Gete men Abaydyng qyz-kelinshekter beynesin somdauy tang qalarlyqtay ýndes. Getedegi «Asqaq qyz» («Aru», sirә) atty óleng qyz súlulyghynyng qúpiyasyn halyqtyq sarynda oinata biluimen bauraydy. Qazaqtyq azat bolmysymen ólerdey sýietin erkindik hәm erkelik iydeyasy bar. Bir súlugha neshe jigit sóz aitady, baqtashy qyz olardy kózine ilmey, qastarynan әndetip óte shyghady. Qyz sýimese, ózin ózgeler satyp alugha әste kónbeydi.

Etimdi shal syipaghan qúrt jesin dep,

Jartastan qyz qúlapty tereng sugha.

«Bir súlu qyz túrypty han qolynda» atty óleninde Abay «Mal ómirdi janghyrtpas, qúday úrghyr» dep ashyq aitqan. Gete jyrynda jas qyzdyng sýiispenshiligin aibyndy Tirsis eki qozygha satyp alghysy keledi, endi bireui jýregin úsynady.

Gete men Abay ýshin qyzdyng súlulyghy onyng óz qúnyn bilip, kim-kóringenge qúlay ketetin osaldyqtan saq bola biletin qas arulyghynda jatyr, ibalylyqty ardaqtaydy. Getening erke aruy: «Tek la-la! tra-la-la!» - dep әndetse, Abaydyng súluynyng portreti «Qaqtaghan aq kýmistey aq mandayly» atty óleninde berilgen.

Sóilese, sózi әdepti hәm maghynaly,

Kýlkisi beyne búlbúl qús sayraydy.

Gete qyzdyng synghyr qaqqan әnin búlbúl ýnine tegin úqsatpaydy. Ol bir óleninde sýigeni turaly «Kózime tek sen kórinesing de túrasyn» dep ýzdigedi. («Sýiiktining jaqyndyghy»). Abay sýigen súluyna «Kózimning qarasy» dep tebirenedi.

Gete men Abaydyng qyz-kelinshekter beynesin somdauy tang qalarlyqtay ýndes. Getedegi «Asqaq qyz» («Aru», sirә) atty óleng qyz súlulyghynyng qúpiyasyn halyqtyq sarynda oinata biluimen bauraydy. Qazaqtyq azat bolmysymen ólerdey sýietin erkindik hәm erkelik iydeyasy bar. Bir súlugha neshe jigit sóz aitady, baqtashy qyz olardy kózine ilmey, qastarynan әndetip óte shyghady. Qyz sýimese, ózin ózgeler satyp alugha әste kónbeydi.

Etimdi shal syipaghan qúrt jesin dep,

Jartastan qyz qúlapty tereng sugha.

«Bir súlu qyz túrypty han qolynda» atty óleninde Abay «Mal ómirdi janghyrtpas, qúday úrghyr» dep ashyq aitqan. Gete jyrynda jas qyzdyng sýiispenshiligin aibyndy Tirsis eki qozygha satyp alghysy keledi, endi bireui jýregin úsynady.

Gete men Abay ýshin qyzdyng súlulyghy onyng óz qúnyn bilip, kim-kóringenge qúlay ketetin osaldyqtan saq bola biletin qas arulyghynda jatyr, ibalylyqty ardaqtaydy. Getening erke aruy: «Tek la-la! tra-la-la!» - dep әndetse, Abaydyng súluynyng portreti «Qaqtaghan aq kýmistey aq mandayly» atty óleninde berilgen.

Sóilese, sózi әdepti hәm maghynaly,

Kýlkisi beyne búlbúl qús sayraydy.

Gete qyzdyng synghyr qaqqan әnin búlbúl ýnine tegin úqsatpaydy. Ol bir óleninde sýigeni turaly «Kózime tek sen kórinesing de túrasyn» dep ýzdigedi. («Sýiiktining jaqyndyghy»). Abay sýigen súluyna «Kózimning qarasy» dep tebirenedi.

«Blәtkening bayy aqsha,/ Er asylyn tandamas», - degende Abay qyz-kelinshekting últ anasy ekenin eskerip, ózi jiyrenishti sanaghan arsyzdyqtyng keskinin iymenbey dәl aitty. «Qas búzaqy - qardan tuady», adam jatynyna tartady dep tanidy qazaq danalyghy. Nәzik jandylardyng tazalyghyn qos aqyn úlyqtaydy.

Áyel jaqsy bolmaydy kórkimenen,

Minezine kóz jetpey, kónil bólme!

«Jigitter oiyn arzan, kýlki qymbat» -  Abay  ólende «Shu degende kóriner súlu artyq» dese de, sayqal jardyng opasyzdyghyn synay bildi.

Gete «Jabayy rayhangýl» atty halyq jyrynyng negizinde jazghan óleninde rayhangýlding tikenegi baryn allegoriyamen bergen. Búl auyrsynu - úl balanyng ereseygende bastan kesher mahabbat mihnatynyng poetikalyq nyshany. Abay múny «Sen meni ne etesin?» atty qúpiyagha toly óleninde erekshe lirizmge toly azapty qúsamen jetkizdi.

Getede «Aygha» atty óleng bar, janry - monolog. Abayda tolghanu kóp. Ekeuining kóp ólenderi ózimen-ózi syrlasu, onasha sóilesu. Ishki sezimderding aqylgha baghynbay lyqsyp shyghuy, qorshaghan tabighatpen ýndestik.

O, shumi, shumi, voda!

Budu ly schastliv vnovi?

Vse ischezlo bez sleda -

Radosti y lubovi.

(V.Levik audarghan).

Kók ala búlt sógilip,

Kýn jauady key shaqta.

Óne boyy egilip,

Jas aghady aulaqta.

Abay «Kók ala búlt sógilip» atty óleninen bólek «Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa» atty óleninde: «Ómir sәule kórseter suday túnyq» dep suretteydi. Ol adamnyng kónil-kýii suday tolqyp túraryn,  jan-dýniyening qúbylghandaghy renkin dóp beredi. Getedegi «Kól jaghasynda» atty ólenine paralleli.

Y jizni, y bodrosti, y pokoy

Dyhaniem volinym piu.

Priroda, sladko byti s toboy,

Upasti na grudi tvoy!

(V.Levik audarghan).

Adamnyng keybir kezderi

Kónilde alang basylsa;

Tәnirining bergen óneri

Kók búlyttan ashylsa.

Syldyrap ónkey kelisim

Tas búlaqtyng suynday,

Kirlegen jýrek óz ishin

Túra almas әste juynbay.

«Adamnyng keybir kezderi».

Gete su torlaghan dymqyl әlemning jemisi mol bolaryn úghyndyrady. Getede túman - úly simvol, aldaghy kýnge senim isharasy. Qazaq jyraularyna tәn kesek sóileudi nemisting danyshpan jyrshysynan údayy andaymyz. Jyraularda beldi bekem buu, batyrlyq, tәuekelshildik hәm shahidtik saryn kýshti.

Týn súlulyghyn qos aqyn birdey sýigen. Getening «Kórkem týn» atty óleni kuә. Múnda týngi qústyng sybdyry, múndy eles bar. Getening Strasburg kezenin bildiretin ózi sýigen aruynyng biri Friyderika Briongha arnalghan mәtinde grek mifologiyasynan alynghan búlbúl qús - Filomela ýnsiz qaldy deydi: «Sen bolsang onyng jylaghanyn estimey úiqyda balbyrap jattyn. Mynau óleng sening jazan» dep jyrlaydy. Búlbúldyng sayrauy әr týrli halyqtardyng úghymynda aqynnyn, jyrshynyng keyiptelui bolyp tabylatyn әigili obraz. Rasynda búlbúl qús júptasar kezde sayraydy eken.

Gete - tang sәulesining aqyny. Tang sәule - bizding qazaqtyng epikalyq jyrlarynda, «Qyz Jibekte» surettelinedi.

Kristeli - aqynnyng qol jetpes aruy. Aqyn jýregimdegi saghynysh, qúsa bóri bolyp úlysa dep óz sezimin suretteydi: «Men seni oilaymyn. Ómirim onymen erekshe jarqyn eken».

Ayttym sәlem, qalam qas,

Saghan qúrban mal men bas

Saghynghannan seni oilap,

Keler kózge ystyq jas.

«Jigit sózi».

Abayda qyz ben jigitting bir-birine qúmarlyghy ashyq aitylatyn mahabbat lirikasynda aiqyn dәldik bar.

«Jaspen júbanu» atty ólende Gete kózimde jas barda týnde jylayyn dep tebirense, Abayda jylau men jyrlau key sәt qosarly: «Kózime jas ber, jylayyn!», «Jylayyn, jyrlayyn,/ Aghyzyp kóz mayyn». Qos aqynda sezimtaldyq óte kýshti.

Getede ay beynesi kóp maghynaly simvol bolatyny, әiel zaty, su, qúnarlylyq, ólim, janghyru, týn - tabighattaghy mәngi ainalymdar, sikldi prosester kóktegi Kýnning serigi Aymen baylanysty. Getede ay týngi elesterdi tiriltedi, baghzy, ótken dýniyeni jadqa oraltady, elesterding әmirshisi.

Ayly týnder - mahabbat mausymy, búlbúldyng әni tәrizdi (Gete, «Belindagha»). Qyz zatyn aqyn tabighat tamashasymen teng qaraydy, kóktemdey sýiinishpen qabyldaydy. Quana bilmegen jan ómirdi ógey sheshesindey kóredi, búl oy Getening dostyqqa madaq jyrynda bar.

Ol «Anshynyng keshki jyry» atty óleninde mahabbat sezimine eshteneni tengermeydi:  «Armannyng shyny - mahabbat!». Danyshpan nemis aqyny «Súrapyl mahabbat» atty syrshyl óleninde jýrekti azaptaytyn raqymsyz mahabbattan qashyp qútyla almaydy.

Ghashyqtyq - qiyn jol

Jetseng - jettin.

Jetpey óttin,

Ne boldy?

Armanda ómir

Ótti,

Oylar ma eken bir meni sol?

Saldyrap ayaq-qol,

Jetpey sertke,

Ishim dertke

Tez toldy.

Ajal uaqyty

Jetti.

Men óleyin, sen sau-aq bol.

«Sen meni ne etesin?» - Abay ghashyqtyqtyng dertpen teng ekenin jany kýizele jyrlaydy. Naq osynday kórinisti jazbay bildiretin, sýigen jargha qoly jetpey óte ýzdikken, ishqúsa mahabbat sezimine órtengen hәl Getening «Alystaghy arugha» atty óleninde surettelinedi. Abaydyng «Qor boldy janym» atty óleninde jardyng tas bauyrlyghy auyr qabyldanady.

Ghashyqtyq, qúmarlyqpen - ol eki jol,

Qúmarlyq bir nәpsi ýshin bolady sol.

Senen artyq jan joq dep ghashyq boldym,

Men ne bolsam bolayyn, sen aman bol.

Abay sýiispenshilikting fiziologiyasyn asqan sezimtaldyqpen aiqyndap túr. Gete «Jana mahabbat, jana ómir» atty óleninde әielding qyryq esekke jýk bolarlyq ailakerligi, sayqaldyghy surettelgen. Jas súludyng kórkine arbalghan aqyn tipti ony óle-ólgenshe sýiip ótuge dayar. Sóite túra ol jas súludyng siqyryna arbaludyng týbi nege soqtyraryn ishi sezgendey, onyng qylymsuy mekerlik ekenin úghynady. Sondyqtan aqyn oghan qor bolghysy kelmey, «Ah, mahabbat, bosatshy meni!» dep jalbarynady. Áyel zatynyng jaratylysyna tәn zalymdyq pen ýstemdikti  Abaydan asyryp aitqan aqyndar da búl fәniyde bar shyghar.

Sen meni ne etesin?

Meni tastap,

Óner bastap

Jayyna

Jәne aldap,

Arbap,

Óz betinmen sen ketesin.

Nege әure etesin?

«Sen meni ne etesin?»

Getede «Taptym» atty óleni júbayy Hristinagha arnalghan, sýigen jaryn gýl sanau, ony gýldey mәpeleu iydeyasy anyq. Abay arttaghylargha jardy tandap biraq sýi, auystyrma dep ósiyet qyldy.

Abayda Tәnirining búiryghyna baghynu saryny kýshti. Getedegi «Suretshining keshki jyry» - búl-daghy aqyn tabighatynyng Jaratushy qúdaymen baylanysyn aighaqtaydy, aqyndaryn Allataghala ózining bar ekenin isharalau ýshin jaratqanyn beyneli jetkizedi.

Getedegi oy tolghau atauly qazaqqa jat emestigimen bauraydy.

Aygýl Kemelbaeva, jazushy,әdebiyettanushy, «Daryn» Memlekettik jastar syilyghynyng laureaty

«Abay-aqparat»

Paydalanylghan әdebiyetter:

1.   Gerolid Beliger. «Nochnaya pesi strannika: Gete-Lermontov-Abay».

2.   Niyk. Vilimont. Iogann-Volifgang Gete.

3.  V.A.Avetisyan. Dante y Gete.