Álipby mәselesining sheshimi әbden keshigip, júrtty jalyqtyra bastady. Búqara negizinen biylikting sheshimin kýtip otyr. Bizding oiymyzsha, sheshim shyqqangha deyingi isteler basty sharua istelgen joq: qogham últtyq joba sheshimining súlbasyn da bajaylamay otyr. Bolashaq qabyldanar әlipby jobasy qazaqtildi ortanyng saraptamasynan ótken bir jobagha negizdeluin úsynamyz. Jan jaqqa bytyramas ýshin әri tiyimdi talqy ýshin tómendegi material negizge alynsa degen tilek bar. Talqynyz ben úsynysynyzdy kýtemiz.

erserik@gmail.com

Serik Erghaliy

ÁLIPBY MÁSELESIN ShEShU SATYLARY

Kәzirgi kezde til taqyrybynyng ózekti de, manyzdy praktikalyq mәselesining biri - qazaq әlipbiyi. Alayda, halayyqtyng aldamshy baghytqa búrylyp bara jatqanyn aitqym keledi. Bizding júrt qaryp pen әlipbiydi shatastyryp jýr. Qaryp - bar bolghany dybysty tanbalaytyn tanba ghana, al әlipby tildi jazbalaugha arnalghan tanbalyq jýie. Kәzirgi kezde qazaq tili ýshin manyzdy nәrse - tanbanyng qanday ekendiginen góri, әlipbiyding qandaylyghy.

Álipby mәselesining sheshimi әbden keshigip, júrtty jalyqtyra bastady. Búqara negizinen biylikting sheshimin kýtip otyr. Bizding oiymyzsha, sheshim shyqqangha deyingi isteler basty sharua istelgen joq: qogham últtyq joba sheshimining súlbasyn da bajaylamay otyr. Bolashaq qabyldanar әlipby jobasy qazaqtildi ortanyng saraptamasynan ótken bir jobagha negizdeluin úsynamyz. Jan jaqqa bytyramas ýshin әri tiyimdi talqy ýshin tómendegi material negizge alynsa degen tilek bar. Talqynyz ben úsynysynyzdy kýtemiz.

erserik@gmail.com

Serik Erghaliy

ÁLIPBY MÁSELESIN ShEShU SATYLARY

Kәzirgi kezde til taqyrybynyng ózekti de, manyzdy praktikalyq mәselesining biri - qazaq әlipbiyi. Alayda, halayyqtyng aldamshy baghytqa búrylyp bara jatqanyn aitqym keledi. Bizding júrt qaryp pen әlipbiydi shatastyryp jýr. Qaryp - bar bolghany dybysty tanbalaytyn tanba ghana, al әlipby tildi jazbalaugha arnalghan tanbalyq jýie. Kәzirgi kezde qazaq tili ýshin manyzdy nәrse - tanbanyng qanday ekendiginen góri, әlipbiyding qandaylyghy.

Eger biz osy mәselening basyn ashugha talpynsaq, onda kózimiz - qazaq әlipbii dep jýrgen kәzirgi әlipbiyding qazaq tiline qatysy shamaly ekenine kóz jeter edi. Sonda qarypqa emes, manyzdy nәrse bolyp tabylatyn әlipbiyding mazmúnyna nazar audarar edik. Qysqasy, qazaqstandyq qazaqtar qoldanyp otyrghan kәzirgi әlipbi  qazaq tiline arnalghan emes, eng әueli orys tilin aman-esen jazugha ynghaylanghan әlipby ekendigine esi dúrys adamnyng kózi jetip jýr. Osy әlipbiymen biz 70 jyl boyy ittesip kelemiz. Óz tilimizdi ógey tilding jazu ýlgisine salyp, ózge tilding әleuetin mengerumen әuremiz.Bir qyzyghy, oisyraghan osy qalpymyzgha oy tastaghan auyzy dualy, túlghasy dualdy kisilerding ghylymy dengeyde mәsele kótermey, basyn týieqússha jasyruy qayran qaldyrady!

Shyn mәninde, qazaq tilinde sauatty jazyp, barynsha óz tilimizge juyq әlipbiydi qoldanyp otyrghan shyghys týrkistandyq bauyrlarymyz ekenine kóz jiberetin uaqyt boldy. Sondyqtan da olardyng tili qytayshagha tәueldi emes, al bizding til orysshagha beyim jәne soghan barynsha tәueldi. Tәueldi bolghanda jazbasha da, auyzsha da. Biz «iyt» dep jazyp, «shoshqany» tanyp jýrmiz! Ári ketkende 30 dybysqa 42 tanbany arnap, basymyzdy shyr ainaldyryp, tilimizdi barynsha kýrdelendirip, emlening «esin tandyryp», ózimiz de, ózge de shoshityn halgha jettik. Odan arygha baryspay-aq qoyayyq - bәri belgili, talay aittyq, talay jazylyp jýr. Sonymen, mәseleni neden bastau kerek?

Mәseleni eng әueli, estuimizshe, osydan jetpis jylday búryn bir aghamyzdyn, bir kýnde jasap shyqqan «kirilshe» әlipbiyin tilimizge iykemdeuden bastau kerek. Artyq әripterdi joyyp, qazaq tiline kerek dybysqa sәikes tanbany ghana qaldyru arqyly, әlipby reformasynyng bir satysyna qol jetkizbekpiz. Alayda, artyq әripti qysqartu da onay deuge bolmaydy, ol qazaq tilining jazbasyn qamtityn arnayy Tújyrymdamagha sýienui tiyis. Álipbiyding qaryptan aiyrmasy da sonda, onyng jýie ekendiginde.Sol sebepti, jýiening bolmashy jerin ózgertu arqyly ózge jýie alatynymyzdy eskeru kerek.

Áytpese, keybir dauly әripterdi qysqartu da daugha úlastyruy mýmkin. Mysaly, bir ghana «Alla» sózin jazugha qoldanu ýshin araptyq H әrpin (sol sekildi V,F әripteri t.t.) atoylap qorghaytyndar bolatyny belgili. Onyng ýstine bir әripti qysqartqannyng ózinde tilimizde janasha emle payda bolatynyn eskeru kerek. Sondyqtan Álipby reformasynyng tújyrymdamasy (ÁRT) lingvistikalyq túrghydan barlyq daudyng basyn ashatyn ghylymy jәne resmy qújat bolyp tabylar edi.

Aytalyq, 42 әripti qysqartyp, otyzyn qaldyrdyq deyik. Mәsele múnymen shektelmeydi. Álgi qysqarghan әripterding ornyna jana әlipby negizindegi sózderding janasha jazyndysyn siniru de onay sharua emes. Mysaly, Ch әrpin qysqartu arqyly onyng ornyna Tsh jazu kerektigin júrtty daghdylandyru men qajetti elektrondyq jәne basqa aspaptargha engizip, siniruding ózi birshama uaqyt pen qarjyny, programmalar әzirleudi qajet etedi.

Kompiuterge arnalghan Dúrys jazu teksermesine (DJT) arnalghan programmanyng ózi birshama jyr boluy mýmkin. Desek te, osynyng bәrine jankeshti әri talay daugha basyn tiguge dayar lingvist-últpattar  kerek-aq. Onday ghalymdar toby kәzirden bastap mәseleni qoghamdyq negizde bolsa da qolgha alghany jón. Al, Ýkimet búl mәsele jónindegi qúzyrly júmys tobyn qúryp, kirisse qaneki! Alayda, oghan ýlken kýmәnimiz bar.Qazaqstannyng últtyq memleket emestigi de, qazaq tilining shyn mәnindegi mәrtebesizdigi de osynday mәselede kórinip jýrgenin jasyra almaymyz. Bizding ózbek, týrikpen, әzerbayjan aghayyndardan artta qaluymyz da osynday túrpatymyzdan edi.

Naqtylay aitsaq, әlipby mәselesi eki satyny sheshuden túrady: birinshi, kәzirgi әlipbiydi reformalau arqyly shynayy qazaq әlipbiyining uaqytsha «kirilshe» núsqasyn qoghamgha siniru; ekinshi kezekte, sinisken әlipbiydi aghylshyndyq qaryp negizine kóshiru. Uaqyt jaghynan, alghashqy saty 3-5 jyldy qamtysa, songhy saty bes jyldan artpaydy.

Nege aghylshyn qarpy? Eger de týrik, ózbek, әzerbayjan bauyrlar sekildi latyn qarpyn jasaqtasaq, eki ese útyluymyz mýmkin. Onyng kәzirgi kirilsheden artyqtyghy shamaly bolady. Sebebi, barlyq tehnikalyq, elektrondyq programmalardy qayta jasap, uaqyt pen aqshany shyghyndaugha tura keledi. Al aghylshyn әrpi әzir túr jәne onyng qyruar tehnikalyq әleueti de dayyn. Tek qana әlipbiydi soghan negizdeu qalyp túr. Búl turasynda enbektenip jýrgen azamattar da jetkilikti.

Áriyne, jazudy ózgertu asa jauapty júmys bolghandyqtan, ol ýderisten qoghamnyng barynsha jenil ótuin qarastyru kerek. Álipby reformasyn eki satygha bóludegi maqsattyng ózi - atalmysh jobany jenildetu, halyqqa әri jana әlipbiydi, әri jana emleni qaqalatynday «asatudan» aulaq bolu. Desek te, әr mәseleni sheshuding onay joldary bar. Mysaly, әrbir kompiuterge engizilgen DJT arqyly kez kelgen sózding dúrys jazyluyn onay baqylaugha, tipti, sonyng kómegimen jazugha bolady. Sonday-aq, elektrondyq kenisti Jana әlipbiydi siniru poligony retinde qoldanu mýmkindigi bar.

Qalay bolghanda da, qazaq tili ýshin kәzirgi ógey әlipbiyden qútylu jaghyn neghúrlym tezirek qolgha almasaq, uaqyttan útyla týsetinimiz aiqyn. Ókinishtisi sol, ghylymy orta resmy bastamany kýtip, ertengi mәselening qiyndyghyn halyqqa týsetinin eskermey otyr. Eger de lingvisterimiz jaghdaydy kәzirden bastap taldap, mәseleni barynsha shynayy jaghdaygha jaqyndatsa, resmy (biyliktik) sheshim qabyldau da onay әri dúrys bolar edi. Shamasy, avtoritarizmge daghdylanghan últtyq sana búl joly da «saraylyq» sheshimmen shektelgisi kelip otyr. Búl kәzirgi jaghdaydy qalyptastyrghan qaterli núsqany qabyldaugha aparuy mýmkin.

Biz onsyz da keleshek úrpaqqa mәselening bәrin ýiip-tógip qaldyryp, al onyng nesibesin býgin iship-jep jatqan elmiz. Eng bolmasa, әlipby mәselesinde batyldyq pen  sheshimgerlik tanytuymyz kerek-aq.

 

QOLAYLY   ÁLIPBI  MEN  EMLE

Biz  aqshadan góri, uaqytty ýnemdegish zamanda ghúmyr keship otyrmyz. Uaqytty ýnemdeu degeniniz - barlyq shyghyndy da ýnemdep, әreketten intensivtik (barynsha tiyimdi) nәtiyje alu degen sóz. Búl uәjdi bizding búghan deyingi qoldanyp kele jatqan jazbamyzgha qatysty aityp otyrmyz.

Kәzirde elektrondyq keniste eki týrli alfavitti qoldanyp jýrmiz, onyng sókettigi joq. Auyzy alty qarys orystildi qauym da latyndatyp jýrgeni ras. Biraq taqyrypty qaryptan góri qazaqtildi jazbany qalay onay әri tiyimdi etemiz degen mәselege búrghym kelip otyr. Sonymen...

Mening úsynghym kelip otyrghany - beyresmy qolayly da yqsham, til zandylyghyn negiz etu arqyly elektrondyq kenistegi jazudy barynsha ynghayly etu. Jazbany eng bolmasa kýndelikti qol telefonnyng bolmasa elektrondyq habarlamagha qoldanugha ynghayly bolatynday etu. Eger de qol («úya» sózining telefongha qatysy shamaly bolghandyqtan qoldanbaymyn) telefon arqyly jiberiletin habarlamanyng әrbir tanbasy tenge túratynyn eseptesek, aitylyp otyrghan búl mәsele manyzdy bolyp shygha keledi.

Qazaq tili ghylym tilimen aitqanda - agglutinativtik yaghny jalghanbaly bolyp keledi. Tilding búl tabighaty shúbalynqylyqqa beyim. Al, shúbatylghan sózderdi jazu kәzirgi әrip tergen zamanda Uaqyt pen Aqshanyng jauy ekeni ras. Endeshe qazaqtildi beyresmy («beyresmi» dep eki adamnyng arasyndaghy jazbany alyp otyrmyz) jazbany qysqartugha bola ma? Bolady!

Qalaysha?! Tilding ýndestik zanyna negizdey otyryp, qazaq jazbasyn 20-25 payyzgha qysqartugha mol mýmkindik bar. Óitkeni, qazaq sózderin sonsha payyzgha «shúbaltyp» jýrgen  eki dybys bar, ol - Y men I. Búl dybystar tek qana dauysty dybystar emes, sonday-aq, sózdegi buyndy juandatugha (jinishkertuge) qatysatyn, yaghni, Ýndestik zanyn jýzege asyratyn birden bir dybystar bolyp tabylady. Olar ózge dauyssyzdargha bylaysha qosarlanu arqyly buyndy juandatady ne jinishkertedi:

 

№	ÁRIP	DAUYSSYZDAR (buynshaq dybystar)
1-	b-	by,bi, yb, ib
2-	g-	gi, ig
3-	gh -	ghy, ygh
4-	d-	dy, di, yd, id
5-	j-	jy, ji, yj, ij
6-	z -	zy, zi, yz, iz
7-	k -	ky, ki, yk, ik
8-	q -	qy, yq
9-	l -	yl, ly, il, li
10-	m -	ym, my, im, mi
11-	n -	yn, ny, in, ni
12-	ng -	yn, in
13-	p -	py, yp, pi, ip
14-	r -	yr, ry, ir, ri
15-	s -	sy, ys, si, is
16-	t -	ty, yt, ti, it
17-	u -	úu, iu
18-	h -	hy,yh
19-	Sh-	shy, ysh, shi, ish

 

 

Endi osy zandylyqty myna sózderding jazyluyna múqiyat nazar audaru arqyly qysqartugha bolatynyna kóz jetkizeyik:

qy+a+ly+a = qala;  ki+ó+shi+e = kóshe;

A+yl+my+a+yt+y = Almaty;
A+yl+my+a+yt = Almat;

y+sy+ry+a+yp = ysyrap.  Múndaghy kóshe, Almaty, Almat sózderin odan әri qysqartu mýmkin emes, biraq «ysyrap» sózin qysqartugha bolady:

ysrap. Óitkeni, «ys» buynynan keyin «y» dybysy jazsang da, jazbasang da dybystalady, búl - ýndestik zanynyng kórinisi jәne Y dybysynyng kestedegi qasiyetinen tuyndap túr.

Osylaysha mynaday sózder tizbegin keltiruge bolady:

 

№	resmy núsqa	jana núsqa
1	yd{ys}	yds
2	ish{ik}	ishk
3	ishki	ishki
4	sóg{is}	sógs
5	{shy}ghar{yl}{ym}	shgharlm
6	bas{yl}{ym}	baslm
7	{bi}r{ik}{ti}r{in}di	brktrndi
8	týg{is}ken	týgsken
9	{bi}l{is}ken	blsken
10	{by}l{shy}ldama	blshldama
11	{si}r{in}ke	srnke

Kestege qaray otyryp, sózdegi juan ne jinishke buyndargha qatysty sәikes týrde Y men I әripterin qysqartugha bolady.

Jaqshanyng ishinde kórsetilgen buynshaq dybystardy bir әrippen tanbalau arqyly qanshama shúbalynqylyqtan arylugha bolatyny kórinip túr.

Alayda, buynshaqtaghy y, i ýnsheleri men dauystalatyn y, i dybystaryn ajyratu qajettigi tuyndaydy.

Bizding payymymyz boyynsha, mynaday ýsh jaghdayda y, i dybystarynyng buynshaqtau qasiyetinen góri dauysty dybys ekendigi ajyratylady:

1. sózding basynda dybystalatyn y men i ýnsheleri - dauysty: ishik - ishk;

2. sózding ayaghynda dybystalatyn y men i ýnsheleri - dauysty: eski - eski;

3. sóz ortasynda keletin ýshinshi jaqtaghy jikteu esimdigining jalghau retinde dybystalatyn y men i ýnsheleri - dauysty: tilimiz - tlimz; elimiz - elimz.

Alayda, búl tújyrym boyynsha keybir aiyryqsha jaghdaylargha sәikes qaghyida qajet: tildin  - tildn, tyldyng - tyldn, tilimizding - tilmzdn, tyrsyl -tyrsl; múndaghy buynshaqty ýnshelerdi óz әripterimen tanbalap, sol arqyly sózding juan ne jinishkeligin ajyratu mýmkindigin tughyzu arqyly jazylymy birdey, juan-jinishkeligi әr týrli sózderdi naqtylaugha bolady. Búl tújyrym tildi ýndesim zanyna moyynsúndyru arqyly tútynushygha moyyndatyp, onyng saqtaluyn bekite týsedi.

Osylaysha qos әlipbiydegi mәtin kólemin salystyrynyz: eski jazym («jazym» sózi tilding sózjasam qabyletine oray, búiryq rayly (ból, ól ...) etistikke -ym, -im, - m júrnaqtary jalghanu arqyly jasalyp otyr; «jazylym», «kórsetilim» sózderi búl qaghidagha qayshy) boyynsha - 6 jol, jana jazym boyynsha - 5 jol.

Resmy әlipbiyshe jazym: jogharyda keltirilgen emlelik jәne jana әlipbiylik ústanymdy iske asyruda qazaqsha mәtin barynsha qysqarady da (20-25%-gha), jazym ýderisinde ýndesim zany basshylyqqa alynady; búl jayt tildi iygerudi onaylatyp qoymay, ony qaghyidalyq qayshylyqtardan aryltady, emlelik jәne orfoepiyalyq erejeler birynghaylanady, ýirenushini túiyqqa tireytin kedergilerden qútqarady.

Jana әlipbyshe jazym: jogharda keltrlgen emlelk jәne jana әlpbylk ústanmdy iske asruda qazaqsha mәtn barnsha qsqarady da (20-25%-gha), jazlm ýdersnde ýndesm zany basshlqqa alnady; búl jayt tldi ygerudi onaylatp qoymay, ony teoryalyq qayshlqtardan arltady, emlelk jәne orpoepyalq erejeler brnghaylanady, ýirenushni túiqqa treytn kederglerden qútqarady.

 

Bastapqy kezde dybystyq alfavitke daghdylanghan adam ýshin azdap, ýirenisuge tura keledi, biraq ol 2-3 sóilem jazghannan keyin birden jolgha týsedi. Atalmysh bastama qazaq tilining teoriyasynyng negizin qalaushylardyng biri Qúdaybergen Júbanovtyng singarmo әlipbiy jsaqtau jónindegi ósiyetinen tuyndady.

 

 

 

AGhYLShYN QARYPTY ÁLIPBIY

 

Ótken joly dybystanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory JÝNISBEK Álimhan aghamyzdyng әlipbiylik jobasyn jariyalaghanbyz. Jalpy alghanda, ol jobanyng 28 әriptik dybystyq jýiesin qoldap, soghan toqtaluymyz qajet. Óitkeni, ol barynsha ghylymy dәiektelgen jәne tilimizge meylinshe tәn dybystyq jýieni qamtyghan joba.

Alayda, óz tarapymyzdan Álekenning әlipbiyge latyndyq qarypty qoldanuyn qoldaghymyz kelmeydi. Sebep: atalmysh jobanyng bizdi taghy da tehnikalyq túiyqqa tireytin jaghy - kompiuter teruishinde ýstingi dәieksheli qaryptar joq, arnayy әzirleudi qajet etedi.Búl jayt, әsirese, Á,Gh,I,N,Ó,Sh,Ú,Ý әripterine qatysty. Atalmysh mәselege jauap retinde aghylshyn qarypty dayyn әlipby úsynamyz.

 

 

 

AGhYLShYN QARYPTY JANA ÁLIPBIY

№	kirilshe	latynsha	ýnshe
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28	Aa Áә Bb Ghgh Gg Dd Ee Yy Ii Jj Qq Kk Ll Mm Nn Nn Oo Óó Pp Rr Ss Shsh Tt Úú Ýý Uu Yy Zz	Aa Ahah Bb Ff Gg Dd Ee Yy Hh Jj Xx Kk Ll Mm Nn Ngng Oo Qq Pp Rr Ss Cc Tt Ww Vv Uu Ii Zz	a ә by,bi, yb, ib ghy, ygh gi, ig dy, di, yd, id e y i jy, ji, yj, ij qy, yq ki, ik yl, ly, il, li ym, my, im, mi yn, ny, in, ni yn, in o ó py, yp, pi, ip yr, ry, ir, ri sy, ys, si, is shy,ysh,shi,ish ty, yt, ti, it ú ý úu, ýu, yu, iu iy, yi zy, zi, yz, iz

 

Úqtyrma

Álipby aghylshynnyng 26 qarpynan jasaqtalyp, 28 әripten týzildi. Áripting 26-sy birtanbaly, ekeui ghana qostanbaly, al aghylshyn әlipbiyinde qostanbalylar sany - 21, ózbekting latyn әlipbiyinde - beseu (múnyng ekeuine apostrof qosarlanghan). Ekinshi tanba retinde i әrpi retinde alynghan h qarpy jinishkertushi tanbagha tandalyp, ә dybysynyng әrpine sәikes týrde a dybysynyng jinishke núsqasy retinde ah tanbasy; al  ng әrpine qazaq tili ýshin әbden jaramdy aghylshyn tilining belgili ng qosaghy tandaldy. Ayyryqsha atap óterlik jayttar:

-         Q әrpine juyq búrynghy H tanbasy tandaldy;

-         Ú dybysy - W (qos «uay» dybysy Ú dybysyna juyq ekeni eskerildi) jәne onyng jinishke núsqasy Ý dybysy - V әrpimen (qos «uaydyn» synary, Ú-nyng jinishke núsqasy Ý ýshin tandaldy) tanbalandy; búlargha tuyndylas Ó әrpi de grafikalyq jaghynan juyqtas Qq qarpymen (búrynnan tanys әripting ortanghy syzyghy tómenge týsirildi) almastyryldy.

Osylaysha grafikalyq jaqyndyqpen Ghgh әrpi ýshin aghylshyndyq Ff alyndy. Qalghan әripterding aghylshynsha qaryptaluy keskindes jәne kәdimgi latyndyq qoldanystaghy núsqalar bolyp tabylady. Sonda qoldanystaghy grafikalyq dәstýrden tys  6 qarypty janasha mengeruge tura keledi. Búl әlipbiylik jýiege eshbir tehnikalyq jәne elektrondyq qosalqy әzirlik pen shyghyn kerek emes, әlemning kez kelgen jerindegi elektron saymany qazaq tiline qoldanysqa týse beredi.

 

Jogharyda keltirilgen emlelik prinsipterdi iske asyruda qos tanbaly әripterding qatarlas kelui nemese qabattasuy bolmaydy,onyng ýstine ózbek әlipbiyindegidey jazudy qiyndatatyn artyq belgi (apostrof)joq; sondyqtan olardy osylaysha qoldanu eshbir túiyqqa tiremeydi de, aghylshyn tergisining (klaviatura) barlyq mýmkindigi sol kýiinde qazaq tilining de iygiligine ainalady.

Asty syzylghan osy mәtindi jana әlipbiyge salsaq, әrbir tórt-bes jol bireuge qysqaryp, mynaday jazba alamyz:

Jofaryda keltrlgen emlelk prinspterdh hske asruda xos tangbaly ahrpterdng xatarlas keluh nemese xabattasuy bolmaidy, sondxtan olardy oslaica xoldanu ecbr  twixxa tremeidh de, aflcn tergsnng barlx mvmkndgh sol kvinde xazax thlnng de ighlgne  ainalady.

Bayqalyp túrghanday, jana әlipby kestesinde әripterding әdettegidey atauy joq, әrip qatarynda sәikes ýnshelerding (fonema) dybystaluy bar. Búl qazaq tiline tәn ýndesim zandylyghyn jazbagha barynsha tiyimdi qoldanugha mýmkindik beredi jәne jazu emlesin meylinshe qarapayym etedi. Alayda, dybystyq jýiege negizdelgen eski әlipbiyge boyúsynghandar ýshin búl emle birshama ersi kórinui mýmkin.Alayda, múny jas úrpaq tez mengeredi. Shamamen alghanda, jana әlipbiydi mengeru jastar ýshin 1-3 kýn, al eresekterge bir aptalyq merzim jetkilikti.

 

Atalmysh әlipbiydi jazbalyq ýderiske salmas búryn mindetti týrde qazaq tilining elektrondyq dúrys jazu teksermesin (múnday elektrondyq programma barlyq shet tilderde bar) әzirlep, kompiuterge tegin engizudi qarastyru kerek. Sonday jaghdayda, әrbir sózdi tere bastaghan qoldanushy kompiuterding kómegimen basqy әripterdi tere bastaghanda, sózding dayyn ýlgisine tap bolady, sóitip, eshbir sóz qate terilmeytindey jәne ony tekseretindey elektrondyq mýmkindik bolmaq. Búl teksermeni jýzege asyru ýshin әueli әlgi әlipbiyge negizdelen qazaq tilindegi leksikalyq birlikterdi tolyghymen elektrondyq orfografiyalyq sózdikke ainaldyryp, dayyndau júmysyn atqaru qajet.

 

MENNG  XAZAXSTANM

Altn kvn aspany,

Altn dahn dalasy,

Erlktng dastany,

Elhme xaracy!

Ejelden er degen,

Dangxmz cxty foi,

Namsn bermegen,

Xazafm mxty foi!

 

Menng elm, menng elm,

Gvlng bolp eglemn,

Jyrng bolp tqglemn elm!

Tufan jerm menng - Xazaxstanm!

 

 

 

 

 

Salystyru ýshin:

ÓZBEK ÁLIPBIYI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Barlyghy 30 әrip-tanba qatystyrylghan.

 

Bizding úsynys:  Ahmet atamyzdyng tújyrymyna negizdelgen Á.Jýnisbek myrza úsynghan ÁLIPBIYdi qolday otyryp, ony aghylshyn qarpymen almastyrudy úsynamyz. Qoldaghan azamattar birigip, synaqtan ótkizip, ony әuelgi satyda «VOLOPUK» (beyresmy qosar әlipbi) retinde aqyldy saymandarda  qoldanudy úsynamyz.