Temir tordyng arghy jaghynda jyldap jatudy Qúday eshkimning basyna bermesin. Týrme tirshiligi onay emes. Aytalyq, ótken ghasyrdyng 1930-1940-1950 jyldary Gulagqa qamalghandar men býgingi kýni týrmede otyrghandardyng ómiri eki bólek. Gulagta negizinen sayasy tútqyndar qamaldy. Baraktarda ómir sýrip, qaqaghan qystyng sughyna tózdi, ystyghyna kóndi, kýzetshilerding qorlyghyna shydady. Biraq milliondap qyrylyp jatty. 30-jyldardan bastap, 1956 jylgha deyin KSRO týrmeler mekenine ainalghan edi. 1953 jyly Stalin ólgen son, keshirim jasaudyng arqasynda bir jarym milliongha juyq adam temir tordan bosatyldy. Biraq arnayy týrmelerde jatqan sayasy tútqyndargha ol búiyrmady. Qapastyng arghy jaghynda qorlyq kórgender talay mәrte býlik shyghardy, kóterilis jasady. Biraq múzday qarulanghan kenestik әsker olardy tyrp etkizbedi. Ayausyz qyrdy, atty, asty, itke talatty. Joly bolyp qashyp shyqqandar Sibirding ormandarynda adasyp, iyt-qúsqa jem boldy, Soltýstikting suyghyna qatyp óldi, ne bolmasa Orta Aziyanyng ystyghyna shydamay, bir jútym sugha qatalap, jan tapsyrdy. Áyteuir aman-esen qútylghandary neken-sayaq. Alysqa barmay-aq óz elimizge keletin bolsaq, 1917 jyldan bastap, kenestik qughyn-sýrginge 105 myng adam úshyrady. 40 myngha tayau adam atyldy. Olardyng 39 payyzy, memleketke qyzmet etushiler, ziyaly qauym ókilderi, 30 payyzy júmysshylar, 17,5 payyzy sharualar men qarapayym jandar.

Temir tordyng arghy jaghynda jyldap jatudy Qúday eshkimning basyna bermesin. Týrme tirshiligi onay emes. Aytalyq, ótken ghasyrdyng 1930-1940-1950 jyldary Gulagqa qamalghandar men býgingi kýni týrmede otyrghandardyng ómiri eki bólek. Gulagta negizinen sayasy tútqyndar qamaldy. Baraktarda ómir sýrip, qaqaghan qystyng sughyna tózdi, ystyghyna kóndi, kýzetshilerding qorlyghyna shydady. Biraq milliondap qyrylyp jatty. 30-jyldardan bastap, 1956 jylgha deyin KSRO týrmeler mekenine ainalghan edi. 1953 jyly Stalin ólgen son, keshirim jasaudyng arqasynda bir jarym milliongha juyq adam temir tordan bosatyldy. Biraq arnayy týrmelerde jatqan sayasy tútqyndargha ol búiyrmady. Qapastyng arghy jaghynda qorlyq kórgender talay mәrte býlik shyghardy, kóterilis jasady. Biraq múzday qarulanghan kenestik әsker olardy tyrp etkizbedi. Ayausyz qyrdy, atty, asty, itke talatty. Joly bolyp qashyp shyqqandar Sibirding ormandarynda adasyp, iyt-qúsqa jem boldy, Soltýstikting suyghyna qatyp óldi, ne bolmasa Orta Aziyanyng ystyghyna shydamay, bir jútym sugha qatalap, jan tapsyrdy. Áyteuir aman-esen qútylghandary neken-sayaq. Alysqa barmay-aq óz elimizge keletin bolsaq, 1917 jyldan bastap, kenestik qughyn-sýrginge 105 myng adam úshyrady. 40 myngha tayau adam atyldy. Olardyng 39 payyzy, memleketke qyzmet etushiler, ziyaly qauym ókilderi, 30 payyzy júmysshylar, 17,5 payyzy sharualar men qarapayym jandar. Sol qughyn-sýrgin ýdep túrghan zamanda Qazaq topyraghynda NKVD-nyng Karlag, Steplag jәne ALJIR (әielderge arnalghan) týrmeleri qúryldy. Onda negizinen sayasy tútqyndar jatty. 1953 jylghy Beriya qol qoyghan amnistiya olardy ainalyp ótti. 1952 jyly Karlagtyng Ekibastúz bóliminde, 1954 jyly Steplagta tútqyndar kóterilis jasady. Biraq onyng bәri ayausyz basyp-janshyldy. Gazetimizding ótken bir sanyn («Ayqyn», 2.06.2011 j.) «Kengirdegi qyrghyn» degen atpen 1954 jyly Steplagta bolghan kóterilis turaly jazghan bolatynbyz. Búl joly aitpaghymyz, 1953 jyly jaz aiynda soltýstiktegi Taymyr týbeginde ornalasqan Noriliskdegi Gorlag lagerinde jәne Vorkuttegi №10, №29 shahtalarda bolghan sayasy tútqyndardyng kóterilisi bolmaq. Búl jerdegi kóteriliske osynyng aldynda, yaghny 1952 jyly Karlagta kóterilis jasaghandardyng әseri bolghany belgili. Óitkeni Karlagta kóterilis jasaghandardyng birazyn, naqtylap aitsaq, 1200 adamdy osy Sibirdegi Noriliskke jәne Vorkutke jer audarghan edi. Olar búl jerge kelgen son, Karlagtyng «Peschanyi» bóliminde bolghan býlikti qaytalaugha tyrysty. Áriyne, sayasy tútqyndardyng Mәskeuden súraghan talaptary barlyq jerde birdey edi. Olar jerasty shahtalaryndaghy óte auyr júmysty 12 saghattan 7-8 saghatqa týsirudi, ýstilerindegi rettik sandy alyp tastap, ózderining aty-jónimen ataudy, tughan-tuystarymen kezdesu úiymdastyrudy, júmysqa aqy tóleudi, túrmystyq mәselelerdi sheshu, yaghny emdelu, túratyn jer t.b, baraktardyng esik-terezelerindegi temir torlardy alyp tastau, auru jәne әiel, balalar men qarttardy bosatu, kýzetshilerding qorlauyn tyng t.b kóptegen talaptar qoydy. Biraq búlardyng eshqayysy oryndalmady. Múnyng ýstine 1953 jyly 5 nauryzda Stalin qaytys bolyp, barlyq Gulagqa qamalghandar bir erkin demalyp, «Qapastan bosaymyz» degen ýkili ýmitte bolghan. Artynsha jýrgen amnistiya, ókinishke qaray, az merzimge qamalghandar, qylmysy jenil úry-qarylar taghy basqalardyng týrmeden shyghuyna jol ashty. Al sayasy tútqyndar bәz-bayaghysha qala berdi. Auyr júmys, qorlau, qúl retinde ústaudyng arty Gulag jýiesinde әr jerde kóterilis jasaugha alyp keldi. Gorlagta 26 mamyr kýni bastalghan kóteriliske 16 myng sayasy tútqyn qatysyp, ol eki aigha sozylyp, tamyzdyng basynda janshylyp tastaldy. Al Vorkutte mausymnyng basynda bastalghan ekinshi bir kóterilis te eki aigha sozylyp, tamyzda toqtady. Búl sayasy tútqyndardyng bas kóterui keyinnen tarihshylar «Norilisk kóterilisi» jәne «Vorkut kóterilisi» dep ataldy. Múny Mәskeu óte qúpiya ústady. Óitkeni ondaghy jaghdaylar ózge de týrmelerde jalghasyp kete me dep qoryqty. Bir qaraghanda, búl oqighalardy «kóterilis» dep ataugha da túrmaytyn. Óitkeni qa­maudaghylardyng eshqaysynda qaru bolmady. Tipti «qaru» dep ataghan qúraldar lom, balta, balgha, qayla sekildi qúrylysqa paydalanatyn zattar edi. Solay bola túrsa da, kýzetshilerden tartyp alghan azyn-aulaq myltyq, avto­mattarmen qarulanghan olar eki ay boyy eshkimdi baraktargha jaqyndatpay, óz talaptaryn qoymen boldy. Bir aita keter jayt, búl lageridegi tútqyndardyng basym kópshiligi Ukraina últtyq qozghalysy jәne baltyq boyynyng «ormandaghy aghayyndylar» tobynyng ókilderi jәne soghys kezinde nemisterge tútqyngha týsip, Stalin olardy «satqyndar» dep atap, kenstik týrmege qayta qamaghan әskeriyler edi. Demek, әlgi kóterilisting basy-qasynda jýrgen, úiymdastyrghan da sol kózi ashyq búrynghy әskery komandirler boldy. Olar talaptaryn oryndamaghan son, júmysqa shyghudan bas tartty. Gorlagtaghy jaghdaydy Vorkuttegi Reshlag tútqyndary da qaytalady. Baraktar basyp alynyp, kýzetshiler quyldy. Týrmelerde komissiya qúrylyp, tútqyndar óz-ózin basqarudy qolgha aldy. Basshy retinde bilimdi, kózi ashyq jandar saylandy. Olardyng eshqayysy týrmeni tastap qashudy maqsat etpedi. Sebebi it túmsyghy batpaytyn taygada hәm qaqaghan suyqta jol tauyp qashyp shyghu mýmkin emes edi. Tipti qashyp qútylghanmen týbi bir qayta qúryqqa týseri belgili. Al onyng arty jazanyng eng qatal týri -atu edi. Sondyqtan olar talap qoyyp, týr­medegi sayasy tútqyn­dardyng túrmysyn sәl de bolsa týzeu boldy. Narazylyqtyng belgisi -jappay júmysqa shyqpau, sheru úiym­dastyru, ashtyq jariya­lau, Kenestik Ýkimetke, «Stalin joldasqa» ótinish-hattaryn jazu, t.b jenil sharalar jasau. Vorkuttegi Reshlagta 8700 tútqyn, al No­riliskdegi Gorlagta 16 myng adam narazylyq sheruge qatysty. Eki ay boyy týrme basshylary men Mәskeuden arnayy kelgen delegasiya ókilderi olarmen kelissóz jýrgizdi. Biraq eki jaq ta naqty kelisimge kelmedi. Aqyry Kenestik biylik olardy qarudyng kýshimen qorqytugha kóshti. 1 tamyz kýni Vorkut týrmesinde bas kótergenderdi jazalau bastaldy. Júmysqa shyqpay qaqpa aldynda jialghandargha pulemetten oq jaudyryldy. Resmy derekterde 42 adam ólip, 135 adam jaralandy dep berilgen. Al kóteriliske qatysqandar ólgendermen jaralanghandar eki-ýsh ese kóp desedi. Tamyzdyng 3 men qyrkýiekting 10 arasynda Reshlagta kóteriliske qatysqandargha baylanysty tekseruler jәne sot boldy. 29 adam býlikke sebepshi bolyp tanyldy. 280 adamgha «belsendilik kórsetti» degen aiyp taghylyp, búlardyng barlyghy qaytadan úzaq merzimge sottaldy. Býlikke qatysqandardyng 832-si ózge týrmelerge auystyryldy. Al Noriliskte bolghan oqigha óte qasiretti boldy. Onda kóterilisti basu ýshin, brondy tehnikalar, himiyalyq qarular qoldanylghan. Biylikting resmy deregi boyynsha: «123 adam ólip, 242 adam jaralandy». Al beyresmy derekter ólgender men jaralanghandar odan әldeneshe kóp degendi aitady. Qalay desek te, qyzyl imperiya qarsy shyqqandardy ayausyz jazalauda qashan da tapsyrmany asyra oryndap kelgeni belgili. Demek, Gulagtaghy bas kóterulerdi janshuda qúrban bolghandar kóp bolghanyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Aytqanday, Vorkut pen Norilisktegi bas kóteruler Mәskeuge sabaq bolady. Sayasy tútqyndardyng talabyn KSRO Jogharghy kenesi arnayy qarady. 1953 jyldyng sonyna qaray, «Vorkutkómir» kombinaty (sayasy tútqyndar júmys etken mekeme) NKVD-dan alynyp, Kómir óndirisi ministrligine berildi. Sonday-aq Reshlag bólimderi biriktirilip, onyng asa qatang jýie degen arnayy mәrtebesi alynyp tastaldy.
1955 jyly 17 qyrkýiekte KSRO Jogharghy Kenesi «soghys kezinde basyp alushylarmen auyz jalasqan» dep aiyp taghylghan kenestik sayasy tútqyndargha amnistiya jariyalady. Gulagtarda otyrghan kóptegen adam týrmeden bosady. 1956 jyly KSRO Ministrler kenesi jәne Ortalyq komiytet «búdan ary sayasy tútqyndar otyratyn týrmelerdi ústaudyng qajeti shamaly» dep tauyp, №1443-713 sandy jarlyq shygharyp, barlyq lagerilerdi ornalasqan jerlerine baylanysty odaqtas respublikalardyng basqaruyna berdi. Al 1960 jyly KSRO IIM №020 búiryghymen KSRO jerindegi barlyq GULAG-tardyng júmysy toqtatyldy. Degenmen Stalindik qughyn-sýrgin kezeninde ashylghan, týrli aiyptar taghylghan sayasy tútqyndardy qoysha topyrlatyp qamaghan, azaptaghan, atqan GULAG tarihynda 1952 jyly «Karlag kóterilisi», 1953 jyly «Gorlag», «Reshlag kóterilisi», 1953 «Steplag kóterilisi» degen aqtandaqtar mәngige qaldy. Múnyng bәrin bilu býgingi úrpaqqa bir qaraghanda asa manyzdy bolmauy da mýmkin. Degenmen Stalindik GULAG-ta iysi qazaqtyn, alashtyng talay marghasqa azamatary otyrdy. Japa shekti. Sonda óldi, atyldy. Sondyqtan qughyn-sýrgin, GULAG qazaqtan tys boldy dep aita almaymyz.

Núrsúlu MYRZABEKOVA

aikyn.kz