Tórtinshi tarau:   JAN JEGISI

1.

M.Áuezovting jedelhatyn alysymen «Alashordanyn» shyghys bólimining astanasy bolyp tabylatyn Semeydegi qayratkerler erekshe belsendilik tanytty. Qazaq elining sol tústaghy shynayy ruhany astanasy retinde tanylghan jәne Sibir revkomynyn, sol arqyly Reseyding qúramynan shyghu qozghalysy bastau alghan búl shaharda «Alash» iydeyasy әli óshken joq edi. Ertisting Saryarqa jaq beti «Alash» dep ataluy sonyng bir belgisi bolatyn.

Qazaq últyn saqtap qaludyng birden-bir joly - asharshylyqqa qarsy kýres qozghalysy ekenin týsingen Mirjaqyp Dulatov bastaghan Semeydegi alash azamattary búl nauqangha shúghyl kiristi. Búghan Ortalyq Atqaru Komiytetining Áuezov pen Dosov siyaqty eki birdey  beldi ókilining kelui de qarqyn berdi. «Asharshylyqqa» qarsy kýresting resmy emes úiymdastyrushysy mindetin atqarghan Jýsipbek Aymauytov «Qazaq tili» gazeti arqyly salauat-sauynnyng ekpindi jýrgiziluine zor ýles qosty.

Átten, sol enbekteri ýshin basy daugha týsip, on jyldan keyin ólim jazasyna kesiletinin Jaqang - Mirjaqyp ta, Jýsipbek te bilgen joq.

Tórtinshi tarau:   JAN JEGISI

1.

M.Áuezovting jedelhatyn alysymen «Alashordanyn» shyghys bólimining astanasy bolyp tabylatyn Semeydegi qayratkerler erekshe belsendilik tanytty. Qazaq elining sol tústaghy shynayy ruhany astanasy retinde tanylghan jәne Sibir revkomynyn, sol arqyly Reseyding qúramynan shyghu qozghalysy bastau alghan búl shaharda «Alash» iydeyasy әli óshken joq edi. Ertisting Saryarqa jaq beti «Alash» dep ataluy sonyng bir belgisi bolatyn.

Qazaq últyn saqtap qaludyng birden-bir joly - asharshylyqqa qarsy kýres qozghalysy ekenin týsingen Mirjaqyp Dulatov bastaghan Semeydegi alash azamattary búl nauqangha shúghyl kiristi. Búghan Ortalyq Atqaru Komiytetining Áuezov pen Dosov siyaqty eki birdey  beldi ókilining kelui de qarqyn berdi. «Asharshylyqqa» qarsy kýresting resmy emes úiymdastyrushysy mindetin atqarghan Jýsipbek Aymauytov «Qazaq tili» gazeti arqyly salauat-sauynnyng ekpindi jýrgiziluine zor ýles qosty.

Átten, sol enbekteri ýshin basy daugha týsip, on jyldan keyin ólim jazasyna kesiletinin Jaqang - Mirjaqyp ta, Jýsipbek te bilgen joq.

Búl nauqannan Mendeshev pen Jangeldiyn, Seyfullin ispetti avtonomiya basshylary tys qaldy. Múnyng ózi olardyng el ishindegi bedelin týsirdi. Qazaq oqyghandary ashtargha mal, azyq-týlik jiyp, erini keuip el aralap jýrgende pәueskemen seruen qúryp, qyz aittyryp jýrgen seri «bolisheviyk» qayratkerler de tabyldy. Múnyng barlyghyn halyq bilip, kórip otyrdy. Týsken bedelin qalpyna keltiruding qamyn qarastyryp, «Alashordanyn» kósemderin kenes ókimetine qarsy astyrtyn әreket jasady-mys degen jeleumen Álihan Bókeyhanov pen Mirjaqyp Dulatovty týrmege qamady.

Tergeushilerding 1921-1922 jyly astyrtyn: kontrrevolusiyalyq-últshyl tónkeris úiymdastyru ýshin, Týrkiyadan astyrtyn kelgen Ánuar pasha men Zaky Validovting basmashylaryna qosylu ýshin qazaq әskerin jinap, el-júrtty soghan ýgitteu maqsatymen qyrgha shyqqan», - degen bopsasyn joqqa shyghara otyryp, M. Dulatov búghan eshkimning atyn atamay, sypayy ghana:

«1921 jyly Torghay, Yrghyz, Qostanay uezderindegi Oral guberniyasynyng biraz bóligindegi túrghyndar ashtyqqa úshyrady. Men Semeydegi «Qazaq tili» gazeti arqyly birinshi bolyp: qyrdaghy audandardyng temir jol torabyna 400-500 shaqyrym qashyqtyqta jatqandyghynan da jәne túrghyndardyng shashyranqy ornalasqandyghynan da memlekettik kómekting olargha tolyq jetpeytindigin aityp: barlyq qazaq qyzmetkerleri atqa minip, el aralap salauat-sauyn (dobrovolinye pojertvovaniye) jiiy kerektigi, jinalghan maldy qyr joly arqyly ashtyq jaylaghan audandargha tura aidap aparudyng әlde qayda tiyimdi bolatyndyghy turaly bastama kóterdim. Mening búl úsynysymdy kópshilik te qabyl aldy, osy mәsele jóninde ótkizilgen mәjiliste búl jobany qoldady, keyinnen guberniyalyq Ashtargha kómek komissiyasy men onyng ortalyq úiymy da qostap, iske kirisu turaly rúqsat berdi. Shúghyl kirisip ketuding nәtiyjesinde 2-3 aidyng ishinde 15 myng iri qara jinalyp, olar az uaqyttyng ishinde ashtyqqa úshyraghan audandargha jetkizilip, halyqqa bólinip berildi. Búl salauat-sauynnyng jetekshisi әri úiymdastyrushysy retinde men jaz aiynda Semey guberniyasynyng ýsh uezin aralap shyqtym. Qyrdan qaytyp, Semey qalasyna kelgen song meni tútqyngha aldy, OGPU-ding Qazaqstandaghy ókilining búiryghymen Orynborgha jóneltti, birazdan keyin bosatty», - dep bayandady.

Mine, kommunist-kolonizatorlar men kenes ókimetining jәne qazaq avtonomiyasy atqaru komiytetining ózderi basqaryp otyrghan halyqty ashtyqtan alyp qalghan qayratkerlerge kórsetken syiy men aitqan rahmeti. Bir tandanarlyghy, asharshylyqqa sol tústa partiya men memleketting basynda otyrghan Áliby Jangeldinnin, Seytqaly Mendeshevtin, Sәken Seyfullinning (Betpaqdala) auyldary úshyrap edi. Olar nege sonshama salqyn qandylyq tanytty, alash azamattaryn tútqyndaugha nege bóget jasamady?

Ózge-ózge, dәl múnday jauapty nauqannyng kezinde arandatu men alauyzdyqqa, andugha jol bermeuge olardyng tolyq mýmkindigi bar edi.

Sonyng ishinde, kóktemnen bastap býkil Semey guberniyasyn aralap mal jiyp, Saryarqany kesip ótip, jerding týbi Torghaygha - eki mәrte baryp, 8 myng mal aidap aparghan, eng adal azamat retinde júrt senip tapsyrghan ókil - Jýsipbek Aymauytovqa qarsy astyrtyn arandatu әreketi jýrgizilgeni tipti de týsiniksiz. Timiski tynshylar ózi ashtyqtan ashynghan, ash ózegi órtengen adamdardyng ashkózdengen sәtin paydalanyp, arghyn men qypshaq rularynyng ashtaryn bir-birine aidap saldy, sýiekke talastyrdy. Ony úiymdastyrghan jergilikti jerdegi kenes ókimeti men partiya úiymdarynyng belsendileri edi. Al olar jogharydan arnayy núsqau týspese, óz betimen múnday әreketke bara almaytyn. Solar úiymdastyrghan aryzdyng saldarynan Jýsipbek Aymauytov jauapqa tartyldy. Sot kezinde ol aiyptalushydan aiyptaushygha ainaldy. Jýsipbekting tergeu barysyndaghy kuәligi men songhy sózi sol kezdegi kenes tergeu oryndarynyng arandatu әreketin әshkerelegen ýlken sayasy aiyptau boldy. Abzal azamattyn:

«Azamattyq, adamshylyq jýzinen qaralsa, bir kisi ashtargha jan salyp, qyzmet kórsetse - mendey-aq kórseter edi dep shýkirshilik etemin. Mýmkin, mening etken enbegim sebep bolyp, ondaghan, jýzdegen ashtar ajaldan  aman qalghan bolar, qalmady dep Torghay eli aita almas. Enbegim - salauat: niyetim - aram, jýregim - qara, qazaqqa - ziyandy adam bolyp tabylsam, bú da bir uaqyt shyghar. Jazagha moyynymdy úsynamyn, ashtar ýshin men-aq qúrban bolayyn. Elimning zanyna kónemin», - degen jýrek sózi de kenes ókimetining jazalau sayasatynyng betin qayyrmady.

Jýsipbek ashtar ýshin ghana emes, el ýshin qúrban boldy. Biraq ol ýkim bes jyldan keyin oryndaldy. Búl joly da Ahmet Baytúrsynov pen Smaghúl Sәduaqasov jazyqsyz jandy jandaryn sala qorghady. Oqu-aghartu komissary, «Enbekshi qazaq» gazetining jauapty redaktory Smaghúl Sәduaqasov Mәskeude jýrip:

«Týrmedegi aiyp oryndyghynda otyrghan torghaylyqtardyng isin tolyq aqtaytyn asa manyzdy derek mende bar. Men kelgenshe sot isin toqtata túruynyzdy ótinemin», - dep jedelhat joldapty.

«Alashordashylardyn» ýstinen jýrgizilgen «atyshuly sot isi» Goloshekinning «dabylymen» tipten ýstemelenip, qonyraulatyp ótedi. J.Aymauytov pen IY.Baymenovtyng ýstinen jýrgizilgen sottyng nәtiyjesi turaly Oraz Isaev Goloshekinge bergen esep hatynda J.Aymauytovtan kóri S.Sәduaqasovty aiyptau basym. Búl mәselening úzyn-yrghasy derektermen barynsha qanyq bayandalsa da, Ortalyq komiytetting kózqarasyn bildiretin resmy tújyrym bolghandyqtan da tolyq keltiremiz. Óitkeni búl tek qana Jýsipbek Aymauytovtyng ghana emes, býkil «Alashordanyn» ýstinen jýrgizilgen sot jәne aldaghy ýlken tergeu isining dayyndyghy bolatyn. Búl sot prosesi: endi kýsh ala bastaghan qujaqtardyng - goloshekinshilerding «Alashordanyn» ashtyq túsynda el ýshin etken enbegin esh ketiruge, olardy óz tuystarynyng qamyn oilaghan paydakýnemder retinde kórsetuge tyrysqan. Búl Oraz Isaevtyng da «Alashordagha» qarsy nauqandy úiymdastyrudaghy «alghashqy qadamy» edi:

O. Isaev: «Aymauytov jәne basqalardyng ýstinen jýrgizilgen sot prosesi» turaly әr týrli alyp qashpa sóz aitylyp jýrgendikten de, ekinshi jaghynan alghanda soghan qatysty keybir jaylardyng shekten shyqqanyn eskerip, sol kezde buro mýshelerining kópshiligi joq kezde Ólkelik komiytetting hatshysynyng orynynda qalghandyqtan da, hat arqyly tómendegini mәlimdegim keledi.

Osy isting barysy turaly mәsele Qazatkomnyng prezidiumynda qaralghan siyaqty edi, sonda Prezidium mýsheleri Mynbaev pen Sәduaqasov elden erekshe pikir ústanyp: búl partiyada joq intelliygensiyanyng arasynda ishinara nazarylyq tudyruy mýmkin, - degen syltaumen isting sotta qaraluyna qarsy bolghan. Búl narazylyq Ólkelik komiytetke berildi me, joq pa, ony bilmeymin. Men múny tek sot prosesi óterding aldynda ghana, Jogharghy sottyng tóraghasy Demme joldas maghan Ólkelik komiytetten arnayy qoghamdyq aiyptaushyny belgilep beru turaly resmy týrde habarlasqanda ghana bildim.

Sotqa mening ózimning qatysuymdy ótindi. Kiyselev joldastyng qoldauymen men odan bas tarttym. Kiyselev joldastyng Syrdariyagha issaparmen ketuine baylanysty hatshynyng orynynda qalatynymdy, sondyqtan da uaqyttyng bolmaytynyn jәne mening qatysuym ynghaysyz ekendigin jeleu ettim. Múnyng basty kiltipany: - asharshylyq jyldary keltirilgen shyghyn bolghandyqtan da ghana «ýlken adamdar» iske tartylyp otyrghandyghyn basa kórsetttim. Odan basqaday (tómende aitylatyn) shiyelenis oiyma da kelmedi. Joghary sottyng ótinishine oray alghyr әri qoly menen kóri bostau joldas Bekovti úsyndym. Sottyng qúramy turaly sóz bolghan joq.

Sóitip prosess bastalyp ketti. Baspasózder әr týrli pikir bildirip jatty, biraq sonyng ishinde «Sovetskaya stepi» gazetinde dórekileu mәnerde jazylghan maqala men habarlandyrudan basqa belsendilik tanytqan eshkim bolghan joq. Búl rette qanday da bir úiymdasqan iske qatysty qarsy maqalany Qazatkomnyng organdary jariyalaghan emes.

Sottaghy aiypkerding oryndyghynda óte belgili adamdar, sonyng ishinde Aymauytov pen kommunist Baymenov otyrdy.

Isti tyndau barysynda mәselening basqa jaghy kórine bastady. Prosess barysynda kópshilikting pikiri: aiypkerlerge jany ashyghandardyng toby bolyp jәne sottyng ýlken jazagha kesuine mýddelilerding toby bolyp - ekige jaryldy. Múnyng oryn aluyna týrtki bolghan jay keyin bayandalady. KINO (Qazaq oqu-aghartu instituty - T.J.) men Ólkelik partiya mektebi oqushylarynyng aiyptalushylardy jaqtaytyny bayqaldy, QÓPM-ning tyndaushylary sot kezinde Baymenovti (QÓPM-ning búrynghy oqu isining mengerushisi) erkindikte ústau turaly sotqa mәlimdeme tapsyrdy. Tipti sot prosesinde (ayyptaushy top - T.J.) aiypkerlerdi qamaqta ústau turaly talaptar qoydy. Sot tóraghasy joldas Bekbatyrov: olar ózderin tym erkin ústaghandyqtan da solay isteuden basqa amaly qalmaghanyn aitty.

Osy iske baylanysty joldas Sәduaqasovtyng jónsiz is-әreketin atap ótpey kete almaymyn. Sot tergeui ayaqtalar tústa joldas Sәduaqasov Moskvadan (әlde Orynbordan ba) Toqjigitov arqyly jedel hat joldap, búl iske baylanysty onyng manyzdy aighaqtary bar ekenin habarlaydy. Sot isinde búl adamnyng (S.Sәduaqasovtyng - T.J.) aty-jóni tirkelmegenin jәne onyng Qyzylordadan syrt jýrgenin eskerip, ótinishin eskerusiz qaldyrady. Sәduaqasov kelgen kezde sot tergeui ayaqtalyp, eki jaqtyng jaryssózine kezek beriledi. Ol kele sala búl mәseleni Ólkelik komiytetting burosynda talqylaudy úsynyp, mәseleni ushyqtyryp jiberdi.

Men Núrmaqovpen sóilestim, sot tóraghasy Bekbatyrovty shaqyryp, isting barysyn súradyq. Ol: Baymenov pen Qarpyqovtyng jәne basqalardyng qylmysy dәleldengenin, al Aymauytovtyng kinәsi az ekenin aitty. Núrmaqov ekeumiz oghan: egerde Aymauytovtyng kinәsi eleusiz bolsa, naqty dәlel bolmasa, onda bizding oiymyzsha oghan 3-4 aidan artyq kesim jasamanyz, búl partiyada joq intelliygentterding arasynda bizdi (ókimetti) «jala jabugha», qudalaugha tyrysty degen pikir tudyrady. Qalghandaryna zang boyynsha jaza beriniz, - dedik.

Biz osymen shektelip, 2 adamnan túratyn buro mәjilisin shaqyrmay-aq qoydy úsyndyq. Alayda Sәduaqasov burony shaqyrudy, onymen de shektelmey, Ólkelik komiytetten olardyng barlyghyn, tym qúryghanda Baymenovti aqtaudy talap etti. Núrmaqov joldas ta burony shaqyrudy qoldady. Burony shaqyrudyng mýmkindigi bolmaghandyqtan da, Núrmaqovtyn, Sәduaqasovtyn, Isaevtin, Kadiktin, Aryqovanyn, Bokshtyng jәne basqalardyng qatysuymen kenes ótkizdim.

Men bizding nege jinalghanymyzdy, sonday-aq sot tóraghasymen aradaghy әngimeni bayandap berdim, al Sәduaqasov joldas arnayy bayandama jasaghanday sóiledi. Onyng pikiri mynaghan sayady:

1. Búl ýlken oqigha, óitkeni sot oryndyghynda Aymauytov siyaqty qazaqtyng Veresaevi, Aleksey Tolstoyy otyr, ol «Internasionali» men «Jas gvardiyany» audardy. Búl partiyada joq intelliygensiyanyng arasynda narazylyq tughyzady, osy kýnderi Qyzylordada kim biylikti ústap qalsa, soghan sóz keltiredi.

2. Búl sot prosesi - «Alashordanyn» ýstinen jýrgizilgen sot, odan basqa eshtene de emes, sondyqtan da sottyng qúramy (Bekbatyrov, Aryqova jәne Ashmaev) ol dengeyden tómen (kórnekti adamdar emes).

3. Sotta jalghyz ghana qorghaushy bar, onyng ózi orys eken, sondyqtan da sotqa jetekshilik jasau kerek.

4. Sotqa tartylghandardy, sonyng ishinde Aymauytovty qorghap jazylghan jalghyz maqalany, Dulatovtyng maqalasyn «Enbekshi qazaqqa» jariyalaugha kelisim bermeu degen qanday shekten shyghushylyq (búl maqala Sәduaqasov kelisimen «Enbekshi qazaqtyn» betinde jariyalandy).

5. Búl is eskirip ketkendikten de jәne «ayypty bolmaghandyqtan da» sottalugha jatpaydy, bәrin bosatu kerek.

6. Maghan (Sәduaqasovqa) sotta ne kuә retinde, ne qoghamdyq qorghaushy retinde sóileuge rúqsat berinizder, qazaqtyng qalamgerining biri retinde olardy qorghaugha tiyispin.

7. Sonday-aq partiyada joqtar búl proseske qazaqtardyng partiya ishindegi bir tobynyng ekinshi tobyna kórsetken qyry dep bagha beredi, - degen pikir bildirdi.

Kenes múnyng bәrin bekitpedi jәne bizding sot tóraghasymen bolghan әngimemizdi qostady. Búdan shygharatyn mening qorytyndym:

1. Ólkelik komiytet oqighanyng úiymdastyryluy túrghysynan alghanda onyng qalay damitynyna mәn bermedi.

2. Sәduaqasov joldastyng alashordashylarmen arasyndaghy jigi ajyratylmaghan. Qazaq intelliygensiyasynyng mәdeny dengeyi turaly pikiri qylmysqa jalghasyp jatady. Onyng kenes soty jónindegi kózqarasy da jaghymsyz әser qaldyrady.

3. Alashordashylar osy sotta ózining azuyn kórsetti, Sәduaqasovty paydalana otyryp, partiya men ókimetke yqpal etuge tyrysty.

4. Oqushylardyng tәrtipteri de alandatady jәne tiyisti shara qoldanudy talap etedi.

5. Sotta ziyan shekken ýkimet mekemelerinin, mysaly, basynda mal jinau isin jýrgizgen «Ashtargha kómek» komiyteti ókilderining bolmauy da jarasyp túrghan joq.

6. Sәduaqasovtyng maqalany jariyalau turaly pikiri de dúrys emes, qayta sot jýrip jatqanda ony jariyalamau kerek edi. Sergeevti aiyptalushynyng ózi tandap otyrghandyqtan da, qorghaushy jónindegi pikiri de oryndy emes.

7. Sottyng ýkiminen keyin Sәduaqasovtyng әldekimge: Aymauytovtyng qorghau kezindegi sózi ony aqtap aldy, - degeni de jeniltektik, óitkeni múny ol sottyng ýkimnen búryn tóraghasynyng ózinen estip alghan bolatyn.

«Alashordanyn» osynday belsendilik tanytyp otyrghan isine Qazatkomnyng qauly shygharuy orynsyz dep esepteymin. O. Isaev», - dep pikir bildirdi.

Biz búl hatqa taldau jasap jatpaymyz. Tek: «búl sot prosesi Jýsipbek Aymauytovtyng ýstine ghana jýrgizilgen sot emes, «Alashordanyn» ýstinen de jýrgizilgen sot», - degen S. Sәduaqasovtyng pikiri óte oryndy bolatyn. «Asharshylyq» túsynda ózining tughan últy men tughan auylyn ashtyqqa úshyrata otyryp, Resey men Ukrainadaghy ashtargha azyq-týlik jiberumen shúghyldanghan bolishevik qazaqtar, sonyng ishinde Mendeshev pen Isaev ta bar, alashordashylardyng halyqqa jasaghan qayyrymdylyghyn keshire almay jýr edi.

Taghdyrdyng tәlkegine oray, olardyng búl «ókinishining orynyn toltyrugha» taghy da mýmkindikteri boldy. Al olar bolsa, kerisinshe otyzynshy jylghy ol asharshylyqtan tughan halqyn qorghap qaludyng ornyna, qayta, sol ashtyqty óz qoldarymen jasady. Olar búl kinәni «alashordashylargha» jauyp, olardy shetinen sottatty. Sóitip, ar aldynda ózderin-ózderi aqtay almaytynday kýnagha batty.

Qyzylordagha kelgen song aiypkerding qorghaushysy, tym bolmaghanda kuәsi retinde sóz aludy ótingenine qaramastan S. Sәduaqasovqa rúqsat berilmedi. Asa jauapty memlekettik qyzmettegi lauazymdy adamnyng tilegin qanaghattandyrmaghanyna qaraghanda, sotqa Ortalyq jәne Ólkelik partiya komiyteti men Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng qysym jasaghany bayqalady. Kýresker, ójet qayratker Smaghúldyng qolynan kelgeni sottyng barysy turaly kýn sayyn «Enbekshi qazaq» gazetine esep jariyalatyp otyrdy. Múnyng ózi qoghamdyq pikirdi qalyptastyryp, aqyry Jýsipbek Aymauytov bastatqan Shayqy Qúlshanov, Ahmetsafa Yusupov, Rýstem Ábdighaparov, Iliyas Baymenovti sot aqtap shyghardy.

Búghan Jýsipbekting aqyrghy sózi de ýlken әser etti. Ol ózining basyn bәigege tige otyryp, zang men dәstýrding arasyndaghy qayshylyq turaly azamattyq qúqyq salasyndaghy mýlde jana pikirdi sarapqa saldy. Tek taptyq mýddeni ghana qorghaytyn zang - әdiletsiz zang degenge saydy. Alash azamattarynyng bedelin qalayda tómendetip, jek kórinishti kórsetu ýshin aila-tәsilding bәrin qoldaghan OGPU tergeushileri Jýsipbek Aymauytovqa:

1). Maldy ashtargha taratyp beretin komissiyanyng mýsheligine qasaqana kirip, «Alashorda» Ýkimetining tuystaryna zansyz ýles berdi. Kedeylerdi ýlesten qaqty. 2). Ýlestirgen maldy kim alghany turaly qolhat almady. 3). Óz betinshe baqtashylargha mal ýlestirgen, - degen aiyp taqty.

Jýsipbek Aymauytov búl aiyptyng sayasy astaryn keninen asha qamtyp, ony bylay әshkereledi:

«Biz qazaqtyng óz aldyna el bolamyz degen zamanynda, óz aldyna sot qúryp otyrghanda - alghashqy sot aldyn kórip otyrmyz. Búghan shýkirshilik etu kerek. Sebebi qazaq soty - qazaqtyng әdetimen sanaspaq. Qazaq isining qylmysty týri qanday, qylmyssyz týri qanday (sony) әbden qarastyrmaq. Búl iske, meninshe, keybireuler zang jýzinen ghana qarap, keybireuler súrqiyalyq kózben arap, qúrghaq sózge salyp jatqan kórinedi.

Búl maldyng jinalu retinde kelsek, qazaq arasynda jinalghan mal - qazaq әdetimen jinaldy, sondyqtan bólu de qazaqshylyq retimen boldy.

Al endi maldyng bóligi turaly narazylyq - kórineu týrde, ru retimen, qazaqtyng eski әdetimen shyqqandyghy kórinedi. Torghay eline 4 000 mal kelgende kókten týskendey boldy. Mal adamnyng etine jaqyn (bolghandyqtan da olar) óte quanyp, tik kóterile dayarlandy. Maldyng basyna barghan kezde - adam, halyq maldy taptap ketken edi. Ashtargha maldy bere bastaghanda halyqtyng qyzyghuy, alqymnan aluy solaysha kýsheye bastady. Bir jaghynan - ashtardyng tizimin alyp jatsaq, ekinshi jaghynan - mal ber dep jaghadan alyp jatty.

Jalpy, qazaqtyng búl turaly әdetin alsaq: 8 000 maldy ýlestirip alu týgil, 8 kez sisany janjalsyz ýlesken emes. Soghan qaraghanda búl is 12 tom týgil, әldeneshe tom boluy kerek edi. Onyng ýstine, aqsaqaldyq dәuiri basynan ketpegen nadan Torghay oyazynda bolghan is bolsa, múnyng aqyrynan qanday yntymaqtyq kýtu kerek? Sondyqtan búl iske dau shyqpaydy deuge bolmaydy... Menen basqa tәsilshil bireu bolsa, bәrin qaghaz jýzinde tap-túinaqtay qylyp ister edi.

Mende ol bolghan joq. Meni: «Nege kemesiyagha kirdin?», - dep aiyptaydy. Múnyng qisyny joq.

Sebebi, ala jazday beynettenip kelip, kemesiyagha kirmey, maldyng qalay bólingenin bilmey ketuim dúrys pa edi? Áriyne, dúrys emes. Búl sóz: «Jany ashymastyng qasynda bas auyrmas», - degen sóz ghoy deymin. Men Torghaygha jetkenshe bir mal joghalttyrmay keldim, aqyrynda ashyqqan el oghan qaramady, 90 maldy talap әketti, onyng 30-dan artyghy tabyldy. Al endi 2 júma baqqan 74 malshygha - 74 qara, malshylardyng tamaghy, kiyisi dep - 30 shamaly qara berilgen. 2-shi (ret aidap әkelgen) maldan mende onday shyghyn bolghan joq.

Al endi: azamattargha mal berdi (ýlestirdi), - degeni turaly. Men (maldy) kedeylerge beru jolynda boldym. Mysaly, Orynborda jatqan Jangeldinge 15 qara ber - degem joq. Solardyng kedey ash-aryq tuystaryna beredi dep sengenmin.

Men Torghay oyazynyng partiya qúmarlyghyn, aqsaqaldar dәuiri ketpegen el ekenin gazette de jazghamyn. Sondyqtan da uәkil saylauyn sol elderding óz ortasyna jibergen kýnde de, (olar) bizge dúrys uәkilderin saylap bermes edi. Sondyqtan biz senimdi (adamdy), Torghaydyng jauapker qyzmetkerlerining aldynda saylatudy maqúl kórdik. Sondyqtan: qalada, auatkom aldynda saylady - dep aiyptau qate. Al endi meni ayyptaushylar: qazaq arasynda taptyq sezim jetip boldy dep aita ala ma eken? Áriyne, aita almaydy. Oghan dәlel: býgingi «Enbekshi qazaqtaghy» jazylghan bir maqala...

Ru tartysy bitip, tap tartysy ghana qaldy dep, qazaq elin eshkim aita almaydy. Sondyqtan onday elding ortasynda qiyanattyn bolmauy, kedeyding aqysyn jemeui mýmkin emes. Ol bolmaydy dep men de aita almaymyn. Onyng ýstine mening (ózim) qazaq elining ishinde ótirik, ósekke, shaghymgha sheber eldi kórgenim - Torghay eli, sondyqtan da búl isti (jalany), (bylay qoyyp), búdan da auyr is isteuleri (jala jabuy) ghajap emes edi.

Al endi osy tәrizdi isten sayasy astar shygharudy oilaytyndar da bar kórinedi. Biraq ony jogharyda aitqan Torghay elinen shygharugha bola ma? Sebebi, Torghay elining balshebiygi de, Alashy da - juannan shyqqan, atqa mingenderi de - oqyghandar. Mysaly, pәlen jerde bolishevik bar dese, bireui bolishevik bolady. Alash bar dese - Alash bolady. Mine, osydan sayasat shygha ma? Búdan qazaqshylyq shyghady.

Qaghaz (qolhat) almady desedi. Ol ýshin búl isting qanday uaqytta bolghanyn eske alu kerek. Búl - at ýstinde bolghan is, talmau uaqytta bolghan is. Búl turaly qaghazdy jaqsylap (hattap) shygharmaq týgili, sol uaqytta mende bir japyraq qaghaz da bolghan joq edi. Sondyqtan men oilaymyn, onday uaqytta qaghaz jaghyn orynday almapsyng dep dәlel aitugha bolmaydy. Búl arada Lenin sózin dәlelge keltiremin: «Sózge nanbau kerek, iske nanu kerek», - degen. Sondyqtan istegen isti eske alarsyzdar.

Mening sotty bolyp, auyr ne jenil jaza aluymnan qazaq halqyna ýlken kemdik bolady-au dep oilamaymyn. Biraq qazaq soty - qazaq әdetin, qazaq jayyn, onyng minezin-qúlqyn eske ala (otyryp), bizding taghdyrymyzdy dúrys shesher dep oilaymyn.

Meni jek kórgender: «Shyndy aitasyn, jalpy kemshilikti kórsetesin», - dep jek kóredi. Shyndyq aitqan adam halyqqa jaqqan emes. Ásirese, bizding qazaq halqyna. Sebebi, bizding el әli jetilmegen. Sondyqtan men qúrban bolarmyn. Biraq, men - jetilgen elding balasy bolsam, búl sotty, is komiyssiyasyn kórmegen bolar edim. Biraq amal qaysy. Óz elimning ortasynda qúrban bolyp ketsem armanym joq. El zanyna baghynbaugha bolmaydy. Eger halqymnyng zan, ghúrpy meni aiypty dese, amalym ne?», - dep sózin bitiredi.

Qysqasha ghana ýzindining ózinen Jýsipbekting jan syryn angharu qiyn emes. Mine, osy Torghaygha jetkizilgen 15 myng maldyng ishinde Álihan Bókeyhanovtyng - Shynghystaudy, Mirjaqyp Dulatovtyng - Semey uezin, Múhtar Áuezovting Ertis boyyn aralap jýrip jinaghan sauyn-salauaty da bar edi. Olar ózderining jighan maldaryn Bayanauyldaghy Jýsipbekting qosyna qosty. Áriyne, ol mal, Jýsipbek aitqanday «ondaghan, jýzdegen emes», myndaghan otbasynyng shanyraghynyng týtinin týtetkeni anyq. Óitkeni, jylugha negizinen sauyn siyrlar jinalghan bolatyn. Al olardyng qanshasy otyz ekinshi jylghy zaualdan aman qaldy, ol tek bir Allagha ghana ayan.

Halyqtyng basyna týsken qasiretti - últshyldardyng dúshpandyq әreketining kesiri dep kórsetpek bolghanymen de, býkil bir últtyng ashtan qyrylyp qalu qaupining tóngenin Qazaq Avtonomiyasyn biylegen kommunist - kolonizatorlar da, kommunist-qazaqtar da jasyryp qala almady. Aqyry bar shyndyqty moyyndap, Mәskeuge mәlimet beru ýshin «Ashtargha kómek komissiyasynyng júmys qortyndysyn» dayyndady. «Asa qúpiya» degen búryshtamasy bar búl mәlimet derbes kitapsha retinde dayyndalghanymen de, jariyalanbaghan kýiinde qaldy. Tarihshy Aqyjan IYgenbaevting nazaryna ilikken búl qúpiya derekter jan týrshiktiredi. Alash azamattarynyng qanday kýy keship, nege tәuekelge barghanyn týsinu ýshin «Qortyndydan» birneshe mysal keltiremiz.

Qújat Mәskeuding kónilin aulap, ózderin aqtau ýshin jazylghan. «Sondyqtan da júttyng shyghu sebebin:

1) Patsha ókimeti de kezinde asharshylyqpen kýrespedi.

2) Qazaq dalasy men qazaqtar ýshin jút - tabighat syiy. Qazaqtardyng asharshylyqqa eti ýirenip qalghan.

3) Sondyqtan da Resey men Ukrainadan kelgen kelimsekterge eng birinshi kómek kórsetildi», - dep basa kórsetedi.

Múhtar Áuezov ashynyp aitsa - aitqanday, «Alashtargha kómek komissiyasynyn» qúramyna birde-bir qazaq qyzmetkeri kirmepti. Olar kómekti tek europalyq últtar qonystanghan mekenderge kórsetken. Halyqaralyq kómek úiymdary qazaq dalasyna at izin salmaghan. Sonday-aq «asharshylyqtan qútqaru ýshin 1921 jyldyng jazynda Týrkistangha 20 myng europalyq túrghyndar» jiberilgen. Demek, osy «Qorytyndy» da atalyp ótkenindey, asharshylyqqa úshyraghan qyr qazaqtaryna eshqanday kómek kórsetilmey, taghdyrdyng tәlkeginde qalghan.

Týrkistan men Qazaq avtonomiyasynyn, Qazaq avtonomiyasy men Batys Sibir ólkesining shekarasyn anyqtaytyn memlekettik komissiya qúrylghan tústa «Enbekshi qazaq» gazetining 1924 jylghy 28 qazandaghy sanynda Á.Bókeyhanov ózining «Qazaq qansha?» atty shaghyn sholuynda:

«1914 jyly Russiyadaghy bar adam 161 million 700 myng bolatyn. Ol jyly qazaq qansha edi? 1896, 1907 jyly on jyl aralatyp Kókshetau uezindegi qazaqty eki qayta eseptegen. Osy eki esepti (ózara) salystyrsaq, qazaq ósimi jalpy adam balasynyng ósiminen artyq kórinedi. Qazaqta bir jylda eki jýzge ýsh adam qosylyp ósedi desek, 1914 jylghy qazaqtyng sany 6 million 470 myng bolghan bolady.

Soghys bastalghannan beri 10 jyl ótti. (Sonda) qazaqtyng on jylghy ósimi 979 myn. 17-21-jyldarda alash jayyn (elin) sýzek jaylady. 1917-jyly Týrkistan, 1921-jyly Qazaqstan jútady. Asharshylyq boldy, adamdar ashtan óldi. Sonda qazaqtyng 10 jylghy ósimi óldi desek, osy kýni qazaq 6 million 470 myng bolady. Sýzekten, ashtan ólgen adam (sany) 970 myngha esep desek, ólikti kóbeytken (de), osy kýngi qazaq sanyn azaytqan da (sol esep) bolady. 6 million 470 mynnan 970 myng adam ólse, búl ózge sózben aitqanda jýzden (jýz adamgha shaqqanda) on bes (adam ólgen) bolady. Búl ne? Bú mynau alashtyng jayynda (elinde) ashy bar, toghy bar, auruy bar, sauy bar, 20 ýiden 15 adam óldige (esep) bolady.

Qazaq ótirik aitsyn, esepshi (búl arada Á.Bókeyhanov asharshylyqtyng qúrbandaryn kemitip jazghan kenes hatshylaryn mekzep otyr - T.J.), kór soqyrsha jerdi qarmap, esebin dúrys jaza almasyn (sonda da) osy kýngi Týrkistan (men) Qazaqstannyng qazaghy (múnda Búqara men Hiua qazaghy joq) 6 million 470 mynnan kem emes» - dep jazdy.

Qasiretting aty - qasiret. Ony qansha әsirelep jazghanymen de, ókinishting orynyn toltyra almaysyn. Tek arnayy zertteuding arqauyna ainalmaghan 1921-1922 jyldardaghy qazaq dalasyndaghy asharshylyqqa kózi qaraqty qauymnyng nazaryn audara ketu ýshin qysqasha ghana maghlúmat beremiz. «Ashtargha kómek komissiyasynyng júmys qortyndysy» mynaday:

Qazaq Avtonomiyaly respublikasynyng bes guberniyasynda 1 million 559 myng adam ashtyqtyng tyrnaghyna ilinipti. Áriyne, búl tolyq derek emes ekendigi týsinikti.

Qazaq Respublikasyndaghy baspanasyz, qanghyp qalghan balalardyng sany 1921 jyly 1 jeltoqsanda - 128 myngha, 31 jeltoqsanda - 158 myngha, 1922 jyldyng qantar aiynda - 333 myngha, nauryz aiynda - 408 myngha jetipti. Búlar tek esepke alynghan ash balalar. Al, qalagha jete almay dalada sýiegi shashylyp qalghandar qanshama.

Qazaq dalasyna ajal sepken ashtyqtyng qalay jayylghanyn myna tómendegi eki kesteden anyq bayqaysyzdar.

1921 jyldyng nauryz aiynyng sonyndaghy mәlimet.

Ekinshi keste: 1921-1922 jyldary ashtyq pen indetke úshyraghandardyng (myng esebimen) tizimge ilikken mólsheri (jaqshanyng ishindegi san - ólgenderding esebin kórsetedi).

Eki kestening sonynda da: «búl tolyq esep emes. Ashtardyng da, ólgenderding de sany búdan әldeqayda kóp», - dep eskertu berilgen. Sodan-aq, búl asharshylyqtyng qanday kólemde zaual әkelgenin boljay beriniz.

Búl qoljazbada qasiretti kórinister kóp. Adamnyng janyn týrshiktiru ýshin emes, múqym Qazaqstan halqynyng basyna týsken nәubәtting súmdyghyn sezdire ketu ýshin Ortalyq komiytetke qaratyla jazylghan resmy qújattyng ózinde jazylghan myna mәlimetpen oiymyzdy tújyrymdaymyz:

«It pen mysyqty úrlap, soyyp - jeu, shyn mәninde, indetke ainaldy. Osynau «bir kesim et ýshin» birining jaghasyn biri jyrtqandar kóshede jyrtylyp aiyryldy. Ómirding ózinen alynghan shyndyqtyng siqy osynday; qu qúlqyny ýshin, kýn kórui ýshin әlgindey bir hayuannyng sonynan birneshe adam jýgirip bara jatady. Qalayda tiri qaludyng qamyn jasap, jansebildikpen jantalasqan әlgi adamnyng ómirge qúshtarlyghyn týsinu ýshin onyng quyp jýrgen hayuandy ústaghan kezindegi quanyshyn kórseniz ghoy, ashtyqtyng qasiretti sayqymazaghyn sonda týsinesiz. Jol jiyeginde ólip jatqan, ólip bara jatqan adamdargha әlgi «jansebilerdin» ózi qaraugha qorqady, óitkeni kelesi sәtte onyng ózi de sonyng kebin qúshuy mýmkin. IYә, ol da ghajap emes... Sotta, birde ashtyq sotta túraqty týrde adamnyng etimen qorektengen ýsh adamnyng isi qaralap jatsa, kelesi de adamnyng etin púttap satqangha ýkim shygharyp jatady.

Mine, dәl osynday kórinisten maghlúmat bergen Oral guberniyasyndaghy Elek audandyq ashtargha kómek komiytetining 1922 jylghy 14 qantaryndaghy esebinde: «Keshke jaqyn kóshege shyghu qorqynyshty, adamdardy, әsirese, tolyq adamdardy ang siyaqty aulaugha shyghatyndar bar. Ashtar ólgenderding etin jep jatyr», - dep jazylghan eken.

Súmdyq!

Adamgha adamnyng etin jegizgen ókimet te jetpis jyl ómir sýrdi.

Jә, tergeushi men tergelushilerding jortaq jeldirmesine ilespey, dúrys sózge kósheyik. Ong isting tonyn dәl osylay teris ainaldyru - kenes ókimetining tergeu jýiesining asa әkki jәne synaqtan ótken tәsilderining bir bolatyn. Qazaq últynyng asharshylyqtan jarym-jartylay aman shyghuy - býkil bir últ - kenes ókimeti men kommunistik partiyanyng qylmysty sayasatynyng tiri kuәsi bop qaldy degen sóz edi.

Al kuәlardy búl qogham da, Stalin de, Goloshekin de, únatpady. Últ isteri jónindegi halyq komissary Stalinning qylmysyn ashatyn búl ashtyqtyng arashashylary - alash azamattarynyng kózi joyylmasa «últtar kóseminin» úiqysy tynyshtalmaytyn edi. Partiya qataryndaghy últ ókilderining ishindegi iri túlghalardyng biri, tatar obkomynyng hatshysy Súltanghaliyevti 1923 jyly týrmege qamaghannan keyin Stalin sharap úrttap otyryp Dzerjinskiy men Kamenevke ómirden alatyn eng ýlken rahatty sәti:

«Qúrbandyghyndy aldyn-ala belgilep, barlyq qastandyghyndy dayyndap ap, jauyndy taban astynda ayausyz jayratqannan songhy úiqy», - ekenin aitypty.

Sóitip, kenes qayratkerleri asharshylyqty joymen kýresuding ornyna, ashtargha kómek kórsetudi úiymdastyrghan últ ziyalylarynyng sonyna tynshy qonmen, timiskilikpen shúghyldandy. Qys boyy Qazaqstannyng partiya men kenes úiymdary azyq-týlik jóneltip, ajal tyrnaghynan arashalaudyng orynyna: «Últshyldar asharshylyqty ósirip kórsetip otyr», - dep dauryghyp, olargha iydeologiyalyq túrghydan shabuyl jasap, qalayda ayaqtan shalugha kiristi. Naqty is-әreketimen halyq arasynda ýlken qúrmetke bólengen oqyghan últ qyzmetkerlerining bedelin qyzghanyp, qorlandy.

1922 jyldyng qantar-aqpan aiynda Orynborda ótken Atqaru komiytetting mәjilisi men II partkonferensiyada ashtyqqa qarsy shara qoldanugha dәrmensiz ýkimetting pәrmensiz ókildigine yza bolghan Týrkistan Respublikasynyng uәkilderi K.Jәlenov, Gh.Toghjanov, E.Qapin ispetti ókilder olardy qatty syngha aldy. Shydamy tausylghan qazaq oqyghandary endi jinalys ashyp, dauryghudan payda joq ekenin týsinip, ózara aqyldasyp iske kiristi. Ahmet Baytúrsynov qyzmetten ketti. Ózining búl qadamyn: «Ghylymy - pedagogikalyq júmyspen erkin ainalysuym ýshin», - dep týsindirui jay ghana syltau edi. Shyn mәninde búl onyn:

«Aq bolsyn, qyzyl bolsyn, bәribir, men tek qazaq últynyng mýddesin qorghaytyn memleketti ghana jaqtaymyn», - dep ashyq jariyalaghan әigili sayasy mәlimdemesi bolatyn.

Múny sol tústaghy qazaq qayratkerlerining bәri de týsindi. 1921-1922 jyldary «Alashorda» ýkimetining mýsheleri ishki-syrtqy jaghdaydy keninen talday otyryp:

«Búrynghy aty tanymal qayratkerlerdi kenes ókimeti týbinde bәribir jazagha tartady. Sondyqtan da últtyng sanasyn túmandatpas ýshin: últ-azattyq -qozghalysynyng maqsaty tolyq oryndalmaghanyn, on jýzege asyrugha kenes ókimeti mýmkindik bermeytinin halyqqa ýnsiz jariya etu ýshin, sonday-aq kenes ókimetimen jik-arasyn tolyq ashu ýshin últ ziyalylary ghylymiy-aghartu salasyna auysyp, ruhany tәuelsizdikting úryghyn sebuge úmtylsyn. Al ekinshi tolqyndaghy qayratkerler memlekettik mekemelerding isine belsene aralsyp, sayasy sahnagha shyghyp, últtyng mýddesin kózdesin. Dәl qazirgi jaghdayda búdan basqa amal joq», - degen ishki úigharymgha keledi.

Búl - Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynov úsynghan kýres tәsili edi.

Jalghasy bar