Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Betbúrys 3038 16 pikir 19 Mausym, 2019 saghat 12:28

Toqaevtin "qoghamdyq kenesine" óz kandidaturamdy úsynamyn

El preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyn «Últtyq qoghamdyq senim kenesin» qúru turaly Jarlyghy jaqynda bolyp ótken oqighalardyn sheshimin tabu jolyndaghy jәne elimizdegi demokratiyalyq ýrdisterdi damytu ýshin talpynysty naqty qadam ekeni dausyz! Osyghan baylanysty menin de óz úsynys-oylarym bar.

«Kenes» elimizdin ishki sayasatynda qazir de-fakto oryn alyp otyrghan qos parlamenttke qosymsha «ýshinshi» qúrylym bolyp ketpeui kerek, qayta aldynghy «ekeudin unitarly memlekette qajettiligi bar ma?» degen súraqqa jauap bergeni dúrys. Yaghni, parlamentten «jyly oryn» tauyp alghan zeynetkerlerdin zandy demalystaryna jiberiluin osy kenes anyqtap beredi dep oylaymyn. Meninshe, qazirgi Konstitusiyalyq kenestin ornyn – Konstitusiyalyq sot auystyrghany jón.

Eldegi qogham damuyna kedergi keselder: jemqorlyq-jaghympazdyq-jalghanúranshyldyq t.b. joyyluyna әr qogham mýshesinin belsendiligi, óshe bastaghan últtyq-adamiy ruhtyn oyanuy qatty әser etetin basty faktorlardyn biri retinde sanaymyn. Óz qúqyqtaryn zan ayasynda qorghay alatyn, talap ete alatyn jeke jәne zandy túlghalar qoghamdaghy kelensizdikterge jol bermeydi. Alash arystarynyn aytqan iydeyalary elimizdin últtyq sanasynyn ortalyq-yadrosyna aynalsa, til-din-dil mәseleleri de tuyndamaytyny anyq.

Barlyq saylau jýyesine majoritarlyq әdil erejeler engizilse jәne tehnikalyq jaghy bylay sheshilse: «Elimizdegi 10 mynday saylau uchaskelerine, nege bankomat siyaqty, avtomatty jýye ornatpasqa! Barlyq saylaushy bir bazagha engizilip, qayda túratynyna qaramastan, kez kelgen azamat, kez kelgen uchaskege baryp, avtomatqa jeke kuәligin salyp, saylau byulletenin almasqa? Sonda qansha saylaushy dauys bergeni avtomatty týrde shygha kelmey me?! Al, dauys bergen jәshikti eki-ýsh adamdyq komissiya ashyp, barlyq kórem deushilerdin aldynda, kameralardyn baqylauymen, birinshi ret dauys bergen jastargha sanatsa qayter edi?! Mine, osynday erejeni nege talap etpeske?!. Ústazdar da dau-damaydan qútylar edi...».

QR Zandary men zannamalyq aktilerine әdiletti, ashyq, týsinikti ózgertuler engizilse (janadan qabyldansa), әsirese, «Sheruler jәne BAQ turaly» Zandaryna, erejelerine, t.b. kóptegen súraqtargha jәne olardy qabyldau (ózgertu) barysynda, jauap bere alatynday deputattardy, biylik ókilderin, qoghamdyq úyymdar keninen qatystyrylsa. Jalpy, zan jobalaryn úsynu «Ghylym akademiyasy» siyaqty ghylymiy-sayasi ortagha berilse, óytkeni, qazirgi zan úsynushy barlyq ministrlikter Reseydin zandaryn kóshirip alyp, ózimizge iykemdep, úsyna salatyny jasyryn emes.

Osy Kenes ayasynda elimizdin ekonomikalyq ahualyna týbegeyli ózgerister qajet. Aldynghy kezekte el tútynatyn zattardyn importynan qútylyp, ózimizde shygharudy jolgha qoyu. Ol ýshin әrbir jana zauyt-kәsiporynnyn ashylar aldynda shygharatyn óniminin qayda baratyny aldymen ayqyndaluy tiyis, yaghni, qazaqsha aytqanda, «Aldymen otauyndy sayla!». Sonymen qatar qazirgi «Teris tender» jýyesin ondau qajet.

Elimizdin syrtqy sayasatynda eshkimge jaltaqtamay, әlemdik qauymdastyqqa tenqúqyly el retindegi pozisiyany kýsheytu kerek. Ózimizdin bauyrlas týrki elderimen konfederasiyalyq dengeydegi baylanys ornatudy qolgha alghanymyz jón.

«Keneske», biylikke jana ekpin tartu mәselesinde adam-mamandardy úsynudy әkimderdin qúziretinen alu kerek, óytkeni, olargha salsa, sol bayaghy taptauryn, yaghni, ózderine tiyimdi «qoljaulyq-qolbalalyq» jandardy úsynady! Jalpy alghanda, osy kýnderde qalyptasqan biyliktin «bir ghana qolgha shoghyrlandyrylyp berilu» praktikasynan qútylyp, «әkimdik» institutyn basqa arnagha qoyghan dúrys. «Keneske», biylikke mýshelerdi tandaghanda, «ózin-ózi úsynudy» keninen qoldanudy jaqtaymyn. Osyghan baylanysty, men, Azken Altay (Azamat Aqylbekov) «Kenes» mýshesine ózimnin kandidaturamdy úsynamyn, elime adal qyzmet etetinime senimdimin.

1985 jyldan beri týrli qyzmetter atqaryp kelemin, saylanbaly organdargha saylanyp kórgen joqpyn; Memlekettik syilyq, nagradalarym joq (alugha tyryspadym da); Eshqanday sayasiy partiyalargha mýshe bolghan joqpyn (oqushy kezimde qatardaghy komsomol mýshesi bolghanym ras, komsorg bolyp kórmedim. Qazirgi «komsomol toylaryna» baryp kórmedim, eshkim shaqyrghan da joq, ondaygha óz basym qarsymyn);

Memlekettik laureat-ataqtarym, ghylymiy dәrejelerim joq (Institutty «Qyzyl diplomgha bitirip, aspiranturagha týskenim, oqyghanym ras, alayda, jaghdayym bolmay, ayaqtamadym). Jeke hobbiy retinde shygharmashylyq (ólen-jyr, әzil-satira, týrli әngime-maqalalar) jәne ólketanushylyq zertteulermen aynalysamyn. Ázirge, «Tezek Tóre», «Tezek Tórege qatysty jyr-aytystar antologiyasy» kitaptarynyn jәne birneshe jeke jinaqtarymnyn avtorymyn. 2017 jyly «Kenesary Han» jinaghyn qúrastyrdym;

Jeltoqsan oqighalary kezinde jas maman retinde auylda qyzmette boldym, qatysqan joqpyn (Alayda, 19-y kýni sonda qatysqan inimdi izdep, Almatygha әren jetkenim, solardyn birneshe jinalystaryna qatysyp, kimnin qalay sóylegenin estip, alandy baryp kózben kórgenim ras);

Ofshor túrmaq elimizdin bankterinde jәne «ýydegi bankalargha» tyqqan artyq qarajatym joq. Keybir kandidattar aytqanday aqshalay kómek beretin, sponsor-mesanat dostarym, tanystarym joq. Áskeriy mindettimin, sottalmagham;

Bala-shaghaly, nemerelerim bar, kóbeye beruin tileymin. Internet, әleumettik jelilerdi qoldanushymyn jәne olardyn qoghamdyq baylanystaghy orny joghary ekenin týsinemin. Songhy saylaugha qatysyp, dauys berdim (alayda, ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizgen joqpyn);

Kez kelgen súraqtargha jauap beruge әzirmin.

PS: Osy oylaryma týrtki bolghan, jaqynda «Keneske» úsynys tizbe týzgen Dina Elgezek jazbasy týrtki boldy jәne óz basym sol azamatshany, janashyl, kreativti týrde oylaytynyna senimdimin, sondyqtan ózin de úsynar edim.

Azken Altay Jetysuskiyy

Abai.kz

 

16 pikir