýndikke qatysushylardy bir jerge jinaghandarynda Aybek jazushyny kórip qaldym. Keyin bilsem, ol kisige samoletpen úshu saulyghyna keri әser etetindikten, poyyzben bizden sәl búryn kelipti. Suretke týsip bolghannan son, basshylarymyzdyng biri Aybek jazushygha qaraylap jýruimdi dayyndady. Ol kisi qinalyp sóilesetin, sóileskeninde de, dýniyening sózin bir auyz sózben týiindep, sol bir auyz sózdi de ishki bir tebirenispen tútyghyp zorgha aitatyn. Men bastyghymyzdyng әlgi sózin ózimshe: «Aybek jazushy qazaq tughandarynyng sózin óte jaqsy týsinedi. Men qazaqtardyng sózin Aybek jazushygha emes, Aybekting qinalyp aitqan bir sózin – kókeyindegi jetkize almaghan pikirlerin qazaq aghayyndarymyzgha audaryp beruim kerek degen synayda týsindim.

Belgilengen baghyt boyynsha ertenine Almatynyng kýnshyghys jaghyndaghy Esik kóline baruymyz kerek. Ol jerden qaytarda sol manaydaghy auyldarda kezdesu ótkizuimiz kerek edi. Sýiriktey jenil mashinalar tegis asfalit joldan Esik kóline qaray zymyrap barady. Keshe ghana juylghan ainaday jarqyrap túrghan aspandy súr búlttar torlap alypty. Biz jaqynday bere, súrghylt búlttar ýdere kóship, aqyryn-aqyryn suyq tamshylaryn tóge berdi. Jol boyy Esikke barghansha jap-jasyl... Qúddy júmaqtyng ózindey.

– Esikke deyin qansha shaqyrym? – dep súradym janymda otyrghan beytanystan.

– Jetpis bes.

– Búl kóldi nege Esik deydi?

– Kól taudyng ýstinde. Sol taudyng ýstinde qalagha jel kelip túratyn bir ketik bar. Sol ketikti esik deymiz...

– E, salqyn kirip túratyn esik degen maghynada eken ghoy.

– IYә. Keybir orys aghayyndarymyzdyng esikke tili kelmey, «issiyk» deydi. Ol «Issikkuli» qyrghyzda ghoy...

– Ee...

– Solay...

Qansha jýrgenimizden keyin, búralan-búralang asfalit joldan jogharygha órley bastadyq. Endi jasyl jelekten góri jartas tastar, qiya taudyng etegi, jotada qyltiya ósken kókpenbek shyrshalar kózge týse bastady. Biz mashinalar sheruining sonynda kele jatqandyqtan, aldymyzdaghy mashinalardyng jotagha shyghyp, ainalyp toqtap jatqanyn kórip kelemiz. Biz otyrghan mashina da sol mashinalar janyna baryp toqtady. Toqtaghan jerimiz biyikte bolghasyn ba, kól sonadaydan kórinip túrdy. Kishkentay ghana eken. Aynalasy tau. Suy sonday túnyq, әri jap-jasyl. Tau bauraylary qúddy ertegilerdegi jap-jasyl shyrshalar. Bir únamaghany – salqynyraq... Kólde ýsh-tórt motorly qayyq dyryldap, o shetinen bú shetine balyqtay erkin jýzip jýr. Bireuler mashinadan týse salysymen әserin jasyra almay: «O-o!» – desip jatyr.

Sonday ghana kól boyyna ainalasy biyik taqtaydan pana bastyrma qylyp qoyghan. Ol әjepteuir keng eken. Bәrimiz sol jerde kóldi tamashaladyq. Aybek jazushymen birge jýruim oiymnan tars shyghyp ketipti. Dereu onyng aldyna bardym. Jazushynyng sol kezdegi jaghdayyn tilmen aityp jetkizu qiyn edi. Ol býtindey kól kórinisine berilgen, әserlengennen bolu kerek, kózderi shamadan tys ýlkeyip, tóbeteyi bir jaghyna qaray qisayynqyrap ketipti.

Bir kezde qayyqshylar biz túrghan bastyrmagha jaqyndap keldi de, qayyqshy jigit túrghandargha til qatty:

– Marhabat...

Bastyrmada ala qúiyn bastalyp ketti. Kenetten Aybek jazushy jenimnen tartyp qaldy:

– Jýriniz!..

Qarasam, ol abaylap qana qayyqqa ayaghyn qoyyp jatyr. Men dereu jazushyny sýiep, shayqalyp túrghan qayyqqa minuine jәrdem berdim da, ózim de sol kisining janyna otyryp aldym. Qayyq daryldap, shayqatyla-shayqatyla ornynan jyljydy. Jazushy mәz bolyp, әldenege qarq-qarq kýldi, artta qalghandargha jenil ghana qol búlghady.

Qayyq kól ortasyna  qaray bettedi. Aynala jap-jasyl, súr búlttar jónkile kóship, tau shyndaryn jalay jyljyp jatyr. Negizi súlulyqty joghary baghalaytyn Aybek jazushygha aspannyng qabaq týngi әser etpegendey, tónirekten kóz almay, núqyl bir sózdi qayta-qayta aityp keledi:

– Ádemi!

Osy qalypta iyghymda fotoapparat barlyghy eske týse qaldy. «mynaday auada shyghar ma eken? Tәuekel!» apparatty alyp, janymda otyrghan jazushygha turaladym. Ol múny sezgen de joq. Sezse de qazir kónil bólmeytin jaghdayda edi. Men apparatymdy saylap, jazushynyng taghy bir mәrte: «Ádemi!» – deuin kýtip otyrmyn. Mine... mine, mine... Shyrq...

Qayyq aqyryn jaghalaugha keldi. Biz týstik, basqalar mindi. Basqalar da bir auyq seyildegesin, qonaq kýtushiler kólding arghy betinde kiyiz ýy tigilgenin, ol jerde qonaqtardy kýtip otyrghanyn, qymyz barlyghyn aitysty. Taghy qayyqqa minip, arghy jaghalaugha óttik. Jaghalauda mayda shaghyl tastar. Ýstinde zorgha adymdap bara jatyp, mende taghy bir suretke týsiru jayly oy payda boldy. Búl kezde Aybek jazushy Ghabit agha Mýsirepovpen aqyryn әngimelesip kele jatqan.

Sәlden song әlgi kiyiz ýy tigilgen jerge keldik. Otau ýstine appaq kiyiz jabylghan, jap-jana uyqtar, ala arqandar men o jaghynan, bú jaghynan baylap tastapty. Otaudyng ishi odan da әsem. Ádette otau degendi aghashtan jasaytyn. Búl otaudyng keregeleri de, uyqtary da shanyraghy da temirden jasalynghan edi. Astyna gýldi kiyizder, júmsaq kórpesheler tóselgen. Tórde Ghafur әkә, Sәbit agha, Aybek jazushy, Yashin әkә, Halima apa, Ábilda agha, Mirtemir әkә, Hamit әkә, Ghabiyden agha.... Qoyynyzshy, әdebiyetimizding barlyq maytalman aqsaqaldary úzaq joldan sharshap kelgendey, qazaqshasyna jambastasyp, әzil-qaljyndy qyzdyra bastady. Jap-jas,  kózderi jәudiregen qazaq qyzdary ózbekting últtyq kiyimimen qonaqtargha qymyz ýlestirude. Qymyzdyng qyzuynan bolsa kerek, әueli aqyndyq, keyin bir jaqta qazaqsha ólen, bir jaqta ózbekshe әn bastalyp ketti. Halima apa eski ózbek jyrlarynyng birin shyrqady:

«Almaday, anaryna tabyndym,

Top-top rayhanyna tabyndym...»

Ándi demegen shapalaq, ysqyryq... Jýzderinde quanysh: bir-birine jaqyn adamdar ghana dostaryna sonday riyasyz, sonday pәk qalypta kýlise alady.

Áldekim qonaq kýtushilerden ertengi baghytty súrap qaldy.

–  Erteng oblystargha ketemiz, –  dedi Ghabit agha. Ol kezderi ol Qazaqstan Jazushylar odaghynyn  birinshi hatshysy edi.

– Samoletpen be, poyyzben be? – dep súrady Ghafur aka.

– Poyyzda Qazaqstan jerin bir aida da aralap shygha almaysyn. Nemene sen aptalyqqa kelding be, joq, bir ay jýruge me? – dep kýldi Sәbit agha. – Áriyne samolette...

– Qymyzdy samolette otyryp ishkennen, poyyzda jatyp ishken jaqsy emes pa ? – dep kýldi Ghafur agha.

– Mynanyng sózin qarashy...

Otau ishi әzil-qaljyn, shat kýlkige tolyp ketti. Ghafur әkә sәl Sәbit agha jaqqa enkeyip, qúlaghyna sybyrlady:

– Aybek әkәmiz samoletta qinalady ghoy...

Sәbit agha búl әngimeden sekem alyp qaldy. Búlardyng әngimesin bireu esitti, bireu esitpedi.

– Onday bolsa, Músany ózim alyp qalam... – dedi Sәbit agha Ghafur әkәning qúlaghyna sybyrlap, qalany kórsetem. Dalany kórsetem. Taugha alyp shygham.

Búl әngimege Ghafur  akanyng kónili toldy ma, basqa sóilemedi. Men sәtin tauyp, Sәbit aghanyn  janyna bardym da aqyryn:

– Men de qalayyn ba, Sәbit agha? – dedim. Aghamyz әngimening ne turaly ekenin dereu týsindi.

– Joq, Sarybala, sen kete ber. Músa ekeumiz bir-birimizdi audarmay-aq týsinemiz, – dedi ol. – Bara ber, qalqam.

Ekinshi kýni delegasiya kómirge ken Qaraghandy, astyqty Aqmola, mysqa bay Jezqazghan oblystaryn, Burabay dep atalatyn júmaq jerlerdi, bauyryna seksen kól ornalasqan Kókshetau kelbetin, balyghy mol Balqash tenizin kórgeli, jaysang adamdarmen didarlasugha samoletpen úshyp ketti de, Aybek jazushy Sәbit aghanyng qaramaghynda qaldy...

 

Tas

Delegasiya sapargha attanghan kýni Sәbit agha Aybek jazushyny ýiine shaqyrdy. Dastarqan ýstinde otyryp ta, qonaq keshegi әserinen aiyqpaghan edi. Keshe Sәbit agha Aybek jazushyny ózining qara «Ziym» avtomashinasymen qalany aralatqan, týsten keyin olardy qala shetindegi bir sovhozgha alyp baryp, janadan salynyp jatqan qúrylystarmen tanystyrghan-dy. Ol jerden qaytyp kele jatyp, dosyna endi irgetasy qalanyp jatqan jana eldi-meken «Novaya Almatinkany» kórsetken edi. Dәl qazir Aybek jazushy Mәriyam apanyng sýt qatqan shayyn iship otyryp ta, keshe tamashalaghan nysandaryn kóz aldyna elestetip, kózderin baqyraytyp, ózinshe: «IYә-ә!» – dep qoyar, búl jaylardy Sәbit aghamen bóliseyin dese, tilindegi sózderdi oiynda sayrap túrghan jaylardy tilinen shyghara almay qinalar edi. Búl sәtte Sәbit agha aghayynynyng tamaghyna keptelgen niyetin aitpasa da týsinip túrar, bir shetinen kónilinde dosyna degende jaratylystyng tarlyq jasaghanyna qapa da edi.

– Músa, býgin taugha shyghamyz, – dedi Sәbit agha jazushygha iyilip. Sәbit agha jazushyny «Músa» dep ataytyn. Eger onyng esimin tolyq aitqysy kelse, «Músa Aybek» deytin.

Aybek jazushy әueli maqúl degendey, basyn bir-eki iyzedi de, rizalyghyn birauyz sózben jetkizdi.

– Jaqsy!

Tanghy astan son, Mәriyam apa eki aghayyndyny shygharyp saldy. Olar mashinagha otyryp, taugha qaray bettedi. Baratyn jerleri Almatynyng jogharysynda, on alty shaqyrym biyiktikte edi. Mashina tegis asfalit jolmen tóbeshikke qaray zymyrap barady. Joldyng eki qaptaly aghashtarmen kómkerilgen. Jap-jasyl. Aghashtardyng tasasynda týrli mekemelerding baqtary, oqushylardyng lagerleri, pansionattar, sanatoriyler, turister demalatyn ghimarattar ornalasqan. Olardyng shegi joqtay kórinetin. Sәbit agha jol-jónekey: «Mine, búl jerde – mynau, mine búl jerde – anau...» dep Aybek jazushygha mәlimet berip barar, ol bolsa ishki quanyshyn irke almay, joldasynyng әngimesin bas iyzep qúptar, әri qayran qalyp, basyn shayqap-shayqap qoyar. Kólik taugha jaqyndaghan kezde Sәbit agha búl jerding «Medeu» dep atalatynyn, ilgeride búl jer Medeu degen bir qazaq bayynyng menshigine qaraghanyn aitty.

– Medeu degeni quat degeni ghoy, – dedi ol «Medeu» sózine týsinik berip.

– IYә, medet, mador, – dedi Aybek Sәbitting sózin qorytyp. – Bar, bar, bizde...

– Endi ony gazetter «Medeo» dep jazyp jatyr, – dep yqylaspen jymidy Sәbit agha. Onyng bitik kózderi odan beter júmylyp ketti.

– FR... Fransuzsha, – dep Aybek jas balasha rahattanyp kýldi.

– Sorly Medeu... – dedi Sәbit agha kýlkisin әreng tejep. – Malynyng esebi bolmaghan. Mynghyrghan bay bolghan...

Sol kezde Aybek kýtpegen jerden:

– Áne, qoy... – dep qaldy mashina ainasynan saydy núsqap. Sәbit agha da yqylassyz saygha qarady. Say ishi shynymen de otar-otar qoylarmen tolyp ketkendey... Qúddy qoylargha úqsap, ýlkendi-kishili appaq-appaq jartastar shashylyp jatyr. Búl óristep, jayylyp jýrgen qoylardyng dәl ózi edi. Búl úqsastyqtan Sәbit agha da qúr qalmady.

– Medeuding qoylary! – dedi ol quanyp.

Mashina jotagha kóterilgenshe, ainala tónirekke súqtana qarap, ózbek jazushysy ózimen-ózi bolyp, janynda Sәbit aghanyng kele jatqanyn da úmytqan. Say týbinde tastan-tasqa úrylyp, asau aqqan kókpenbek sugha bir sәt qadalyp, toqtap qaldy.

Bir kezde ol sudy kórsetip:

– Oo-o, salqyn... salqyn... – dedi.

Múny Sәbit agha ózinshe týsindi. «Jylyraq kiyim alyp shyqpaghanymdy qara!»

Sәbit aghanyng ýstinde toq kók kәstóm, basynan kýnde tastamaytyn qara maqpal taqiya. Aybek jazushynyng ýstinde mayda jolaq kók kәstóm, ishinen súr lavsan kóilek kiyip alghan. Basynda qyry synbaghan ala taqiyasy.

IYә, búl jerding auasy qala auasynan kóp erekshelenedi. Sәbit aghanyng әurelenetinindey bar. Ýsti-basy qalyng ghoy, solay bolsa da, Músany tezirek alyp ketpesem bolmaydy,» – dep oilady Sәbit agha.

– Músa, jýr kettik.

Aybek oghan erdi. Tómenge týsip bara jatyp, Sәbit agha búl jerlerding tabighaty jayly, kóktem kezderi Alataudyng basyndaghy qar erip, myna say tolyp aghatyny, say tolyp aqqanda qala túrghyndary jýrekteri úshyp jýretin... Kóp uaqyttan beri qala túrghyndaryn sel qaupinen qútqaru ýshin, qansha-qansha mamandar bas qatyryp jatqandyghyn әngimelep berdi. Mamandardyng pikirinshe, sol manaygha alyp toghan qúryp, su arnasy bógelu ýshin, tómennen taghy baquat bógetter qoyylu kerek eken. Aybek jazushy búl әngimelerdi ynta-yqylaspen esitip kele jatyp, kenet toqtay qaldy. Dosyna say jaqty núsqap:

– Oo-o... tas... – dedi.

Rasynda da, qúddy qolmen qúiyp, sylaghanday júp-júmyr, ýlkendigi kishi otauday keletin bir tas saydyng ortasynda jatyr. Sarqyrap aqqan su tastyng eki janynan bólinip óter edi. Mynany qaranyz, Sәbit agha búl aradan birneshe ret ótip, myna tasty bayqamapty. Su ekpindep qúlaghanmen, óte sayaz, taghy ap-anyq kórinip túrghan jartastar adym attaghan sayyn kezdesip, tastan-tasqa sekirip, ózenning o shetinen bú shetine beymaral ótuge bolady. Kelisip alghanday, qos aghayyndy saygha týsip, janaghy júmyr tastyng aldyna barysty. Aybek jazushy tasqa jaqyndap: «Aa-a... aa-a,» – dep ony alaqanymen sipalap, jaratylystyng sheberligine tanyrqap túrdy. Múny ishinen týsinip túrghan Sәbit agha da әzildeskisi kelip, әri ójettigi ústap:

– Áy, Músa! Sol tasty men saghan syiladym, al! – dedi.

Aybek jazushy búl sózding astarynan ýlken jomarttyqty tanydy ma, quanghannan ba, kózderi shoqtay jaynap ketti.

Sәbit aghagha qarap:

– Jaq-jaqsy!.. Kýshti!.. – dep qoydy da, attyng jalyn sipaghanday, syigha berilgen tasty taghy bir sipap, shapattap qoydy.

– Aa-a...

Dosy qatty quanghan edi.

 

Egor Samoylovich

(Sәbit aghadan esitip…)

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng dәlizi. Ýsh-tórt jas jazushy jaqynda ghana qoyylghan kók mәrmәr taqtagha tyghylysyp, ózara sóilesip, mәrmәr taqtagha ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysyp, baqilyq bolghan jazushylardyng aty-jónderin altyn týsti әriptermen qashap jazghan edi.

Ol baspaldaqtan tómenge týskesin, toptanyp túrghan jastardyng aldyna keldi. Olar aqsaqalgha sәlemdesip, jol beristi. Sәbit agha ong qolyn mandayyna kólegeylep, qabyrghadaghy mәrmәr taqtagha tigildi. Ondaghy jazulardy ishinen oqydy. Negizi múnday toptyng ishinde әzildep, kýldirip jýretin aghamyz ana dýniyedegi qalamdastarynyng ruhyn syilaghandyqtan bolsa kerek, ýndemey artqa qayrylyp kete bardy. Esik aldyna kelip qalghanynda, sanasynda ózgeshe oy qylanytty. Kýni boyy ýiine barghanda da, sol oy kólbendep túryp aldy. Aqyry divannyng janyndaghy kishkentay tumbochka ýstine qoyylghan telefongha kenetten qolyn sozdy.

– Allo, әi, Ábildә bar ma? Jalghay qoyshy, qalqam... Sәbit aghanyng Ábildә dep jatqany aqyn Ábildә Tәjibaev edi. Ol sol kezdegi Jazushylar odaghyndaghy hatshylardyng biri bolyp isteytin.

– Áy, Ábildә, men ghoy, anau...

Sәbit agha telefonda qansha sóilesti. Odaq foyesinde mәrmәr tastyng qoyylghany óte sauapty is bolghanyn aityp, ony qaysy mekeme búiyrghanyn, marqúmdardyng aty-jónderin tasqa kim, qaysy ústa oiyp jazghanyn... jәne sol ústanyng ózine kerek bolyp qalghanyn, ony qaydan tabugha bolatynyn súrady. Ábildә agha bir qyzyq aitty-au deymin, Sәbit agha jatqan jerinde býkil keudesin selkildetip, jadyrap kýldi.

– Qoya ber, keyin ózine aitam, – dedi ol kýlkisin әreng tyiyp. O jaqtan Ábildә agha jәne birdene degen siyaqty, bir pәs ýnsiz túrdy da, sózin jalghady: – Bolady. Áytpese, sol aitqan balandy erteng jiber. Demalys qoy, ústa ýiinde bolar... Meni alyp barsyn!

Ertenine qara «ZIYM» «kók bazar» manyndaghy kóne fin  ýiining aldyna kelip toqtady. Ábildә agha jibergen bala elgezek eken. Kólikten lyp etip týsip, darbazany tyqyldatpastan-aq aulagha kirip ketti. Sәbit agha da mashinadan týsip, ainalany tamashalady. Kónlinde ortalyqtaghy jana salynghan  jәne salynyp jatqan qúrylys nysandarymen qatar, myna bir kóne aghashtan qiilastyryp jasaghan, ýstin-ýstin boyay bergennen eskirip, auyrlap, jerge shóge bastaghan fin ýilerining keleshektegi kýnin oilap túrdy. «Jaqynda ghana Qazaqstan Memlekettik baspasy da osy manayda edi, ә! Sol jerlerde de istegen edik, ә...» – dep oy eleginen ótkizdi.

Álgi bala ishten bir orys kisini ertip shyqty. Ol sәl enkish tartqan, bet-auzy taram-taram әjim, ýsti-basy da júpyny, papirosty kóp shekkennen bolsa kerek, barmaqtarynyng úshy, tyrnaqtary sarghayyp ketken. Sәbit agha ony kórisimen sharuasyna kóshti. «Poshymy mynau shirkinnin, isi qanday?» degen oy lyp etip sanasynan ótip, sýlesoq sәlem berdi.

– Izdirәstiy...

– Zdravstvuyte!

– Kak velishati vas?

– Egor Samoylovich...

– Iznәshiyt, po-kazahskiy Jagor Samoylovich... – dep kýldi.

– Solay, aksakal, – dedi qazaqshalap Egor Samoylovich.

– Oyboy, qazaqsha bilgening jaqsy boldy-au. Qúlaq sal, Egor...

Sәbit agha ústagha taugha baryp, bir ýlken tasqa ýsh-tórt sózdi qashap jazu kerektigin aitty. Ústagha bәribir synayly, qolyndaghy «Belomordy» búrqyratyp, aghanyng sózderine qúlaq aspaghanday túr. Agha bar әngimesin aityp bolyp, ústadan súrady:

– Bola ma?

– Bol-ady... – dedi ústa nege ekenin qaydam «bolady» sózining sonyn sozbaqtap. – Jýz som...

– Tórt auyz sózge me? – dedi Sәbit agha onyng tas tóbeden úrghanday aqysyn aitqanyna renjip. – Jetpis bes alsayshy...

Ústa ýndemey ýiine kirip ketti. «Búnysy nesi? Aqysyna kónili tolmaghan shyghar. Nege birauyz sóz aitpay kirip ketti?» Sәbit agha sol oimen túrghanda, qolyna týsi onghan brezent qaltasyn kóterip, ýiinen ústa shyghyp kele jatyr.

Býgin jeksenbi bolghandyqtan, aghanyng ýlken úly Arystan rólde edi. Onyng janynda Sәbit agha asa tayaghyna tayanyp otyr. Ústa – artqy oryndyqta otyr. Qalanyng kedir-búdyr kóshelerinen taugha alyp shyghatyn tegis jolgha týsip alghandarynan keyin, Sәbit agha ústany sózge ainaldyrdy. Onyng әngimelerinen mәlim bolghany, ústa jergilikti orys eken. Soghystan búryn poliytehnikalyq tehnikumda oqypty. Keyin soghys. Moskva týbinde shayqasypty. Panfilovshylardyng qúramynda bolghan. Qazir qala kommunal qojalyghynyng mekemesinde isteydi eken. Ghimarattargha karniz jasap, tas jonar, týrli estelikterge órnek salyp, qashap jazady eken. Dekorativ júmystardyng has sheberi kórinedi.

Kóli súlu Medeuding jotasyna kóterilip, sarqyrap aghyp jatqan su boyyna toqtady. Aghamyz mashinadan týskesin, ústagha ortada jatqan júmyr tasty kórsetti. Tabighattyng sheberligine ústanyng da әuesi keldi. Ol tastyng ainalasyn tamashalap, sýisingennen: «Da-a!...» – dep jiberdi.

– Myna jerine... – dedi Sәbit agha kýngey jaqta jaltyrap túrghan shetin tayaghymen kórsetip. Ústa Sәbit agha kórsetken jerdi bir-eki shamalaghasyn:

– Ýzengi kerek, aqsaqal, – dedi.

Arystan «qazir» dedi de, mashinasyna otyryp, tómen qaray  zaulap ketti. Birazdan song ol jinalmaly saty әkeldi. Ústa satyny tasqa sýiep qoydy. Onyng asty suda túr. Su asty sayaz, túnyqtyghynan astyndaghy aq, kók, qyzghysh týsti tastar ap-anyq kórinip túrghan edi. Ústa berik ornatyp bolghasyn, berirekke kelip, tasqa taghy qadaldy. Qolyndaghy papirosyn basyp-basyp ishine tartty da, qaldyghyn tastady.

– Tekst qayda, aqsaqal?

Sәbit agha qalta dәpterinen ýiinde, mashinkada jazyp dayyndaghan mәtindi oghan sozdy:

«Búl júmyr tasty bauyrym Músa Aybekke syigha tartam.

                                            Sәbit Múqanúly

                                             3.06.1962 jyl».

Egor Samoylovichting әjimdi jýzinde әldene jarq etkendey boldy. Qoldary biliner-bilinbes qaltyrady. Jana ghana shekkenine qaramay, qaltasynan papiros alyp tútatty. Bir mәtinge, bir tasqa qaray-qaray temekini teren-tereng ishine jútty.

Sosyn:

– Jara-aydy! – dedi de qolyna bir juan qalam alyp, basqyshqa kóterildi.

Ústa aghagha bir jymiyp qarap qoydy da, tasqa oiylyp jazylatyn әripterding ornyn qalamda syza bastady. Ol nobayyn bir pәste jasap qoydy. Sosyn satydan týsip, ózi syzghan jazulargha úzaqtan qarady. Onyng әreketinde baghanaghy selqostyqtan góri, serpindi yqylas payda bolghan edi. Ishki tolghanystan bolu kerek, ol taghy papiros tútatty. Onyng búl әdeti Sәbit aghanyng shamyna tie bastaghan bolsa da, aptap ystyqta tastyng ýstine marjanday tizile bastaghan әripterdi kórip, quanyshty edi. Ústa papirosty ókpesin toltyra tartyp, qaldyghyn atyp jiberdi de:

– Búl kim? – dep súrady tasty núsqap.

– Búl – tas...

– Joo-o... – dedi Egor Samoylovich kýlip. – Aybekti aitam...

– Bauyrym, dosym... Jazushy. Sәbit agha Aybek jazushynyng sipattamasyn bere ketti. Onyng jaqynda onkýndikke baylanysty Almatygha kelgenin, taugha shyqqanynda osy tasqa kózi týsip, ony dosyna syilaghany, onyng jazghan tuyndylary... qoyynyzshy, «Nauayy» romany ýshin, Memlekettik syilyq iyelengenine deyin әngimelep berdi. Egor Samoylovich әdettegidey Sәbit aghanyng әngimesine eshqanday pikir bildirmey, ýnsiz tyndady. Moskva týbinde jaralanyp, keyin gospitaligha barghanyn, keyin sauygha bastaghanynda bir baq qonyp, qolyna osy jazushynyng «Qútty qan» romany týsip qalghanyn, sol-sol eken osy avtorgha erekshe bir meyir oyanghanyn oiynan ótkizdi. Qazir bolsa, sol sýiikti jazushysynyng esimin tasqa qashap jazudy taghdyr búiyryp túr... Ol osy oimen qashauyn qolyna alyp bolghasyn, satygha kóterildi.

Sәbit agha jazushylar baghynda manyzdy isi barlyghyn aityp, Egor Samoylovichtan rúqsat súrap, kóligine otyra bastady. Ol mashina ainasynan basyn shygharyp, ústagha sóiledi:

– Áy, Egor, týski tamaqty osynda alyp kelsin be?

– Osynda... – dedi ústa artyna qaramay.

Sәbit agha jazushylar baghyna qaray ketti. Saghat birlerde Arystan ústagha tamaq alyp keldi.

... Sәbit agha búl jerge keshki saghat tórtter shamasynda keldi. Ústa endi ghana júmysyn ayaqtap, halatynyng etegimen terin sýrtip, ózi jazghan jazulardy úzaqtan tamashalap túrghan eken. Ol Sәbit aghany kórip, bergi shettegi tasqa otyra qaldy da, «meyli, jeke ózi tamashalasyn» degendey papirosyn tútata bastady. Agha mashinadan týsip, tura tastyng aldyna keldi. Arystan taghy as әkelgen-au, jaypaqtau jerge kók kәstrólkany qoydy. Sosyn әkesining janyna baryp, ol da tastaghy jazulardy tamashalay bastady. Sәbit agha jazulargha qadalyp qalghan. Bet-әlpetinen oghan ústanyng júmysy óte únaghany bayqaldy.

Arystan ynghayly jerge gazet jayyp jiberip, kәstrólkadaghy taghamdardy qoya bastady. Janynda bir shólmek «Moskovskoe» bar... Sәbit agha jaqyndap kelip, jartastardyng birine otyrdy.

– Al, Arystan, qúi! – dedi úlyna ishara jasap. Qos syrly stakan da sómkeden shygha keldi. Ekeuine de jarty-jartydan araq qúiyldy. Sәbit agha búl kezderi araq ishpeytin, әldeqashan qymyz ben «qúrghaq» sharapqa ótip alghan edi. Solay bolsa da, ol ústanyng enbegine quanghany sonsha, stakandy qolyna alyp, oghan izet jasady:

– Qane, Egor, al!

Áueli ústa, keyin Sәbit agha stakandaghy araqty sarqyp ishti. Bótelkeni tauysqanda, jan qaltasynan tórt qaghaz jiyrma bes somdyq alyp, Egor Samoylovichting aldyna qoydy.

«Jetpis bes somgha kelisken edik qoy, meyli, kónilimdegidey istepti, súraghanyn bereyin!» – dedi ishinen. Ústa Sәbit aghagha bir qarap, gazet ýstinde jatqan aqshalardy aldynan әrirek ysyryp qoydy.

– Alma-aymyn!

– Ee, nege almaysyn?! – dedi Sәbit agha qayran bolyp.

– Ol kisige men de qyzmetimdi syiladym... Jazushy eken.

Sәbit agha ynghaysyz jaghdayda qaldy.

– Menikinen de, sening jyndylyghyng ótip ketti-au, bauyrym...

Egor Samoylovich aghamyzdyng aitqanyn tura maghynasymen qabyldady. Búl sóz  «shapaghatyn, meyir-yqylasyn» degen maghynada aitylghan edi. Olar taghy bir-bir stakannan úrttap alyp, aqsham túsynda kólikke otyrysty. Aghamyz managhyday aldynghy oryndyqqa emes, artqa, Egor Samoylovichting janyna otyryp alghan. Oilaghan isining nәtiyjeli ayaqtalghanyna ma, ya ústanyng dosy Aybekke qúrmet qylghanyna ma, ya ishkilikting qyzuynan ba, jýzi qyp-qyzyl bórtip, syghyrayghan kózderi odan beter syghyrayyp ketken. Ong qolynda tayaghy, sol qolymen ústanyng iyghynan qúshaqtap, óte kónildi, ekeui әn shyrqap keledi...

Olar qas qarayghanda qalagha jetti.

 

Ózbek bolsan, kel beri!

1965 jyly Almatyda bir kitabym basylatyn bolyp, sol sebepten taghy baryp qaldym. Almatygha baryp, Sәbit aghany kórip, oghan sәlem bermey ketudi kýnә sanap, ýiine telefon shalsam, ýidegiler ony tauda, jazushylar baghynda dep aitysty. Ádeby basqarmanyng mashinasynda taugha әp-sәtte jetip bardym.

Búl baqqa ekinshi ret keluim edi. Alghash kelgenimde kýz mezgili bolatyn. Aghashtar japyraqtaryn tógip, baqtyng kórki qashyp qalghan. Jazushylar da salqyn týsip qalghannan bolar, siyrekteu edi. Qazir mausym aiy. Baqtyng jaynaghan túsy. Ortada negizgi korpus kózge úryp túr: Ádemi, appaq, aldy gýlzar. Basqa kottedjder aghashtar ortasynda kómilip qalghan. Ortada aghashtan salynghan ýiding hosh iyisi anqyp túr. Oghan qosa, aryqtan sarqyrap su aghyp jatyr. Sol jerde demalushy jazushylardan súrastyryp, Sәbit aghanyng kottedjin taptym. Jaqyndap qalghanymda, kottedj jaqtan bireu aighay saldy:

– Áy, qazaq, ket әri!

Men tabaldyryqta qobaljyp qaldym. Dereu oiymdy jinaqtap:

– Men – qazaq emes, ózbekpin!

– Ózbek bolsan, kel beri!

Tura Sәbit agha otyrghan jerge kirip bardym. Ekeuimiz shúrqyrasyp qaldyq. Tashkenttegi dostarynyng hal-ahualyn súrap bolghasyn, managhy sózi ýshin keshirim súrady jәne ne ýshin solay degenin týsindirip berdi. Aghamyzdyng sózine qaraghanda, ol qazir qazaqtyng túnghysh ghalymy, etnografy Shoqan Uәlihanov turaly trilogiyasynyng ekinshi kitabyn dayyndap jatqan kezi eken. Baqqa kelgen keybir erikkender: «Jýr, Sәbit aghanyng aldyna baryp, biraz әngimeleseyik dep, japyrylyp kelip, ol kisini júmystan qaldyrady eken. Sodan keyin aghamyz apamyzgha: «Kýndizgi saghat ekige deyin aldyma eshkimdi kirgizbe! Keletin adam týsten keyin kelsin,» – dep dayyndap qoyghan eken. Biraz anany-mynany sóz qylyp otyrdym da, jaghdayyn týsinip, ketuge oqtaldym.

– Endi Sәbit agha, maghan rúqsat berseniz...

– Joq, sen ketpe, – dedi ol saghatyna qarap. – Sen Mәriyam apanmen sóilesip otyra túr. Saghat ekide tamaqtanyp, keyin taugha shyghamyz.

– Maqúl.

Tamaqtanyp bolyp, taugha shyghyp kettik. Sәbit agha júmysynan biraz sharshaghan-au, biraq qashanghyday aldynghy oryndyqta tayaghyna sýienip, qyraghy otyr. Ol anda-sanda ýnsizdikti shart ta ýzip:

– Músa aman ba, Ghafur jýr me? – dep alyp taghy da jón súrauyn jalghastyrar edi.

Mashina eki jaghynan zanghar taularmen kómkerilgen jylan izindey iyrelendep jatqan ózen boyyna kelip toqtady.

– Endi sen qayta ber, balam.

– Mashina kelgen izimen keri qaytty. Endi qayttik dep, tanyrqap túrmyn. Sәbit agha mening uayymymdy týsingen siyaqty, qysyq kózderin maghan qadap jymidy. Artynsha әr kýni saghat ekiden keyin mashinamen osy jerge kelip, balasyn keri qaytarady eken. Ózi jayau jýruge tóselgenin aitty. «IYә, dúrys. Búl jer qansha biyik? Tómenge jayau jýru – tóbege kóteriluge qaraghanda onaylau ghoy,» – dep oiladym.

– Endi, Sarybala, bylay jýr... – ol bir-bir basyp, tastan-tasqa soghylyp, asau aqqan say boyyna qaray jýre bastady. Men sonynan ilestim. Ol say boyyna jetkesin, tayaghymen ishara qyldy:

– Mynau anadaghy aitqanym...

Bylay qarasam, kóz aldymda say ortasynda tura әdeyi túrghyzghanday, júp-júmyr, ýlkendigi kishigirim otau ýidey aqshyl tas túr.

Dostyqqa sebep kóp. Ádette, barlyq nәrse adamdardyng jeke dostyghynan bastalady. Búl aqsaqaldardyng adam әuestense, arzitynday dostyqtary әldeqashan tereng maghynadaghy dostyqqa – әdebiyetimiz ben halqymyzdyng arasyndaghy úly dostyqqa úlasyp ketken edi. Mening oiyma kenetten osy oy keldi. Bir jaghynan osy pikirlerden marqayatyn adamnyng beynesi dereu kóz aldyma keldi.

Jan-jaghy ýilermen qorshalghan shaghyndau aula. Tórdegi ýiding bosaghasynda jazushy nemeresin oinatyp otyr. Ýstinde súr týsti lavsan kóilek. Etegin symyna salmay, bos jibere salghan. Basyna kónetoz taqiyasyn bastyra kiyip alypty. Qaljyraghany bayqalady. Jazushynyng aldynda qúitaqanday balasy erkelep otyr.

Onyng ýiine songhy barghanymda jazushyny osy qalpynda kórgem.

... Jaylap jolgha týstik. Ýndemesem de, tastaghy jazudy kórip, shyn jýrekten quanghanymdy, quanyshtan raqmet aitugha da shamam kelmegenin bilip, janymdaghy tughanym ýndemey kele jatqan edi.

– Músagha baryp ait, jaqpar tasyn alyp ketsin, – dedi Sәbit agha jyly jymiyp. Onyng búl sózinde: «Qalay, Sarybala, sharshamay kele jatyrsyng ba?» – degen qaras bar edi. Men:

– Álbette, baryp aitamyn, – dedim.

 

Ókinish

Almatydan qaytyp kelgesin, qansha uaqyt ótse de, Aybek jazushyny kezdestire almadym. Ári jazushy qala manyndaghy dachasyna kóship ketip, qalagha kem de kem keletin. Sol kezderde Ózbekstan Jazushylar odaghynyng Hadisha Sulaymanova kóshesinde ornalasqan eski ghimaraty zalynda jas jazushylardyng seminary ótip jatty. Seminargha Aybek ústazymyz, Ghafur әkә, Abdulla әkә jastarmen kezdesui kerek edi. Sol sebepti Aybek ústazdy dachasynan alyp kelu maghan jýkteldi.

Mashinamen baqqa bardym. Mashina dausyn esitip pe, ya bir sharuasymen be, jazushynyng ózi aldymnan shygha keldi. Ýstinde aq kóilek, jol-jol kókshil pijama shalbar, ayaghynda sylpyldaq tәpishke, berilip júmys istegeninen bolsa kerek, shashtary ýrpiygen, biraq kózderinde oinaqy sergektik bar.

Ádettegi sәlemdesuden son, Jazushylar odaghy jetekshilerining tapsyrmasyn aittym. Ol qaughalaqtap razy boldy. Sodan reti kelgende Almatygha barghanymdy aittym. Dostarynyng sәlemderin jetkizdim. Jazushynyng kózderi shyraday janyp, betine núr jýgirdi.

– Aa-a, bardynyz ba?

– Baryp edim, ústaz, – dedim men onyng qosh kónil-kýiin paydalanyp.

– Sizge Sәbit agham sәlem aitty... Anau... aghamyz syilaghan jaqpar tasty tez alyp ketsin deydi...

Sol júmyr tas esine týsti me, jazushy qarqyldap kýlgende, betine sheyin qyzaryp ketti.

– IYә-ә, tas, tas...

Ol núqyl osylay bar bolmysymen kýletin edi. Nazarymda ústazdyng auzynan vulkanday atylyp shyqqan birauyz sózde onyng óz dosyna degen meyir-mahabbaty men múndalap kórinip túratyn. Osydan ýsh jyl búryn kórgen sol ghajayyp tasty da, súlu Medeuding baurayyndaghy ony sýisindirgen siqyrly tabighat kórinisterin de, kóz aldyna keltirip, dosynyn: «Tasty alyp ketsin!» degen sózindegi jenil әzil men nәzik yumordy da týsinuge bolady.

 

***

... Mynany qaranyzshy... Keyindeu Almatygha sel kelu qaupi tuyndap, su jolyn bógeu maqsatynda Medeudegi saydyng eki qaptalyndaghy múzdy jarghan kezde Aybek jazushyny sýisindirgen jaqpar tas kómilip qalghanyn estip, sonday qapa boldym. Qayda barsam da, ýnemi fotoapparatpen jýretin adam, so joly fotoapparatsyz barghanyma, bastapqyda әzil týrinde bastalyp, keyindeu eki úly túlghanyn, eki әdebiyet alybynyn, qos aghayyndynyng tamasha dostyqtarynyng simvolyna ainalyp qalghan sol ghajayyp tasty suretke týsirmegenim ýshin, әli kýnge qatty ókinem...

 

Asfalitta kiyiz ýi

Aua qapyryq. Quyrshaq teatrynyng artyndaghy sayabaq yghy-jyghy. Aghashtar astynda, kólenke-salqynda ýlken qazandar ornatylghan. Laghman men manty kóshede, palau men mastava (dәnnen jasalatyn súiyq as) kóshede. Adamdar da kóshede, palatkalarda… Týbimizde motor dausy gýrildeydi, kýshenedi, shiqyldaydy… Týstenip bolghan adamdardyng kópshiligi  sol jerde – Leningrad kóshesi men Lenin kóshesi qiylysqan jerde. Bir dónaybat tank ana qabyrghadan myna qabyrghagha iyteredi: ýstinde sap-sary topyraq, synyq tas pen shirigen qada, qamystardy ilestirip, arghy qabyrghagha úrylady.  Qabyrgha «gýp» etip qúlaydy. Astynda qalghan tanki tura ishinen shyqqan tasbaqa siyaqty aldynda órmeleydi. Ýsti-basy shang soldattarda tynym joq, ana shetten myna shetke jýgirisedi. Tank aldyna kóldeneng túryp qalghan bógetterdi kóterip, bir shetke alyp shyghysady...

Búzylyp jatqan búl ghimarat «Iskra» kinoteatry edi. Búl jerge kirip, ýndi filimderin tamashalamaghan adam kem de kem bolsa kerek, bú Tashkentte. Eh-he, nebir jigit-qyzdarymyz qol ústasyp, talay kelgen jer ghoy! Mine, sol endi ojar tabighattyng bir qataldyghy sebepti oiran boldy...

Adamdardyng qabaghy salynqy. Bireulerding jýzinde ashynu, al bireulerding jýzinde búrynghymen salystyrghanda on ese artyq, odan kórkem, odan zәulim, zamanauy kinoteatr salynatyndyghyna baylanysty ashynudan góri nyq senim bar. Aralarynda qúlshyna istep jatqandar kóp...

Kenetten artqa búrylyp, birnәrsege kózim týsti-daghy, jýregim shym etti. Leningrad kóshesining qaq ortasynda, asfalitta tórt qanatty kiyiz ýy túrghan edi. Ghaj-jap!

Bir pәste qiyalymdy tuysqandar meyirimi jaulap aldy.

***

Biz týsken samolet Tashkent aspanyn bir ainalyp, túp-tura úshyp ketti. Ghafur әkәmen Qazaqstan jazushylary qúryltayyna ketip baramyz. Onyng janynda qos qarlyghashtay eki qyz otyr. Biri – qyzdary Tashhan; ekinshisi – jiyenderi Nadirahan. Zil-zala qateri men úiqysyzdyqtan bolsa kerek, Ghafur әkә biraz sharshanqy, kózderi júmuly, oy qúshaghynda. Ne turaly oilanyp otyr eken? At mingizgen qúda-qúdaghilarymen kezdesui turaly ma, ya artta qalghan qalanyng tynys-tirshiligi jayly ma? Árqalay men oilap jatqan oy da búdan alshaq emes edi. Bir dosym bizderdi shygharyp salyp túryp: «Aspangha shyqqasyn, jerdegi tirshilik esterinnen shyghyp ketedi» degen edi. Búl júbatu sapar  barysynda bizdi aldarqata almady.

Jolaushylargha qaraymyn: anauy ýlken portfeliin mekem ústap, terlep-tepship otyrghan semiz adam. Mansapqor bolsa kerek. Anauy oimaq kóz, qazaqqa úqsaydy. Tashkenttegi tuys-tughanynan habar alugha kelgen shyghar... Syrt qaraghanda qamkónil kórinedi. Sol jaghymda otyrghan orys әieli qaljyranqy. Jýzinde qayghynyng taby bar.

Podnosta tәtti taratyp jýrgen stuardessanyng әdemi týiilgen shashyna kózim týskende, eriksiz jymiyp qoydym. Aqyry, zil-zala sebepterin keybir dindarlar siyaqty týiilgen shashpen baylanystyrugha bola ma dep oiladym.

El ne demedi deysiz?

– Jerdi kóterip túrghan ógizding beli ýzilip ketken-mis...

– Ystyq sudy ala bergenge, qalanyng týbi bosap qalghan-mys...

– Jastar búzylyp ketken-mish, ar-úyat qalmaghan-mish...

Qanday-qanday әngimeler aitylmady!

«Pravda vostoka» gazetasynda bir aqparat basylghan. Aydary: «On ball ýshin, on bes kýn!» On ball qimyldaydy dep, uayymdaghany ýshin, on bes tәulik jaza! Bylay qaraghanda kisige biraz kýlkili týiilgenmen, óte dúrys!

Oy qualap otyryp, qansha uaqyt ótip ketipti.

Almatygha qondyq. Qazaq jazushylary Ábildә Tәjibaev, Asqar Toqmaghambetov, Múhtar Janghaliyn, Jәrdem Tilekovtar qarsy aldy. Olar óz kózderine ózderi senbegendey, qúshaqtap, sýiip qauyshqandary jetpegendey, qoldarymen o jer, bú jerimizdi ústap kórip, hal-jaghday súrasyp jatyr.

– Ghafur, bauyrym, amansyz ba? Bala-shaghang aman ba, anau bәleden?

– Aman, aman...

– Esitip zәremiz ketti! Sarybala, sen tәuirmisin?!

– Rahmet...

– Ói, ainalayyn, bauyrlarym! Qane, mashinagha otyrayyq! Qalghanyn keyin sóilesemiz...

– Myna qyzdardyng әdemisin qarashy, – dedi Nadira men Tashhangha qarap Asqar agha. – ózimizding qazaqtyng qyzdary siyaqty tipti... Qabaghyna qarasayshy, ainalayy-yn...

– Qoy, әi, sózdi kóbeytpe, – deydi Ábildә agha, – Ózderi sharshap kelgen...

Ghafur әkәni eki qyzymen Ábildә agha әketti. Bizder Asqar aghanyng mashinasyna otyrdyq ta, qalagha qaray bet aldyq. Birinshi mashina bizge qarasyn kórsetpey ketti.

– Tashkent jermen jeksen boldy dep esittik. Ras pa, sol? – dep súrady jol-jónekey Asqar agha.

– Onshalyq emes.

– Nauayy teatryna eshnәrse qylmady ma?

– Shamaly órnekteri týsip qaldy.

– Tashkent qonaqýii she?

– Qúlaghan jerleri bar.

– Chilanzor she?

– Azdap býlindi.

– Adamdar qyzyq, – deydi Asqar agha ózinshe sóilep, – Kórmese de, kórgendey, tóndirip aita beredi. Álgi ghimarattar kýltóbege ainaldy dep esitip, zәremiz úshqan edi. Búny qara da!

– Qiraghandary da boldy. Qam qyshpen soghylghan ýiler kóp emes eken.

– Dauyl da túrdy dep esittik...

– IYә, silkip ótti.

– Zil-zala Tashkentke emtihan bolypty, – dedi Asqar agha oy qúshaghynda.

– Zil-zalasy emtihan bolsa, borany zacheti eken da!

– Dúrys aitasyn, Sarybala, aitqan әngimene qaraghanda, Tashkent ekeuinen de aman-sau ótipti.

Kýnge qarata salynghan jap-jana «Qazaqstan» qonaqýiine jetip keldik.

– Al, endi, Sarybala, jer silkinisinen sharshaghan shygharsyn. Jaqsylap dem al, – dedi Asqar agha qoshtasyp jatyp.

– Áli senimen kóp sóilesemiz.

Qonaqýige ornalasyp, Ghafur әkәning qaysy bólmege ornalasqanyn bilmekke tómen týstim.

– Aqsaqalymyz neshinshi bólmege ornalasypty, aityp bere alasyz ba? – dep súradym kezekshi әielden.

– Familiyasy?..

– Ghulamov. Tashkentten. Qazir keldik...

– Á, solay demeysiz be? Aqsaqalynyzdy taugha, Ministrler mekemesining baghyna alyp ketisti.

Bólmege kirip, juynyp, demalugha kiristim.

Keshqúrym bizdi Serik Qirabaev degen jigit ýiine shaqyrdy. Filologiya ghylymdarynyng doktory. Óte kelisti, qarapayym...

Jazushylar odaghynyng jaqynda salynghan jana ghimaratynda túrady eken. Maghan únaghany ýiining bólmeleri ken, tóbesi biyik, edenderi jaltyrap jatyr. Jazushynyng bólmesi men kitaphanasy jeke-jeke bólme. Ekeuining bir bólmede boluy mýmkin emes, bilem. Dәrigerlerding aitysy. Nege deseniz, kitaptardyng shany bolady deydi. Bólmelerdegi rettilik, búiymdardyng talghammen ornalastyryluy meni óte qanaghattandyrdy. «Aqyry ómir sýrgeninnen keyin, mine osynday ýilerde túryp, shygharmashylyqpen ainalyssang da» degen oimen túrghanymda, Serik arghy bólmedegi dastarhangha shaqyrdy.

Ishki bólmeden shamasy alpystardaghy, әli betining әri taymaghan kempir shygha keldi.

– Anam bolady, – dep tanystyrdy Serik.

Kempir barlyghymyzben amandasyp jatyr:

– Balalarym, amanbysyzdar? Tashkent aman ba? Talay-talay qazaqtargha pana bolghan qala edi. Qút-berekeli qala edi. Jer silkingenin estip, sonday alang boldyq, balam...

Serikterdikindegi kesh óte mazmúndy ótti.

***

Ertenine Qazaqstan Ýkimet Ýiining mәjilister zalynda qúryltaygha jinalghandar arasynda Sәbit aghany kezdestirip qaldym. Onyng da uayymy men súraqtary Tashkenttegi zil-zala tónireginde edi:

– Músa tynysh pa?

– Tynysh.

– Mirtemir jiyen qalay?

– Shapqylap jýr.

– Abdulla qalay? Izzat she? Rahmatulla aman ba?

– Abdulla Qahar da, Izzat Súltan da, Úighún da aman... Ádebiyetshilerding bәri aman-sau.

Mine, osynday ýzip-júlyp qysqa jauaptasudan son, sózden sóz shyghyp, keshe Serikting anasy aitqandardy Sәbit aghagha әngimelep berdim.

– Tashkent talay-talay qazaqtargha pana bolghan edi, – deydi apamyz. – Sәbit aghamnyng jýzine qaradym.

– Kempir solay degen bolsa, jón aitypty. 1928 – 1930 jyldary dalada mal baghyp jýrgen kóshpendi qazaqtardyng maldaryn tartyp alyp, ózderin otyryqshylandyrmaqshy boldy. Qazaqstan tarihynda múny «asyra silteu» (peregiyb) dәuiri deydi. Sonda Almaty ziyalylarynyng alpys payyzy demey-aq qoyayyn, elu payyzyn Tashkent saqtap qalghan. Kempirding aitqany dúrys. Sol jyldary Sәken Seyfullin Dormanda shygharmashylyqpen ainalysqan. Tashkenttegi halyq aghartu institutynda sabaq bergen. Iliyas Jansýgirov bolsa, Tashkentten shyghatyn «Aq jol» gazetinde korrektorlyq qylghan. Ózinning Ótebay aghang Túrmanjanov ózbek professory Abdolla Auloniymen birge SAGU-da sabaq beretin. Múhtar Áuezov SAGU aspiranturasynda oqyghan. Tuysqan halyqtar әdebiyetinen sabaq bergen. Oh-ho... Ayta bersem, shegi joq. Tashkentte qazaq tilinde shyqqan «Aq jol», «Tan», «Jasqayrat» gazetterining ózinde jýzden artyq qazaq ziyalysy isteytin. Búl ghoy, tariyh. Qazir she? Býginde Tashkenttegi joghary oqu oryndarynda bilim alyp jatqan studentter, onyng dәm-túzyn tatyp, adam bolghan qazaq balalary az emes. Keyuananyng esine mine sol jәitter týsip, kóz-jasyn sýrtken bolsa, tanqalmanyz. IYә, Tashkentting basyna qiyndyq týsipti, onyng jaqsylyghyn bilmeu – nadandyq bolady!

Kiyiz ýy núsqasynda salynghan Ýkimet ýiining mәjilis zalyna delegattar japyrylyp kire bastady. Sәbit agha: «Keyin asyqpay sóilesemiz,» – dedi de ornynan túrdy.

Qazaq әdebiyetshileri qúryltayda әr eki saghatta jiyrma minuttan ýzilis qylyp túrdy. Sol ýzilisterding birinde qalamdastarmen bir shette kýbirlesip túrghan edik, әrirekten qyran-topan kýlki estildi. Kýlki shyqqan jaqtyng «epiysentri» Ghafur әkә men Ábildә Tәjibaevtyng ainalasy. Bizder de sol jaqqa jyljydyq. Barsaq, ortada Ghafur әkә, ainalasynda Berdi Kerbabaev, Sәbit Múqanov, Leonid Soboliev, әzerbayjandyq synshy Manof Sulaymanov, tatarstandyq әdebiyettanushy Hasan Hayriy, qalmaqtardyng alyp aqyny David Kugilitinov, bashqúr aqyny Nazar Najmiy... Bayqauymsha, olardy Ghafur әkә qanday da bir qyzyq әngime aityp kýldirgen bolsa kerek-ti. Bireu súhbatqa ózgeshe reng bergisi kelgen synaymen súrady:

– Ghafur әkә, sol jer qimyldaghan kýni ózderinizdi qalay sezindinizder?

– Óte qolayly sezindik, – dedi Ghafur әkә. – Sol kýni eshnәrse bolmaghanday, odaghymyzdyng shytynaghan ghimaratyna kirip, belorusi aghayyndarmen әdebiyetimiz turaly pikirlestik. Esterinizde bolsa, sol kýni belorusi әdebiyeti men mәdeniyeti dekadasynyng songhy qorytyndy kýni edi...

– Qosh, Tashkent qalay? – dep súrady Leonid Sergeevich.

– Potryasaishiy... – dedi Ghafur әkә.

Bәri qarqyldap kýlip jiberdi.

– Áli qimyldap túr ma, jer? – dep súrady Sәbit agha zorgha kýlkisin tyiyp.

– Qimyldap túr.

– Nege búlay boldy? – Jelkesin qasyp, qayran boldy Nazir Najmiy.

– Bizde, Ashhabadta kóp uaqyt qimyldap túrady, – dedi Berdi agha.

– Aghayyndar aman bolsyn! – dedi Manof Sulaymanov.

Súhbat bara-bara qyzyp ketti. Ghafur әkә olargha Tashkentting ahualyn әngimelep berdi. Ol әngimesining sonynda bir qolyn Sәbit aghanyn, ekinshi qolyn Leonid Sergeevichting iyghyna salyp:

– Raqmet, dostar, qatarymyzda sizderge úqsaghan myqty jigitter bar. Jýgimiz jerde qalmaydy, – dedi maqtanyshpen.

Sәbit agha Qazaqstannyng Tashkent qalasynda bir kvartal ýi-jay túrghyzyp beruden basqa, jer silkinisinen japa shekken tashkenttikter ýshin, Almatynyng bir shetinen bir jarym myng pәter dayyndap qoyghanyn, tashkenttik balalar ýshin kórikti Alatau baurayynda lageri ashylghanyn, shymkenttik dostarymyz Tashkentke jýz elu kiyiz ýy dayyndap qoyghanyn aitty.

Qúryltay qatynasushylaryn Ghafur әkә da qúttyqtady. Ol mәdeniyetimizding tarihy júldyzdary, olardyng azaly taghdyrlary bir ekendigi jayynda aita kelip, bylay dedi:

– Aynalayyn Tashkentimizding basyna qiyndyq týsip túrghan uaqytta biz ózimizdi eshqashan jalghyzbyz demeymiz. Bizdermen birge iyqtasyp jýrgen qazaqtar, qyrghyzdar, týrkimender, tәjikter, orystar, ukraindar, belorustar túr. Biz әdemi Tashkentimizdi qayta salamyz. Onyng eng әdemi jerlerining birinen, qazaq dostarymyz bir kvartal salyp bermekshi. Búl kvartaldy ya Qazaqstan, ya Almaty dep ataymyz!

Du qol shapalaqtaudan zal janghyryghyp ketti. Áne, sol dostardyng yqylasy jýregimizdi jaghymdy әserge toltyryp jiberdi. Men de Qazaqstan perzentimin. Qazaq aghalarym meni «jiyen» dep te ataydy. Naghashylarymnyng búl janashyrlyghynan tóbem kókke jetkendey boldy. Tóbem qanshalyq aspanda bolsa da, sizding atymtaylyghynyzdyng aldynda qolymdy kókiregime qoyyp, basymdy iyem, meyiri asqan aghalar!

Ýzilis kezinde Ghafur әkәmen taghy kezdestik. Ol qart aqyn Kenen Ázirbaevpen әngimelesip túrghan eken.

– Qalay? – dedi. Búl Ghafur әkәning «artyq sóiledim be?» degeni edi.

– Bes ball, Ghafur әkә, – dep bes sausaghymdy kórsettim. Aqyn atamyz basqasha týsinip qaldy ma, qarsy sóiledi:

– IYә, aqsaqal, býgin-keshe taghy bes ball bolypty, – dedi qulana kýlgen Ghafur әkә.

– Solay aqsaqal, sәl qimyldamay qalsa, zerigip qalamyz.

Shal basyn shayqap-shayqap qoydy.

Shynymen de sol kezderde qúdaydyng qútty kýni tórt ball, bes ball quatynda jer qimyldap túrghan kezder edi.

Tashkentke qaytarymda taghy bir iygi habar esitip qaldym. Qazaqstan ýkimeti óz mýmkindikterin qarastyra kelip, Tashkentke jәne bir kvartal ýi-jay salyp bermekshi boldy.

Marqayyp qaldym. Tashkentke kelisimmen, jaqyn bir joldasym әzildesti me, әlde kónilindegini aitty ma, әngime arasynda:

– Maqúl... Almatygha baryp ne bitirip keldin? – dep súrady.

Men tosylmay:

– Taghy bir kvartal salyp beretin boldym! – dedim quanyshymdy jasyra almay.

 

***

Kelgen kýnimning ertenine kóshe ainaldym. «Iskra» kinoteatrynyng ortasynda asfalitta, tórt qanatty kiyiz ýy túrdy... Ghaj-jap!..

(Jalghasy bar)

Ózbek tilinen audarghan Gýldәriya Áshirbaeva

Abai.kz