«Árkimdiki ózine, ay kóriner kózine». Biz, qazaq kinosy endi ghana ayaqqa túryp, damyp keledi dep bórkimizdi  aspangha laqtyryp jýrgende... Alashapandy aghayyndylarymyz  qazaq kinosy «Bizding arqamyzda damyp keledi» dep mәz-mәiram boluda. Oghan sebep te joq emes. Atalmysh sebep - keybir kinolardyng aty qazaq bolghanymen zaty ózbektiki. Tipti, rejisserleri de sol ózbekting ózderi. Sondyqtan bolar,  kórshi elding kinosyn óz kinomyzben tipti,  salystyrudan qorqasyn.

«Árkimdiki ózine, ay kóriner kózine». Biz, qazaq kinosy endi ghana ayaqqa túryp, damyp keledi dep bórkimizdi  aspangha laqtyryp jýrgende... Alashapandy aghayyndylarymyz  qazaq kinosy «Bizding arqamyzda damyp keledi» dep mәz-mәiram boluda. Oghan sebep te joq emes. Atalmysh sebep - keybir kinolardyng aty qazaq bolghanymen zaty ózbektiki. Tipti, rejisserleri de sol ózbekting ózderi. Sondyqtan bolar,  kórshi elding kinosyn óz kinomyzben tipti,  salystyrudan qorqasyn.
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng jergilikti túrghyndary ózbek mәdeniyetin kәdimgidey qúrmetteydi. Olar ala-taqiyaly aghayyndardyng júrt auzyna ilikken ónerpazdarynyng (akter, әrtisterinin) qay-qaysysyn da týstep tanyp, jýzin shyramytyp, qay kinoda, qanday rólide oinaghanyna deyin mayyn tamyzyp әngimelep otyrady. Gulichehra Eshonkulova, Ubaydulla Omon, Ulugbek Kadyrov, Shahzodalar olardyng sýiikti akterleri, býgingi tanda. Onymen qosa, Shymqalanyng qaltaly qazaqtary qyz úzatyp, kelin týsirse, toygha Tashkentten әrtis, kinoakterler shaqyrudy da úmytpaydy, esten shygharmaydy. Mәselen, Ózbekstannyng halyq әrtisi Yulduz Usmanova, Shahzoda syndylar qazaq pen ózbek arasyndaghy kópirdey. Bir kýni anda, bir kýni múnda jýretin Athambek Yuldashev siyaqty әnshilerdi senbi-jeksenbide qalanyng meyramhanalarynan onay  tabasyz. Al, bir ghana Shahzodanyng qara bazardaghy toygha shyghu qúny 6000 AQSh dollary bolsa, qalghan әrtisterding qansha túratyny aitpay-aq týsinikti shyghar, shamasy. Ýnemi toylarynda ózbek әshulәsi (ólen) sayrap túrsa, jergilikti qazaqtardyng tili shúbalanbay netsin?!Olarda aiyp bar ma?!  Auyzeki sóileu ýrdisterinde ózbek yrghaghy (intonasiyasy) basym ekeni de jasyryn emes. Kóz de, qúlaq ta ýirenip ketkeli qashan!!! Búghan sebep, túrghyndardyng «Ózbekfilim» kinostudiyasy shygharghan ýlkendi-kishili filimder men konsertterge әuestigi. «Áues» degen bergi jaqtaghy sóz, alda-jalda ózbek kinosy bastalsa, ishken asyn jerge qoyady.

Ózbekting qanday da bir jana tuyndysy shygha qalsa, ony da Ontýstikting halqynan artyq biletin ózbek joq shyghar?!  Satylady eken. Satylmaq týgili kez kelgen jerde qaptap túr. Arzan. On-on eki kino jazylghan bir diski 4500-5000 ózbek sumynyng tónireginde. Qazaq tengesine shaqqanda ainalasy 450-500 tenge. Mәselen, «Fatima men Zuhra», «Oyyn», «Sýiinish», «Super kelinchak»  «Baqyt ýshin million», «Egizder», «Jalghyz», «Júldyzsyz aspan» jәne Athambek Yuldashevtyng «Ana» sekildi kinolary hitke ainalghan. Qansha kino bolghanymen ssenariyleri bir-birine úqsas. Desek te, eshkimdi jalyqtyrmaydy, tipti tartymdy derliktey dýniyeler.Senbeseniz kóriniz... Aqiqatyn aitsaq, adam sanasyna kitapqa qaraghanda mәdeniyet pen óner muzyka, kino arqyly  tikeley, jedel әser etetini ras. Bar nazaryn ózbek kinosyna audarghan adamdardan bir auyz ózbek filimi jayynda súray qalsanyz, olar: «Tәrbiyelik mәni óte zor. Ashyq-shashyq nemese sýiis-kýiisteri joq jaqsy filimder» dep jauap beredi. Al, qazaq filimderin súrasanyz, kezinde talay qazaqtyng synyna úshyraghan, súmyrayyna ainalghan «Kelin», «Qayrat  chempion» degennen «Qúday saqtasyn» deytini taghy bar. Ol -  shyndyq. Biraq, óz kórermenine jol tappaghan múnday filimderge reseylikter «óte joghary baghalar» berip, europalyqtar qomaqty qarjylay «syilyqtar» úsynghany da jasyryn emes. Ishing jylaydy. Qanday qasaqana  oimen, jyly kýlki men madaq arqyly jýrgizip otyrghan sayqal sayasatynyng bergi jaghyn әrkim de týsinetin shyghar.... Degenmen, men solay oilaymyn...
Ózbek aghayyndardyng shygharyp jatqan kinolarynda últtyq salt-dәstýrge, tilge, dinge, otansýigishtikke, mәdeniyetke, ónerge degen qúrmet óte asqaq. Olardyng filimderi osynday qasiyetterimen-aq tartymdy әri qyzyq. Býgingi tanda, Qazaqstan men Ortalyq Aziya elderindegi jәne Reseyding bazarlarynda satylatyn diskilerding edәuir bóligine súranys bolghandyqtan әriyne, olardy  ózbek filimderi qúraytyny shyndyq. Sonday-aq Ózbekfilim Reseyden, Amerikadan akterlar shaqyryp, olarmen birlesip kino jasaghan emes. Kerisinshe, ózbek kinoakterlerin orystardyng ózderi shaqyryp, kinolaryna týsirip jatyr. Búl da kóp nәrseni anghartsa kerek. Óz basym qazaqtyng mentaliytetine jaqyn ózbekting janadan shyqqan kinolaryn bazardan izdey bastaymyn...Osy aptanyng sonynda baraholkagha baru kerek edi... Qoljetimdi, әri maghynaly, odan artyq ne kerek?!

www.mtdi.kz   sayty