Ótken ghasyrdyng 90 -shy jyldary Kenes Odaghy ydyrap, onyng ornyna jana tәuelsiz memleketter payda boldy. Kóp kýttirmey Tәuelsiz Qazaqstangha halyqaralyq úiymdardyng ókilderi lek-legimen kele bastady. Olar birden elimizde óz júmystaryn jýrgize bastady. Memleketti basqaruda halqynyng shynayy biyligi qalay bolatynyn aityp, respublika azamattarymen týrli kezdesuler, is-sharalar úiymdastyryp týsindirip jatty. Demokratiya qúndylyqtaryn uaghyzdau júmystaryn sheteldikter shamalary kelgeninshe әu bastan qazaqsha jýrgizuge tyrysyp baqty. Sebebi, olar qazaqtardy memleketting irgetasyn demokratiya qúndylyqtarymen bekitip, óz bolashaghyna ana tilderimen barady dep oilady. Sol kezderi student bolyp jýrgen men halyqaralyq úiymdar ókilderi úiymdastyruymen ótetin otyrystargha izdep jýrip barushy edim. Barghan jerimnen demokratiya qúndylyqtary jayynda, qazaq tilinde shetel basylymdarynda basylyp shyqqan әdebiyetterdi alyp, oqyp jýrdim. Sharalardy úiymdastyrghan úiymdardyng taratqan týrli  taqyryptaghy qazaq tilindegi әdebiyetteri estelik retinde mende osy kýnge deyin saqtauly. Estelik  deytinim, halyqaralyq úiymdar týgili, býgingi kýni elimizdegi ýkimettik emes úiymdar ózderining istep jýrgen júmystary jayynda qazaq tilinde kitapsha da basyp shygharmaydy. Demokratiyanyng negizgi úghymdary, tәuelsizdigimizding alghashqy jyldary qazaq tilinde halyq sanasynda óz ýilesimimen qalyptasyp kýsheygeni memleket basshylaryn shoshyndyrdy.

Ótken ghasyrdyng 90 -shy jyldary Kenes Odaghy ydyrap, onyng ornyna jana tәuelsiz memleketter payda boldy. Kóp kýttirmey Tәuelsiz Qazaqstangha halyqaralyq úiymdardyng ókilderi lek-legimen kele bastady. Olar birden elimizde óz júmystaryn jýrgize bastady. Memleketti basqaruda halqynyng shynayy biyligi qalay bolatynyn aityp, respublika azamattarymen týrli kezdesuler, is-sharalar úiymdastyryp týsindirip jatty. Demokratiya qúndylyqtaryn uaghyzdau júmystaryn sheteldikter shamalary kelgeninshe әu bastan qazaqsha jýrgizuge tyrysyp baqty. Sebebi, olar qazaqtardy memleketting irgetasyn demokratiya qúndylyqtarymen bekitip, óz bolashaghyna ana tilderimen barady dep oilady. Sol kezderi student bolyp jýrgen men halyqaralyq úiymdar ókilderi úiymdastyruymen ótetin otyrystargha izdep jýrip barushy edim. Barghan jerimnen demokratiya qúndylyqtary jayynda, qazaq tilinde shetel basylymdarynda basylyp shyqqan әdebiyetterdi alyp, oqyp jýrdim. Sharalardy úiymdastyrghan úiymdardyng taratqan týrli  taqyryptaghy qazaq tilindegi әdebiyetteri estelik retinde mende osy kýnge deyin saqtauly. Estelik  deytinim, halyqaralyq úiymdar týgili, býgingi kýni elimizdegi ýkimettik emes úiymdar ózderining istep jýrgen júmystary jayynda qazaq tilinde kitapsha da basyp shygharmaydy. Demokratiyanyng negizgi úghymdary, tәuelsizdigimizding alghashqy jyldary qazaq tilinde halyq sanasynda óz ýilesimimen qalyptasyp kýsheygeni memleket basshylaryn shoshyndyrdy. Memlekettik tilde qanatyn jayyp kele jatqan elimizdegi jas demokratiyagha qarsy basshylarymyz әdeyilep orys tilin qoldandy. Jetpis jyl boyy Kenes ókimetinde burokratiya tili retinde qatayyp alghan orys tili - demokratiya qúndylyqtaryn birden jan-jaqty yghystyra bastady. Memlekettik is jýrgizude basymdyq alghan orys tili, bayaghy әkimshilik-әmirshildik dәstýrlerin kýsheytip, eski biylik nomenklaturasyn jandandyrdy. Basshylarymyz keshegi «gensekter» tilimenen qarulanyp, jýrgen jerlerinde úrandatyp tek uәdelermen ghana júmys jýrgizdi.

Astana qalasynda ýkimettik emes úiymdar ótkizetin týrli sharalargha qazir de baryp qatysugha tyrysamyn. Halyqaralyq úiymdardyng qanaty astynda nemese memleket tapsyrmasymen júmys istep jýrgen elimizdegi qoghamdyq úiymdardyng barlyghy әli de júmystaryn orys tilinde jýrgizedi. Adam qúqyghyn orys tilinde qorghaytyn elimizdegi qoghamdyq jәne sayasy úiymdar mening qúqyghymdy qorghaydy degenge men senbeymin. Sonday-aq, úiymdardyng júmystarynda shynayylyq joq. Úiymdardyng maqsattaryna bólingen qarajattardy iygeruge jәne demeushilerine tek esep beruleri ýshin júmys jasaytyngha úqsaydy.

Astana qalasynda halyqpen qaynasyp júmys jasap jatqan, Zauresh Battalova bastaghan «Qazaqstanda parlamentshilikti damytu qory» atty úiymdy ghana kóremin.

Elimizdegi barlyq úiymdarmen tyghyz júmys jasaytyn memlekettik organdar ókilderi qazaq tilinde sóilep, olargha ónege kórsetuding ornyna is-sharalarda bir-birimen oryssha sóilesip jarysady.

Qazaqstan tәuelsiz el bolghaly 20 jyl ótse de, zaman talaby ózgergen joq. Orys tilin jetik bilmesen, memlekettik jәne memlekettik emes mekemelerde «kense adamy» bolyp júmys istey almaysyn.

«Halyqaralyq dengeydegi memlekettik manyzdylyghy bar qújattar resmy tilden memlekettik tilge autentti audaru barysynda kóp úghymdar bir-birimen sәikespeydi» dep, ótkende Kәrim Mәsimov Ministrler kabiyneti mәjilisinde mәlimdeme jasady. Mening oiymsha, sәikespeytin sebebi, osynsha jyldar boyy lingvistikamen kim kóringen ainalysyp keledi. San ghasyrlyq tarihy bar keybir sózding ózine ghana layyq jәne tiyisti úghymy (etimony) bolady. Onday sózderdi jalpaq qara sózben almastyru - sauatsyzdyq. Ártýrli dәreje, shenderge ie bolyp alghan qaptaghan ghalymdar bar. Halyqaralyq ghylymy terminder kómegimen ghylymdy tanyghan ghalymdarymyz elimizdegi bolashaq oqymystylar ýshin ghylymy sózderdi býldirmey, kózining qarashyghynday saqtap, qorghaulary kerek.

Basty әngimege qayta oralyp, qazaq azamattarynyng sayasy belsendiligi jayynda aitsaq, tughan elinde jýrip últynan alystap, ruhany adasyp, oqshaulanyp jýrgen jandar joq emes, bar. Mәselen, «Men esh partiyada joqpyn. Eshbir saylaugha barmaghanmyn jәne barmaymyn da.  Nazarbaevqa hat jazsam, ol maghan kómektesedi» degen siyaqty sózder aitatyn nemqúrayly jandar elimizde tolyp jatyr. Aqyn Tayyr Jarokov kezinde: «Myn-myng qoldar, tolqyndata qimylda» dep, qazaqty birlikke shaqyrghan eken. Men de halyqty el ómirindegi sayasy jәne qoghamdyq belsendilikke shaqyramyn.

«Abay-aqparat»