Qazaq tilinde I, U dybystarynyng fonologiyalyq pozisiyasy olardyng tanbalanuyn anyqtaydy. Búl dybystardy tolyq dauyssyz dep tanityn ghalymdar ony taratyp jazudy qoldaytyny belgili. Biraq aty «taratyp jazu, sonyng arqasynda til zanyn qorghau» bolyp kelgenimen, kópshilik ghalymdar onyng qazaq tili zandylyqtaryn qanshalyqty saqtap túrghanyna múqiyat nazar audara bermeydi.  IY men u dybystarynyng aldynda dauysty dybys bar degenning ózinde ol naqty qay dybys (ú/ý nemese y/i) ekenin, qazaq tili ýndestik zanynyng qay týri saqtalatyn ne búzylatynyn, dybystardyng tirkesim zany men sóz shenine qaray ornalasu tәrtibi qalay ekenin tolyq tekserip pikir aitatyndar kóp emes. Áyteu jeke sózder dúrys buyndalyp, buyn jigi qalyptasqan erejege sәikes kelse jәne «dauystydan keyin dauyssyz, dauyssyzdan keyin dauysty keledi» degen erejege qayshy kelmese bolghany.

Qazirgi tanda búl dybystardy taratyp jazudyng birneshe jobasy bar. Sol jobalardyng bastylarynyng biri iy men u-dy yi, iy, úu, ýu tórt týrli dybys tirkesine taratady. Al A.Baytúrsynúly búl dybys tirkesterin yi, iy, úu, iu, yu, iu degen alty týrge taratady. Dúrysy qaysy, tekserip qarayyq:

Mysaly: oqu, toqu, tanu degen sózderdi búl jobarar boyynsha oqyu, toqyu, tanyu dep te, oqúu, toqúu, tanúu dep te taratyp jazugha bolady. Al búghan tәueldik jalghauyn jalghasaq, oqyuy, toqyuy, tanyuy, oqúuy, toqúuy, tanúuy bolady. Endigi kezekte búl sózderding týbirin tabu ýshin tәueldik jalghauy men túiyq etistik júrnaghyn alyp tastasaq, oqy, toqy, tany, oqú, toqú, tanú bolady. Múnda oqy, toqy, tany degen týbirlerding dúrys ekeni – aidan anyq. Demek, u dybysymen tek erindik ú/ý dybysy emes, ezulik y/i dybysy da qosarlanady.  Olay bolsa, búl dybys tirkesi tórteu emes, yu, iu qosylyp altau bolady da, A.Baytúrsynúlynyng núsqasy dúrys bolyp shyghady. A.Baytúrsynúly bir buyndy týbir sózderde u dybysynyng aldynda ú/ý dybystary keletinin (súu, búu, túu),  odan keyingi buyndardyng bәrinde y dybysy keletinin aitady. Al ghalymnyng qazaq jazuynda 10 jyl boyy (1914-1924) qoldanysta bolghan «Biteu buyn erejesi» boyynsha barlyq biteu buynda u men iy dybystarynyng aldyndaghy y/i dybysy jazylmaytyndyqtan, búl qosarlardyng sany mәtin ishinde qazirgi jobalardan әldeqayda az bolghan da, tek bir buyndy týbir sózderding ishinde ghana (bas buynda) úu, ýu qosarlary qalghan. Búdan A.Baytúrsynúly «taratuynyn» jóni basqa ekenin, búlardy key orynda ghana bolmasa, negizinen taratpay jazghanyn kóruge bolady.

Endi eki týrli núsqanyng qaysy qazaq tilining ýndestik zany men ózge de zandaryn kóbirek saqtaytynyna nazar audarayyq. Ol ýshin ýndestik zanyna berilgen otandyq bedeldi fonetis ghalymnyng birinen naqty anyqtama alayyq: «Tilimizdegi sózderding biringhay juan ne jinishke, sonday-aq biringhay erindik ne ezulik buyndy bolyp ýndesip túruyn dybystardyng ýndesui nemese ýndestik zany deymiz. Búl zang – dybystau mýshelerining ýnemdi qimyl qozghalysynyng nәtiyjesi. Buyndar men dybystardyng ózara ýndesuining nәtiyjesi – ýndestik (singarmonizm)», - deydi S.Myrzabek («Qazaq tilining fonetikasy», Almaty, 2004. 137-139). Endigi kezekte osy anyqtama negizinde taratyp jazu jobalaryn teksereyik. Mysaly, juu degen bir ghana sózdi alayyq ta, oghan ilik septigin jalghap (juuynyn), taratyp jazayyq. Búl eki týrli jobasha boyynsha bylaysha taratylady:

1) Tórt qosarly tanba jobasy boyynsha: júuúuynyn nemese  júuúuúnún;

2) A.Baytúrsynúly núsqasy boyynsha (alty qosarly): Júuyuynyn;

Qazaq tilinde buyn ýndestigi dauysty dybystargha baylanysty bolatyny belgili. Olay bolsa, búl dybystardyng dauysty dybystaryn ghana bólektep alsayyq: tórt qosarly jobada: ú-ú-y-y nemese ú-ú-ú-ú;

Tórt qosarly joba boyynsha eki-ekiden qatar kelgen ú-ú-y-y erindik, ezulik dauystylar eshqashan ýndestik qúrmaydy. Eki-ekiden qatarlasyp, birining pozisiyasyn ekinshisi odan sayyn nyqtaydy da, dauystyng erindik, ezulik kýshi bir-birine yryq bermeydi. Kerisinshe erin birde shoshaytyp, ezu birde artqa jiyryp, beyýndesim qúbylysy payda bolady. Al ú-ú-ú-ú qatary biringhay erindik dauystylardan túrghandyqtan, ýndestik qúraydy. Biraq ol erin ýndestigi. Qazaq tilinde qyrghyz tili siyaqty erin ýndestigi joq degen qalyptasqan tújyrym, zandylyq bar. Búl sol zangha qayshy. Múnda buyn sanyn tolyqtanghanymen, ýndestik zany óreskel búzylady. Tipti arab tilinen engen sózderding ózinde ekinshi buynnan әri aspaytyn ú erindik dauysty  ekinshi buynnan ótip, tórtinshi, besinshi buyngha deyin barady. Sonymen qatar búl núsqada qazaq tilinde eshqashan bolmaghan -ú degen tәueldik jalghauy men -nún degen ilik septigi jalghauy payda bolady. Búdan tórt qosarly jobanyng qalyptasqan grafikalyq, grammatikalyq jýieden bótendigi anyq kórinedi.

A.Baytúrsynúlynsha: ú-y-y-y[1]. Negizinde ú-y-y-y qatary bas buynda u dybysynyng aldynda ú jazylatyn sózderde ghana kezdesedi, al bas buynda y dybysy keletin sózderding bәrinde búl dauystylardyng qatary biringhay bolady. Mysaly: qiiynyng (qiuynyn) – qyiyuynyn: y-y-y-y. Endi búl jobanyng qazaq tili zandylyqtaryna sәikestigin teksersereyik:

Qazaq tilining ýndestik zanyn búzbaydy, ezulik dybys ýndestigi saqtalady; qazaq tilinde ú dybysy tek bas buynda ghana kelip, ekinshi buynynan bastap qazaq sózderi qysandanyp, ezulik kýsh alady degen zandylyghyn saqtaydy. Múny Halel Dosmúhametúly da: «Bizding qazaq tilinde ú ózgerip, y-gha ainalyp barady. Qyrghyz tilinde ú saqtalghan: bizding «ýshin»-di qyrghyzdar «ýchýn» deydi, «oqy»-ny «oqú» deydi», -dep rastaydy («Qazaq bilimpazdarynyng túnghysh sezi», Orynbor, 1927. 25 b.); Búdan ózge de qazaq tili zandaryna qayshy kelmeydi. Mine, búdan da A.Baytúrsynúlynyng tújyrymynyng dúrystyghy anyq tanylady.

Al yi, -iy dybys tirkesi eki jobada da úqsas, biraq shyndyghynda túrqy ghana úqsas, ghúrpy (taratyluy) ózgeshe. A.Baytúrsynúly enbekterinde búghan qatysty mynaday erejeler bar: ««Y» harfi bas buynda hәm barsha biteu buynda jazylmaydy. Ashyq buynda qalmay jazyldy. Mәselen: «my-syq» jazylady «y»-syz «msq» bolyp» (Til-qúral», Orynbor, 1914, 14 b). Al taghy bir basylymynda: «Y» bas buynnan basqa jerde sholaq «y»-ding aldynda bir buynnyng ishinde kelse, biteu bolsa da, qalmay jazylady» (Til-qúral», Tashkent, 1922, 31 b). Demek, bas buynda iy-ding aldynda kelgen y dybysy týsirilip jazylady. Mysaly, qyiyn – qiyn. Búl erejelerden shyghatyn qorytyndy mynau: y dybysy barlyq biteu buynda jәne iy dybysyna ayaqtalghan bas buynda jazylmaydy. Taratylyp jazyluy kerek delinetin y dybysy dauyssyzdan keyin keletindikten, bәri biteu buyn bolyp keledi. Búl ereje boyynsha iy-ding aldyndaghy barlyq y qarpi týsirilip jazylady. Búdan qazirgi qazaq orfografiyasy ozyqtau, sebebi túiyq buynda y dybysyn kóbirek saqtaydy. Tek iy dybysynyng aldynda ghana jazylmaydy.

Mine, biz «orys tilining sarqynshaghy, ýndestik zanyna qayshy, balalardyng miyn ashytady» dep jýrgen «taratpay jazu» jobasynyng tól iyesi – A.Baytúrsynúly. Aqannyng qazaq tiline qastyq oilamaytyny ol da belgili. Olay bolsa, dybystardy taratyp jazu men taratpay jazu – búl tek tildik mәsele. Biz jogharyda A.Baytúrsynúlyn taratpay jazudy qúptaghandardyng qataryna qosqandyghymyzdyng sebebi osy. Y men u-dy birde dauysty, birde dauyssyz, birde jarty dauysty, shala dauysty, orta dybys dep atap, túraqty tújyrymgha kele almaghan sebebi osy. Eger búl dybystargha «tek dauyssyz» dep birjaqty qarasa, búlardyn, Q.Júbanovsha aitqanda, «tóldep» kóbeyip ketetinin bayqaghan da, «biteu buyn» erejesin shygharghan.

Al eger taratyp jazghanda týbir sóz óz aldyna, qosymshalar da qalay «tóldeytinin» qarayyq:

Esim tudyrushy -u júrnaghy: -u, -úu, -ýu, -yu, -iu (janghyrúu, keniriu)

1) Syn esimning iy júrnaghy: yi, iy (synyi, diniy, ghylymyi);

2) Kósemshe júrnaghy iy – yi, iy (aqyi, túqyi, qayqyi, qasqyi).

Búdan bólek, -nún, -nún degen ilik septigining jalghauy da payda boluy yqtimal. Múnyng sony qazaq grammatikasyn qayta jazu men ýiretuge soqtyrady.

Shyntuaytyna kelgende, «Qazaq sózderinde barlyq jerde u men iy-dyng aldynda y/i, ú/ý dauysty dybystary bar, olar eshqashan dauysty u men iy siyaqty aitylmaydy» degen pikir kýmәn tudyrady. Óitkeni búlt, kilt, jylt degen sózderde shúghyl aitylghandyqtan y dybysy joq, týsip qalady. Sol siyaqty jýregim su ete týsti, qasymnan zu etip óte shyqty degen sózderdegi su, zu elikteuish sózderi men gu-gu, du-du t.b. qosarly elikteuishter uh degen odaghaylar she? Olardyng aldynda da ú nemese y aityla ma? Olar shúghyl aitylatyndyqtan, eshqashan súu, zúu, gýu, dúu-dúu, úuh dep aitylmasa kerek. Eger búlay aitylmasa, osy tústa u dybysy buyn qúrap, dauysty dybys bolyp aitylghany.

A.Baytúrsynúly 1927 jyly jaryq kórgen «Dybystardy jikteu turaly» degen maqalasynda r, n, l, m, n, u, y dybystaryn jaydan-jay shala dauysty degen joq. Óitkeni shúghyl aitylghan elikteuish sózderding sonynda dauys kýshi әlsiz bolatyndyqtan, búl oryndarda tek r, n, l, m, n, u, y ýndiler aitylady. Qazaq tilinde shúghyl aitylatyn elikteuish sózderde, ne basqa týbirlerde búl dybystardyng qatysynsyz eki dauyssyz bir buynda qatar aitylmaydy. Mysaly: mýnk, sanq, ynq, shanq, qanq, selk, kilt, bylsh (etu), jarq, búrq, dýrs, gýrs, qiyt (etu), gýmp, dýmp, shiyq, qiyq, biyq, zu, du, gu t.b. Búl tipti elikteuishten ózge key týbir sózderde de kezdesedi: ant, jent, kent, búlt, últ, ut, qúrt t.b. Óitkeni búl r, n, l, m, n, u, iy dybystarynda shala dauys bar. Búlar mýnik, sanyq, ynyq, shanyq, qanyq, selik, kilit, bylysh (etu), jaryq, búryq, dýris, gýris, qyiyt (etu), gýmip, dýmip, shyiyq, qyiyq, byiyq, zúu, dúu, gýu, anyt, jenit, kenit, búlyt, úlyt, uyt, qúryt dep y/i, ú/ý dybystaryn qosyp aitudy sýimeydi. Al basqa qatang men úyang dybystary keletin shúghyl aitylatyn elikteuishterde y/i dybystary keledi. Mysaly: shyq-shyq, zik-zik, zyn-zyn, byq-byq t.b. Olay bolsa, qazaq tilinde de dauysty u bar bolyp (tym qúryghanda shala dauysysty), dauyssyzdan keyin u dybysy jazylyp jýrgen sózderding bәrine múqiyat qarau kerek.

Búdan bólek myna dәlelderge de nazar audaru kerek:

- iy men u-gha ayaqtalatyn sózderge jiktik jalghauy dauystygha ayaqtalghan sózdershe tek -myn/-min  bolyp jalghanady: balamyn, әkemin Abaymyn, Núrjekeymin, Qalimyn, oqimyn, toqimyn, anqaumyn, saqaumyn, mylqaumyn, aqqumyn, qumyn t.b.;

- iy men u-gha ayaqtalatyn sózderge kóptik jalghauy dauystygha ayaqtalghan sózdershe -lar, -ler bolyp jalghanady: balalar, eneler, tarylar jalghaular, qular, Abaylar, dókeyler, qyrghilar t.b.

Búl dәlelderdi qosa alghanda, iy men u-dyng dauystygha tәn qasiyetteri arta týsedi.

Al A.Baytúrsynúly shala dauysty dep tanyghan ózge r, l, n, m, n dybystarynyng ishinde n, m, n  dybystaryna ayaqtalghan sózderge búl qosymshalar -dar bolyp, ýndilershe jalghanady: jarandar, adamdar, kerender, sarandar t.b. Búghan qaraghanda, r, l, i, u shala dauystylardyng dauys kýshi n, m, n dybystarynan kýshtirek. Olardan góri tolyq dauystylargha taghy bir taban jaqyn ekeni bayqalady.

Sondyqtan i, u dybystarynyng barlyq dauyssyz dybystarmen buyn ishindegi tirkesim erekshelikteri men zandylyqtaryn, ýnining kýshi men mólsherin (qajet bolsa arnayy aspaptar arqyly), pozisiyasyn tolyq esepke alu, múqiyat saralau kerek. Olay etpey, «dauystydan keyin dauyssyz keledi» degen erejege iyek artyp, i, u-dyng aldyna y/i, ú/ý dybystaryn jónsiz qosarlay bersek, shynynda da «bir basqa eki bórik kiygizudin» dәl ózi bolyp shyghady. Búl – tildi erejege zorlap tanghandyq.

Key ghalymdar y dybysyna ayaqtalghan biteu buyndy týbir etistikterge (qoy, sýi) kósemshening -yp, -ip, júrnaqtary men túiyq etistikting -u júrnaghynyng jalghanu ereksheligin salystyrady da, kósemshening júrnaghy siyaqty túiyq etistikting júrnaghy da etistik týbirlerge -yu, -iu bolyp jalghau kerek deydi. Ony myna mysaldar arqyly kórsetedi: qoy+yp, sýi+ip, qoy+yu, sýi+iu, bay+yu t.b. Búl – sәtti tabylghan, qisyndy mysal. Alayda búl logikalyq túrghydan qisyndy siyaqty. Shyntuaytyna kelgende, búlarda fonologiyalyq túrghydan aiyrmashylyq bar. Ol aiyrmashylyq qatang dauyssyz p dybysy men ýndi u dybysynda.

Búl ekeuining ózgesheligin tanu ýshin әueli mynaghan nazar audaru kerek: Dauysty dybys – dauyssyz dybystyng auyz quysynan dybystalyp shyghuy ýshin kerek aua aghynyn jәne onyng mólsheri. Dauysty dybystar bolmasa, dauyssyz dybystardyng ýnin adam qúlaghy estimey, til de bolmas edi. Osy orayda fonetikada «dauysty dybys emes, dauyssyz dybys maghyna jasaydy» degen tújyrym da bar. Al dauysty dybys – dauyssyz dybystardyng dybysqa ainaluyna kerek aua aghyny. Ol bir sózding ishindegi dybystardyng qúramyna, dominant dybystardyng jetegine qaray anyqtalady da. Keyin dauyssyzdardy sol dybys aghynynyng jýiesinen shygharmay, ústap túrady jәne fonemagha ainalady.

Qazaq tilindegi dauystylardyng barlyghynda tolyq dauys bar dep, olardyng dauys kýshin shartty týrde 100% dep alayyq. Sýi+ip (sý+yip) degen sózde p dauyssyz dybystyng auyz quysynan dybys bolyp aityluyna, әri ynghayly, qiyndyqsyz shyghuyna i dybysynyng 100%-dyq dauys kýshi jetkilikti. Al sýi+iu (sý+yiu)-degen sózding -iu bóliginde olay emes. Múnda i dybysynda 100%, u dybysynda 50% (jarty) dauys kýshi bar. Búl ekeui qosylyp auyz quysynda 150 % dauys kýshin qúraydy. Yaghny -ip júrnaghy 100% dauys kýshimen aitylsa,  -iu150% dauys kýshimen aitylady. Ayyrmashylyq osynda. -Iu de dauys kýshi (mólsheri) artyq, sondyqtan ol auyz quysynda jatyq, erkin, birúday aitylmay, qanday da bir dybystau mýshelerining artyq qimylymen sózylynqy aitylady. Arab nemese basqa da Europa halyqtary tilinde eki dauysty qatar kelse, sozylynqylyq payda bolady da, dybys eki ese sózylyp aitylady. Qazaq tilinde sozylynqylyq joq, sozylynqylyq maghynagha әser etpeydi. Sýi+iu (sý+yiu) degen sózding -iu buynynda 150% dauys kýshi, yiu buynda 200% dauys kýshi bar. Mine, búl eki dauysty qatar kelgendegi dauys kýshimen berdey sozylynqy aitylady. Búl qazaq tilining ýndestikpen birúday, jatyq aityluyna keraghar qúbylys. Yaghny ýndestik zanynyng dybystardyng ózara ýilesip, birúday, ýnem aitylady degen zanyna qayshy.

Al satu, jatu degen sózderding ekinshi buynyndaghy t dybysyn shygharugha u dybysynyng dauys kýshi jetkiliksiz bolghandyqtan, búl sózding songhy buyny auyz quysynda qaqtyghyp, qysylyp, dybystaugha qiyndyq keltiredi. Sondyqtan ózining aldyna jartylay y/i (nemese ú/ý)  dybysynyng ýni qosylady. U-dyng aldynda dauystynyng әlsiz estilu sebebi osy. Ekeui qosylyp tolyq dauys kýshin qúraydy. Osy dauyspen ýn auyz qysynan eshqanday kedergisiz, erkin shyghady. Alayda u dybysyna kelip qosylghan qystyryndy (sanlau) dauysty dybys fonema emes, maghyna ajyratpaydy, tek jetkiliksiz dauys kýshining ornyn tolyqtyratyndyqtan, ony tanbalaudyng qajeti joq.  Al satu, jatu degen sózderde u dybysynyng jartylay dauysy bolsa da, ol – fonema. Onsyz sózding maghynasy ózgeredi, sondyqtan tanbalanugha tiyis.  Qazaq tilinde dauys kýshi әlsiz buynda maghynagha әser etpeytin sanlau dauystylar qosylady,  dauys kýshi artyq buynda maghyna ajyratpaytyn sózylynqylyqty yqshamdap otyrady.

Y dybysyna ayaqtalatyn etistik týbirlerge u túiyq etistik júrnaghy men -yp/ip kósemshe júrnaghynyng jalghanuyn bir-birinen ereksheleytin taghy bir fakti bar: Qazirgi qosarshy ghalymdar u dybysyn úu/ýu dep taratatyny belgili. Sondyqtan búl -yu, -iu ghana emes, -úu, -iu de bolady. Túiyq etistikting búl júrnaghynyng jalghanu ereksheligi kósemshege úqsas bolsa, kósemsheler de -ýp, -úp bolyp jalghanuy kerek: jýrýp, qúrúp. Eger olay bolmasa, búlardy úqsas dep aita almaymyz.

Jazuda mәselening tildik jaghynan góri praktikalyq jaghyn kóbirek kózdeu kerek. Óitkeni jazudyng basty qyzmeti – kommunikasiyany jýzege asyru, til dybystaryn tolyq transkripsiya jasau emes. Múnday mәselede týitkilding dúrys/búrystyghyna emes, onyng tútynushylargha tiygizer payda/ziyanyn salmaqtap alyp, soghan qaray sheshken jón. I, u dybystaryn taratyp jazudy qoldaytyndar ýndestik zany, buyn zany, tasymal degenderdi betke ústaydy da, taratpay jazudyng tilge tiygizer naqty zardaptaryn ashyp aita almaydy. Múnymen qazaq tilin qorghau jolynda kóresken siyaqty bolyp, úrandatyp ketedi. Búl emosiya mәselege jan-jaqty, obektivti týrde qaraugha kedergi keltiredi.

Endi mәselening praktikalyq, tehnikalyq jaghyna keleyik. Taratyp jazudyng auyrtpalyqtaryn naqty derektermen kórseteyik. I, u dybystaryn mәtin ishindegi teksereyik. Ol ýshin qosarshylar kirme dauysty dep sanaytyn u, iy dybysty sózder az kezdesetin kórkem mәtinderdi alayyq:

Á.Kekilbaevting «Ýrker» romanynyng birinshi tomyn standartty wort betine týsirgende 264 bet bolady. Onda 630661 tanba qoldanylghan. Onyng 26513-i týrli punktuasiyalyq tanbalar da, 604148-i kәdimgi dybys tanbalary, qaripter. Al múnda 3416 dauysty iy tanbasy,  2426 dauysty u tanbasy, 116 yu diftong tanbasy qoldanylghan. Búlardyng jalpy sany – 5958. Búl jalpy mәtindegi tanbalar sanynyng 1% iyeleydi. Eger iy men u taratylyp jazylsa, 5958 tanba ýstine qosylady degen sóz. Yaghny tanbalar 1%-ke kóbeyedi. Búl óte ýlken kórsetkish. Wort-ta bir betke 2000-2200 kirill tanbasy siyady. Olay bolsa, taratylyp jazylatyn 5958 tanba shamamen 3 betke kóbeyedi. Búl kórkem mәtinderde ghana, al ózge stili týrlerinde múnyng sany búdan da kóp. Óitkeni onda, kirme sózderdi bylay qoyghanda, u, iy júrnaghymen keletin qazaqsha terminder tipten kóp.

Múnyng ózi mәtin tergende artyq júmys. Búl osynsha payyz artyq uaqyt, qarjy, kýsh-quat júmsaudy qajet etedi. Biz dybys sanyn qanshalyqty tolyqtaugha tyrysqanymyzben, tehnologiya zamanynda tehnarlar údayy ajyramay jýretin múnday dybystargha pernetaqtada bir ghana knopka arnaydy. Sosyn búl digraf bolyp shygha keledi. Sózding túrqy úzarsa, kóz tez qamtyp ala almaydy, ejelep oqidy, búl sauattylyqqa kesirin tiygizedi. Múnyng syrtynda daghdy búzylady. Bir halyqtyng jazu daghdysyn, sauattylyghyn qalyptastyru jenil júmys emes.

Álemdik alty tilding bәrinde de dauysty iy men u dybysy bar. Qazaq tili búlarmen integrasiyagha týspey túra almaydy. Onda búl tilderden kelgen sózderdi de taratyp jazu kerek bolady, ne tól sózderge bir, shettildik sózderge bir, búrynghyday eki týrli ereje kerek bolady. Bir tilde eki týrli ereje bolu, ol da – til zanyn belden basu. Múnday til zany – tól sózde ghana daghdy boyynsha kórinis tabatyn, shyn mәninde, tildegi qyzmetin toqtatqan zan. Eger olay etsek, mektep jasyndaghy balalargha barlyq kirme sózderdi jattatu kerek bolady. Búl «y men u-dy jalghan erejemen oqytamyz» degennen on ese artyq júmys. Onyng syrtynda qazaq tilining zany bar dep ereje shygharyp, ol zang shettildik sózderge jýrmeydi desek, balany aldaudyng «atasy» osy bolady. Dәl múnday jolymen qazaq tilining zanyn qorghau jolyndaghy «kýresker» siyaqtanu – ana til aldynda úyatty is.

Al shettildik sózderde kelgen iy men u dybysynyng aldynda qazaq tilinde y/i, ú/ý keledi, buyn qúrau kerek dep kez kelgen shettildik sózderdi tarata beru, ol da – qazaq tilining zandy emes. Búl qazaq tilining zandylyghy bolsa, butlka-ny bótelke emes, búutylka, sumka-ny sómke emes, súumka dep iygerer edi.  Bir maqalasynda «Jazushy aghamyz» qazaq tilining zandylyghy retinde kórsetken pireziydent, piremiyer sózderi de sol siyaqty (pirizdent, piremir dep qazaq tiline jaqyndatyp syndyrsa bir sәri).

Jazushy Aymauytúly Jýsipbekting myna bir pikirin keltire keteyik: «Mәdeniyetke ayaq basqan sayyn jat tilderdi kóbeytip almaqpyz. Ol tilderdi búraqtatyp, singarmonizmge keltiremiz desek, mýldem búzylyp, tanymastay bolyp ketedi. Ómir bir basqa, ereje bir basqa. Ómirge ere almaghan erejening oralghy bolghannan basqa paydasy joq, ziyany bolmasa. Sonymen bizde ýndestik zany bolmaydy, kýireydi, mәdeniyet kýiretedi. Ony dәriptep әure bolmau kerek» («Enbekshi qazaq», 1928 j. №281 (1308), 2 bet). Orfografiyamen sóileu – әlemdik tendensiya. Milliardtaghan auyzgha eshbir emle erejesi, eshbir tilshi, jazushy, tipti qahary qatty ýkimet te qaqpaq bola almaydy. Búl qazirgi qazaq jastaryna da tәn. Biz Aymauytúly Jýsipbekke qansha narazy bolsaq ta, búl aqiqat bizdi bolashaqta kýtip túr.

I, u dybystaryn dauyssyz dep, olardy taratyp jazu búl dybystardyng potensiyalyn shekteydi. Eger taratpay jazylsa, u men iy dybysynyng kýsh alyp kele jatqan dauystylyq qasiyetin әri qaray óristetsek, búl týitkilderding barlyghy ózdiginen sheshiledi. Shetel sózderin iygeruding de auyrtpalyghy jenilder edi.

Arnayy labaratoriyalyq aspaptarmen ghana belgili bolmasa, jay estir qúlaqqa bilinbeytin ulitra fonetikalyq qúbylystardy tanbalaudyng qajet emestigi әlemdik jazu tәjiriybesinde erteden bar. Bizding iy men u da sol siyaqty. Búl turaly danyqty ghalym Álikey Marghúlan emle turaly jazylghan «Jazu mәselesi» atty maqalasynda bylay dep jazady: «Panetika jazuy men kýndelik jazudyng arasy jer men kóktey. Kýndelik jazuda qaripting dybysqa dәl týspegeni, ol kemshilik bolyp sanalmaydy. Óitkeni kýndelik jazugha mýltiksiz aiqyndyq kerek emes. Ol dybys zanyn qumaydy. Dybysty izdep, dybysqa qaray tanba týsiremin deytin, ol til ghalymdarynyng isi. Búl jazudyng kópshilikke paydasy az. Kýndelik múqtaj ýshin ghalymdardyng dybys quyp jazghanynan (foneticheskaya transkripsiya) bizge kýndelik jazu anaghúrlym jenil, qoldanugha ynghayly keledi» («Enbekshi qazaq», 1929 j., №13, 2-3 b).

Til-tildegi dybystar dauysty jәne dauyssyz degen eki toptan ózge týrge jiktelmeu kerek degen aksioma joq. Til dybystaryn tilding ishki fonologiyalyq ereksheligine qaray odan da kóp dybys toptaryna jikteuge bolady. Al iy dybysyn dauystygha da, dauyssyzgha da jatqyzbay, A.Baytúrsynúlynyng alghashqy jyldardaghy tәjiriybesi negizinde dybystardyng erekshe týri retinde ýshinshi topqa jiktelse, úu, ýu, yu, iu, yi, iy dybystyq tirkesterding kýrmeui basqasha sheshiler edi. Bizding oiymyzsha búl – eng útymdy jol. Sonda ghana i, u dybystary dauystylardyng da, dauyssyzdardyng da erejelerine tanylmay, til kenistiginde óz funksiyasyn erkin atqarady.

Asa qajet bolsa, bir buyndy týbir sózderde nemese bas buynda i, u dybystaryn ishinara (mi, si, biyl t.b.) taratyp jazugha da bolady. Biraq ony erejesiz-aq daghdymen qalyptastyru ýshin orfografiyalyq sózdikke engizse jetkilikti dep oilaymyz. Alayda búl dybystardy búdan artyq taratugha bolmaydy. Qazaq orfografiyalyq erejesi men anyqtaghyshyna i, u dybystarynyng qasiyeti men ereksheligin týsindiretin arnayy bap engizu kerek.

Til – tiri organizm, údayy damu ýstinde bolady. Onyng ishki zandylyqtary belgili tildik jәne tilden tys faktorlardyng әserinen ózgeriske úshyrap, damyp otyrady, tipti jana zandylyqtar payda bolady. Ózgeriske týspegen til – ólgen nemese óletin til. Tilding dybystyq qúramy, leksikalyq qory, sózderding semantikalyq órisi artqanda, ol tilding keybir ishki zandylyqtaryna әser etedi. Bizding oiymyzsha qazaq tilining keybir zandylyqtaryn 17-18 ghasyr tilining dengeyinde ústap túru, ol – tildi qúrsaulau.

[1] A.Baytúrsynúly erejesi boyynsha biteu buynda u dybysynyng aldyndaghy y ezulik dauysty  jazylmaytyndyqtan, ú dybysynan keyingi dauysty qysqaryp, ú-y-y qalady.

E.Maralbek, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty, Til mәdeniyeti bólimining ghylymy qyzmetkeri, PhD (doktorant)

Abai.kz