Tayaudan beri әleumettik jelide «Kompaniya As-Ay LTD» JShS ainalasynda arandatu sipatyndaghy ósek-ayang tym kóbeyip ketti. Otqa may qúiyp, ósek-ayandy qarsha boratyp jýrgenderding basynda 2 jyldan beri el ishin ala tayday býldirip aghayyndy araz, jaqyn jaulastyryp, arandatudy kәsipke ainaldyrghan aty shuly úiym men jaghdaydyng bayybany barmay dýrmekke ilesip, aighaygha attan qosushylar jýrdi. Áriyne, osynday ótirik pen ósekti jýndey sabaytyn suayttardyng qay ótirigin elep-eskeremiz dep mәn bermeuge de bolar edi. Biraq, mәsele marqúm dosymyz Asqar Jakulinning otbasy jәne ol negizin qalaghan «Kompaniya As-Ay LTD» JShS turaly bolghan son, ýnsiz qalugha tóze almaydy ekensin.

Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry demekshi mәsele kompaniyanyng búrynghy qyzmetkeri Saltanat Qúsmanqyzy men «Kompaniya As-Ay LTD» JShS ortasyndaghy daugha baylanysty eken. Jaghday qúqyq qorghau oryndarynyng baqylauynda. Sot jarty jyldan beri jalghasyp jatyr. Iske nýkte qoyatyn kýn de alys emes. Áriyne, daudyng tóreligin sot aitady. Al búghan bizde qúqyq qorghaushylar men әdil sot atymen joqtay-aq, keybir úiym symaqtar óz betinshe tórelik aityp ýkim shygharmaq bolady. Oghan aighaygha attan qosushylar óre týregelip, marqúm Asqar Jakulinning júbayy men «Kompaniya As-Ay LTD» JShS-na adam auyzy barmaytyn auyr aiyptar taghady. Olardyng eng basty uәji - marqúmnyng jary Jayna Jakulinanyng últynyng qytay bolghandyghy. Búl turaly sóz sәl keyinirek.

Ángimemizdi osy aradan doghara túryp, marqúm Asqar Jakulin kim edi jәne ol negizin qalaghan «Kompaniya As-Ay LTD» JShS qanday újym degen súraqtyng basyn ashyp alayyq. Men dosym Asqarmen 1984 jyly Beyjinde tanystym. Ol bizden 2 jyl keyin Beyjindegi Qytaydyng eng ataqty oqu oryny Shinhua uniyversiytetine qabyldanghan bolatyn. Asqar ol kezde óz qatarlastarynan oiy bólek, tolysqan, eresek aqyl iyesi bolyp kórinetin. Sonymen qatar, boyynda jastyq jalyn men aqyl-qayrat tasyp túratyn edi. Sol kezde Beyjing qalasyndaghy joghary oqu oryndarynda oqityn qazaq studentterining túnghysh úiymyn basqa múrattas dostarymyzben Asqar ekeuimiz birge qúrysyp, qatar enbektendik. Úiymnyng jarghysy men basqa da qújattaryn kóbinde Asqar ekeuimiz dayyndaytynbyz. Sol dostyq pen syilastyq Asqar ómirden ótkenge deyin ýzilgen joq. Sebebi bireu ghana. Bizding óz últymyzgha degen sheksiz adaldyghymyz әrqashan bizdi bir-birimizden alystaugha jol bermeytin.

Asqar Jakulin jogharyda atalghan uniyversiytetti «Elektrondyq injeneriya» mamandyghy boyynsha tabysty ayaqtap, ýzdik bitirip shyqty. Ol 6 elding tilin erkin mengergen ghúlamalyq dengeydegi bilimdi azamat bolyp qalyptasty. Asqardyng bir basynda bilimdilik pen daryn, tektilik sheber toghysqan. Atasy Jakula Kýshikúly Dala general-gubernatorlyghynyng ortalyghy Omby qalasynda europalyq dengeyde medisinalyq bilim alghan (1881-85 j.j.), Jetisu jerinde dәrigerlik (1885-1909 j.j.), Semey ónirinde bolystyq qyzmet atqaryp (1909-1920 j.j.), sayasy túlgha retinde últ-azattyq kýreske aralasyp, «últtyq partiya qúruymyz kerek» degeni ýshin (1913 j.) Resey imperiyasy tarapynan qughyndalsa, «Alashqa niyettes» bolghany ýshin bolishevikter tarapynan kәmpeskege úshyrap, qughyn-sýrgin kórip, Qytay asqan. Búghan qosa, Varshava uniyversiytetin 1917 jyly bitirgen inisi Ábilmәjin Kýshikovting «Qaplanbek Alashordasy» úiymyn qúrghany ýshin 1937-de atylghan. Al óz әkesi Ánuar Jakulin men Maghauiya Jakulinder Shyghys Týrkistan últ-azattyq qozghalysynyng beldi qayratkerleri edi. Naghashy júrty ataqty Aqtaylaq biyden taraydy.

Qytay qazaqtarynda túnghysh ret «Auyl» atty ghalamtor saytyn ashyp, Qytaydaghy qazaq jastaryn toptastyra bilgen de Asqar Jakulin edi. Ol Qytaydyng ózinde tabysty kәsipkerge pynalghan bolatyn, 2001 jyly Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Asqardy jeke qabyldap, elge shaqyrdy. Ol elge oralysymen Beyjindegi biznesten qol ýzip, Almaty qalasynda ekinshi ret kәsipkerlik jolyn bastap, ózining azat Otanynda ýlken tabysqa jetken bedeldi kәsipkerge ainaldy. Biraq, baylyqqa mastanghan joq. Aynalasyna meyirimdi, halqyna qayyrymdy edi. Onymen birge jýrip súxtasu, dastarhandas bolyp әzildesu kisige erekshe kónildilik syilaytyn. Ol Beyjindegi kezding ózinde qazaq studentterge kómegin ayamaytyn. Elge oralghan song da sol jomart minezinen ainyghan joq. Shetten kelgen oralman jastardyng oqugha týsuine, júmysqa ornalasuyna, baspana satyp aluyna kómek kórsetuden jalyqpaytyn. Ol kózining tirisinde orta mektep oqushylarynyng arasynda himiya-biologiya pәnderi boyynsha Jakula Kýshikúly atyndaghy olimpiada ashqan bolatyn. Qazir osy olimpiada Shyghys Qazaqstan oblysy boyynsha eng iri jarystardyng biri bolyp qalyptasty. Asqar óz qol astyndaghy qyzmetkerlerge erekshe qamqorlyghymen qoldau bildirip otyratyn. Ýzdikterine enbegine qaray baspana, kólik syilaytyn. Marqúmnyng enbekqorlyghy, Otangha, últqa degen sheksiz sýiispenshiligi, jomart minezi ony óz ortasynda ýlken bedel men syi-qúrmetke bóledi. Asqar 2016 jyly aqpan aiynda Beyjing qalasynda auyr nauqastan qaytys boldy. Marqúmnyng denesi Almaty qalasyna jetkizilgen kezde qarsy alugha shyqqan kólikting kóptigi bas-ayaghyna kóz jetpeyin alyp keruenge ainaldy. Marqúmdy aqtyq sapargha shygharyp salugha kelgen júrttyng qarasynda esep bolghan joq. Ol qaytys bolardan búryn júbayy Jayna Jakulina jәne balalary Aydana men Ayqútqa jazghan ósiyet hatynda: «...mening syrqatymnyng syry bәrine mәlim. Ómir ýshin arpalysyp, bar jigerimmen kýresip jatyrmyn, dese de ómirim óz qolymda emes ekenin bilemin. Búl hatty jazyp otyrghanym, mening ómirden kýder ýzgenim emes, jauapkershilikti sezingendigimnen. Al ómir sýruge degen qúshtarlyghymdy toqtatpaymyn. Osy jarty ghasyrlyq ómirimdegi men ýshin eng keremet, úly oqigha Qazaqstannyng tәuelsizdik aluy edi. Al, óz ómirimdegi ýlken sheshim ol mening Qazaqstangha qonys audarghandyghym boldy. Osy jerde jan-jaryma alghys aitamyn. Ol әrqashan mening qasymnan tabyldy, tandauyma kereghar kezi bolghan emes. Eger onyng qoldauy bolmaghanda, ómirimning qanshalyqty qiyn bolatyndyghy beymәlim edi. Biz Qazaqstanda, osynau tarihy Otanymyzda, babalarymyzdyng ata-qonysyn taptyq. Jәne shang basqan múraghattar ishinen atalarymyzdyng tarihyn, izderin arshyp aldyq. Búl bizding әulet ýshin asa baghaly ruhany baylyq. Ony erekshe qasterleuimiz kerek. Mening balalyq shaghym qiyndyqta ótti. 10 jasymda әkem dýniyeden qaytty. Jәne sol 10 jyldyng ózinde әkem týrmede boldy. Áke mahabbatyna bólenu bylay túrsyn, tipti, әkemmen týsken bir japyraq estelik suret te qalmapty. Ayauly anam әke ornyna әke, sheshe ornyna sheshe bolyp meni erjetkizdi. Anam maghan әkemning joqtyghyn bildirmedi. Maghan óz boyyndaghy biyik ruhyn berip, meni elim dep enireytin naghyz er-azamat bolyp shyghugha tәrbiyeledi. Osy syrqatqa shaldyqqannan beri, men ómirge jana kózqaraspen qaray bastadym. Senderge aitarym: ómirlerinning әrbir kýnin baghalay bilinder, әrbir tatqan dәmning qadirin bilinder, tuys-tughan, dos-jaran, bauyrlardy syilap, ayalay bilinder. Ómirding bar maghynasy sonda. Jayna ekeuimiz qúlshyna enbek ettik. Biraz baylyq ta jinadyq. Múnyng bәri ekeuimizding qajyrly, berekeli enbegimizding jemisi. Jaynanyng osy kәsibimizdi jalghasytra dóngelete beruin armandaymyn. Qanday da bir adamdargha orynsyz senim bildirip, opyq jep qalmasa eken deymin. Balalarymyzdy jaqsy tәrbiyeleuin tileymin. Eng bastysy, 2 balamyzdyng naghyz qazaq bolyp er jetuin, Qazaqstanda ómir sýrip, Qazaqstannyng damuyna óz ýlesin qosuyn, qyzym qazaqqa túrmysqa shyghyp, úlym qazaqtan kelin aluyn, әuletimizding týtinin óshirmeuin tileymin. Búl men ýshin bәrinen manyzdy...» dep jazypty.

Jogharyda Asqar Jakulinning 2002 jyly seriktestik bastap «Kompaniya As-Ay LTD» JShS jәne «Minmetals Kazahstan» JShS kompaniyalaryn qúrghanyn aittyq. Tabysty kәsipker bolu men memleket aldyndaghy óz mindettemelerinen bas tartpaytyn adal kәsipker bolu ýnemi bir arnagha toghysa bermeydi. Biraq, bizding dosymyz adal kәsipker, belsendi salyq tóleushi boldy. Eni sandardy sóileteyik. Kompaniya  Týrkisib audany boyynsha salyqty eng kóp tóleytin kәsiporyn edi. Tek qana 2014 jylghy tapsyrghan kedendik  salyq pen QQS (qosylghan qún salyghy) 3 000 000 000 tengeden asyp týsken bolatyn. Tapsyrghan tabys salyghynyng ózi 130 000 000 tenge boldy. 2018 jyly ekonomikalyq jaghdayy qiyn bolghan tústa da, júmysshylargha tólengen jalaqy 400 000 000 tengeden asty. Keden salyghy men QQS (qosylghan qún salyghy) na 2 500 000 000 tenge, tabys salyghyna 85 000 000 tenge kóleminde tapsyrypty. Kópshilikke týsinikti bolu ýshin aita keteyin, 2014 jylghy 1 jylda tólengen salyqtyng ózi Almatydan 1000 oryndyq mektepten tórteuin salugha qaptal jetetin aqsha. Osynday aiqaylap túrghan aighaqtargha qaramastan arandatushy, pәleqorlar kompaniya salyqtan jaltardy, qarjylyq qiytúrqylyqtar jasady degendi ashyq ta isharalap ta aityp jýr. Asqar irgesin qalaghan atalghan enbek újymy shanyraq kótergen 2002jyldan beri qúziretti mekemeler tarapynan talay mәrte tekseristen ótti. Qúdaygha shýkir marqúm dosymyzdyng jәne ol basqarghan újymnyng menleketimiz aldynda jýzi jarqyn, mereyi ýstem boldy. Tekserushilerge ilik bolatyn eshqanday zang búzushyq tabylghan joq.Bir aqylmandar oralmandar elge alamyn dep emes, beremin dep kelu kerek dep aqyl aitady. Memleketke ýles, qoldan kelgendi beru Jәne otangha degen qaltqysyz adaldyq dep osyny aitady. Kompaniya belsendi salyq tóleushi ghana emes, әleumettik-qayyrymdylyq sharalaryn da erekshe jomarttyqpen jalghastyryp keledi. Asqardyng jary Jayna Jakulinanyng últy qytay bolghanydyghy sebepti tyrnaq astynan kir izdep, ony kýstanalap jýrgender myna bir shyndyqty da bilu kerek dep esepteymin. Asqar qaytys bolghannan keyin ony eske alyp otyru ýshin   jәne osy bir aty óshkir nauqas onkologiyalyq aurularmen kýresu ýshin,  2016 jyly 14 nauryzda Jayna Jakulinanyng tikeley basyshylyghymen "Asqar Jakulin atyndaghy jeke qayyrymdylyq qory" ashyldy. Onyng maqsaty onkologiyalyq aurularmen auyratyn balalargha kómek kórsetu jәne balalar emhanalaryna  qayyrymdylyq  baghdarlamalaryn iske asyru bolyp tabylady.  Býgingi kýnge deyin qor "Qaterli isikke shaldyqqan balalargha kómektesu, balalar emhanalaryna medisinalyq qondyrghylar syilau" , odan basqa da qayyrymdylyq is-sharalarmen ainalysyp, jalpy qúny 130 000 000 tengege teng bolatyn qayyrymdylyq qarjysyn júmsaghan. 2017 jyly sәuir aiynda qordyng kómegimen S.D.Asfendiyarov atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining "Aqsay" balalar klinikasynyng qúlaq, múryn, jútqynshaq bólimine jaryq sәulesimen ota jasaytyn SO2 innovasiyalyq lazerlik apparat qondyryldy. 2018 jyly ShQO, Semey qalasyndaghy yadroly medisinasy men qaterli isik emhanasyna "Provayder tósegi" (keskindeu tәsilimen jaqyn aralyqtan sәule jiberip emdeytin stol) tabystaldy. Osy eki is-sharamen Qazaqstan medisinasyndaghy bostyqtyng ornyn toltyrdy. Barlyq shyghyndaryn tólep dәrigerlerding bilimin jetildirude arnayy mekemelerge jiberip, Resey men Qytaydan mamandar shaqyryp, Qazaqstandaghy múqtaj balalargha otalar jasatyp, nauqas balalardy shetelderge jiberip emdetu siyaqty qor jarghysyndaghy kórsetilgen mindetter óz dengeyinde jalghasyn tabuda. Búlardan tys, jetinshi ret Jakula Kýshikúly atyndaghy olimpiada  biyl sәuir aiynda Óskemen qalasynda óz mezgilinde, óz dengeyinde ótkizildi.

Endi, býgingi kýni «Kompaniya As-Ay LTD» JShS jәne «Minmetals Kazahstan» JShS-na jetekshilik etip otyrghan marqúmnyng jary Jayna Jakulina turaly birer sóz. Ol atalghan kompaniyada enbek etetin jýzdegen qyzmetkerding ishindegi últy basqa jalghyz azamatsha. Adam pendesi ózining qay jerde, qay últtyng sanatynan ómir esigin ashatynyn tanday almaydy. Tipti, búl ómirde kimmen bas qúrap, otau kóteretindigindi de boljay almaysyn. Sol sebepti de qazaq «Neke -  ghayyp» dep beker aitpaghan. Sol ghayyptyng jazuymen basqa últtyng qyzy qazaqtyng jigitin sýiip, óz taghdyryn soghan tapsyrdy. Jәne onyng ghúmyrlyq sheshimderi men tilegine birde-bir ret qarsy kelip, qiyanat jasamapty. Asqar auyr nauqasqa shaldyghyn auru tósegine tanylghan azapqa toly 17 aida Jayna onyng qasynan bir sәtke de alystaghan joq. Mine sol "jat júrttyng qyzy" marqúm kýieuining júmysyn dóngeletip, sonyng ósiyetin oryndap, marqúmnyng aruaghy riza bolsyn dep tapqan tabysyn izgilik jolynda qayyrymdylyq sharalaryna júmsap keledi. Jәne marqúmnyng izin jalghaushy úly men qyzyn Qazaqstanda qazaqtyng tili men salt-dәstýrinen alystatpay, naghyz qazaq etip baghyp-ósirip jatyr. Óz taghdyryn Qazaqstanmen baylanystyrghan, ólsem osynda jerlender dep marqúm kýieuining janynan baqilyq túraghyn dayyndatyp qoyghan sol qazaqtyng kelinin isting bayybyna barmay, aq-qarany aiyrmay qaralap jatqandargha «Alla jazasyn bersin!» degennen basqa aitarymyz joq.

Raqym Ayypúly

Abai.kz