Shildening 7-i kýni Almaty qalasy әkimdiginde «zikirshiler», «sopylar» atalyp jýrgen Qazaqstandaghy sopylyq jol ókilderine qatysty dóngelek ýstel mәjilisi ótti. Oghan tiyisti memlekettik qúrylymdar men sopylargha arasha týsushi ziyaly qauym ókilderi qatysty. Búl jiynnyng úiymdastyryluyna jazushy Sherhan Múrtaza, ghalym Mekemtas Myrzahmetúly bastaghan ziyaly qauymnyng 2011 jyldyng mamyr aiynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa jazghan Ashyq haty sebep bolghan. Qogham nazaryndaghy búl Ashyq hat eskerilusiz qalmasy anyq edi, sonday-aq Ismatulla Maqsúmgha jala jabyldy degen pikirding dúrys, búrysy talqygha salynatyn mezgil erte me, kesh pe bir bolatynyn kópshilik kýtken-túghyn.

Shildening 7-i kýni Almaty qalasy әkimdiginde «zikirshiler», «sopylar» atalyp jýrgen Qazaqstandaghy sopylyq jol ókilderine qatysty dóngelek ýstel mәjilisi ótti. Oghan tiyisti memlekettik qúrylymdar men sopylargha arasha týsushi ziyaly qauym ókilderi qatysty. Búl jiynnyng úiymdastyryluyna jazushy Sherhan Múrtaza, ghalym Mekemtas Myrzahmetúly bastaghan ziyaly qauymnyng 2011 jyldyng mamyr aiynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa jazghan Ashyq haty sebep bolghan. Qogham nazaryndaghy búl Ashyq hat eskerilusiz qalmasy anyq edi, sonday-aq Ismatulla Maqsúmgha jala jabyldy degen pikirding dúrys, búrysy talqygha salynatyn mezgil erte me, kesh pe bir bolatynyn kópshilik kýtken-túghyn.

Kópten kýtken kenes
Kózi qaraqty oqyrman «zikirshiler» taqyrybynyng «Habar» telearnasynan «Aqiqat» filimi kórsetilgennen keyin qoghamda qyzu talqygha týskenin jaqsy biledi. Filimde on jyl boyy ashyq әri zang ayasynda qyzmet etken «Senim. Bilim. Ómir» respublikalyq qoghamdyq birlestigining ruhany tәrbie baghytyndaghy qyruar júmysy eskerusiz qalyp, birjaqty, negizsiz qaralau oryn alghan edi. Múnday «japtym jala, jaqtym kýie» әreketke ashynghan Halyq jazushysy, qogham qayratkeri Sherhan Múrtaza bastaghan 28 adamnyng Elbasy N.Nazarbaevqa jazghan Ashyq haty kópshilik qauymnyng nazaryna da birden iligip, qyzu talqylaugha týsti. Respublikalyq basylymdarda Ismatulla aqsaqalgha taghylghan aiyptyng jala, «Aqiqat» filiminde kórsetilgenning deni qoldan úiymdastyrylghan sujet ekenin dәleldegen birneshe maqala da jaryq kórdi. «Sopylargha qiyanat jasalyp jatyr!» dep arasha súraghan ziyalylardyng jan dauysy biylik dәlizderine de jetip, әngimening aqiqatyn ashu ýshin osy basqosu úiymdastyrylghan eken.
Jalpy el ishinde nashaqorlardy qamap ústap, adam qúqyghyn taptady degen jeleumen Qazaqstandaghy sopylyq joldy ústanushy «Senim. Bilim. Ómir» qoghamdyq birlestigine qatysty dauly isting tútanuyna sopylardy ókimet oryndarymen arandatugha mýddeli «ýshinshi kýshtin» qatysy bar degen pikir bar. Dóngelek ýstelge jetekshilik etken Almaty qalasy әkimining orynbasary Serik Seydumanov tap osy mәselening qayshylyqty jaqtary kóp ekenin aityp qaldy.
«Birjaqty qaralau emes, sotta is әdil sheshiletinine senemiz jәne qúzyrly organdar tarapynan úiymdastyrylghan býgingi shara bizge ýmit syilady», - dedi jiyngha qatysqan jazushy Didahmet Áshimhanúly.
Dóngelek ýstelge Almaty qalasy әkimining orynbasary Serik Seydumanov, Almaty qalasy әkimdigi ishki sayasat departamenti diyrektory Kenjehan Matyjanov, QR Bas prokuraturasynan ókil, agha prokuror Serik Beksúltanov, Almaty qalasynyng agha prokurory Serjan Baybatyrov, Almaty qalasy IID ekstremizm, terrorizm jәne separatizmmen kýres basqarmasy bastyghynyng orynbasary Ghany Júmaghúlov qatysty. Elbasyna Ashyq hat jazghan ziyaly qauym ókilderinen jazushy Didahmet Áshimhanúly, QR halyq aqyny Áselhan Qalybekova, «Daryn» syilyghynyng iyegeri, aqyn Svetqaly Núrjan, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Bolat Qorghanbek, jurnalist Amangeldi Júmash, «Orda kz» tәuelsiz aptalyq gazetining bas redaktory Abay Balajan, t.b., qatysty. Sonymen qatar jiyngha Qazaqstan Músylmandar Diny basqarmasy ókilderi keldi.
«Bizge búl jiyn turaly habar tym kesh, bir kýn qalghanda eskertildi, bas ayaghymyz qúralyp ýlgirmedik», - deydi Ontýstik Qazaqstan oblysynan arnayy kelgen Áselhan Qalybekova. Dәl osy sebepten issaparda jýrgen Sherhan Múrtaza men Mekemtas Myrzahmet aghalarymyz da dóngelek ýstel mәjilisine jete almay qaldy. Biraq jiyn barysynda olardyng arnayy sәlemi jetkizildi.
...Esterinizge sala keteyik, Ismatulla qarigha jәne «Senim. Bilim. Ómir» RQB-ning ózge de mýshelerine qatysty sot isi shildening 8-i bastaldy...

Qúpiya filim - «Aqiqat II»
El ishin ala tayday býldirgen avtory joq domalaq filim kórsetilgennen keyin filimde jala jabylghan tanymal adamdardyng narazylyghy «Habar» agenttigi jetekshilerining biri Serik Abbas Shahty «Abay.kz» internet-portaly betinen týsinikteme beruge mәjbýr etken bolatyn. Týsindirgeninen kýmiljui basym sol jauabynda Serik myrza: «Filim jasalu barysynda shygharmashylyq toptyng qolynda kóptegen materialdar boldy. Onyng ishinde naghyz shyndyqty kórsetetin (keybiri adam shoshyrlyq) beynetaspalar jetkilikti. Kóbisi paydalanylghan joq. Kórmegenderiniz sizderge da jaqsy shyghar, әitpese, maqtap-madaqtap jatqan azamattarynyz ben taqsyrlarynyz turaly әdemi týsinikteriniz mýldem ózgeru de mýmkin....» dep qalghan bolatyn. Sol joly-aq, «Búl neghylghan taghy ashylmaghan «Aqiqat», búdan ózge de filim týsirilgen be?» degen súraq tughan. Osy jiyngha qúzyrly oryn ókilderi sol «qúpiya qaru» - arnayy beynefilimdi ala kelipti. Sóitsek, jalpy kórermenge arnalmaghan, búrynghysynan da soraqy ekinshi «Aqiqat» filimi bar eken. Jiyn basynda Bas prokuratura ókili Serik Beksúltanov jinalghan ziyaly qauymdy osy filimdi «tamashalaugha» shaqyrdy. Onda «Habar» «Aqiqatynan» bólek ózge de jantýrshigerlik kadrler bar. «Ismatulla Abdughappardyng jeke qorynan alyndy» degen qújattardyng ishindegi bir beynekóriniste Aughanstanda adamdy qoysha bauyzdap, basyn kesip alyp tastaghan eki-ýsh týsirilim kórsetiledi. Búl filim jóninde tәuelsiz jurnalist A.Júmash bylay dedi: «...Jýregi tastay adam bolmasa, qarapayym kisi qarap túra almaytyn búl súmdyqty Ismatulla Maqsúm nemese onyng shәkirtteri Aughanstanda jasapty-mys. Múny kórgen adam әlbette, «yasauiyshilerdin» kózin qúrtyndar» deri sózsiz. Al, búl - tolyq jala, sopylargha esh qatysy joq kadrlerden túratyn filimdi prokuratura qyzmetkerleri alqa biylerge kórsetpesine kim kepil? Al, ol óz kezeginde sot әdildigine keri әser etpey me? Alqa biyler kәsiby zangerler emes, qarapayym azamattardan qúralmaushy ma edi?! Shildening 8-inde bastalghan ashyq sot otyrysynyng eki birdey mәjilisine arnayy ótinish jazsa da, basqa týgil BAQ ókilderining eshbiri kirgizilmeui oilantady. Sopylargha qarsy sergeldeng bastalghan ótken jyldyng tamyzynda belgili bir mýddedegi adamdar Aqordagha montajdalghan filim qúrastyryp aparypty-mys degen qanqu sóz estilip qalghan bolatyn. Eger sol sóz ras bolsa, sonda kórsetilgen filim osy siyaqty. Bir qyzyghy, sopylar jetekshilerining advokattary «sopylar isinde» ziyalylargha kórsetilgen jauyzdardyng «adam soyghysh» kórinisteri beynelengen beynematerial mýlde joq ekenin, onday mazmúndaghy qanday da bir beynetaspagha saraptama jasalmaghanyn aityp otyr! Soghan qaraghanda ziyalylardyng tamashalaghany - sopylardy qúbyjyq qylyp kórsetuge arnalghan, olardy biylikke jekkórinishti kórsetuge mýddeli «ýshinshi kýshtin» zansyz «qúpiya qaruy» demeske sharamyz joq!
«Obiektivti tergeu jýrgizuge tyrysqan adam beynematerialdardyng sopylargha esh qatysy joq ekenin anyqtar edi», - dedi kórsetilimnen keyin manghystaulyq aqyn Svetqaly Núrjan. Búl atalmysh ekinshi filimde paydalanylghan materialdardy búryn da kórgenin aita otyryp: «Filimdegining deni qaralau baghytynda bolghan. Janaghy adam bauyzdau oqighasy Aughanstanda ótken. Maghan osynyng ýsh diskisin Ismatulla Maqsúm qolyma ústatty da: «Mynany ainalayyn, eline alyp bar, - dedi. - Bar da, әkim Qyrymbek Kósherbaevqa ber, kórsin, elin saqtandyrsyn. Búl din atyn jamylghan sodyrlardyng aparatyn jeri osy», - dedi. Sondyqtan múny búrmalap әkelip, Ismatulla Maqsúmgha sәikestendiruding qajeti joq. Onday әreket eshkimge abyroy da, payda da әkelmeydi».
Al, filimdegi adam bauyzdaghan qanisherler turaly naqty anyqtama mýlde joq. Qayda, qashan bolghan oqigha? Ol kezde Ismatulla qary qayda bolghan? Nemese, aqsaqaldyng ózinen «qaydan aldynyz» degen súrau boldy ma tym qúrymaghanda? Áriyne, joq! «Habardan» kórsetilgen «Aqiqatta» kóshedegi bireudi tepkilep jatqan tóbelesti filim arasyna synamalap qosyp jibergeni sekildi filimdi әsireley týsu ýshin istelgen japtym jala, jaqtym kýie.
«Yasaui» vokaldy tobynyng jer-jerdegi konsertterinde «Senim. Bilim. Ómir» birlestigi ókilderi halyq aldynda «din atyn jamylghan qanisherlerden balalarynyzdy qorghanyzdar. Olar eshteneden tayynbaydy. El tәuelsizdigine kesirin tiygizedi!» dep jar salyp, saqtandyrghanyna el kuә. On jyl ishinde ótkizilgen jýzdegen kezdesu-konsertterding beynetaspalary myndap kezdesedi. Solardyng ishinde nege múnday aiyptaugha negiz bolarlyq faktiler kezdespeydi? Búl filimde sopylardyng diny ekstremizmnen saqtandyrghan qyruar sharasy turaly bir sóz joq. «SBÓ» RQB-nyng tәrbiyelik júmystary mýlde nazardan tys qalghan!
«Sizder filimde «zәbir kórdi, ózin ózi óltirmek boldy» degen adamdardy kórsetesizder. Kózi ashyq adam búghan senbeydi. Sebebi búl jerde statistika kerek. Mysaly, qansha narkoman emdelip shyqty, qanshasy ómirin janadan bastady. Statistikagha shaqqanda, pәlenshesi adam boldy dep naqty dәlel kórsetilui kerek. Sonyng basym bóligi bolsa, onda júrtty sendiruge bolady. Sondyqtan múny terenirek zertteu kerek dep esepteymiz.
...Filimde sizder «neyrolingvistikalyq baghdarlau tәsilin paydalanghan» dep aiyp taghyp otyrsyzdar. Neyrolingvistika degenimiz - sóz arqyly adam sanasyn ulau, al múnda adam jadyn ulaytyn faktiler joq. Búl da dәleldenbeydi dep oilaymyn. Adam jadyn ulaytyn sózder Ismatulla aqsaqaldyng uaghyzynda, ótkizilgen qúlshylyqta, zikirde tabylmaydy. Men 1997 jyly foliklordan kandidattyq qorghadym, sodan beri osy Yasauy ilimin zertteuge kiristim. Áuliyeden medet tileu, әuliyelerdi jaghalau ne ekenin sol kezden aqtardym. Ózbekstanda júmys istedim, sopylyqty zerttedim, Ahmet Yasauy ilimimen tanystym. Zikir degenning tarihy tereng bolsa da, ony ashyp zerttey almaghan edik. Sony ashyp, týsindirip bergen adamdy qalay biz teriske shygharamyz?», - deydi Ashyq hatqa qol qoyshylardyng biri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Bolat Qorghanbek dóngelek ýstel otyrysynda.
«Búlar Yasauy ilimin teris nasihattap jatyr» degen aiyp jii aitylady. Biraq «Yasauiyding shynayy ilimi - mynau!» dep kórsetken jan joq. Eger onday naqty, dәleldi sóz bolsa, soghan toqtayyq. Ony eshkim aita almaydy. Al anyghyna barmay, «sopylar - Yasauy atyn jamylushylar!» degen qúr baybalamgha salmayyq. «Abay men Shәkirimdi betperde qylady» deydi. Shynymdy aitayyn, men Shәkirimdi Ismatulla qariday týsindirgen adamdy kórgenim joq. Nege biz búl kisining qazaqqa istep jatqan qyzmetinen bas tartuymyz kerek?», - dedi «Orda kz» respublikalyq gazetining bas redaktory Abay Balajan.
Demek, «jalghan yasauiyshiler», «Abay men Shәkәrimning atyn jamylghandar» degen aiyp әli tolyq jan-jaqty zertteudi qajet etedi. Sonday-aq derekti filimge ziyaly qauym tarapynan qoyylar súraq legi de kóp. Osyny bayqaghan «dóngelek ýstelge» jetekshilik etushi Serik Seydumanov taqyryptyng әli de tolyq zertteluine mýddeli eken aitty.

Ismatulla qary - Iran shpiony ma?
«Aqiqat» filimining kórsetilgen ekinshi núsqasynda «Ismatulla Ábdighappar Iranmen astyrtyn baylanys jasap otyrghan» degen pikir aityldy. Oghan dәlel esebinde Ismatulla Maqsúm jәne «Yasaui» vokaldy tobynyng Irangha barghan saparyn kórsetedi. Osyghan qatysty da aqyn Svetqaly Núrjan, sol sapargha birge barghan adam esebinde, bolghan jaydyng anyq-qanyghyn aitty. Aqynnyng sózin sol qalpynda bergendi jón kórdik:

«Men ózim kuә bolghan Iran sapary turaly aitarym: ana kadrde kórgeninizdey, Iranda Núr Mufidy degen kisining qasynda otyrghan - Meyram Shandybayúly degen bizding qazaq aghamyz bolady. Ol kisi - Iranda sunnit qazaqtardyng muftiyi. Al ol kisi - kәdimgi kәmil pirding sony, Beket Atamyzdyng jetinshi úrpaghy. Mening agham. Ol kisi Ismatulla aghamyzben týidey qúrdas. Búrynnan, shetelde jýrgennen syilas. Sol kisi kelin týsirip, toy jasap shaqyrghasyn biz birneshe azamat bolyp bardyq. Qay marshrutpen barghanymyzdy da aityp bereyin. Shymkentten mәshiynemen Tashkenge, Tashkennen Tegerangha úshtyq. Sol jerde bizdi qazaq bauyrlar kýtip alyp, apardy. Biz barghannan keyin Qazaqstannan din ghúlamasy keldi dep, janaghy kisiler qúrmet qyldy. Bireui - sunittik oqu ornyn baqylaytyn shighalyq Iran memleketining ókili. Sosyn, Núr Mufidy degen kisi kórsetildi myna filimde. Ol - Ayatolla Homeneyding serikterining biri bolghan, Gýlstan uәlayatynda kenesshi. Bizdi sol kisi ózining reziydensiyasynda qabyldady. «Em qabyldap jatyr edim, sizder keldi degesin kelip otyrmyn» dedi. Sol jerde әngime-dýken bolyp, «Yasaui» tobynyng oryndauynda hikmet tyndaldy. Yrzashylyghyn bildirip, qasyndaghy jigitterine «myna kisilerdi kýtip, qonaq etip jiberinder» dep tapsyrma berdi. 
Sodan keyin Abdrazaq Rahbar degen kisi bar. Ol sondaghy sany ýsh million týrikpenning jetekshisi, sunnitterding iri túlghasy eken. Onymen Iran basshylary sunnitter taqyrybynda aqyldasyp otyrady eken. Olar Aqqala degen jerde túrady. Sol Aqqala degen jerde zikir salyp otyrghanymyzdy kórdinizder filimde. Zikir salyp kórsetuimizdi sol kisining ózi súrady, «shәkirtterime zikir formalaryn kórsetsenizder eken» dep ótinish qyldy. Solardyng ótinishimen jariya zikir saldyq. Mine, bar bolghany osy. Búl mening Qúday aldynda da, memleket aldynda da, qazaghymnyng aldynda da beretin kuәligim. Sondyqtan múny bir Iran memleketining kuratorlary dep kórsetuding esh sebebi joq. Oghan dәlel taba almaydy.
Men búryn ekstremizm degen ne ekenin ajyrata almaytyn edim. Olar kim, qauip qaydan degen súraqqa eng birinshi mening kózimdi ashyp, «otanyndy oiran qylatyn kýsh kele jatyr, sony biyliktegi azamattargha týsindirinder, erteng kesh qalamyz. IYdeologiyalyq bos kenistik bolmaydy, oghan jat iydeologiya úmtylady» dep týsindirip bergen osy Ismatulla aqsaqal. Biz barlyq júmysymyzdy jariya jasadyq. Búl jerde bireudi kósheden sýirep әkelgen fakti joq. Búlardy (narkomandardy - avt.) zarlap-enirep әke-shesheleri әkelgen. Ótinish, aryzdary bar. Ismatulla bireudi kósheden sýirep әkelip, toghytyp qamap ústaghan joq. Aryz jazyp otyrghan nashaqorlardyng denin óz әke-shesheleri barar jer, basar tauy qalmay, әkelip tastaghan. Sonda memleketimizding qanshama aqshasyn tógip ainalysatyn sharuasymen bir ýkimettik emes úiym ainalysqan eken, sony adam emdeuge liysenziyang joq dep osynshama qorlaugha, tómpeshtep qinaugha bolady ma, aghayyn. Osynshama qaralaugha, jala jabugha bolady ma, jigitter?!
Bizding (SBO RQB - avt.) bir ainalysqan mәselemiz - ekstremizmnen saqtandyru. Mysaly 2008 jyly «Ýsh qiyan» gazetinde «Aqtóbedegi Qyz әulie aghashyn nege órtedi?» degen maqala jariyaladyq. «Shúbarqúdyq shyndyghy» degen materialdy «Qazaq әdebiyetin» gazetinde jariyaladyq. Óz jurnalisterimizdi jiberip, zertteu jasattyq. «Shúbarqúdyqta múnyng aldyn almasa, ýlken problemagha ainalady» dep osydan ýsh jyl búryn eskertkenbiz. Bizding memleketimizding basyn ainaldyratyn problema ósip kele jatyr dep jazghan edik. Endi onyng shyndyghyn kórip, jaghamyzdy ústap, ne bolarymyzdy bilmey otyrmyz qazir, әngimening shyndyghy... Jigitter, men eshqashan sektant bola almaymyn. Mening babam Qoja Ahmet Yasauy - sektant emes. Eger ol sektant bolsa, mening atam - Beket, Manghystauda jatqan 362 әulie sektant bolatyn bolsa, onda men de sektantpyn. Al olardyng ilimin tókpey-shashpay әkelip ústatyp, Ahmet Yasauy babannyn, Jýsip Balasaghúnnyng sózderin ýiretken, mynau - myna ayattyng syry, mynau - myna hadisting maghynasy dep týsindirip bergen Adamdy men eshqashan jau sanay almaymyn. Múnyng artynda basqa kýshter túrghanyn da bilip otyrmyz. Biz kóptegen, myndaghan adamnyng ókilimiz. Bizding qara basymyzdy qúrmetteytin qanshama adam bar. Biz halyq atynan kelip otyrmyz. «Osy jiynnan ne jauap bolady» dep qúlaghyn týrip otyrghan adam kóp. Mәselege tura qarayyq, bәrimiz de shiyki topyraqtan jaraldyq, sol shiyki topyraqqa enemiz. Bizden qazir bir ghana jauapkershilik súralady. Ol - Otanynnyng aldynda aryng taza ma? - degen saual. Bizding bir-birimizden artyq tuysymyz da, jan ashyrymyz da joq», - dedi Svetqaly Núrjan.

«Elbasyn qúrmettender!»
Aughanstannan kelgen oralman aghayyn arasynda Ismatulla aqsaqal turaly mynaday sóz bar. Sekseninshi jyldary Ismatulla qari: «Qazaqstan degen el bolamyz, azat bolamyz, men sol kezde elime baryp, din jayamyn» deydi eken. Kenes memleketining quaty kemimey túrghan kezde múnday sózdi sandyraq kórgen qazaq aghayyndar qazir tanday qaghyp aitady.
«Ismatulla Ábdighappardyng eki sózining biri - «Elbasyna dúgha qylyndar» bolatyn», - deydi Abay Balajan.
- Men әldebir aghymdar turaly qara aspandy tóndirip aitqym kelip otyrghan joq. Biraq, әkeng ólse, týske jetkizbey kómip tasta degendi óz basym, eshqashan týsine almaymyn. Búl qazaqy salt-dәstýrde eshuaqytta bolghan emes.
Al, men osy qauymdy ne ýshin qoldaymyn? Ashyq hatqa ne ýshin qol qoydym? Nege Ismatullany qoldap otyrmyn?
Eng alghash maghan baspager retinde ol kisining eki kitabyn alyp keldi. «Sizding baspadan shygharsaq» dedi. Men: «Áueli oqyp shyghamyn, eger últqa ziyan bolmasa, últarazdyq qayshylyq tughyzbasa, onda jariyalaymyn» dedim. Óitkeni men 40 jylgha juyq uaqyt jurnalist bolyp kelemin, múnday tәjiriybem jeterlik. Qauipti eshtene kórgenim joq. «Qúran syrlarynyng әlippesin» qarap otyrsan, óte qarapayym tilmen tәpsirlep bergen. Oqyp shyqtym da «basamyn» dedim. Zikir turaly derekterdi Shoqan Uәlihanovtan kórdim. 15 ghasyrda zikir salynghan. Sodan keyin, zikirshiler bir jerde bir jarylys úiymdastyrdy, adam óltirdi degen fakti bar ma, aitynyzdarshy? Estisem qúlaghym kereng bolsyn! Eger bar bolsa, kórsetinizder, onda men «beker qol qoydym» dep ókineyin. Biz «zikirshi bireudi óltirdi» degendi estigenimiz joq. Sosyn maghan únaghany - aqsaqalmen eng birinshi kezdeskende, ol kisi maghan: «Qúdaydyng jerdegi kólenkesi - Preziydentin, Patshan, eger patshandy syilay almasan, onda eshkimdi de syilay almaysyn, óitkeni, onyng sender bilmeytin sayasaty bolady», - dedi. Men syrtqa shyqqasyn, «mynau shynymen aqyl eken» dep oiladym. Rasynda bizding elde qanshama sayasat jatyr, biz, jazushylar - emosiyanyng adamymyz, keyde syn aityp qalyp jatamyz», - dedi Didahmet Áshimhan.
Jiynda óz kezeginde halyq aqyny Áselhan Qalybekova: «Men 1997-98 jyldary 2000 adamdy bastap, narazylyq sharasyn da úiymdastyrghanmyn. Biylikke: «Halyq ashyghyp otyrghanda, sender qaramaysyndar.» degenbiz. Keyin, Ismatulla Maqsúmmen kezdeskende: «Aynalayyn, olay bolmaydy, bir dúghang qabyl bolsa, patshana qyl, sonda el bolasyn, bereke kiredi» dep aitqany mening jýregime endi. Osynday aqsaqalyn týrmege jauyp qoyghan qay eldi kórdinder?» - dedi.

Jiyn jalghasady...
Dóngelek ýstelde derekti filimnen keyin agha prokuror Serjan Batyrbekov aiyptau qorytyndysynan dayyndalghan bayandamany ziyaly qauym nazaryna úsynyp edi, filimge den qoyylghandyqtan, bayandama qyzu talqylanbay qaldy. Prokuror bayandamasynda mynaday aiyptau sózin aitqan edi:
«Ismatulla Ábdughappardyng ústanghan diny baghyty - islam dini ishindegi sunittik sopylyq baghytqa qayshy. Yasauy ilimin betperde retinde qoldanatyn jana diny aghymgha jatady. IY.Ábdughappar jәne «Senim. Bilim. Ómir» respublikalyq qoghamdyq birlestigining ústanghan baghyty - Yasaui, Abay, Shәkәrim, taghy basqa qazaq ghúlamalarynyng ústanghan jolyna qayshy. Búlar qazaq ghúlamalaryn ózderining diny ilimin tanytugha betperde retinde paydalanghan. QR-nyng 2005 jylghy 18 aqpandaghy «Ekstremizmge qarsy kýres turaly» zanda jeke túlghanyng nemese zandy túlghanyng diny óshpendilik nemese alauyzdyqty sonyng ishinde, zorlyq-zombylyqqa nashaqormen baylanysty alauyzdyqty qozdyrudy, sonday-aq azamattardyng qauipsizdigine, ómirine, densaulyghyna, imandylyghyna nemese qúqyqtary men bostandyqtaryna qater tóndiretin kez kelgen diny praktikany qoldanudy diny ekstremizmdi kózdeytin is-әreket úiymdastyru jәne jasau ekstremizm dep tanylady. Sonymen qatar, óz erkinen tys diny ortalyqtarda bolyp, bolghan toptyq zikir rәsimine qatyspaghan adamdardyng densaulyqtaryna ziyan keltiru faktileri diny ekstremizm dep tanylghan». Qalalyq prokuratura ókilining bayandamasyn múqiyat tyndaghan ziyaly qauym sopylardyng «diny ekstremizmnin» qanday týrin jasaghanyn týsine almady. Bar qyzmetin úly babalar múralaryn janghyrtu, diny ekstremistik iydeologiyalargha qarsy túru, azamattardyng boyynda otansýigishtikti kórkeytudi múrat tútyp, ziyaly qauymmen, memlekettik qúrylymdarmen ashyq әriptestikke arnaghan qoghamnyng bir sәt ózining «ekstremizm» qamytyn arqalap qaluy aqty qara qyludyng klassikalyq ýlgisi eken demeske shara joq. Degenmen, «dóngelek ýstel» barysynda ózara týsinistikke úmtyla órilgen әngime qúqyq qorghau organdarynyng ókilderine de oy salmady deuge negiz joq. Osy sózimizding aighaghyna mәjilisti týiindegen jiyngha tóraghalyq etushi, Almaty qalasy әkimining orynbasary Serik Seydumanov myrzanyng aq jarylghan sózi dәlel: (Sózbe sóz):
«Birinshiden, alys-jaqynnan jinalyp kelgenderinizge rizashylyghymdy bildireyin dep otyrmyn. Jinalghandarynyz, kózbe kóz kezdesip, pikir almastyrghanymyz óte jaqsy boldy. Gazetterden oqyp bilip jatyrmyz, alayda, osynday dóngelek ýstel basynda birinshi ret kezdesip otyrmyz, eki jaqqa da jaqsy boldy dep oilaymyn. Óz oi-pikirlerinizdi bizge jaqsy jetkizdinizder. Biz ony mәlimet retinde, tek qana mәlimet retinde emes, mazmúny jaghynan tyndadyq. Bizding oiymyz da sol edi; birinshiden, sizderding hattarynyzdy oqydyq, sosyn, sol kisilermen kezdeseyik, oilarynyzdy tyndayyq dedik. Ekinshiden, qanday da bir mәlimetti jetkizudi... Qazir kórip otyrmyz, óte bir anyq nәrse emes ekeni kórinip túr. Myna jaghy jaqsy, myna jaghy jaman deuge qimaydy ekensin. Myna kelgen kisiler ózderine jazyp aldy. Bәrimiz de qaraymyz, әr qyrynan qaraytyn bolamyz. Al endi sizder ózderiniz jýrgen joldarynyzdan bir kýnde toqtamaysyzdar. Seke, (Svetqaly Núrjan), óziniz aityp kettiniz ghoy, ne bolsa da ilim bәribir bola beredi degen sóz boldy ghoy. Al, jaghday qalay bolatynyn bolashaqta kórermiz. Sizder býgingi osy mәlimetterdi aldynyzdar, kórdinizder. Obektivtik jaghdayda qaraysyzdar, obektivtilik kerek qoy, bәribir. Basqa da birdeneler tabylsa, taghy da jetkizesizder. Osymen toqtalady degen oy joq. Bәribir ómir jalghasady. Myna júmystar jalghasatynyn ózderiniz de bilip otyrsyzdar, bir kýnde toqtala salmaytynyn bilesizder. Biraq sizderdi tyndap jýretinimizge seninizder. Biz biylik jaghynan әrqashanda tyndaymyz, tyndap jýremiz, birge bolamyz, al mynau qazir sotqa berilgesin bilesizder, materialdar qarau jalghasatyn shyghar. Biraq ta sizderding aitqandarynyzdy mәlimet retinde jәne mazmúndyq jaghynan qaraymyz. Taghy da rizashylyghymdy, rahmetimdi aitamyn. Habarlasyp túrynyzdar, telefondarymyz, kabiynetimiz ashyq әrqashanda. Búl bir kýnmen bitpeydi, bir jylmen de bitpeytin shyghar, sol ýshin birinshi ret jinalyp, osy qanday mәlimet qanday bolsa da әr jaghynan bolsa da kórip túrmyn ghoy endi, myna jaqtaghy mәlimetterdi kórdim, myna jaqty da tyndadym. Qayshy keletinderi kóp eken, óte kóp eken. Sonymen әri qaray obektivtik jaghyn qaraytyn shyghar degen oiymyz bar. Sizderge rahmet, kezdesip túrayyq», - dedi. Jiyn sonynda ziyalylardy bastap kelgen Didahmet Áshimhanúly sóz súrap, bylay dedi: «Býgingi әngimemiz óte jyly boldy dep esepteymin. Býgingi myna qúqyq qorghau organnyng azamattaryna óte riza bolyp otyrmyn. Óte bir jýzi jyly, imandy jigitter ekensinder. Djek London aitady: «jer jýzinde eshkimge baghynbaytyn ZANG degen qúdiret bar. Zannan eshkim әri kete almaydy» dep. Birimiz zangha bas iyemiz. Biraq zang da Aqiqatqa bas iyedi dep senemin».
Dәl qazirgi uaqytta Qazaqstandaghy eng ózekti taqyryptyng biri - din. 90-shy jyldardaghyday emes, memleket kez kelgen diny taqyrypqa asa saqtyqpen qaraytyn uaqytta ziyaly qauymnyng Ismatulla Ábdighappargha ghana emes, sol kisi nasihattaghan Ahmet Yasauiyding ilimine, últ ruhaniyatyna arasha týsip otyrghanyn ókimet oryndary nazargha alghan siyaqty.

P.S. Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen at terletip kelgen ziyaly qauym qalalyq әkimdiktegi dóngelek ýstelden keyin, erteninde shildening 8-de ótetin sotqa qatysugha niyet bilidirip edi, ashyq sot dep jariya qylynghan sot otyrysy jabyq ótti. Keyin proseske qatysushylardan belgenimiz, «Aqiqat» filimining basty keyipkerlerining biri, «jәbirlenushi» Altynay Gahtibiyeva sot aldynda «Ismatulla aqsaqaldan tәrbiyeden basqa eshtene alghan joqpyn. Olargha qoyar eshbir talabym joq» dep aghynan jarylghan. Mine, qyzyq! Sonda Gahtibaevany teledidargha bireuler mәjbýrlep sóiletken be? Búdan bólek aiyptalushylar men olardyng qorghaushylary aldyn ala tergeu kezinde isti qadaghalaghan Bas prokuratura ókili S.Beksúltanovtyng júqalap aitqanda, zang ayasynan shyghyp ketetin «erlikterin» eske alyp, ony sot mәjilisterinen shettetu talabyn qoyghan kórinedi. Sudiya búl talapty qanaghattandyryp, prokuratura ókilin sot zalynan shygharyp jiberipti. Shiyki «istin» shiykiligi osylay ashyla berer. Ótirikting qúiryghy bir-aq tútam, taba joly - tar degen osy bolsa kerek.
Jiynnan keyin bolghan әngimede prokuratura ókilderi «sot isi alqa biyler arqyly qaralady» degen bolatyn. «Al, alqa biylerge osy shyndyq aityldy ma? Álde olargha da aqparat tek bir jaqty jetkizildi me? Alqa biyler belgili bir adamdardyng ghana emes, qazaq halqynyng dýniyetanymyn qalyptastyrghan tәuelsiz Qazaqstandaghy Yasauy ilimining taghdyryn sheshuge kirisip otyrghanyn biledi me eken? Aralarynda tarihshy bar ma?» degen súraqtargha jauapty da kóp úzamay jariyalap qalarmyz...

Almas QUANBAY,
«Ýsh qiyan» gazeti