Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3197 0 pikir 3 Shilde, 2011 saghat 08:20

Nazarbek BAYJIGITOV. Manas eli memlekettik tildi damytpakshy

Ystyqkóldik qyrghyzdar ilgeride bir auyz sózimen tyndaushysyn úiytyp, elge aqylshy bolghan, boyynda erekshe kóregendik qasiyeti bar adamdargha "ake" degen tituldyq dәreje bergen. Olardyng alghashqysy XVII ghasyrdyng 30-jyldary - XVIII ghasyrdyng birinshi jartysynda Shyghys Týrkistan, Jetisu jәne Tәnirtau (Tyani-Shani) aimaghyn mekendegen qyrghyzdargha jol kórsetken Qargha ake bolsa, odan keyingileri - XIX ghasyrda ómir sýrgen Moyt ake, Sart ake, Tiylekmat ake (Reseyge barghan elshi), Sadyr ake, Karach ake jәne Kydyr ake.

18 mausymda Bishkekte ótken Qyrghyzstan halyq Assambleyasynyng kezeksiz VII Qúryltayynda negizgi bayandama jasaghan Qyrghyz Respublikasynyng preziydenti Roza Otynbaeva sol akelerding biri - Moyt akenin:
Yrys aldy - yntymaq,
Yntymaghy bar elde,
Aysyz qara týnde de,
Aspanynda kýn túrar.
Yntymaghy joq eldin,
Balalary ittey yryldap,
Ashyq, jaryq kýnde de,
Aspanynda týn túrar, -

Ystyqkóldik qyrghyzdar ilgeride bir auyz sózimen tyndaushysyn úiytyp, elge aqylshy bolghan, boyynda erekshe kóregendik qasiyeti bar adamdargha "ake" degen tituldyq dәreje bergen. Olardyng alghashqysy XVII ghasyrdyng 30-jyldary - XVIII ghasyrdyng birinshi jartysynda Shyghys Týrkistan, Jetisu jәne Tәnirtau (Tyani-Shani) aimaghyn mekendegen qyrghyzdargha jol kórsetken Qargha ake bolsa, odan keyingileri - XIX ghasyrda ómir sýrgen Moyt ake, Sart ake, Tiylekmat ake (Reseyge barghan elshi), Sadyr ake, Karach ake jәne Kydyr ake.

18 mausymda Bishkekte ótken Qyrghyzstan halyq Assambleyasynyng kezeksiz VII Qúryltayynda negizgi bayandama jasaghan Qyrghyz Respublikasynyng preziydenti Roza Otynbaeva sol akelerding biri - Moyt akenin:
Yrys aldy - yntymaq,
Yntymaghy bar elde,
Aysyz qara týnde de,
Aspanynda kýn túrar.
Yntymaghy joq eldin,
Balalary ittey yryldap,
Ashyq, jaryq kýnde de,
Aspanynda týn túrar, -
degen ósiyetin mysalgha keltirdi. Óitkeni mausym aiynda byltyr elding ontýstiginde últaralyq qaqtyghysta qúrban bolghandardy eske aludyng bir jyldyghy respublika boyynsha atalyp ótken. Preziydent jalpy elding qabyrghasyn qayystyrghan oqighagha sol halyqtyq revolusiyanyng iygiligin joqqa shygharugha tyrysqan eski biylik jetekshileri men olardyng jaqtastary sybaylas qylmystyq toptardyng qiyanatshyl әreketteri týrtki boldy dep bagha berdi. Memleket basshysy Qyrghyzstan halyq Assambleyasynyng songhy on shaqty jylda, onyng ishinde keyingi bir jylda óz mindetin layyqty orynday almay otyrghanyn qatty syngha aldy. Elding yntymaghyn shyndauda belsendi әreket kórsete alatyn osy mekemening isin jandandyru ýshin "Mekenim - Qyrghyzstan" atty Etnostyq sayasat jәne Qyrghyz Respublikasy halqyn yntymaqtandyru tújyrymdamasy jәne 2015 jylgha deyingi is jospary әzirlengenin, onyng jobasy Qúryltaydyng qatysushylaryna aldyn ala taratylyp berilgenin mәlimdedi. Tújyrymdamanyng negizgi tústaryna qysqasha toqtalghan preziydent R.Otynbaeva respublikadaghy til sayasaty qoghamnyng basyn biriktiruding negizgi dingegi ekendigine ózgeshe nazar audardy. Búl orayda Roza Isaqovna Qazaqstannyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng memlekettik tildi damytu baghytyndaghy bastamalary Qyrghyzstan ýshin jarqyn ýlgi bolaryn basa aitty.
Memlekettik til turaly mәsele kótere kele Preziydent R. Otynbaeva búl baghytta Qyrghyzstan ýshin jana joldy - últaralyq qarym-qatynas tili memlekettik til - qyrghyz tili boluy kerektigin menzedi. Búl túrghydan alghanda Qúryltay memlekettik tildi damytudyng betbúrys kezenin bastap bergeni kýmәnsiz.
"Bizding memleketimizge 20 jyl boldy. Eki onjyldyqta eshkim orystandyrudy jýrgizip jatqan joq. Jana qyrghyz azamattary ósip shyqty. Biz nege negizgi mәselege, bilim beru jýiesi arqyly qyrghyz tilin iygeruge jetise almadyq. Búghan ózimizden basqa kim kinәli? Sondyqtan bilim beruimizding tildik qúramdas bóligin týp-tamyrymen ózgertu kerek dep esepteymin. Barlyq últtyng balalary bastauysh mektepti bitirgende qyrghyz tilin mengerui qajet. IYә, jay ghana emtihan tapsyryp, bagha alyp qoymay, mengerui qajet", - dedi Roza Otynbaeva.
Memleket basshysynan keyin sóz sóilegen Qyrghyz Respublikasynyng Jogharghy Keneshining tóraghasy Aqmatbek Keldibekov búl Qúryltaydy byltyrghy mausym oqighasynan keyin dereu shaqyru kerek edi dep eskertip, "Aqyrghy jyldary separatistik rәuishtegi últshyldar tobynyng úiyghyna ainalghan Osh jәne Jalalabad últtyq ortalyqtarynyn, onyng janjalgha aralasqan jetekshilerining isine bagha berilmegenin, sonyn kýtu ústanymy jaqsylyqtyng nyshany emestigin" aityp, mausym qayghyly oqighasynyng shyghu sebepterin jәne onyng kesapatyn zertteu boyynsha jasaqtalghan deputattyq komissiya bes ay istep, júmysyn ayaqtaghanyn, nәtiyjesi parlamentte eki kýn talqylanyp, arnayy toqtam qabyl alynghanyn, jaqynda komissiyanyng bayandamasy júrtshylyqqa jariyalanatynyn bildirdi.
Osyghan deyin ólkening ontýstigindegi qayghyly oqighanyng sebepterin anyqtau boyynsha qúramy respublikanyng qoghamdyq qayratkerlerinen jasaqtalghan Últtyq komissiya osy jyldyng aqpan aiynda jәne fin parlamentining deputaty, EQYÚ-nyng Orta Aziya boyynsha arnayy ókili Kimmo Kiliunen basqarghan halyqaralyq komissiya mamyr aiynda ózderining esepterin jariyalaghan edi. Halyqaralyq komissiya qorytyndysynyng Qyrghyzstan ýshin eng manyzdy jaghy - onda ózbek últyna qarsy túqymqúrttyq (genosiyd) bolghan emes dep mәlimdengen edi, biraq Jogharghy Kenesh halyqaralyq komissiya qayghyly oqighagha dúrys bagha berilgen joq, últaralyq arazdyqtyng qayta tuuyna týrtki boluy mýmkin dep tauyp, Kimmo Kiliunenning respublika aimaghyna kiruine tyiym salyp otyr.
Aqmatbek Keldibekov:"Eng bastysy - ahualdyng túraqtylyghy. Eger de ólkede túraqty jaghday ornamasa, halyq ishinde yntymaq pen birlik bolmasa, ekonomika eshqashan kóterilmeydi, el túrmysy onalmaydy, sayasy jәne әleumettik ahual jaqsarmaydy" - dep Qyrghyzstandaghy býgingi kýnning shyndyghyn ashyq aityp, barlyq últ ókilderin ózderining Otany - Qyrghyzstannyng órkendeui ýshin adal qyzmet etuge shaqyrdy.
Ózbek mәdeny ortalyghynyng atynan pikirin aitqan delegat Makkamjan Abdulqadyrov ótken isten jetkilikti sabaq alynbay jatqandyghyna qynjylysyn bildirdi. Ol respublikanyng ontýstiginde milisiya jәne organdar tarabynan zansyz әreketter - negizsiz qamaqta ústau, qoqan-loqqy jasau, qyzmetten negizsiz bosatu jәne ózge de әreketter әli kýnge deyin jalghasyp kele jatqanyn, qarapayym adamdardyng qúqyq qorghau organdarynan jәrdem súraugha qayrylugha qorqatynyn ashyna aitty.
Qúryltayda Qyrghyzstan halyq Assambleyasynyng qúramyna kirgen 29 últtyq qoghamnyng ókilderining on ekisi minberge kóterilip, óz mún-múqtajdyqtaryn aitty, sonymen birge respublikanyng әr tarabynan kelgen qyrghyz últynyng ókilderine de sóz berildi. Naryn oblysynan kelgen delegat Qalybek Arabaev Parlament deputattarynyng osy qasiyetti mekemede ara-túra janjaldasyp qala beretinin, búl ylang endi әiel deputattargha da júghyp bara jatqanyn nysanagha aldy.
Qyrghyzstan qazaqtary qauymdastyghynyng atynan sóilegen qauymdastyqtyng tóraghasy Serikúl Qosaqov respublikanyng Etnostyq sayasat jәne Qyrghyz Respublikasynyng qauymyn bas qostyru tújyrymdamasy boyynsha týsindirme berdi. Óitkeni búl kisi tújyrymdamany jasau boyynsha júmysshy toptyng jetekshisi bolatyn. Serikúl Qosaqúlynyng tújyrymdamany jasaugha belsene aralasyp, ony basqaruy qandastarymyzdyng mәrtebesin basqa últtargha salystyrmaly bir top biyiktikke kóterip otyr.
Qúryltaydyng sonynda Qyrghyzstan halyq Assambleyasynyng jana jarghysy qabyl alynyp, Assambleyanyng 65 adamnan túrghan Kenesi jәne Assambleya Kenesining jana tóraghasyn saylady. Búl qyzmetke belgili ghylym qayratkeri, akademik Bektemir Murzubraimov bekidi. Assambleyanyng qúrmetti tóraghalyghyna Qyrghyz Respublikasynyng preziydenti Roza Otynbaeva saylandy.
Jarghy boyynsha mekeme "Qyrghyzstan halyq Assambleyasy" qauymdastyghynyng zandy túlghalary birlestigi dep atalatyn boldy. Ol - Qyrghyz Respublikasynyng preziydentining janyndaghy kenesushi organ.

Nazarbek BAYJIGITOV, "Týrkistannyn" Qyrghyzstandaghy menshikti tilshisi

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=27&id=6316

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381