Tәuelsizdik alghaly bergi 28 jylda әlemdegi eng jaghymsyz jýie polisiya memleketin ornattyq. Bizdegi polisiyanyng sany әlemdegi orta eseptik kórsetkish boyynsha әrbir 100 000 adamgha shaqqandaghydan eki ese kóp. Demek, búl jýie qarapayym halyqtyng mýddesin qorghamaydy degen sóz.

Mine osynyng saldarynan syrttan jau shappaghan beybit kýnde polisiya óz halqyna qarsy (Janaózen men Shetpe de) oq atty. Qanshama jazyqsyz jandar japa shegip, qúrban boldy.

Aqtóbedegi oqighalar kezinde qúqyq qorghaushylar órimdey jas bozbalalardyng kózin joydy. Ishki ister  ministri «kýdiktilerding kózderi joyyldy» dep, mәlimdedi, yaghny tergeusiz, sotsyz atyp tastaghandaryn tolyqtay moyyndap, ony maqtanyshpen jariyalady. Lankes bolsa da, tiridey ústap, sebebin anyqtap, halyqqa jariyalamady.

Týrmedegilerding sany boyynsha әlemdegi 42 oryndy iyemdenemiz. Salystyru ýshin aitar bolsaq,  kýni keshege deyin qazaq dalasyn da, tipti qalasynda da týrme-zyndan  salmaghan, abaqty túrghyzbaghan. Sebebi, qazaq arasynda ol jerge jiberetin qylmysker bolmaghan. Jalghyz-jarym bola qalghan jaghdayda ondaylargha ýlken mólsherde aiyppúl-qún tóletken. Úl men qyzdy býkil qauym bolyp tәrbiyelegen. Mine bizge osy jaghdaydy zerttep, zerdeleu qajet edi.

Orys tildi biylikting el arasyndaghy «aynasy» polisiya. Endeshe ainanyng betin taza ústap, polisiyanyng el arasynda  abyroyly qyzmet ataqaruyn qamtamasyz etu kimning mindeti? Demek, búghan eng birinshi kezekte jauapty ýkimet, ministr, sodan keyin oblys, audan kólemindegi әkimder.

28 jylda bizding poliyseyler qarapayym halyqtyng qorghaushysy emes, әzireyiline ainaldy.

Ministrler ministrlik taqqa otyrghan kýnnen bastap, memtilge qyryn qaraumen keledi. Aldynghy eksministrding Parlamentte esep berip túryp, deputattyn  memtildegi súraghyna oryssha bergen jauaby bәrimizding de jadymyzda qaldy. Ol, osy әreketimen-aq Qazaqtyn  Ana tili jәne memleketimizding memlekettik tiline qúrmetpen qaramaytynyn jәne memleket qúraushy últtyng salty men dәstýrinen, әdetteri men ghúryptarynan, tili men  dininen mýldem beyhabar jan ekenin kórsetken bolatyn. Sondyqtan onyng istegen isteri men jasaghan reformalary elding kónilinen shyqpady. Ministrding ózi ýkimetting «sara jolyn» ústanyp, memtil men qara halyqqa qalay qyryn qarasa, onyng qarauyndaghylarda sol joldy ústandy.

Atap aitqanda, songhy 28 jylda poliyseylerding qatygezdigi tym shekten shyqty. 2011 jylghy Janaózendegi qandy qyrghyngha jauapty osy ministrlik. Eksministrding «Taghy shyqsa, taghy atamyz» degenin de halyq eshqashan úmyta qoymas.

Qazaqstannyng kók tuy astynda, balalardyng qolyndaghy kók shardy tartyp alghandary tipti soraqy boldy.

«Shyndyqtan qashyp qútyla almaysyn», nemese qolyna esh jazuy joq «aq qaghaz» ústaghan, tipti tek qana plakat ústap túrghan synay tanytqan (imitasiya) jas jigitter men qyzdardy ústap jaza qoldanghandary odanda asqan soraqylyq boldy.

Jaqynda ishki ister ministrligining sheteldegi ofshory turaly aqparat jariyalandy. Oghan ministrlik týsinik bergen joq...

Polisiya qyzmetkerlerining kәsiby dengeylerining tómendigi jayly az jazylyp jýrgen joq. Orys tilinde sóileytinderge qúraq úshyp, qazaqsha sóileytinderge qyrghiday tiyetinderin әleumettik jeliden jii kórip jýrmiz.

Polisiyalar da,  "elimizde tehnichka bolyp júmysqa ornalasu ýshinde para beretin" qaghida qalyptasty" dep eks-preziydent aitqanday,  búlarda para alatyn jaghday qylmystyq jauapkershilikten qashu ýshin emes,  jәbirlenushiden de aryz qabyldap, is qozghatu ýshinde aqsha súraytyny baspasóz betterinde aitylyp qalyp jýr.

Qazaqtyng ata salty men dәstýrin belshesinen basyp, ata-anasy, balalary, nemese nemereleri birining ýiine biri qonaqqa barsa tirkeuge túrsyn dep, túrmaghandargha aiyp-púl saldyryp jýrgen de osy ministrlik.

Qazaqty Evropa men Qytaydyng «bir ýige bir bala» degen dәstýrine syighyzamyn, dep jenil kólikti kolyaskagha  toltyrtqanda osy miynistrlik.

Patrulidik poliyseylerding jaqsy qyzmetterining kórsetkishin hattama toltyrtu men aiyppúldyng somasyna qarap bagha beretinde osy ministrlik.

Bәrinizding qauipsizdiginizdi qamtamasyz etemiz, dep eldi aldap, elding qolyndaghy bar qaruyn, qarapayym anshy myltyghy týgili, pyshaghyna deyin jinap alyp, tabyla qalsa qylmystyq jauapkershilikke tartyp, sottatyp jýrgende osy ministrlik.

Qarapayym halyqty qorghanu qúqyghynan aiyryp, qylmyskerlerge «jem» qylyp qoyghanda osy ministrlik.

Qara halyqtyng synynan qorytyndy shygharmaytyn da osy ministrlik.

Halyqtyng sýikimine ie bolugha talpynbaytyn da osy ministrlik.

Elimizding Ishki Ister Ministrligine qatysty múnday kelensizdikterdi әli de jalghastyra beruge әbden bolady.

Tarih taghlymy: Ejelgi qazaqtyng (Keshegi KSRO-gha deyin) әrbir ýiining qabyrghasynda «bes qaru» týgel iluli túrghan. Eshkim-eshkimge qaru qoldanbaghan.

Alayda, qylmystyng ósuine tek qana polisiyany kinalauymyz dúrys bolmas. Ekonomikasy nashar damyghan, últtyq iydeologiyasy joq elde eki adamgha bir poliysey qoysanda qylmystyng azaymaytyny aidan anyq.

Kýni keshege deyin «Milisiya mening qorghanym» dep, býkil halyq bolyp ardaq tútqandyqtan, bala bitken milisiya boludy armandaytyn. Sol el saqshylarynyng býgingi izbasarlary  polisiyagha ne boldy?  Olardy halyqqa qarsy «qúbyjyq» etip qoyghan kimder? Áriyne, ol jeke adamdardyng ghana mýddesin qorghaytyn halyqqa qarsy qabyldanghan әdiletsiz zandar. Búl jerdegi aksioma, zang kimdi qorghasa polisiya da sony qorghaydy.

Qylmystyng «barometri» qarapayym halyqtyng әleumettik jaghdayyna baylanysty bolady. Elde әdildik bolmay, eldi qymbatshylyq pen júmyssyzdyq jaylaghanda qylmys ósedi. Kerisinshe bolghanda qylmys azayady.

Ótkende QR Memlekettik qyzmet isteri jәne jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigi  jemqorlyq faktileri kóp tirkeletin memlekettik organdardy atady. Agenttikting qoghamdyq qatynastar bólimining bastyghy Arman Berdalinning aituynsha, jeng úshynan jalghasqan sybaylastyqqa  әkimshilik pen Ishki ister qyzmetkerleri jii baratyn kórinedi.

«Sonda bizding keybir qúqyq qorghau organdary әdilet izdegenderdi emes, zang búzghan qylmyskerdi janyn salyp qorghaydy eken. Osynday bylyqtardyng saldarynan qarapayym halyqtyng búl organgha degen ókpesi qara qazanday. Biraq, Preziydent búl salagha reforma qajet dedi. Qasymov ol reformany әzirge polisiya qyzmetkerlerining syrtqy kiyimine ghana jasady. Al, ishtegi jemqorlyq pen sybaylastyqqa reforma bola ma? («2018 jyly sybaylas jemqorlyqpen 1126 lauazymdy túlgha isti bolghan» .

Qazirgi tanda el auzy polisiyany qarapayym halyqtyng qorghaushysynan kóri, qorlaushysyna ainaldy degendi aitady. Aqiqaty da osy. Ony bәrimizde kórip jýrmiz. Ony osynday kýige jetkizgen óz múnyn, óz zaryn, ózderining kórip jýrgen qorlyghyn biylikke jetkizuge talpynghan halyqtyng bәrin: qazaqtyng ýlkendi syilau degen Ata saltyn ayaqqa taptap, aqsaqaldy qariya, aq jaulyqty әje, kóp balaly ana, on ekide bir gýli ashylmaghan órimdey jas jigit pen órimdey jas qyz, mektep jasyndaghy bala demey qol salyp, kýsh qoldanyp sýirey jóneludi әdetke ainaldyryp, el aldynda abyroydan júrday bolghandaryna  birinshiden qazaqy mәdeniyetti ayaqtaryna taptaghan ózderi, ekinshiden olardy osynday arandatugha aidap salghan orys tildi biylik kinәli.

Olar kóshege shyqqan qariyalar, kóp balaly analar men kók shar ústaghan balalarmen jaghalasyp jýrgende qylmyskerler oilaryna kelgenderin jasap jýr. Sonymen qatar elimizde zansyz qarulanghan kazaktardyng әskery forma kiygen qúrylymdary jәne atamandary qylysh asynyp tayrandap jýr. Arghy tarihyn aitpaghannyng ózinde búl qúrylymnyng ne maqsatty kózdeytinin 1990 jyly Oralda «eki oblysty bólip alyp avtonomiya qúramyz» degeninen-aq kórgenbiz.

Qazirgi tanda biylikting polisiyagha qoyyp otyrghan negizi talaby, qarapayym halyqtyng basynu, janshu. Búl ýkimetting әdilet degen auyldan mýldem alshaqtap ketkenin kórsetedi. Polisiya aq-qarany ajyratyp jatpaydy. Shetinen bas salyp sýirey jóneledi. Búl neni bildiredi? Búl polisiyanyng da, sol polisiyagha baghyt-baghdar siltep otyrghan ministrlikting de halyqtan tym alshaqtap ketkenin bildiredi. Qazir polisiya halyqty emes, joghary dәrejeli sheneunikter men jekelegen bay-baghlandardyng qúqyghyn qorghaytyn boldy.  Qazir halyq «Polisiya mening qorghanym» degen qanatty sózdi auyzdaryna almaytyn bolghan.

Aqiqatynda, biylik iyeleri jinalghan halyqtyng aldyna shyghyp, olardyng aryz-shaghymdaryn tyndap, narazylyqtarynyng sebebin anyqtap,  tiyisti sharasyn alsa jetip jatyr. Al bizding orys tildi biylik halyq narazylyghynyng sebebimen emes, jәbirlenushi halyqtyng ózimen jaghalasudy әdetke ainaldyrdy.

Ýstimizdegi 2019 jyldyng 1-shi shildesinen bastap poliyseylerding ailyq jalaqylary 250-300 mynnan 320 myng tengege deyin ósetini belgili boldy.

«Ministrding orynbasary A.Kalaychidiyding aituynsha poliyseylerding jalaqysyn kótermey olargha talapty kýsheytu mýmkin emes» dep habarlady. IYә, poliyseylerding jalaqylaryn kótermey olardy kýni-týni mezgilsiz qyzmetke jegip,  qariyalar, kóp balaly analar jәne balalardyng qolyndaghy «kók sharmen» jaghalastyrudyng onaygha soqpaytyny sózsiz.

Bile bilgen adamgha sol polisiyanyng qatarynda da ózimizding qarakózder jýr. Olarda polisiyadan ketken kýni qarapayym halyqtyng qataryna qosylady. Biraq qalay qosylady? Elding betine tike qarap tórge shygha alatyn jaghdayda ma, әlde onday jerge kirmek týgili bosaghasynan da syghalay  almaytyn jaghdayda ma? Áriyne, tandau olardyng ózderinde. Biraq, ol bәrining de basyna keledi. Odan eshkim eshqayda qashyp qútyla almaydy.

Álemdik qaghida boyynsha kez-kelgen ministrlik, onyng ishinde IIM-gide eldegi bolyp jatqan qylmystyq, ózge de kez-kelgen kelensiz jaghdaylardyng bәrin saralap, halyq narazylyghynyng sebebin sol halyqtyng ózimen birge týbegeyli zerttep, zerdelep jәne onyng aldyn alu joldaryn kórsetip ýkimetke úsynys jasap jәne ony BAQ betterinde jariyalap otyrugha tiyis edi. Bizde onyng biri joq.

Sóz sonynda aitarym: reforma tek qana IIM-ne emes, býkil orys tildi biylikke kerek.

Múhambetkәrim Qojyrbayúly 

Abai.kz