Jeksenbi, 6 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 135498. Jazylghandar — 119419. Qaytys bolghandar — 2034
Alasapyran 5755 66 pikir 24 Mausym, 2019 saghat 12:52

Rasul Júmaly: "Qosanov jauapkershilikti sezinetin sayasatkerding qadamyn jasady"

Ay boyy alashapqyn bolghan saylau da ayaqtaldy. Saylaudan keyingi sarsang da sayabyrsydy. Búl joly el basqarmaqqa ekilenip shyghyp, el-júrttyng aldynda jarnamasyn jasaghandar jeteu edi. Desek te, dodanyng basty favoritteri – qazirgi preziydent Qasym-Jomart Toqaev pen oppozisioner sayasatker Ámirjan Qosanov boldy. Saylau ayaqtalysymen Qosanov óz jenilisin moyyndap, Toqaevty qúttyqtady. Búl Qosanovty qoldaushylardyng ashuyn tughyzdy. Arty abyr-sabyrgha úlasty. Egjey-tegjeyin ejiktep aityp jatpayyq, barlyghyn qazaqstandyq hәm sheteldik aqparat qúraldary tәptishtep jazdy. «Qara su sapyrghanmen sorpa bolmaydy» degendey, qaytalay bergennen nәtiyje de ózgermeydi. Biz shama-sharqymyzsha saraptap kóreyik. Qorytyndy shygharayyq.

Sonymen, jaqsyly-jamandy saylau ótkizdik. Preziydent tandadyq. Jasyratyny joq, el-halyq Qosanov pen onyng komandasyna ókpeli. Saylaudyng sony mitingke úlasty. Búl saylaudyng ózge saylaulardan artyq-kemi qanshalyq? Biylik tranziyti oryn aldy ma? Qosanov nege resmy nәtiyjelerdi kýtpey jatyp, jenilisin moyyndady? Qosanov pen onyng komandasy biylikting quyrshaghy ma? Parlament saylauyna Qosanov komandasy qatysa ma? Súraq kóp. Biz býgin sol súraqtargha jauap izdep belgili sayasattanushy Rasul Júmalyny sózge tarttyq.

 – Rasul agha, siz ózinizding «Jana Qazaqstan» forumyndaghy әriptesiniz Qosanovtyng komandasynda boldynyz. Qasynda jýrdiniz, kenesshilik jasadynyz. Al Ámirjan Qosanov bolsa, saylaudyng resmy nәtiyjelerin kýtpey jatyp-aq, preziydent Toqaevty jenisimen qúttyqtap qoydy. El-júrttyng ashuyn tughyzghan da osy jaghday. Nege óitti?

– Ras, mýmkin asyghystyq jasaghan da bolar. Resmy nәtiyjelerdi kýtip baryp, mәlimdeme jasauy kerek pe edi... Degenmen «ekziyt-poll» nәtiyjeleri jariya boldy. «Ekziyt-poll» – saylau ayaqtala salysymen, saylaudyng aldyn ala kórsetkishterin bildiredi. Búl bizde ghana emes, әlemdik praktikada qoldanysta bar nәrse. Anau, AQSh-ta da, Batysta da, mynau Ukrainada da osy «ekziyt-poll» nәtiyjeleri jariya bolysymen, jenilgen ýmitkerler jengen ýmitkerlerdi qúttyqtap jatty. Bizde de solay boldy. «Ekziyt-poll» nәtiyjesi boyynsha Qosanov shamamen 15,5 payyz dauys aldy.

 – «Ekziyt-poll» bar bolghany 13 myng adamnyng jauaby negizinde jasaldy. Al bizde jalpy elektorat 12 million adamdy qúraydy. Olardyng 77 payyzdan astamy dauys bergen. Shamamen 8-10 million adam. Osynsha halyqtyng dauysyn 13 myng adamnyng pikirimen ólsheu jәne qisynsyz ghoy...

– Jogharyda aitqanday, búl kez kelgen memlekette jýrgiziletin zertteu. Jalpy әlemdik praktikada «ekziyt-poll» degenimiz – resmy sanalmasa da, belgili bir ýmitkerding qansha dauys jinaghanyn bildiretin jәne týpkilikti nәtiyje shygharatyn zertteu. Búl Europada da solay, Amerikada da solay. «Ekziyt-polldyn» nәtiyjesi men týpkilikti nәtiyjening aiyrmashylyghy әdette 1-2 payyzdan aspaydy. Mysaly, «ekziyt-poll» 15 payyzdy kórsetse, resmy nәtiyje 20-25 payyz bolmaydy. Búl mýmkin emes jaghday. Ári ketkende 16-17 payyz bolady. Sondyqtan, «ekziyt-poll» nәtiyjesi shygha salysymen, búl belgili bir ýmitkerding jeniske jetkenin nemese ekinshi tur bolatynyn bildiredi. Resmy derekterdi kýtpey jatyp-aq, jenilgen ýmitker jeniske jetken ýmitkerdi qúttyqtaydy. Bizde de solay boldy.

Al endi bizde saylaugha degen týsinik Batyspen salystyrghanda ózgesheleu ghoy. Júrt resmy derekterdi kýtu kerek edi degendey pikirler aitty. Onyng da negizi bar.

Degenmen, óziniz qaranyzshy, 9 mausym kýni keshke shyqqan «ekziyt-poll» nәtiyjesinde Ámirjan Qosanovtyng kórsetkishi 15,5 payyz boldy. Al ertesi kýngi resmy nәtiyje 16 payyzdan sәl asty. IYә, osy resmy nәtiyjeni kýtu kerek pe edi, asyghystyq jasamau kerek pe edi? Degenmen, bizde de әlemdik tәjirbiyedegidey, «ekziyt-poll» men resmy nәtiyjening aiyrmashylyghy anau aitqanday alshaq bolghan joq.

Tipti, Qosanov resmy nәtiyjeni kýtip baryp, qúttyqtaghan kýnning ózinde el-júrttyng ókpe-renishi tarqamaytyn edi. Sondyqtan, Qosanovtyng qashan qúttyqtaghanynyng aitarlyqtay әseri bolghan joq. Áyteuir ashulanghan azamattar bәribir renishterin bildiretin edi. Ol «ekziyt-polldan» keyin bola ma, joq, resmy nәtiyjelerden keyin bola ma, asa bir manyzgha ie emes.

 – Mәsele saylaudyng qorytyndysyn mýlde moyyndamauda shyghar, bәlkim. Óitkeni, júrt biylik jariyalaghan 16 payyzgha sengen joq.

– Halyq «ekziyt-polldyn» 15 payyzyna da, OSK-nyng 16 payyzyna da sengen joq. Búl nәtiyjelerge biz de sene qoymaymyz. Ras, halyq saylau qorytyndysyn mýlde moyyndamau kerektigin algha tartty. Aldap ketti dedi. Sondyqtan, mәsele prinsipti týrde Qosanovtyng qashan qúttyqtaghanynda jatqan joq. Saylau qorytyndysyna halyqtyng senimsizdik tanytuynyng negizgi sebebi – ol osyghan deyingi ótken saylaular. Sondyqtan da mәsele – saylaudyng týpki nәtiyjesin moyyndamauda jatyr.

28 jyldyng ishinde biz  6 ret preziydenttik saylau ótkizdik. Onyng basym kópshiligi óz uaqytynan búryn, yaghny kezekten tys ótti. Barlyghynda eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaev aiqyn basymdyqpen jendi. Osy 28 jylda bizde saylaugha degen senim qalmady. Barlyq jerlerde janaghyday falisifikasiyalar bolatynyna ýirenip qaldy. Dauys búrmalaushylyq, toptap bulleten salu t.b. osyghan deyin de talay ret boldy. Sondyqtan da, osy joly biraz azamattar saylaugha belsendi aralasty. Jer-jerdegi saylau uchaskelerine baqylaushy boldy. Dauys búrmalau faktilerin әshkereledi. Birshamasyn әleumettik jelilerden kórdinizder.

 – Oppozisiya atynan saylaugha týsken Ámirjan Qosanov prinsipti týrde saylau qorytyndysyn moyyndauy kerek pe edi, әlde joq pa?

– Áueli moyyndamau turaly aitayyq. Saylau kýni bizding shtabymyzgha saylaudyng nәtiyjeleri turaly aldyn ala aktiler kelip jatty. Protokoldar... 9 mausym kýni saylau ayaqtalyp, qorytyndy shygharugha az ghana uaqyt qalghan. Al bizding shtabymyzgha kelip týsken protokoldardyng jalpy sany 50-ge juyq boldy. Osy joly jalpy elimiz boyynsha 10 myngha juyq saylau uchaskesi boldy ghoy. Naqty aitsaq, 9970 saylau uchaskesi boldy. Mine, sol 10 myngha juyq uchaskeden bar bolghany 50 shaqty protokol ghana bizding qolymyzda boldy. Olardyng barlyghynda Ámirjan Qosanov  60/40, 60/30 payyzben jengen eken. Qalghanyn qolgha týsire almadyq. 50 protokol degeniniz, jalpy elektorattyng jarty payyzy ghana. Key jerlerde protokoldardy berdi. Al key jerlerde qolgha bergen joq. Jasyratyny joq, key jerlerde baqylaushylardyng ózderinde de tabandylyq bolghan joq. Sondyqtan, protokoldardy ala alghan joq. Salystyrmaly týrde aitayyn, saylau ótkeli qansha kýn, mine, kýni býginde bizding qolymyzda úzyn-yrghasy 150-dey ghana protokol bar.

Ekinshiden, 9 mausym kýni, týnge deyin biz oblystardaghy ózimizding ókilderimizben habarlasyp otyrdyq. Ras, Qosanovty qoldaghan birneshe ónir boldy. Ásirese, Batysta, Manghystauda Qosanovty qoldaushylardyng ekpini ýlken boldy. Resmy hattamalardyng qorytyndysynsyz-aq, biz osynday aqparattardy alyp otyrdyq.

Al Soltýstikte, Qostanay, Petropavl, Pavlodar, Qaraghandy sekildi aimaqtarda Qosanov oisyray jenilgen eken. Búl aqparattardy biz sol aimaqtardaghy ózimizding senimdi ókilderimizden, shtab jetekshilerinen bildik.

Tipti, qazaqy degen, qazaq oppozisiyasy, qazaq ziyalylary tughan Semeyding ózinde biylik ókili aiqyn basymdyqqa ie bolyp, Qosanovtan góri edәuir kóp dauys jinaghan. Bәlkim osynyng aldynda Qasym-Jomart Toqaevtyng sol ónirge resmy saparmen barghany yqpal etti me, әlde Toqaevtyng Semeyge oblys mәrtebesin qaytaramyn dep bergen uәdesi әser etti me, әiteuir Semeyde Toqaev jendi.

Bizde 14 oblys pen 3 respublikalyq manyzy bar qala bolsa, solardyng әrqaysysynan biz osynday mәlimetterdi aldyq. Áriyne, Manghystau, Batys Qazaqstan sekildi jekelegen ónirlerde biz jeniske jetkenimizge quandyq. Alayda, jekelegen oblystardyng nәtiyjesimen býkil Qazaqstannyng qorytyndysyn shyghara almaymyz ghoy. Key jerlerde Qosanov jendi. Key jerlerde Toqaev jendi. Mysaly, Manghystaudan jetken aqparatqa biz quandyq. Al Qostanay, Semey sekildi aimaqtardaghy nәtiyjege de sendik.

Aqyry «ekziyt-poll» nәtiyjeleri shyqty. Oghan qosa, janaghy aimaqtardan jinaghan aqparatymyz bar. Sondyqtan, jogharydaghyday sheshimge toqtalugha tura keldi. Óitkeni, saylaudyng qorytyndysyn moyyndamau ýshin, qolymyzda naqty faktiler boluy kerek. Dәleldemelersiz dau shyghara almaymyz ghoy. Sodan beri neshe kýn ótti?.. Naqty dәleldemeler әli kýnge qolymyzda joq. Al aktiler sany bar bolghany 150-ge juyqtaydy. 10 myng aktiden 150-i ghana qolymyzda bar.

Qanday da bir mәlimdeme jasau ýshin qolymyzda negiz boluy kerek. Dәl sol 9 mausym kýni bizde onday dәleldemeler bolghan joq. Ámirjan Qosanov osyghan sýiene otyryp, Toqaevtyng jenisin moyyndaghan bolar.

 – Áleumettik jelilerde týrli falisifikasiyalar әshkere bolyp jatty ghoy...

– Janaghyday falisifikasiyany anyqtady ma?.. Demek, әri qaray ol baqylaushy әlgi dauys búrmalaghan adamdy sotqa berui kerek. Onday aktiler joqtyng qasy. IYә, press-konferensiyalar ótkizildi. Áleumettik jelilerge faktiler salyndy. Al әri qaray she? Ekinshi, ýshinshi qadamdar she? Búrmalaushylyq jasaldy ma, ol adam әshkere boldy ma, demek ol adam sot aldynda jauapqa tartyluy kerek. Osy jaghynan tabandylyq bayqalmady.

Áriyne, renishpen qaraugha bolady. Biraq, aiyptap, asyra qaralaugha jol beruge bolmaydy. Búl 16 payyzdyng ózi kónil kónshitpese de, nәtiyje. Alda basqa da sharalar  kele jatyr...

 – Moyyndamau she? Onday da mýmkindik boldy ghoy...

– IYә, moyyndamaugha da mýmkindik boldy. Moyyndamau neni bildiredi? Moyyndamau – búl eng aldymen saylaudyng әdil ótkenine kýmәn bildiru, nәtiyjelerdi joqqa shygharu. Alayda moyyndamau – osymen shektelmeydi. «Men saylaudyng nәtiyjesin moyyndamaymyn» dep mәlimdeme jasap qoyyp, qarap otyrugha jәne bolmaydy.

Moyyndamau degen – narazylyq. Narazylyq bolghan son, alangha shyghu kerek. Basqa elderdegidey, ózinizding moyyndamaytynynyzdy alanda, halyq aldynda, qogham aldynda kórsetuiniz kerek.  Búl óte jauapty mәsele. Alangha shyqty delik. Al onyng arty qanday jaghdaygha әkelip soqtyrady?

 – Biraq, halyq bәribir alangha shyqty ghoy. Qosanov әu basta Ábilәzovke qarata sóilep, «sen halyqty alangha shyghugha ýgitteydi ekensin, sol alangha ózing de shyq. Men búryn mitingke shyqqanmyn. Erteng de shyghamyn» degen auandaghy sózderdi aitty. Al saylaudan keyingi mitingke jastar shyqty. Halyq shyqty. Qosanov shyqqan joq... Alandaghy júrt «Qosanov aldap ketti» dep ashyndy...

– Aytyp otyrmyn ghoy. Búl ýlken jauapkershilik. Júrtty alangha jinau onay. Al ony tarqatu she? Jalpy, saylaugha degen kózqaras bizde әrtýrli boldy. Bireuler qoldady. Bireuler nemqúraylylyq tanytty. Endi bireuleri baykotshylardyng janynan tabyldy. Tipti, baykotshylary bar, basqalary bar, Ábilәzov úrandap, Almaty, Astana qalalarynda mitingke shyghyp jatty. Shyndap kelgende, narazylyq ýdegen, osy bir shaqta halyqty alangha shaqyru ýlken aghattyq bolar edi. Áriyne, shaqyru, ýndeu onay da, ony baqylauda ústap túru bar ghoy. Barlyq mәselege jauapkershilik kerek. Sayasatkerding basty jauapkershiligi mәlimdeme jasauda jatqan joq.

Sayasatkerding basty artyqshylyghy – әrbir qadamynyn, әrbir mәlimdemesinin, әrbir isining arty nege әkep soqtyratynyna jauapkershilikpen qarau. Osy túrghydan alghanda, men Qosanovtyng osy jolghy qadamyn qoldaymyn. Ózining qara basynyn, jeke ambisiyasynyyng jolynda qara halyqty otqa aidap salghan joq.

Esterinizde bolsa, saylaudyng basynda Qosanov «miting arqyly, sheru arqyly mәseleni sheshu neghaybyl» dedi. Qayta ushyqtyryp jiberuimiz mýmkin edi. Qosanov әuel basta ózgeristing órkeniyetti jolyn tandaytynyn algha tartqan. Meninshe, búl Qosanovtyng sayasatker retinde pisip jetilgenin kórsetti.

 – Mitingiler bәribir ótti. Ol mitingiler turaly bizdi qoyyp, әlemdik aqparat jazyp jatty. Qanshama adam qamaldy. Qosanov nege Rinat Zaytov sekildi sol halyqtyng aldyna shyghyp, basu aitpady, sabyrgha shaqyrmady?

– Negizi hronologiyasyna qarasanyz, mitingiler 9 mausym kýni bastalyp ketti. 9,11,12 kýni mitingiler ótti. Sózimizge jauap bereyik, derekter keltireyik. Osy ýsh kýndegi mitingiler – búl Múhtar Áblәzovting jaqtastary shaqyrghan, úiymdastyrghan mitingiler edi. Áblәzovting ýndeulerin qarap shyghynyzshy, «osy ýsh kýnde mitingige shyghamyz, osy kýnderi saylaugha baykotymyzdy aitamyz» degen edi.

Ámirjan Qosanov 9 mausym kýni qúqyq qorghau úiymdarynyng asyra silteushiligine qatysty óz mәlimdemesin jasady. Búl mitingti baykotshylar úiymdastyrdy. Basqalay aitqanda, Qosanovtyng ózin joqqa shygharghan, ony synaghan, oghan jala japqan, oghan qarsy shyqqandar úiymdastyrdy.

Endi Qosanov óz qarsylastary úiymdastyrghan mitingke kelip, solardyng qatarynan tabyluy qanshalyq logikagha sayady?

Saylau nәtiyjeleri shyqqannan keyin, Qosanov óz shtabynda BAQ ókilderimen, búqara ókilderimen kezdesip, óz ústanymyn aitty. «Men ózgeristerdi qalaymyn. Biraq, órkeniyetti ózgeristerdi qalaymyn. Tipti kerek bolsa, osy jolda biylikpen dialogqa barugha dayynmyn. Biraq, men ýshin búl ózgeristerding qúny bireuding bir tamshy jasy men qany bolatyn bolsa, maghan búl kerek emes» dedi.

Syrttan otyryp arandatushylar bar, divanda otyryp, júrtty alangha shaqyryp, ózderi sol alangha shyqpaytyn úiymdastyrushylar bar. Jastardy aidap salyp, manipulyasiya jasap otyrghandar bar. Erteng bireuding basy jarylyp, kózi shyghatyn bolsa, ol jastardyng ata-anasynyn, tuystarynyng aldynda kim jauap beredi? Syrtta jýrip, búiryq bergen adamdar ma? Joq! Olar jauap beretin bolsa, keshegi mitingterde qansha adam ústaldy, jauap berer edi ghoy...

 – Ámirjan Qosanovtyng ózi de sonday mitingterge shyqty ghoy. Úiymdastyrdy, basy-qasynda jýrgenin ózi de talay ret aitty...

– Ras, búghan deyin de oppozisiyalyq baghytta jýrgen Ámirjan Qosanov birneshe sheruler úiymdastyrdy. Sóz jýzinde emes, shyn mәninde sol sherushilerding aldynghy qatarynda boldy. Jauapkershilikti moynyna aldy. Týrmege de otyryp shyqty, sol ýshin. Búl túrghydan, Qosanov sózi men isi sabaqtas ekenin dәleldegen adam.

Jogharydaghy súraghynyzgha tóteley jauap – osy joly 9-10 mausymda Qosanov qatan, radikaldy qadamgha barudy jón kórmedi. Jauapkershilik dep otyrghanym osy. Kez kelgen sheru basta beybit bolady. Al onyng arty qanday dýrbelenge úlasuy mýmkin ekenin bilemiz. Kezindegi arab elderindegi, kezindegi qyrghyzdaghy oqighalardy kórdik. Múnday kezde órkeniyetti demokratiya jayyna qalady da, onyng ornyn anarhiya basady, býlik basady, tolqu basady. Búl eldegi túraqsyzdyqqa әkep soqtyrady. Osy eseppen qarasaq, jauapkershilikti sezinetin sayasatkerding qadamyn Qosanov jasady.

 – Degenmen, osy tandauy ýshin de Qosanovty «satqyn» dep aiyptap, onyng atyna neshe týrli, aitugha auyz barmaytyn auyr-auyr sózder aitylyp jatyr ghoy. «Qosanov biylikke satylghan» dedi. «Qosanov aldap ketti» dedi. «Ukrainada әrtis preziydent bolsa, bizde preziydent bolamyn degen adam әrtis bop ketti» dedi...

– Onynyz ras. Kóp әngime aityldy. Qosanov jeke basynyng abyroyyna núqsan keletinin, kópshilik búl sheshimdi dúrys týsinbeytinin bildi. Júrt búny әlsizdik, biylikke satylghandyq dep úghatynyn bildi. Bәribir osy qadamgha bardy. Mәsele jeke bastyng abyroyynda emes. Elding ishki túraqtylyghynda. Búl biylik tranziyti kezeni. Mýddeler qaqtyghysy kóp.

 – Bolat Atabay «TriKO» jobasy turaly jazdy. Áleumettik jelide  biraz azamat sizderdi «biylikting jobasy» dep aiyptady.  Jalpy Qosanovtyng da, ony qoldaghan Dos Kóshim, Aydos Sarym, Rasul Júmalylardyng da atyna týrli aiyptaular aityluda...

– Shyndap kelgende búl әngimelerding barlyghy derlik bos sóz. Osy kýnge deyin Qosanovqa, bizge qúry jala jabular ghana boldy. Sonyng jetegine erip ketu de dúrys emes dep esepteymin.

IYә, saylaugha deyin de, saylaudan keyin de osynday alyp-qashpa әngimeler órship ketti. «Qosanov pen onyng komandasy biylikpen auyz jalasqan» dedi.  Ne demedi denizshi...Ásirese, eski oppozisiyanyng serkeleri, Áblәzovter tarapynan osynday әngimeler kóp aityldy. Búl jalghyz sol 9 mausym kýni emes qoy. Bir ay boyy osy... Naqty dәlelsiz, jalang aiyptaular...Qosanov dodagha qalay týsti, solay bastaldy. Ózderi saylaugha týsken joq. Basqa bireuding týskenin qabylday alghan joq. Kelise almady. Sóitip, qarsy shyqty. Qarsy shyqqanda da, sol, siz aitqanday, «biylikpen auyz jalasty» degennen artyq eshtene aita almady. Ayta almaytyn edi. Óitkeni, esh dәleli, esh argumenti joq.

Olar, Qosanovty aiyptau ýshin, onyng barlyq qadamdaryn zerttep, tekserdi. Biylikpen qanshalyq jaqyn ekenin zerttedi. Ilik izdedi. Taba almady. Bir ay boyy, sol, orystyng aulada otyryp alyp, ósekti kópiretin «babkalary» sekildi, qaueset taratudan asyp, әrige bara almady. Naqty fakti bolsa, kәne? Mynaday kólik syilapty, mynaday aqsha alypty, jeke basyna mynaday jaghday jasapty degen faktiler bar ma? Joq.

Ámirjan Qosanov 1998 jyldan beri oppozisiyada jýrgen adam. Tipti, ony synap otyrghan azamattardyng ózi kezinde biylik qúramynda ministr, әkim, komiytet basshy bolyp jýrgende Qosanovtyng biylikpen dialogqa kelmegenin aityp jatyr. Al ózderi lauazymdy qyzmetterde jýrgende biylikke talay ret jenilgenin bilemiz. Men, sol 2005, 2007 jyldardy aityp otyrmyn...

21 jyl boyy prinsipti týrde oppozisiyada jýrgen Qosanovqa qatysty qanday dәiek bar? Bolsa jauap berip kóreyik, aitsynshy sol adamdar...

Kerisinshe, Qosanov turaly belgilisi mynau: Qosanov osy 21 jyl boyy biylikpen ymyragha kelgen joq. Biylikting soyylyn soqqan joq. Biylikten bir tiyn aqsha alghan joq. Almatyda qarapayym pәterde túrady. 15 jyl boyy bir kólikpen jýredi. Balalary qarapayym qazaq mektebinde oqyghan. Keybireulerdiki sekildi spesmektep emes. Onyng ishinde 3 ret týrmege otyrdy. Birneshe mәrte soqqygha jyghyldy. Otbasy mýshelerine de ses kórsetildi t.b.

Biylikpen auyz jalasqan bolsa, biylikting ókili bolsa, ótirik oppozisiya bolsa, 21 jyl boyy osynday jaghdaylargha tózer me edi? Kim onday oppozisiyagha barady? Qisynsyz ghoy...Adamdy qansha jerden satyp alugha bolady degenmen, logikagha syimaydy.

Naqty birde-bir dәlel joq. Ósek. Al ósekke qalay kommentariy beremiz?! Sol ósekti taratushylar tym qúryghanda bir dәlel keltirsin. Sonda jauap beremiz.

 – Álgindey aiyptaulardy eski oppozisiya ókilderi ghana aitqan joq. Qosanovty qoldaghan azamatar da aitty. Saylauda baqylaushy bolghan adamdar aitty...

– Qosanovty qoldady degende, resmy derekter boyynsha Qosanovty 1,5 million adam qoldady. Oghan dauysyn berdi me, yaghny ony qoldady. Logikagha salsyq, osylay.

Sol saylaugha qatysqan, baqylaushy bolghan azamattardyng pikirinshe, halyqtyng 30-40 payyzy Qosanovty qoldady. Endi, sol qoldaushylar qayda? Mýmkin bireulerining kónili qalghan shyghar. Bireuler qatelesip dauys bergen shyghar. Endi ol adamdar ong men solyn tanymaytyn mektep balasy emes qoy. Árkim óz tandauyna jauap berui kerek.

Iә maghan da, saylaugha deyin jeke tanystarym habarlasyp súrady. «Sen sayasatta jýrsing ghoy. Kimge dauys beremiz» dedi. Men solardyng bireuine de Qosanovqa dauys ber dep aitqan joqpyn. «Búl óz tandaularynyz. Ózderinizding azamattyq sheshimderiniz. Anaghan nemese mynaghan dauys ber dep aita almaymyn. Jeke óz basym Qosanovqa dauys beremin» dedim.

Yaghni, Qosanovqa dauys bere me, joq pa, saylaugha qatysa ma, joq pa, búl әrkimning óz erki, óz tandauy.

Resmy nәtiyje boyynsha 1,5 million adam Qosanovty qoldap dauys beripti. Sol 1,5 million adam bir kýnning ishinde 180 gradusqa auysyp ketui, qanshalyqty qisyndy әreket?! Bizde saylau mәdeniyeti joq desek, taghy ózimizge tiyedi. Birizdilik qayda? Tabandylyq qayda? Árkim óz tandauyna tabandylyq kórsetui kerek qoy... Qoghamnyng de týrli jeleulermen, týrli qauesetterding sonyna erip ketkeninen kónil qalghany jasyryn emes.

 – Desek te, 16 payyz degen Tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy 6 saylaudaghy, biylik qarsylastarynyng jinaghan eng joghary kórsetkshi. Búghan deyin Serikbolsyn aqsaqal ghana 12 payyz dauys alghan edi...

– Ras, aitasyz, 16 payyz әriyne, bireuge únamaytyn shyghar, degenmen, әjeptәuir kórsetkish. Osy 28 jylda 6 ret preziydenttik saylau ótkizdik. Sonyng ishinde jalghyz Serikbolsyn Ábdildin aqsaqal ghana 12 payyz dauys jinady. Ol 1999 jylghy 10 qantardaghy saylau edi. Degenmen, Ábdildin men Qosanovty salystyrugha jәne kelmeydi. Ol kezde Serikbolsyn Ábdildin birikken oppozisiyalyq koalisiya atynan týsti. 2005 jyly preziydenttik saylaugha týsip, 6,5-7 payyz dauys alghan Jarmahan Túyaqbaydy da oppozisiyalyq koalisiya qoldady.

Al osy joly Ámirjan Qosanovty oppozisiya qoldaghan joq. Oppozisiya birikken joq. Kerisinshe, baykotshylap ketti. Qosanov 21 jyl boyy oppozisiyada jýrgen adam retinde, jekelegen úiym atynan týsti. Sonda da 16 payyz dauys jinady. Qosanov jinaghan kórsetkishti «Núr Otandy» aitpaghanda, parlamenttegi partiya ókilderi de jinay alghan joq. Sondyqtan, jekelegen adam ýshin 16 payyz ýlken nәtiyje.

Búl Qosanovtyng jetistigi emes, әriyne. Qoghamnyng jetistigi. Sol 16 payyzdyng bir bóligi, Qosanovty shynymen qoldap dauys berdi. Al keybireuler, әiteuir biylikting ókili bolmasa boldy degen niyetpen dauys berdi. Sol arqyly biylikke narazylyghyn kórsetti. Meninshe, búl joly Qosanovty qoldaghandardan góri, biylikke qarsylyq bildirgisi kelgender dauys berdi. Jәne búl biylikke ýlken týrtki boldy.

 – Jәne biylik sol 16 payyzdy, 1,5 million adamnyng dauysyn moyyndady ghoy...

– Dúrys aitasyz, biylik resmy týrde 16 payyzdy moyyndady. Biylikting ssenariyi ózgerdi. Esterinizde bolsa, biylikting atynan әleumettik jelilerde resmy saualnama jýrgizgender, Qosanov ary ketkende 5 payyz jinaydy dep boljady. Keyin, ol san 7 payyzgha ózgerdi. Ádette, әlemdik tәjirbiyede osynday zertteulerding artynda resmy biylikting óz senariy túrady. El-júrttyng tamyryn basyp kóredi, osylay. Áu basta, biylik Qosanovty 5-7 payyzdan aspaydy dep boljaghan. Biraq, ol senariy ózgerdi. Resmy týrde 16,5 payyz moyyndaldy. Búl qoghamnyng oyanghanyn kórsetti. Búl ýlken jetistik. Áriyne, ol jetistikti Qosanov ta, onyng komandasy da menshiktey almaydy. Qogham silkindi. Qogham oyandy. Biylik amalsyzdan bolsa da, sol nәtiyjelerdi moyyndady.

Saylaudan keyin, preziydent Toqaev óz baghdarlamasyn,10 basymdyqty úsyndy. Sol 10 basymdyqtyng ishinde, Qosanovtyng sayasy baghdarlamasyna engen birneshe punkterdi tabasyz. Yaghni, Qosanovty qoldaghan 16 payyzben, solardyng arman-tilekterin qazirding ózinde biylik moyyndap otyr. Ázirshe, sóz jýzinde. Is jýzinde qalay bolatynyn uaqyt kórsetedi. Degenmen, preziydentting baghdarlamasyna sol mәselelerding enui de óz aldyna nәtiyje.

 – Keshegi jastar tolquynyng taghy bir sebebi – qoghamnyng úzaq merzimdi ózgeristerge tózimining tausylghany shyghar... Qansha degenmen, biz 28 jyl boyy bir senariyge týzilgen saylauy jýielerdi kórip kelemiz ghoy...

– Jogharyda aitqanday, kez kelgen demokratiyalandyru, liyberalizasiyalanu bir kýnde jýzege asa salmaydy. Biz 25-30 jyl boyy avtoritarly memlekette ómir sýrip keldik. Júrttyng ashu-yzasynyng bir sebebi sol boluy kerek. Qosanovqa dauys berip, ony preziydenttikke ótkize salyp, ómirdi bir-aq kýnde ózgerte salu degen әngimening ózi logikagha syimaydy. Áriyne, pende bolghan son, ózgeristerding tez ótkenin qalaymyz. Alayda, sayasattaghy oqighalar tez bola salmaydy ghoy. Ol ýshin sayasy demokratiyalyq dәstýrler qalyptasuy kerek. Ol ýshin qoghamnyng ózi de búghan belsendi aralasuy kerek. Búl úzaq merzimdi ýrdis. Qazirshe, sol ýrdisting alghashqy qadamy jasaldy. Ol keshegi – 16 payyz.

Ókinishke oray, biz sol 16 payyzdy әri qaray damytyp, úlghaytudyng ornyna keri ketip baramyz. Bir-birimizge senimsizdik tanytyp, bir-birimizge jala jauyp, bir-birimizdi qaralap, júmylghan qoghamdy ydyratugha kýsh saludamyz. Biz qolymyzda bar 16 payyzdyng ózin ydyratu ýshin júmys jasap jatqandaymyz. Ókinishke oray, bizding qoghamnyng qazirgi kórinisi osy.

 – Endi parlamenttik saylau kele jatyr. Osy jolghy saylauda ortalyqtandyrylghan partiyalyq komanda ókilderin jolda qaldyrghan Qosanov pen onyng komandasy parlamentke bara ma?

– Shynynda 9 mausymmen bәri ayaqtalghan joq. Qosanovtyng parlament saylauyna qanshalyq qatysa alatynyn dóp basyp aita almaymyn. Onyng óz josparlary, óz úigharymdary bar shyghar. Jalpy parlamenttik saylaular turaly týrli әngimeler bar. Zang boyynsha 2020 jyly ótui tiyis. Biraq, bizding dәstýrimizge salsaq, kezekten tys ótip qaluy da yqtimal.

Al qazirgi qoldanystaghy zannamalargha sәikes, bizde saylaugha tek sayasy partiyalar ghana týse alady. Jekelegen ýmitkerler parlament saylauyna qatysa almaydy. Yaghni, Qosanovqa saylaugha týsu ýshin sayasy partiya kerek. Sol partiyanyng atynan týsui kerek. Al onday partiya Qosanov pen onyng komandasynda joq.

 – Al partiya qúrugha uaqyt tapshy...

– Uaqyt tapshylyghynan búryn, songhy 10-15 jylda Qazaqstanda partiya qúru tipti mýmkin emes. Búghan deyin «Jana Qazaqstan» forumy qúrylghan. Týbinde halyqtyq qozghalysqa ainala ma degen ýmit boldy. Ókinishke oray, búl da mýmkin bolmady. Qanday da bir partiyany, qozghalysty, úiymdy tirkeu – biylikting qolynda. Al osy jaghdaydy ózgertu ýshin aldymen saylau turaly zandardy ózgertu kerek. Sәl de bolsa, demokratiya talaptaryna sәikestendiru kerek. Al oghan qoldanystaghy zandar mýmkindik bermeydi.

Qoghamnyng qoldauy bolghany kýnning ózinde, biylikting ol partiyany tirkeuge jigeri jete me? Qaydam. Sondyqtan saylaugha týsu, ya týspeu keleshekting enshisi.

 – Dayyn partiyalar she? 

– Dayyn partiyalar bolghanda, qazir JSDP ghana bar. Onyng ózi brendin ózgertip, «Aqiqat» bolyp jatyr. Onyng basshylyghy ózgerdi. Búl ózgerister qanday qorytyndygha alyp keledi, ol da bólek әngime.

Búghan deyin, JSDP turaly el ishinde syny pikirler kóp aityldy. Belsendiliginen airylghan, saylauda ghana tirilip, onda da baykot jariyalap qoyyp qayta tynysh jatatyn partiya degen týsinik qalyptasqan. Búl partiyanyng eski basshylyghy, eski ókilderi key kezde biylikting jaghyna shyghyp ketetin, keyde pro-reseylik integrasiyalyq jobalardy (EAEO sekildi)  qoldap ketetin edi.

Endi qazir partiya basshylyghy auysty. Ermúrat Bapiy kelgen son, biz ýlken ýmitpen qarap otyrmyz. Shyn mәninde halyqtyng mýddesin oilaytyn, demokratiyalyq, liyberaldyq, әleumettik partiya bola ma degen ýmit joq emes. Al qazir naqty osy partiyamen saylaugha bara ma, joq pa, aita almaymyn. Basqa sayasy partiya joqtyng qasy. Olar turaly sóz etpey-aq, qoyayyq.

 – Jalpy, osy jolghy saylaudyng osyghan deyingi saylaulardan aiyrmashylyghy qanday? 

– Ol әriyne, osy joly preziydenttikke Núrsúltan Nazarbaevtyng týspeui boldy. 28 jyl da 5 ret saylaugha týsti. Beseuinde de aiqyn basymdyqpen jenip shyqty. Salystyrmaly týrde aitsaq, mysaly, ózge elderde Europada, AQSh-ta kandidattar 90 payyzben jenbeydi. Olarda ýmitkerler 60/40, 55/45 sekildi kórsetkishtermen ghana jenedi. Tipti, ekinshi tury ótedi. Al bizde osyghan deyingi saylaularda Núrsúltan Nazarbaev 90 payyzdan tómen alghan joq...

 – 1999 jyly 81 payyz aldy...

– IYә, sol jyly oppozisiya birikti. Ortaq ýmitkerdi úsyndy. Serikbolsyn Ábdildin 12 payyz alghan.  Al 1991 jyly 98 payyz, 2005 jyly 91 payyz, 2011 jyly 95 payyz, 2015 jyly 97 payyz... 1999 jyly ghana 81 payyz aldy.

Ekinshi mәsele, Núrsúltan Nazarbaevtyng kezinde saylaugha salystyrmaly týrde Nazarbaevqa shynayy bәsekeles bolatyn adamdar da bolghan joq. 1999 jyly Serikbolsyn Ábdildin men 2005 jyly Jarmahan Túyaqbaydan basqa kimdi aita alamyz? Ol ekeuin de birikken oppozisiya úsyndy. Demek, biylik ókilining osy joly 70 payyz aluy – aitarlyqtay nәtiyje. Búghan deyin 70 payyz degen nәtiyje bolghan joq. Taghy bir aiyrmashylyghy – oppozisiya ókilining 16 payyz aluy. Resmy biylikting sol 16 payyzdy moyyndauy.

Osyghan deyingi saylaularda halyq belsendilik kórsetken joq. Al osy joly qogham oyandy. Saylaugha belsendi qatysyp, baqylaushy boldy. Búl da artyqshylyq. Ártýrli zang búzushylyqtardy әshkerelep jatty. Óz pozisiyasyn batyl talap etti. Ayta bersen, osy sekildi ózgeshelekter bar. Jalpy, demokratiyagha qaray alghashqy qadamdar jasaldy.

 – Týiindeyik agha...

– Sóz sonynda aitarym, sayasat divanda otyryp alyp, batyrsynu arqyly jasalmaydy. Osylay bolaryn әu basta bilip em, bәri beker degen sәuegeylikting qúny kók tiyn. Mәsele qashan da naqty ózing ne bitirding degenmen ólshenui kerek.  Osy túrghydan alghanda, basqalar búghyp qalghanda, ya tasada jatyp tas atqanda, basyn tәuekelge tikken Ámirjannyng jasaghanyn ong baghalau kerek.

Jalpy saylau bolsyn, basqa da nauqandar bolsyn, sheshushi sәt qoy. Áriyne, sezimtal mәsele. Biraq, solay bola túrsa da, sayasy kózqarasta emosiyadan góri, qyzuqandylyqtan góri sabyrmen qaraugha әuestenuimiz kerek. Bireudi únatatyn bolsa, ony jer-kókke syighyzbay maqtap, odan kónili qalsa, jerden alyp, jerge salyp jamandau degen dúrys emes. Sayasat degen úzaq merzimdi qadam. Birizdilik kerek. Aqylgha jendiru kerek.

 – Rasul agha, әngimeniz ýshin rahmet!

– Sizderge de kóp rahmet!

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

66 pikir