Ekeuining esimderi - oy eleginen ótkizip bayqaghangha sol kezde qazaqta tym siyrek kezdesetin adam attary.
Dinanyng shyn aty, dúrysynda, Mәdina bolu kerek-ti. Alayda osy attas sýigen qyzyn týn asyra sayda kýtken jas jigit Tóremúrat elen-alanda «ómirge kelgen sәbiyding atyn qoyyp ket!» dep qolqalaghan qos kempir men anasy Jәnihanyng kónilin qaldyrmay, til úshyna kep qalghan tanys esimning tek «...Dina»-syn ghana aityp, «mә»-sin ishine saqtap, kýdik tughyzbay, tezdep attanyp ketken eken...
«Qayran búrynghynyng anghal da abzal adamdary-ay!» desenizshi...
Al Seytek kýishining shyn aty Seytqaly bolghan... Ákesi Orazaly óz balalaryn tym erkeletip, ýlken úly Súltanghalidy - Shoshaq, Seytqalidy - Seytegim-tentegim, Núrghalidy - Mәnkey dep ataghan eken. Ókinishtisi, Orazaly dýniyeden tym erte ozyp, joldasy Bәtima kishi eki úlymen aghalary Shoshaqtyng qoshemet-qamqorynda bolypty...
Endi birin-biri etene tanyghan, qúrdas ta múndas qos kýishining ómir joldaryn daralap sabaqtap, bayandap kórelik...

***

Ekeuining esimderi - oy eleginen ótkizip bayqaghangha sol kezde qazaqta tym siyrek kezdesetin adam attary.
Dinanyng shyn aty, dúrysynda, Mәdina bolu kerek-ti. Alayda osy attas sýigen qyzyn týn asyra sayda kýtken jas jigit Tóremúrat elen-alanda «ómirge kelgen sәbiyding atyn qoyyp ket!» dep qolqalaghan qos kempir men anasy Jәnihanyng kónilin qaldyrmay, til úshyna kep qalghan tanys esimning tek «...Dina»-syn ghana aityp, «mә»-sin ishine saqtap, kýdik tughyzbay, tezdep attanyp ketken eken...
«Qayran búrynghynyng anghal da abzal adamdary-ay!» desenizshi...
Al Seytek kýishining shyn aty Seytqaly bolghan... Ákesi Orazaly óz balalaryn tym erkeletip, ýlken úly Súltanghalidy - Shoshaq, Seytqalidy - Seytegim-tentegim, Núrghalidy - Mәnkey dep ataghan eken. Ókinishtisi, Orazaly dýniyeden tym erte ozyp, joldasy Bәtima kishi eki úlymen aghalary Shoshaqtyng qoshemet-qamqorynda bolypty...
Endi birin-biri etene tanyghan, qúrdas ta múndas qos kýishining ómir joldaryn daralap sabaqtap, bayandap kórelik...

***

Dina Núrpeyisova. Dina Kenje­qyzy ken-baytaq Otanymyzdyng batys ónirinde, Edil-Jayyq eki ózen aralyghynda ornalasqan búrynghy Bókey ordasy, Narynnyng Beketay qúmy jerinde osydan tura jýz elu jyl búryn (1861 j.) qarapayym sharua otbasynda ómirge kelgen. Kenje paluan da bolghan adam, ol erke-totayyn kózin ashqaly dombyra ýnimen әldiylese, anasy Jәniha ýshinshi qyzy Dinany besik jyrymen terbetken.
Sondyqtan da bolar, Dina qyz bes jasynda әkesining dombyrada tartqan kýy sazdaryn pernelerge dúrys týsiruge әuestengen, sóitip, qarshadayynan dombyra ýnine qúmar bolghan. Ákesi dombyra tartsa boldy, ol ózi elpildep, elendep otyrghan. Ákesi de ony erekshe erkeletip, dombyra tartugha elitkeni bir bólek, etjendi erke qyzyn er balasha kiyindirgen, sóitip Dina kóbine er balalarmen oinaugha mashyqtanghan, jastayynan júghysa ketkenmen kýresuge beyim bolghan, tipti «sen bizben emes, anau qyzdarmen quyrshaq oina» degen balalardy jek kórgen.
Dina toghyz jasynda әkesi ýiretken kýiler men әnderdi ózinshe dombyrada erkin oinaghan, sodan «dombyrashy qyz» atanghan. Osy tústa taghdyrdyng ózi búiyrtyp, Kenje auylyna әdeyi at basyn búrghan kýy qúdireti Qúrmanghazy Dinanyng dombyrada oinauyn qadaghalap, baghyt-baghdaryn bayqap, odan bolashaqta jaqsy kýishi shyghatynyn qyz әkesine aitqan jәne Dinanyng osy ónerdegi alghashqy túsauyn kesken, onyng bolashaqta ústazy bolghan. Onysyn Dinanyng ózi de keyinirek bylay surettegen. «Qúrmanghazy jaqyn aghayyn bolatyn, ózi de bizding ýige kelip jýrgende talay ret kýilerin de tyndagham. Birde әkem Qúrmanghazydan mening dombyra tartqanymdy óz kózimen kórip, eger ónerim kónilinen shyqsa, qolúshyn beruin ótindi, ústaz boluyn qalady», - deydi.
Ústazy Qúrmanghazy shәkirti Dinany kezdesken sayyn dombyra tartysyna ýlken mәn berip, onyng dombyra shertudegi alghashqy dayyndyghyn qadaghalap otyrghan. Ol shәkirtine: «Dombyrany qolyna alghanda, ony tartpas búryn eng aldymen qúlaq kýiin keltirip, әbden baptap al, tek osynday dayyndyqtan song ghana dombyra tartugha kiris», - degen. Osylaysha baghyt-baghdar siltegen ústazynyng ústamy, bergen aqyl-kenesi Dina ýshin búljytpay oryndaytyn zandylyq is bolghan.
Kýy ónerine qúshtar bolghan Dina kýishi ómir jolynda tek ústazy Qúrmanghazynyng kýilerin ýirenip, tartumen shektelmey, sol ónirde attary belgili kýishiler Dәuletkereydin, Soqyr Esjannyn, Álikey, Balamaysanday kórnekti halyq kompozitorlarynyng shygharmalaryn tartyp ýirenip, ózi de dombyra sayystaryna qatysyp, ónerin shyndap otyrghan. Óner sayystaryna qatysqan Dina kýishi: «Osynday kezdesulerding birinde elge asa belgili dombyrashylar bas qosqanda - solardyng ortasynda úly kýishi Dәuletkerey de bar bolatyn. Ol sol sayystardyng tóreshisi retinde qatysty. Ár rudyng aqsaqaldary dombyrashylardyng eng tәuir degenin jarys­qa saldy. Ysyq ruynan shyqqan Týrkesh kýishi sayysqa týsip, ol Qúrmanghazynyng «Terisqaqpay» kýiin tartty. Búl oryndalu jaghynan óte qiyn әri kýrdeli kýy edi, sondyqtan ony Týrkeshten keyin qaytalap tartugha eshkimning jýregi daualamady. Jinalghan halyq: «Búl kýidi endi qaysyng tarta alasyn?» - degen súraulargha mening tartuymdy qalady. Men batyl qimyldap, jigerimdi qayrap, oryndaugha bekindim. Men oryndaghan «Terisqaqpay» olargha qatty únady», - dep eske alady.
Dina Kenjeqyzy 1880 jyly 19 jasynda kýieuge úzatylady.
Dinanyng ónerdegi ústazy bolghan kýishi Qúrmanghazy ozat shәkirtining úzatylar toyynyng ýstinen shyghyp, qúdalardan jas kelinning bolashaghyna, onyng dombyra tartu ónerine tyiym salmay, qarsylyq bildirmey, kerisinshe, onyng ónerining úshtaluyna, jetildiruine әr kez kómektesip, qoshemet bildirulerin ótinip, uәdelerin súrap alady. Osynday uәdeni kýieubala Núrpeyisting ózining auzynan estiydi. Sol toyda Qúrmanghazy Dinany shaqyryp alyp, kýy tartqyzyp, sonynan sol toygha qatysyp otyrghan júrtshylyqqa estirtip:
- Dombyra mening ómirlik serigim edi. Ol ghúmyrymnyng úzaq ta qiyan-keski qiyn jolda senimdi serigim, berik sýieu boldy. Endi osy qimas serigimdi layyqty múragerim - saghan tabystaymyn, - dep kýy oinaghan dombyrasyn Dinagha syigha beredi. Ústazynyng aspabyn ýlken tolghanys ýstinde qabyl alghan shәkirti de:
- Ústazymnyng sol dombyrasyn eshqashan janymnan tastaghan emespin, ony kiyeli dýniyedey qasterlep saqtadym. Kýy shygharyp tolghanghan, azapqa týsken shaqtarymda ústaz dombyrasy maghan aqyl-kenes berip, dúrys baghytqa siltegendey bolatyn edi, - deydi Dina keyinirek.
Shәkirtining dombyra tartudaghy óneri, qol alysy óz oiynan shyqqan ústazy Qúrmanghazy osynday kezdesulerding birinde Dinagha «endi ózing de kýy shygharugha daghdylan» degendey aqyl-kenes beredi. Osynday oy Dinanyng óz basynda da bar bolatyn. Ol Qúrmanghazynyng jigerli de tez, jyldam oinalatyn kýileri men lirikalyq әsem, mayda qonyr sazdy Dәuletkerey kýilerin tolyqtay mengergen kezi. Sondyqtan ústazynyng әlgidey úsynysyna qanattanghan Dina ózi de kýy shygharugha tәuekel etedi. Bizge jetken derekterge qaraghanda, Dina aldymen ózine búrynnan tanys kýy taqyryptaryn tandap alyp, ony ishtey qorytyp, ózinshe týsinip iygeru arqyly jana muzykalyq obrazdar engizip, odan әri bayyta týsedi, «parafaz» jasau arqyly jana әuender engizedi. Sonday tyrnaqaldy shygharghan kýilerining qataryna «Búlbúl», «Bayjúma», «Jiger» kýilerin ataugha bolady.
...Elde Kenes ókimeti ornaghanmen, qiyan-keski Azamat soghysy kezinde tynyshtyq búzylyp, zәbir kóre bastaghan qazaq aghayyndar, oghan qosa asharshylyqqa dushar bolghan 61 jastaghy Dina әjeyding ýlken otbasy 1922 jyly Astrahannyng Qyzyljar (Krasnyy yar) jerine - Azau mekenine kóship barady. Búl jerde qyrdyng ósimdigi - qúmarshyq qaghyp, odan nan men kójelik talghajau jasap, janúyasyn asharshylyqtan saqtap qalady. Búl qyr elin otarshylyqqa úiymdastyrghan kezeng bolatyn.
Keyinirek elde újymdastyru nauqany bastalghanda Dina әjey otbasyn Volodar audanynyng Kozlovo auylsovetine qarasty bir shaghyn auylyna qonystandyrady. Búl - tabighaty tamyljyghan, janynda aghyp jatqan ózeni bar, bir jaghy egin salugha qúnarly jeri mol eldimeken bolatyn. Sol kezde ortalyghy Kozlovodaghy «Qyzyl tu» artelining tóraghasy Abuev Ghabbastyng atyna aryz jazyp, mýshelikke aluyn ótinedi әjening ýlken úly - Júrynbay Núrpeyisov. Ol sonda mal sharuashylyghyna júmysqa súranady. Ol kezde artelige adamdar kóptep kerek. Sol artelige mýshe bolyp, әje de aryz jazyp kirgen. Jalpy, 20-30-jyldar elde klub júmystary qarqyn alyp, túrghyndardyng belsendiligi kóterile bastaydy. Búl kezde Astrahanda az últ әielderining oblystyq sezi ótedi. Oghan әjey de qatysady. Osy kezende 67 jastaghy Dina әjeyding ómirindegi bir janalyq - alghash ret klub sahnasyna kóteriledi. Kýndelikti auyr júmystan keyin Dina әjey әr keshte arteli mýshelerine dombyra tartyp, kónilderin kótergen. Búny sol auyldyng túrghyny, Aghjan apaymen birge oqyghan Ámir Ibrashev aqsaqal әngimelegen. Kozlovo auylynan bar-joghy bir jarym shaqyrym jerde ornalasqan sol eldimeken «Dina auyly» atanyp (Dianovka s.), Dina kýishi 1937 jyly tamyz aiynda ony arnayy izdep kelgen kompozitor Smaghúl Kóshekbaevpen Almatygha attanghan.
1935 jyly Astrahannyng Marfin auylynda bolghan mereke-konkurs kezinde Dina Núrpeyisova ómirinde alghash ret birinshi oryngha ie boldy. Sol kezde gazetter betinde maqalalar shyghyp, beynesi suret bop basyldy. Dina әjey alghash ret qaghaz betinen óz beynesin kórdi. Jalghyz suret emes, oghan qosa gazetting búl sanynda әjening nemeresi Qojahmet Júrynbayúlynyng múghalimi, orys qyzy - Liliya Mihaylovna Sherbakovanyng әje fotosynyng astynda kólemdi surettemesi basylghan. Búl Astrahanda shyghatyn «Volga» gazeti edi.
«Túrmys taqsiretin, ómir tolqynysyn kóp kórgen qart kýishi - Ana halqynyng ónerin, asyl múrasyn, tamasha sazyn boyyna kóp jinaghan. Qoldan jasalynghan kishkene qara dombyradan osynday tamasha, adamnyng jan dýniyesin biyleytin ýn, ghajap muzyka shyghady dep kim oilaghan. Múnyng bәri asqan sheberlikke, talantqa, aqylgha baylanysty. Dina Núrpeyisova dombyra tartqanda sol sazdan elding tarihyn, saltyn, qayghy-múnyn, talabyn, jer men sudyn, er men jannyng súlu tabighatyn angharugha bolady. Búl - tariyh, búl - asqan әdemi mәnerli muzyka. Biz búdan revolusiyagha deyin ezilgen, qaranghy halyqtyng armany men maqsatyn, ýlken ónerin kóremiz. Sol óner qayta tuyp keledi. Qayta tughan elding qayta tughan ónerpazy, ótken ómirdegi asyl qazynasynyn, múragerining asqan bir ókili - osy Dina Núrpeyisova», - dep jazghan Liliya.
Sonda Dina Núrpeyisova elmen qoshtasarda: «Tuysqandar! Men óz boryshymdy, aldyma qoyghan asyl maqsattarymdy oryndau ýshin Qazaqstan astanasyna attanyp baramyn. Men ústazym - ataqty dombyrashy Qúrmanghazydan kóp nәrseni ýirendim, men onyng ónerin bizden keyingi dombyrashylargha jetkizuge uәde bergen edim. Qúrmanghazyday ústazdyng dombyrada oinau ónerining qyry men syryn әrbir dombyrashynyng sana-sezimine jetkizu ýshin baramyn...
Men sony týsindiruge tiyistimin. Men sendermen qoshtaspaymyn, men qazaqtyng qonyr dombyrasynyng qadir-qasiyetin, onyng ónerin әli de joghary kóteru ýshin, kóp enbek siniru ýshin, soghan ayanbay júmys isteu ýshin attanyp baramyn, - degen.
Qazir sol Kozlovo selosynyng orta­ly­ghynda Mәdeniyet ýii bar. Ol Dina Núrpeyiso­va atynda. Volodar audany ortalyghynda bir kóshe halyq kompozitorynyng atymen atalady, sonday-aq Kozlovo auylynda da bir kóshe D.Núrpeyisova atynda. Múraghat qazynasyn aqtarghanda «Dina Núrpeyisova 1934 jyly Volodar audandyq, 1937 jyly Krasnyy Yar audandyq deputattar komiyteti atynan «Qazaq muzykalyq aspabynda asqan sheberlikpen oryndaghany ýshin Dina Núrpeyisovagha Qúrmet gramotasy syigha tartylady» delingen. Búl sol kezdegi kýishi әjemizge berilgen ýlken bagha deuge negiz bar.
Dina Núrpeyisovanyng dombyrada oryndaushylyq ónerine qayran qalghan kompozitor Ahmet Júbanov: «Dina úzyn da sýiriktey sausaqtarymen dombyra pernesinde, saghalaghynda nebir alshaq perneler aralyqtaryn eshbir mýltiksiz alady. Simfoniya sazynday siqyrly әuendi 62 tamyryndy boylata, shymyrlata, janghyrta, shulata, buyrqana nebir әserge týsiredi», - deydi...
Biyl tughanyna 150 jyl tolghan Dina Núrpeyisova әjeyding kózi tiri jalghyz nemeresi Baljan Júrynbayqyzy da 75 jasqa shyqty. Qazir Almatynyng «Shanyraq» yqshamaudanynda túrady. Apay ózi Almatynyng Áuezov audanynda pәter kezegin kýtkeli de biraz zaman ótken. Syrqat apaydyng kóz kórui de nasharlaghan. Bireuding kómegimen ghana jýrip-túrady. Osy kisi biylghy Dinanyng mereytoyynda biraz jaqsylyqtar bolar dep ýmittenedi. Dina әjeyding Almaty qalasynyng Ortalyq ziratyndaghy qazirgi haly - kórer kózge tym súryqsyz. Beyit kóp molalardan kórinbey tasada qalghan. Tym eskirgen tas mýsinge janasha óng beru kerek, sebebi osynyng saldarynan әje beyitining Almatyda ekendigin ekining biri bilmeydi. D.Núrpeyisovanyng mereytoyy birneshe ret ótse de onyng beyitin jóndeu qolgha alynbaghan, sondyqtan beyit qarausyz qalghan. Jabayy ósken terekter men temir sharbaqtardyng tasasynan kórinbeydi.
Biz biletin Dina Núrpeyisova Qazaqstan eline sinirgen enbegi ýshin «HH ghasyr adamy» atanghan. Osynau ataqty alghan adamnyng biri - Dina Núrpeyisova, biri - aqyn Oljas Sýleymenov.
Ghasyr adamy atanghan Dina Núrpeyiso­va­nyng beyiti osynshama tómendep, mynaday mýshkil halge jetuge tiyisti emes. Kýi­shining osynau mereytoyyn nege YuNESKO dengeyinde ótkizbeske. Jalpy, sóz re­ti kelgen song aitalyq, Qúrmanghazynyn, Dәulet­kereydin, Dina Núrpeyisovanyng mereytoylary әli kýnge YuNESKO kóleminde ótkizilgen joq. Bizdinshe, osynyng bәri - salghyrttyqtyng saldary.
Mәngilikke Almatyda tynystap jatqan qazaqtyng kýy anasyna qala ortalyghynan layyqty kóshe beru kerek. Dina әjey - kózi tirisinde Qúrmanghazyny da, jyr alyby Jambyldy da kórgen adam, didarlasqan, óner jarystyrghan túlghalar. Demek, Dina Núrpeyisova kóshesi osy eki alyp túlghanyng janynda bolu kerek.

***

Seytek Orazalyúlynyng tughan jeri ótken ghasyrdyng orta shenine deyin «Seytek auyly» atanyp kelgen. Ol qazirgi BQO Orda audanynyng Han ordasynan ontýstik-batysyna qaray otyz shaqyrymday jerde ornalasqan. 1947 jyly Resey jerinen bastalatyn «Kapustin yar» poligon aimaghyna enip, jiyi-jii bomba astyna alyndy. Sol auyl keyinirek bombalardan payda bolghan, týbinde radioaktivtik suy bar shúnqyrlardyng atymen «Bes apan» atanghan.
Seytek kýishi qanday adam bolghan degen súraqqa jauap izdesek, akademik A.Júbanov aghamyzdyng jazbalary boyynsha múraghattan tapqan dereginde 1888 jyly 15 martta Seytekke izdeu salghan bir starshyn ony bylay suretteydi: «Jýzi qara tory, orta boyly, týksiygen qalyng qabaqty, qara kózdi, qara múrt, qara shashty, saqal qoymaghan, keng mandayly, jiyrma jeti jastaghy jigit» degen. Al 1894 jyly Seytekke shygharylghan bir ýkimde onyng jasy 33-te delingen. Osy eki qújatqa qarap otyrsaq, Seytek 1861 jyly tughan bop shyghady.
Seytek jastayynan birbetkey, aitqanynan qaytpaytyn, artyq sózge joq, shart minezdi bala bolady. El auzynda mynaday bir әngime bolghan synayly, onyng anasy Bәtima Seytekke jýkti bolghanda, qasqyrdyng jýregine qatty jerik bopty. Sony qoyarda-qoymay izdettirgen. Aqyrynda, qasqyr aulaytyn Noghaybay men Batyrbektegi anshy qaynylaryna qolqa salyp alghyzghan, sóitip, jerigi qaytqan desedi. Seytekting qaysar minezi sodan da bolsa kerek.
Seytekting dombyragha degen әuestigi de tym erte bastalady. Oghan dombyra ýiretken, tәrbiyelegen aghasy Shoshaq bolghan. Aghasy Seytekti qatardan qaldyrmay, óz janynan tastamay alyp jýrgen. Sondyqtan da bolar, Seytek jastayynan әsershil bolady. Týrli әn-kýi, әngimelerdi jalyqpay tyndaytyn, kópshilik jerde kýishilerding kýy turaly aitqandaryn búljytpay oryndaytyn bolghan.
Ol kýilerdi tyndap qana qoymay, ózi de kýy shygharugha erte talpyna bastaydy. Ózine ústaz kóretin Dәuletkereydin, Álkey, Túryp, Salauatkereydey kýishi­lerden Dәuletkereyding de kýilerin ýirenedi. Seytek HIH ghasyrdyng jetpisinshi jyldarynyng orta sheninde óz ónerin naghashysy Dәuletiyargha kórsetpek bolyp jayau bara jatqan saparynda, oida-joqta, aty anyzgha ainalghan Qúrmanghazymen kezdesu sәti týsken. Dauyl­paz kýishining kýileri men dombyra tartu mәnerine tәnti bolghan Seytek ómiri úmy­tylmastay әser alady. Qúrmanghazynyng qúi­qyljyghan kýileri men ónegeli sózderi elik­tiredi, ony qanattandyrady. Seytek Qúr­manghazy qolynan onyng «Qayran she­shem», «Qyzyl qayyn», «Kishkentay», «Saryarqa», «Bayjúma» kýilerin ýirenedi. Estigenin sol orynda qaghyp alatyn Seytekting qabiletine riza bolghan Qúrmanghazy mandayynan sipap, qoshtasarda aq batasyn beredi.
Al naghashysy Dәuletiyar jiyenining kelgenine quanyp, tuysqan-kórshilerin shaqyryp qonaq etedi. Olar kýy shaldyryp, jiyenning qolyna qaraydy. Kýidi tynday da qadirley biletinderding bayqauynsha, balanyng baghyty jaqsy. Qoly shalymdy, asyqpaydy, shalyqpaydy da, Qúrmanghazynyng dauyldy, ekpindi kýilerine onsha kóp qúlqy joq. Dәuletkereyding sezimge toly, tolyqsyghan lirikalaryna da kóp bara qoymaydy. Sol tókpe kýiding tabighatynan auytqymay, oghan óz órnegin engizuge tyrysqan kónil kýy әuenderi barshylyq jәne әr shygharmany oryndaghanda belgili bir oidy týiip-týiip tastaghandy únatady.
«Tughan ýiine túlymshaghyng jelpildep jayau qaytpay, aq taylaq minip qayt!» - dep jiye­nin riza etip, shygharyp salady. Biraq qay­tar jolda kónili tasyp, quanyshy asyp әnde­tip kele jatqan jas balany jer astynan shyqqanday, qarsy aldynan tórt attyly shyghyp, qúm-shaghyl arasynda toqtatady. Or­tagha alady. Súraqtary: «Ólenindi aityp, kó­niling tasyp, qaydan kele jatqan balasyn, ba­ghytyng qayda, artynda kiming bar?» - bolady.
Seytek oiynda esh bóten syry joq, bar shynyn aityp salady. Osy tónirektegi Orazaly marqúmnyng ekinshi úly, naghashysyna qydyryp baryp, qaytyp keledi. Astyndaghy syilyghy - naghashy mingizgen syiy degendey. Sol kezde tórteuding biri Sarybay degen әldining balasy:
- Sening әkeng kezinde bizden bir qysqa minuge dep atymyzdy alyp, aram óltirgen. Artynsha sening әkeng de ólip, mal da joq, izin tappay qaldyq. Mynau sonyng óteui bolady, - dep jas balany taylaghynan audaryp, qyl qamshynyng astyna alady. Al jazyghy joq jas bala múnyn aityp jalbarynady. Biraq qúlaq asar biri joq.
Aqyry, doyyr ótken denesin әreng alyp, auylyna jayau qaytady. Sonynan jyldar ótip, Seytek erjetip, Han bazarynda jylyna eki ret ótetin jәrmenkelerden qalmay ónerin kórsetedi. Sol kezde aty shyqqan Qúrmanghazy, Dәuletkerey, Álikey, Manar, Salauatkerey, Dina, Túryp syndy talay kýishilermen kezdesip, baghyn synaydy, baghasyn alady. Keyinnen ózi de kýy shyghara bastaydy.
Biraq Seytekting sýiegine batqan so bir tanba endi óshigin úlghaytady. Han bazary­nan qaytyp kele jatqan Seytek Sarybaydyng ar­qa sýier әkimi Aryslangereyding jylqysy­nyng ýstinen shyghady. Bayaghy taylaqtyng qúny endi kem degende eki biyening qúnynan asyp týspese kem emes dep, ýiirden qos biyeni quyp ketedi. Ýiine kep: «mynau - mening jәrmenke­den әkel­gen bazarlyghym» dep kórshi-qolan­gha bólip beredi. Biraq búnyng arty Seytek isti bolyp, Orda týrmesine týsedi. Búl kezde ol Arystanbekpen bolghan qaqtyghysqa arnap «Arpalys» kýiin shygharghan edi. Týrmede jan serigi dombyrany ermek etedi. Qasyndaghy kózi ashyq, kókiregi oyau adamdar qolúshyn, beredi. Solardyng biri - týrme qyzmetkeri Shәripa atty әiel. Sonynan «Shәripa» kýiin shygharady.
Orda týrmesinen keyin óz dostarymen jýzdesip, kýy tartady. Arada eki ay ótkende naqaq jabylghan jaladan dosy Bota týrmege týsedi. Seytek Botanyng әke-sheshesin ayap, auyrtpalyq pen jalany moynyna alyp, ózi otyrady. Kópten Seytekting artyna týskenderge keregi sol edi. Olar Seytekti 1882 jyly Ýrkit týrmesine aidatady. Ol jerde Seytek týrmeden qashyp shyghudy oilastyryp, tang aldynda qarauyldy úryp, boy tasalaydy.
Bostandyqqa shyqqan Seytek jol saparynda Seren atty buryat azamatymen tanysyp, jolgha mol azyq dayyndaydy. Seren azamat oghan at mingizedi. Seytek jele-jortyp, joldaghy Saryarqa qazaqtaryna qona týstenip, ansaghan Ordagha eki júma jýrip, «Ortpa» degen kýiin shygharady.
...Sol kezenderde sýigen qyzy Zәbiramen shanyraq kóteruge sóz baylasady. Ózi el ishinde kýishi sazger bop tanylady. Astrahan, Oral, Atyrau, Manghystau qazaqtary ýlken jiyn-toylargha Seytekti arnayy shaqyrtyp, kýilerin tyndaydy. Sonday jiyn-toydyng birinde Karim degen qúimaqúlaq jyrshydan týrikmen maqamdaryn ýirenedi. Týrikmen әueninde qoldanatyn bas perneni qazaq dombyrasyna engizgen osy Seytek bolatyn. Ony muzyka mamandary «Seytek perne» dep ataydy. Keyinirek Seytek Astrahannan әrirekte Qalmaq qyryna baryp, olardyng әnderin tyndap qyzyqtaydy. Ol qalmaq, buryat halyqtarynyng sózderinen, dәstýrlerinen úqsastyq tauyp, qalmaqtardy tanghaldyra­dy. Nanym-senimdegi bir úqsastyq - buryattar siyaqty qalmaqtar da tamaq isherde, asqa nemese ishimdikke sausaqtaryn batyryp, «Qúday sybaghasy» dep auagha silkiley­tinin bayqaydy. Búl - ghasyrlardan kele jat­qan budda dinindegi halyqtardyng dәs­týri. Kórsetilgen derekter Seytekting qal­maqtarmen jaqyndasuyna әser etedi. Bir toy­da Seytek oryndaghan kýilerge әserlen­gen bir­neshe qyz biylegisi keletinderin aityp, tilek bildiredi. Keyin Seytek osyghan arnap «Bes qyz» kýiin shygharady, al búny el arasyna qúbyltyp «Bes qyzdyng bel sheshpegi» dep te ataydy.
Endi bir toyda Aysha degen qyz «Múndy qyz» kýiin tartady. Qyzdyng kýiine riza bolghan Seytek sol jerde «Búlbúl Aysha» kýiin shygharady. Endi birde Jýnis degen bay súlulyghyna qyzyghyp, qalyng mal berip, Seytekting qalyndyghy Zәbirany alghaly jatyr eken. Seytek pen Zәbira ymdasyp, týndeletip Qalmaq qyryna qashyp, taptyrtpay ketedi. Osynday sapardan oralghan Seytek Qarabayly týrmesine týsedi. Odan da qashyp shyghyp, auylgha kónili kóterinki oralghan Seytek «Aq Edil» kýiin shygharady.
Osy kezde patsha ýkimeti ezilgen taptyng joghyn joqtaushy kýreskerlerdi halyq arasyna iritki salushylar dep atap, adamy joq alys aimaqtargha aidau ýkimin shygharady.
Sonday asa qauipti, qayratty ójetterding esebinde Seytek te birneshe adammen 1894 jyldyng jazynda kenetten qúpiya jaghdayda Mәskeu týrmesine jóneltildi. Seksen tútqyndy jan-jaghyna qaratpay keme trumine qamatty. Sodan búlardy kememen kýnshyghysqa aidap, qaqaghan qysta Sahalinge jetti. Onda boy ýiretu onaygha týspegen. Degenmen Seytek syndy talay tarlandar qaharly suyqqa birtindep daghdylana bas­taydy. Týrme tamaghyna ýirengen Seytek sol jerde de jan azyghyn izdeydi. Synsyghan orman ishinde jýrip dombyra jasaugha jaraytyn tomar aghashty tandaydy. Al dombyranyng eng basty negizgi ishegi óz qolynda eken. Ony Zәbira kóilegining etegine jaghalay qabattap ótkizip bergen. Endigisi - ormannan aghash tandau...
Auyr júmystan keyin, tynyghyp jatqan jigitter alghash ret qasiyetti dombyranyng ýni tógilip, kýmbirley jónelgende entelep bәri otyrysa qalady. Júmystan keyingi uaqytta bәrining ermegi dombyra boldy. Seytekti janyndaghylar búryn da syilaytyn, endi erekshe qúrmetteytin boldy. Taghdyrlastar, әsirese, keshterde kezektesip, sazgerding dombyra oinauyn súrap ótinedi. Seytek óz tuyndylarymen birge Qúrmanghazy, Dәuletkerey kýilerin de qúiqyljytatyn.
Osy jerde Seytek «Aydau», «Týnil­dim», «Arman» kýilerin shygharady...
Kýtpegen jerden orys-japon soghysy bastalady. Búl - 1905 jyl...
Seytek kýishi osy kezde aryp-ashyp elge oralady. Seytek sýiikti anasy men Ghaziz atty úlynyng qayghyly qazasyn estiydi. Olargha arnap «Ghaziyz», «Arman» atty kýilerin shygharady. «Ghazizde» Seytek úlyn joqtap jylasa, «Armanda» sordan kózi ashylmaghan halqynyng bolashaghyn, jaqsy kýndi arman ete tebirenedi.
...Sazgerding songhy shygharghan kýilerining ishinde shoqtyghy biyik, kýizelis pen kýngirt bolashaghy, ýmit pen arman astasqan filosofiyalyq tebireniske toly - «Zaman-ay» kýii edi. «Qanatym», «Kókala at» kýilerin qinalghanda ózine kólik bolyp jaraghan, er qanaty jylqylargha arnaydy. «On altynshy jyl», «Jiger», «On jetinshi jyl», «Erkindik», «Qarashash», «Seksen er», «Toybastar» kýileri bar.
Seytek 1917 jyly revolusiyany quana qarsy alady. Ezilgen taptyng mýddesin kózdegen, ondaghan jyl ómirin týrmede ótkizgen Seytek búl revolusiyagha ýlken ýmit artady. Árkim - ózin qorshaghan ortanyng jemisi. Seytekting jasynan ansa­­­­­­­ghany - tendik, әdilet. Ol 1918 jyly kedeyler komiytetining mýshesi bolyp saylanady. 1923 jyly Mәskeuding Býkilodaqtyq auylsharuashylyq kórmesine birneshe enbek ardagerlerimen attanyp, óz ónerin kórsetedi...

Songhy kezdesu

Kýtpegen, oida-joqta Seytekting kele qaluy Dinagha ýlken qozghau saldy. Sóitse, Seytek Astrahan jaghynan kele jatyp, Dina auylyn arnayy izdep, ózining songhy bir quanyshymen bólisuge kelgen-di.
Kýn enkeygen kez. Engezerdey, úzyn boyly, keng iyqty, egde tartqan qara súr kisi Dina ýiining syrtyna toqtaydy.
Dina syrtqa shyqty.
- Janym-au, Seyteksing be, ónim be, týsim be? - dedi Dina at janyna kep.
- Ónim deseng - ón, týsim deseng - týs. Mening Seytek ekenim ras. Kórmegeli kóp jyl boldy. Aynymay, birden tanyghanyna qaraghanda әli de quatty kórinesin.
- Al attan týs!
- Alystan arnayy kelgende attan týspegende she!
Dina ózi bastap ýige kirdi, alma-kezek qaghysa sóilesip jay súrasty, amandyq bilisti. Ýy iyesi as әzirlegenshe, qonaq tynyghyp, tór aldynda myzghyp ketti.
Ángime keshki astan keyin bastaldy. Aytushy - qonaq, tyndaushy - ýy iyesi, ýnsiz, sabyrmen tyndady.
- E, Dina, ekeumiz bir jylda tughan, týidey qúrdas edik. Onyng ýstine ónerimiz, qughan jolymyz bir, zamandas, túzdas-dәmdes edik, demek, múndas edik. Biraq ilan-ilanba - óz erkin, syrttan súraulas, tilektes bop jýrgenim ras. Biz kórispegeli, kezdespegeli kóp uaqyt ótti. Bir-birimizge qolúshyn beruge múrsha bolmay ketti. IYә, Dinajan, bizding dýrbeleng jas kezimiz aumaly-tókpeli zamanda arpalyspen, namazdyger-namazsham arasynda, apaq-sapaqta ótip ketkendey. Sonyng qaysybirin saghan múng etip shaghyna bereyin. Basyma tauday pәle týsip, abaqtygha qamaldym. Odan kóz kórmes, qúlaq estimes alysqa, múhit asyp Sahalinge bardym. Sol jerden orys dostarymnyng kómegimen, birge qashtym. Tórt jyl boyy jolda qashqyn azabyn tarttym. Tughan jerge qayta oraldym.
- Búl jayyna qanyqpyn.
- Qanyq bolar dep qysqa aittym. Búghan da shýkirlik. Elge kelgende aldymnan jigit bolghan balam shyqty... Seyit degen bir azamat adam eken, balama qamqorlyq kórsetip, ólimnen alyp qalypty.
Oqytypty, oryssha oqytypty.
- Múny da estigem.
- Múny estisen, әli de aitarym kóp. Keshegi tónkeristen son, býk týsip ýide jattym. Sóitsem, búnym beker eken. Oilap qarasam, óner kýni endi tughan eken. Mәskeuden shaqyrtu qaghaz keldi. Onda bir ýlken mereke bop jatyr eken. Sol merekeni kóruge jer-jerden ónerpazdar, әnshi-kýishiler, biyshiler shaqyrylghan. Olar merekege kelgenderge oiyn-sauyq kórsetedi eken.
- Mine, ýlken janalyq osy ghoy. Bayaghydan beri osynyndy aitsanshy!
- Jer-jerden san qily ónerpaz... Mine, men osynyng bәrin kórdim. Maghan da kezek keldi. Qysqa-qysqa birneshe kýy tarttym. Mәskeu halqy men tartqan kýilerdi únatyp, ýlken qoshemetpen tyndady. Orystyng talay әuenderin oryndadym. Júrt tanghaldy. Mynaday eki ishekti dombyradan óz sazdaryn estigende halyq dәn riza boldy. Sóitip, men ne kórmedim, Sahalin men Mәskeudi de kórdim.
- Sen, Seytek, Mәskeu barghanynnyng ózin aittyng da, syryn aitpadyng ghoy.
- Ne syry bolushy edi. Elding bir-eki búzyqtary, mendegi kegi barlardyng kórsetuimen osyghan qorlyq kórsete bereyikshi dep, meni abaqtygha taghy japty. Sodan bir kýni tanerteng bireu keldi de, «shyq» dedi. Shyqtym. Bastyghyna әkeldi. Ol maghan bayaghyday emes, jaydary qarap:
- Mәskeu barasyn! - dedi. Men senbedim. Ol kýldi. Qolyma «qylmysy joq, aqtaldy» degen qaghaz berdi. Biylet әkeldi. Artynan bәri ras boldy. Bardym, óner kórsettim. Bayqaymyn, mening abaqtygha jatqanymdy bilmey, óner kórsetuge shaqyrghan bayaghy Seyit kórinedi. Ol osy kýni ýlken qyzmet isteydi eken.
(Búl - Alashtyng belgili azamaty Seyitqaly Mendeshev bolatyn - L.Q.).
Dina Seytek әngimesinen óner kýni tughanyn úqty, biraq oghan da oralaryn sengen joq... Seytek azghana kýn bop, barlyq kýilerin Dinagha tyndatty. Osynday bir әngimening ýstinde Seytek ózining basynda jýrgen bir kýdikti oiyn anyqtamaq boldy...
- Sol kezde jiyrmadan asqan kezim. Narynnyng bir kókjal bórisine serik bop, әr jerden mal alyp jýrdik. Bir kýni jana kóship kep ornalasyp jatqan auyldyng 2-3 qúlyndy biyesin quyp kettik... Oiymyz kóshke kýndiz eleusiz erip, qara qasqa atty alu edi. Sodan biyelerdi qudyq. Auyldan úzap shyqqan kezde eki atty qughynshy shyqty. Úrymtal jerge kelgende birisi shapshandyq jasap, qolymdaghy soyylymdy qaghyp týsirdi. Taralghydaghy jaulyghy jerge týskende baryp bildik - onyng әiel adam ekenin. Mine, ishte jýrgen bir súraq: búl әiel kim edi degen?
- Búny qazir aityp otyrghandaghy oiyng ne? - dedi Dina.
- Sondaghy qaraqasqa attaghy әiel - sen deydi.
- Men bolghanda tandanar ne jóni bar? - dep kýldi Dina.
- Ras deseng ras, nanbasang erik ózinde!..
Seytek Dinanyng ashang tartqan salaly sausaqtaryn ústap... mandayyna basty.
- Basymdy iydim aldyna, ana ekensin, naghyz adam ekensin. Auyl arasy alys, ózim aidauda bop, qadirindi bilmeppin. Bәrin kesh, Dina, qúdireti mol anasyn!
Seytekting kókireginde jýrgen bir júmbaq osylay sheshildi. Seytek attanyp ketti. Attanarda ýy syrtynda Dina da úzaq qoshtasty.
- Nesin jasyrayyn. Bir kezde úrlyq ta jasadym, búl kýn kóre almaghandyqtan emes. Búl ózimshil jandargha kórsetken narazylyghym edi. Keyde qazaq qoryqqanyn syilaydy. Men de aibat shegip, dúshpanyma qarsylyq ettim... O mening tәjiriybesiz kezim, jas kezim bolatyn. Endi bәrinen de ada...
Al endi qaytyp kóriskenshe kýnder jaqsy bolghay! Qosh bol! Seytek at ýstinen Dinagha qolyn sozdy...
Seytek jýrip ketti, Dina kópke deyin sonynan qarap túrdy. Búl keliste Dina jadynda kóptegen әser qaldy, әsirese, Seytekting qasqa qaharly, dosqa jyly, jarqyn, ashyq keng minezi qaldy.
Dinanyng zamandasy, ózi tústas kóptegen ónerpazdardy, sonau Qúrmanghazydan bastap Salauatkereyge deyingi kóp sanlaqtardyng kózin kórgen Seytekpen songhy kezdesui osy boldy...
Búl Seytekting ústazy Qúrmanghazy­nyng basyna minәjat etip qaytqan sapary bola­tyn. Osy qoshtasudan keyin olar birin-biri kó­re almady. Seytek 1933 jyly sol Edil ónirin­de Qarabayly audanynyng Aqtoba eldimekenin­de qaytys boldy, al Dina әjey odan keyin ara­gha tórt-aq jyl salyp, 1937 jyly Almatygha birjola mәngilikke attandy. Qúrdastar, múndastar bolghan óner sanlaqtarynyng ómiri osylay ayaqtaldy. Taghdyr degen osy da...

Lәtifolla Qapashev,
jazushy

http://anatili.kz/?p=6805#more-6805