Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3241 0 pikir 4 Shilde, 2011 saghat 02:56

Múhtar Sherim. Qaryz alyp nemiz bar edi...

Dosymnyng aqyl-esi býtin bolatyn. Jyn soqqan ba, bilmeymin, ýiine barsam, әielin búryshqa túrghyzyp qoyypty, eki balasyn stoldyng astyna quyp tyqqan, ózi jeti minut búryn jyndanghan adamsha auzy, basy qisandap, bólme ishinde sendelip jýr eken.

- Ábiger dosym-au, ne bolghan saghan?-dedim demimdi jútyp.

- Qalay qútylamyz endi? Qalay? Sonshama qaryz alyp...

- Bankten nesie aldyng ba, ne?-dep súradym men.

- E, jogha. Ýkimetti aitamyn da. Qytaydan jiyrma milliard dollar qaryz alypty deydi! Jiyrma milliard! Au, aldymen myng tengedey qaryz alyp, bayqap kórmeydi me?

- Sening neng ketedi-ey? Qarapayym ghana adamsyn. Nemenege kýiip-pisesin?

- Búl jyndanghan... Oie-bo-oy,  ol ólip qalsa endi qaytip kýn kóremiz? Oiebo-oy...- dep әieli zarlap kele jatyr edi, Ábiger dosym aqyryp qaldy:

- Jylama! Búryshqa bar! Bir ayaghyndy kóterip túr. «Sening ne júmysyng bar?» dep tilindi shygharghanyng ýshin!

Men ony oryndyqqa otyrghyzdym. Janym ashyp ketti. Tang qalyp ta otyrmyn. Sheneunikter memlekettik mýddeni oilamay otyrghanda, әsheyin bir mekemede kýzetshi bolyp isteytin dosym eli ýshin elendep, shyr-pyry shyghyp otyr... Jýregi ústap, ólip qalmasa jarar edi. Maghan dese, ýkimet Qytaydan neghyp qyryq million dollar almaydy? Bir esebi bar da, qara qytaydyn...

- Ábiger, dosym menin... Sabyr etshi... Qaryz alsaq, qaytarylar...

Dosymnyng aqyl-esi býtin bolatyn. Jyn soqqan ba, bilmeymin, ýiine barsam, әielin búryshqa túrghyzyp qoyypty, eki balasyn stoldyng astyna quyp tyqqan, ózi jeti minut búryn jyndanghan adamsha auzy, basy qisandap, bólme ishinde sendelip jýr eken.

- Ábiger dosym-au, ne bolghan saghan?-dedim demimdi jútyp.

- Qalay qútylamyz endi? Qalay? Sonshama qaryz alyp...

- Bankten nesie aldyng ba, ne?-dep súradym men.

- E, jogha. Ýkimetti aitamyn da. Qytaydan jiyrma milliard dollar qaryz alypty deydi! Jiyrma milliard! Au, aldymen myng tengedey qaryz alyp, bayqap kórmeydi me?

- Sening neng ketedi-ey? Qarapayym ghana adamsyn. Nemenege kýiip-pisesin?

- Búl jyndanghan... Oie-bo-oy,  ol ólip qalsa endi qaytip kýn kóremiz? Oiebo-oy...- dep әieli zarlap kele jatyr edi, Ábiger dosym aqyryp qaldy:

- Jylama! Búryshqa bar! Bir ayaghyndy kóterip túr. «Sening ne júmysyng bar?» dep tilindi shygharghanyng ýshin!

Men ony oryndyqqa otyrghyzdym. Janym ashyp ketti. Tang qalyp ta otyrmyn. Sheneunikter memlekettik mýddeni oilamay otyrghanda, әsheyin bir mekemede kýzetshi bolyp isteytin dosym eli ýshin elendep, shyr-pyry shyghyp otyr... Jýregi ústap, ólip qalmasa jarar edi. Maghan dese, ýkimet Qytaydan neghyp qyryq million dollar almaydy? Bir esebi bar da, qara qytaydyn...

- Ábiger, dosym menin... Sabyr etshi... Qaryz alsaq, qaytarylar...

- Qaryzdan jaman qorqamyn osy! Myna qatynyma da aitamyn, kórshilerden qaryz aqsha alma dep. Keshe 500 tenge qaryz alypty! Nemenege aldyng deymin?

- Ú-úmytyp qaldym...-dedi әieli qorqa jauap berip.

- Áne, nege alghanyn úmytyp ta qalady.

- Bәriniing zәresin alypsyng ghoy. Qoysanshy endi,-dedim men dosyma temeki úsynyp jatyp.

- Shekpeymin! Senen alghan bes myng tengendi qaytara almay jýrgenime jeti jyl, jeti kýn, jeti saghat boldy...

- Qoyshy sony, men úmytyp ta kettim...

- Sen bilip qoy, byltyr qytaydan 19 milliard qaryz aldyq ә?

- Sen alghan joqsyng ghoy...

- Biz Qazaqstan degen ýiding adamdarymyz! Sonyng 3 milliardyn Mashkeevich bastaghan Euraziyalyq topqa berdi. Oibay- au, búl top jekemenshik kompaniya ghoy, ýkimetti aragha salmay, ózderi qaryz alsyn! Mashkeevich degen bir pәlege qaldyq!-degen dosym bir tabaq airandy basyna tónkere saldy... Kózderim atyzday boldy. Shynynda, mening dosym jyndanayyn degen eken...

- Qaryzgha alghan airanym, oibay! Balalarym ishedi degen airanym menin, hosh, hosh!- dep anyraghan әieli balalaryna ym qaqty. Sol eken, stol astynda tyghylyp otyrghan balalary әkesining betindegi airandy jalay bastady...

- Mening balalarym ash-jalanash. Endi sonsha milliard dollardy qalay qaytaramyz? Osyny oilap jýrgen kim bar?

- Sen jyndanypsyn, bauyrym. Emdeluing kerek,- dedim men.

- Tәuip ertip kelip edim...- dep mingirledi әieli,- oqytayyn dep...

- Tәuibiniz qayda?-dep súradym men.

- Anau búryshtaghy bos sandyqtyng ishinde...-dedi әieli.

- Onysy nesi?- dep ózim otyra salghan eski kók sandyqtyng ýstinen atyp túrdym. Ishinen «bissimillәlap» aq oramaldy әiel shygha keldi.

- Qúdaya beti qúrysyn, myna bayynnyn... Kirgennen «Sonsha milliard qaryz alyp nemiz bar edi, nemiz bar edi?» - dep aiqaylaghanda, myna bos sandyqtyng ishine qalay kirip ketkenimdi bayqamay da qaldym ghoy...

Dosym enkildep jylap otyr... Mening de jylaghym kelip ketti. Ýkimet qaryz alghan milliardtargha emes, dosymnyng ahualyna... Qabyrghalary yrsiyp ketipti. Meniki siyaqty... Shúlyghy shúryq tesik.

- Nemenege tesireyip qaraysyndar? Kedeybek bauyrym, ózing oilashy, sonshma qaryz túrghanda, qalay úiyqtaymyn?

- Sen ne, premiersing be? Qoysay...

- Qoymaymyn!-degen ol shәinekti laqtyryp kep jiberdi, tәuip әiel basyn búghyp qalmaghanda, ana jaqqa ketip qalar ma edi... Sasqanynan:

- Suhan ala, su jaghala,

Ya bissimilla, shaytany bolsa, sabala...-dep kele jatyr edi, Ábiger kózderin ejireytip:

- Men jyndy emespin!-dep dauystady,- prosto ishim kýiip ketedi de... Syrtqy qaryzymyz 121 milliard dollar eken!  Jýz tenge bolsa meyli, 121 milliard dollar!  Búdan qalay qútylamyz? Múnay-gaz salasyn qara qytaylar jaulap aldy! Bizding ýlesimiz 18 payyz ghana! Múny estigende men qalay úiyqtaymyn?

- Jylamashy...-dedim men.

- Sen nege jylamaysyn? Halyq jappay jylap otyr...

Dosym shynymen jyndanypty... Tәuipti de, meni de quyp shyqqan son,  әieli «jedel jәrdem» shaqyrtypty. Auruhanagha alyp barypty. Ol jerde de bas dәrigerdi qylghyndyra jazdap, «nege sonsha dollar qaryz aldyq?»-depti. Qazir jyndyhanada jatyr... sap-sau jýrgen edi... Aytpaqshy, jarty shelek benzin qaryz bere túrasyz ba? «E?» deydi ghoy... Banktegi nesiyemnen órtenip ólip qútylayyn dep edim... Negizi, jaqsy janamyn men... Qu sýiekpin ghoy...

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377