Ábilseyit Múqtar. Han men halyq
Múraghat derekterinde Abylay súltan 1737 jyldardan bastap kezdese bastaydy. Búl kezende orys patshasynyng Aziya baghytyndaghy ashyq sayasaty qazaqtargha ghana emes, sonymen birge belgili bir dәrejede qazaqtargha ýnemi qauip tóndirgen bashqúrttardyng ózderine de sekem aldyryp, Reseyge qarsy kezekti últ-azattyq kýresi jandanyp jatqan bolatyn. Otarlyq qamytty mәngilik kiymeu ýshin, «orystardyng bashqúrttardy talqandap, ýlkenderin óltirip, jastaryn soldatqa alyp, balalaryn shoqyndyrudy bastaghandyghyn» algha tartqan 40 bashqúrt elshisi 1737 jyly 30 sәuirde Ábilmәmbet súltangha kelgen. Kóp úzamay bashqúrt elshileri Ábilqayyr men Sәmeke handargha, mausym aiynda Abylay súltangha da jetedi. 1737 jyly tamyzda Noghay jolynyng bashqúrttary Ábilmәmbetke jolyghyp, Abylay súltandy ózderine han retinde taghayyndauyn súrady (RMKAM. 248 q., 17 t., 1164 kitap, 769p.). Sóitip, osy jyly Abylaydyng ataghy qazaqtan asyp bashqúrtqa jetken. Abylay bashqúrttargha barmaghanymen, olardy qazaq rularyna qabyldaugha sheshim qabyldady. Sodan bashqúrttardyng birneshe jýzdegen týtinderi qonyrat, kerey rulary arasyna kóshken. Ábilmәmbetting ózi úlysy 45 bashqúrt týtinin qabyldaghan. Keyin Abylay bashqúrt elshilerin ertip, «kelisimge kelip, ortaq sheshim qabyldau ýshin» Ábilqayyr ordasyna attanghan. Biraq Ábilqayyr búl mezgilde, yaghny 1737 jyly 12 tamyzda Orynborgha ketken bolatyn (RMKAM 248 q., 17 t., 1164 kitap, 759 p.).
Múraghat derekterinde Abylay súltan 1737 jyldardan bastap kezdese bastaydy. Búl kezende orys patshasynyng Aziya baghytyndaghy ashyq sayasaty qazaqtargha ghana emes, sonymen birge belgili bir dәrejede qazaqtargha ýnemi qauip tóndirgen bashqúrttardyng ózderine de sekem aldyryp, Reseyge qarsy kezekti últ-azattyq kýresi jandanyp jatqan bolatyn. Otarlyq qamytty mәngilik kiymeu ýshin, «orystardyng bashqúrttardy talqandap, ýlkenderin óltirip, jastaryn soldatqa alyp, balalaryn shoqyndyrudy bastaghandyghyn» algha tartqan 40 bashqúrt elshisi 1737 jyly 30 sәuirde Ábilmәmbet súltangha kelgen. Kóp úzamay bashqúrt elshileri Ábilqayyr men Sәmeke handargha, mausym aiynda Abylay súltangha da jetedi. 1737 jyly tamyzda Noghay jolynyng bashqúrttary Ábilmәmbetke jolyghyp, Abylay súltandy ózderine han retinde taghayyndauyn súrady (RMKAM. 248 q., 17 t., 1164 kitap, 769p.). Sóitip, osy jyly Abylaydyng ataghy qazaqtan asyp bashqúrtqa jetken. Abylay bashqúrttargha barmaghanymen, olardy qazaq rularyna qabyldaugha sheshim qabyldady. Sodan bashqúrttardyng birneshe jýzdegen týtinderi qonyrat, kerey rulary arasyna kóshken. Ábilmәmbetting ózi úlysy 45 bashqúrt týtinin qabyldaghan. Keyin Abylay bashqúrt elshilerin ertip, «kelisimge kelip, ortaq sheshim qabyldau ýshin» Ábilqayyr ordasyna attanghan. Biraq Ábilqayyr búl mezgilde, yaghny 1737 jyly 12 tamyzda Orynborgha ketken bolatyn (RMKAM 248 q., 17 t., 1164 kitap, 759 p.). Patsha ókimeti Ábilqayyr handy bashqúrttargha qarsy aidap salugha tyrysqanymen, tuysqan halyqtar til tabysa bildi. Bashqúrttar Ábilqayyrdy han retinde moyyndap, bashqúrt qyzyna ýilendirdi. 1738 jyly kóktemde orys amanatyndaghy Eraly súltandy bosatugha baghyttalghan birlesken sharalar qolgha alyndy. Sodan bashqúrtqa Kýshik han, Búlqayyr, Abylay súltandar, ózge de qazaq batyrlary bastaghan 30 myng qol kelip jetken (OrOMM. 2 q., 1 t., 4 is, 9 p.) 1738 jyldyng nauryzynan bastap Ábilqayyr qazaq, bashqúrt halyqtary atynan sóilep, shekaradaghy orys qorghandarynan olardyng sauda-sattyghyna kedergi jasamaudy talap etip, «bashqúrttar ózara kelisimge keldi» degen hattarmen orys ókimetine shygha bastaydy.
1740 jyly 19 tamyz - 1 qyrkýiek aralyghynda Orynborda qazaq-orys kelissózi ótedi. Oghan Ábilqayyr úldary Núraly, Eraly súltandar, Jәnibek batyr, 24 tamyzda Ábilmәmbet han jәne Abylay súltan qatysqan. Ábilmәmbet han general-leytenant V. Urusovqa Abylay qaramaghynda «ýsh ruly el bar. Birinshisi 6 myn, ekinshisi 10 myn, ýshinshisi 4 myng shanyraq» dep kórsetken (KRO I. - S.134-167). Kelissóz barysyn taldaghan R.B.Sýleymenov pen V.A.Moiyseev: «...qaralyp otyrghan kezende Resey qoldaushy, odaqtas retinde eseptelgen. Osy baghyt sayasy jaghdaydy qatang esepke alghan, sheksiz biylikke úmtylghan, tәkappar Abylay ýshin óte tiyimdi boldy. Búl Abylaydyng Orynbor әkimshiligimen alghashqy jәne songhy kezdesui bolatyn. Osydan keyin ol Orynborgha da, tipti basqa orys bekinisterine de kelmedi», dep jazady. (Iz istoriy Kazahstana HVIII veke (o vneshney y vnutrenney politiyke Ablaya).- Alma-Ata, 1988).
1741 jyly aqpan aiynyng sonynda jongharlar «barlyq qazaq ordalaryn týbirimen jon ýshin» Orta jýzge basyp kirdi. Onyng sebebin Sibir gubernatory P.I. Buturlin syrtqy ister alqasyna «qazaqtar Qaldan Serenning tuysyn ústap alyp óltirdi, odan kek alu ýshin әsker attandy» dep týsindirdi (Russko-djungarskie otnosheniya (kones HVII-60-e gg. HVIII vv.). Dokumenty y izvlecheniya. - Barnaul: Azbuka, 2006). 1741 jyly kóktemde bolghan shayqastardyng birinde Abylay ataqty jonghar noyany Sharyshty óltirgen edi. Sol Sharysh qazaq anyzdarynda Qaldan Serenning balasy delingenimen, múraghat derekteri onyng ataqty jonghar noyany ekendigin aighaqtaydy. Sharyshtyng óltirilgendigin 1742 jyly Ábilqayyr hangha kelgen oirat elshileri Qoshke men Búryn da atap ótedi. Kóp úzamay osynday shayqasta Septen noyan Abylaydy, janyndaghy jauyngerlerimen qolgha týsiredi. Ol turasynda Septen podpolkovnik Zaringe «Esil ózeni boyyndaghy Shilik jәne Shiderti mekeninde bizge kezdesken Abylay súltandy 200 adamymen talqandap, qolgha týsirdim» dep habarlaghan. Búl habardy 1745 jylghy 12 sәuirdegi Sibir guberniyasynyng kensesining haty da dәleldeydi (Suleymenov R.B., Moiyseev V.A. Iz istoriy Kazahstana v HVIII veke. -S.34; Russko-djungarskie otnosheniya (kones HVII-60-e gg. HVIII vv.). - S.106).
Abylay súltan shamamen 1741 jyldyng mamyrynan 1743 jyldyng shilde aiy aralyghynda Jonghariyada tútqynda bolghan. Eraly súltannyng qaramaghyndaghy Kerey ruynda bolghan I. Lapin men M. Aksakovtar 1743 jyldyng shilde aiynyng ekinshi jartysynda Ábilmәmbet hangha Abylay súltannan bes elshi kelip, «onyng tútqynnan bosap, elge baghyt alghandyghyn jәne janynda 30 jonghar elshileri bar ekendigin» habarlaghan (RISSM. 122 q., 1743 j., 3 is, 122 p.). Ony tútqynnan bosatuda býkil qazaq birlesip, kýsh saldy. Mine, osy arada Ábilqayyr hannyng Reseyden kómek súraghany, úly Ayshuaqty Jonghariyagha amanatqa beru turaly oilary belgili bolady. Sol ýshin Ábilqayyr, Ábilmәmbet, Kýshik, Baraq, Jәnibek, Eset jәne ózge de el iygileri Edil qalmaqtarymen de kelisimge keledi. Aqshora batyr bastaghan elshiler Qaldan Serenge jiberiledi. 1742 jyly sәuir aiynda Aqshora batyr qontayshynyng Abylaydy bosatu ýshin qazaqtyng beldi azamattary balalaryn amanatqa jiberuge әzir ekendigin jetkizedi. Sodan 1742 jyly kóktemde barlyq qazaq ordalarynyng belgili adamdarynyng qatysuymen ýlken kenes ótedi. Qorytyndysynda Ábilqayyrdyng Reseyden kómek súrauy qajettigi, Orta jýzden amanat jiberiletindigi sheshiledi. Aragha uaqyt sala Ábilmәmbet hannyng úly Ábilpeyiz ben Malaysary jәne t.b. Jonghariyagha jiberildi. Ábilmәmbet han amanatty oryndau arqyly eki mәseleni sheshken, birinshiden - Abylaydy bosatqan, ekinshiden - Týrkistan ónirin qaytaryp alghan.
Sonymen qazaqtardyng Abylaydy bosatu mәselesindegi bereke-birligi óz jetistigin beredi. Elge aman oralghan Abylay halqymyzdyng iygiligi ýshin kýreske belsene kirisedi. 1743 jyly jeltoqsanda Orynborgha joldaghan hatynda ol Reseymen «tatu kórshi boludy» qalaytyndyghyn, «ózine jәne aghalary Ábilqayyr men Ábilmәmbet hangha Orynborda erkin sauda jasaugha rúqsat» beriluin súraydy (KRO I. - S.307-312). Keyin Abylay súltan ózining jәne Baraq súltan úldaryn qontayshygha jiberedi. Atalghan sharalardyng barlyghy onyng sheber sayasatker bolyp qalyptasqandyghyn aiqyn dәleldeydi. Qalden Serenning senimine ie bolghany sonshalyq, qazaqtar Jonghariyagha deyingi jerlerdi erkin jaylay bastaydy. Múny kóre túra I.I. Nepluev 1745 jyly 16 sәuirde Abylaygha: «Sizding kóship jýrgen halqynyz bizding jaqqa eshbir alandamasyn. Abyroyynyz arta bersin, mening sizge degen shyn niyetimdi qabyl alynyz» degen joldardan túratyn hatyn joldaydy. 1745 jyly qyrkýiek aiynda Qalden Seren qaytys bolyp, amanattaghy Baraq súltannyng úly Shyghay elge oralghanymen, qazaq-jonghar qarym-qatynasy 1750 jyldargha deyin beybit týrde damidy. Búl aralyqta Abylay Jonghariyadaghy ishki tartysqa ashyq aralaspay, qontayshy ornyna talasqan baqtalastardyng kómek súraytyn adamyna ainalady.
1748 jyly tamyz aiynda Ábilqayyrdyng óltirilui Abylaygha qatty әser etedi. El ishindegi birlikti búzghan Baraq súltangha Jәnibek tarhan: «Ábilqayyr han siyaqty basty handy óltirip, qashqanyng jaramaydy» dese, Orta jýz biyleri Ótebay, Shoraq, Qabanbay batyr «Ábilqayyr han barsha qazaqtyng mýddesi ýshin úlyn amanatqa berdi; qazaqqa sauda jasaugha mýmkindik tughyzdy; jayly qonys, baytaq jayylym tauyp berdi. Ábilqayyrdyng arqasynda qazaq halqy әli kýnge sonyng iygiligin kórip otyr» dep sәlem joldasa, Qazybek bi: «Qazaqqa jer alyp bergen handy óltirdin» dep Baraqty Úly jýzge, jongharlargha jibermey joldan ústap qalghan. Olardy Tóle by de qoldaydy (Abylay han. Ómiri men qyzmetine qatysty qújattar men materialdardyng jinaghy. (Qúrastyrghan Z.Tayshybay). - Petropavl. 2005.) Kóp keshikpey Abylay Bopay hanymgha kelip kónil aitqan. Keyin ol Kerey ruyn basqarghan Eraly súltandy da Baraq әreketterinen qorghap qalghan.
Abylay súltan 1749 jyly qantar-aqpanda Bopaygha Baraqtyng túraqtaghan jerin kórsetse, 9 mamyrda I.I. Nepluevke jibergen elshisi arqyly Baraqtyng «jauyzdyghyn» synap, Núraly han, Eraly súltanmen birge keneske qatysqandyghyn jazady (RISSM. 122/1 q., 1749, 4 is, 56 p.)
Syr boyyna kóshken Baraq Túrsynúly (Kókjal Baraq) qaramaghyndaghy nayman, arghyn rularymen birge ontýstiktegi Iqan, Tashkent, Otyrar, Sozaq, t.b. qalalardy bosatqanymen, 1749 jyly kýzde qyrghyzdargha shabuyldap, jenilis tapty. Baraq Abylaydyng «bir jaghym - Qoqan, bir jaghym - Qytay, bir jaghym - orys, qazaq-qyrghyz bir úryq edik» dep eskertkenin de esepke almady. Baraqtyng is-әreketterining arty onyng eki úlymen birge 1750 jyly Qarnaq qalasynda úiymdastyrylghan qorlyq ólimine әkeledi.
1781 jyly 29 mausymda Sibir korpusynyng general-mayory N.G.Ogarevke joldaghan hatynda Baraq úly Dayyr súltan: «Ákem (Baraq) ólgennen keyin Úly jýzdegi handyq biylik Abylaygha baghyndy» dep habarlady (OrOMM. 3q., 1t., 176 is, 424 p.). Sóitip, Abylay biyligi birtindep Orta, Úly jýzderde moyyndala bastady.
HVIII ghasyrdyng 50-shi jyldary Abylay Jonghariyadaghy ishki tartysty qazaq mýddesine paydalanyp, qashyp kelgen jonghar noyandary Ámirsana men Davasi, Banchjurany qabyldap, Lama-Dorjiyge bermedi. Oirattar shabuylynyng aldyn alu ýshin Abylay Lama-Dorjiyge elshi jiberip, qashqyndardy qaytaru mәselesi qazaq kenesinde sheshiledi dep habarlaydy. Keneske ýsh jýzding iygileri týgel shaqyrylady. Ábilmәmbet han Týrkistannan kelip, noyandardy bergen dúrys degen qorytyndygha kelgen. Biraq Abylay, Eraly súltandar, Dәuit tarhan (Jәnibek tarhannyng úly) Bógenbay batyr, t.b. Ábilmәmbet úsynysyn qoldamady. Keneste Abylay Davasiyding mýmkindigin joghary baghalady. Onyng sebebin Japaq batyr Abylaydyng jonghar tútqynynda bolghan kezinde Davasiymen qalyptasqan dostyghymen týsindiredi. Kenesten song Abylay Lama-Dorjiyge elshi jiberip, «noyandar ózderi keldi, bizding dәstýr boyynsha «qonaqtardy» bere almaymyz» degen kópshilikting sheshimin jetkizedi. Múnday sheshimdi kýtpegen Lama-Dorjy 1752 jyly qyrkýiekte 20 myndyq әskerin qazaqtargha attandyrady. Abylay bastaghan qazaq әskeri qazan aiynda Bayanauylda jinalyp, jongharlardy talqandap, keri shegindirgen. Múny paydalanghan Davasy men Ámirsana 600 әskermen tyldan soqqy berip, jonghar biyligin tartyp alady. Jonghar hany Davasy birden Ábilmәmbet pen Abylaygha elshi jiberip, dostyq kelisimge keledi. Kóp úzamay Jonghariyada Davasy men Ámirsananyng ózara taq talasy bastaldy. Onyng sony Jonghar memleketining qúlap, Qytay imperiyasynyng qaramaghyna enip, tarih sahnasynan joyyluyna әkeledi (Suleymenov R.B., Moiyseev V.A. Iz istoriy Kazahstana v HVIII veke. -S.47-52)
Sonymen Jonghariya ishindegi tartysqa aralasqan Abylay әskeri qytaylarmen betpe-bet kezdesedi. 200 myndyq Qytay әskeri 1755 jyly mausym aiynda jonghar handyghyn joyghannan keyin, Abylay hangha resmy elshi jiberedi. Elshini qabyldaghan Abylay qazaq atynan Bólebay bastaghan azamattardy kelgen elshimen birge Qytaygha attandyrdy. Búl oqigha sol zamandaghy qazaq-qytay baylanysyndaghy betbúrys edi. «Babalarymyz Esim han, Jәngir han zamanynan bermen qaray Qytay imperiyasynyng lebizi men úlaghaty bizge jetpey kelip edi» degen joldardan bastalatyn Abylay haty 1757 jyly tamyz aiynda Qytay patshasyna jetti (Qazaq handyghy men Ching imperiyasy arasyndaghy qarym-qatynasqa baylanysty qújattar. - Almaty, 1998.)
1757 jyly 5 qarashada Qytay resmy týrde Reseyge qazaqtardy óz qamqorlyghyna alghanyn habarlady. Qytay patshasy: «Orystar qazaqtardy bizding әskerlerimizden qyrylyp, jerlerin tastap alysqa kóshkenin kórip túryp, olardy qanday sebeptermen «bodanymyz» deytinin týsinbeymiz» dep tandanys bildirgen (Russko-djungarskie otnosheniya (kones HVII-60-e gg. HVIII vv.).-S.224). Kóp úzamay Abylaydyng qayratkerligin moyyndaghan Qytay ony han retinde tanidy. Senimge ie bolghan Abylay qazaq-qytay arasyndaghy sauda-sattyqty damytyp, Ýrimjini 1758 jyly ortalyq bazar retinde tanidy. Ýrimji bazarynyng kýzdegi ashylu rәsimine Qabanbay batyr qatysady.
Qytaydyng «júmsaq» sayasatynyng týpki mәnin Abylay ashyq týsingen. Óitkeni, shekaralas halyqtardyng qazaqtarmen teke-tiresinde Qytaydyng generaldary Abylaydy sóz jýzinde qoldap, әskery joryqtargha kedergi keltirumen bolghan. Mine, osy kezende Qytaydyng Ortalyq Aziyadaghy músylmandardy jaulap alu josparyna qarsy Aughan shahy Ahmad kóteriledi. Ahmad shah Ábilmәmbetke, Núraly men Abylaygha habar salyp, Qytaygha 1763 jyldyng basynda elshilerin jiberip, Sini patshasynyng Jonghariya jәne Shyghys Týrkistan baghyttaryndaghy sayasatyn anyqtaydy. 1763 jyly kóktemde Abylaygha Ahmadtan elshi kelip, soghys bastalghan jaghdayda ózara kómek beruge shaqyrady. Keyin Ahmadtyng Ýndistan jerindegi soghysqa aralasuy, Abylaydyng Qytaymen ortadaghy baylanysty ýzbeui Sini imperiyasymen qatynasty shiyelenistirmedi. Onyng ýstine músylmandardyng birigu әreketi de Qytaydyng jyljuyn belgili dәrejede toqtatty deuimizge bolady.
Sonymen Abylaydyng Qytay patshasymen tikeley baylanysy, qazaqtardyng erkin sauda-sattyghy, odan әri Qashqargha sauda keruenderin jiberui, qyrghyzdarmen kelisimi, Tashkentti baghyndyruy, atalghan memlekettik manyzy bar mәselelerdi sheshude ony Ábilmәmbet, Núraly handardyn, Qazybek biydin, ózge de biy-batyrlardyn, súltandardyng qoldauy búl túlghanyng qadir-qasiyetin, alysty boljaytyn sarabdal sayasatkerligin dәleldedi. Múny orys patshasy da týsindi.
Resey Abylaygha 1740 jyly «Bodandyqty» qabyldadyn, «Orta jýz Sәmeke han zamanynan beri bizge baghynady» dep sendiruge tyrysqanymen, ózining týpki maqsatyn jýzege asyra almady. IY.Nepluev «Abylaygha «neghylsa da Qytaydan aulaq bol» dep týpki oiymyzdy ashyp bildirmey-aq qoyayyq. Qazaqtardy seskendirip almayyn dep otyrmyn» dep moyyndaugha mәjbýr boldy.
1758 jyly mamyr aiynda Abylay Orynbor qalasyna arnayy shaqyrylghanymen, 8 qyrkýiekte orys әkimshiligine, A. Tevkelevke hat joldap, ózining Ábilmәmbet hangha shaqyrylghandyghyn, Batyr súltannyng úly Bórini (Abylaygha bolashaq kýieu bala bolatyn) araldyqtardyng óltirgendigin, oghan baru qajettiligin, Qytaydan ózine elshi kele jatqandyghyn, ony kýtude ekendigin algha tartyp, barmaytyndyghyn mәlimdep, óz ornyna nemere inisi Jolbarys súltandy jiberdi. Jolbarys Orynbordan әri Peterburgke attandy. Kezdesu barysynda qazaq-orys qatynasyndaghy orys әskeriylerining ozbyrlyghy, jer-jayylym mәseleleri qaraldy.
1759 jyly 22 qantarda A.Tevkelev pen P.Rychkov syrtqy ister alqasyna qazaq dalasyndaghy qazirgi jaghday turaly mәlimetterdi joldady. Aldymen, «qazaqtar dalalyq halyqtar ishinen baghzy zamannan jauynger halyq. Býginde jongharlar talqandalghannan keyin bizge (Reseyge) jaqyn olardan asqan halqy kóp, myqty kórshi joq, olar eshqashan, eshkimge salyq tólegen emes» dep eskerte otyryp, Ábilmәmbet hannyng Týrkistanda túruyna baylanysty, Abylaydyng Orta jýzde bas biyleushi sanalatyndyghyn habarlady. Habarlamamen tanysqan patsha sayasatkerleri Orynbor gubernatory A. Davydovqa Abylay turaly tolyq mәlimet jinaudy jýkteydi. Gubernator arnayy núsqau dayyndap, 1759 jyly qarasha aiynda poruchik Urakov pen audarmashy Gulyaevti Orta jýzge jiberdi. Sodan orys tynshylary 1760 jyly 7 sәuirde Orynborgha oralyp, esepterin tapsyrady. Esepten Abylaydyng Resey tarapynan úsynylghan handyq lauazymnan bas tartyp, Ábilmәmbet hanmen aqyldasatyny belgili boldy (KRO -I, -S.567-568, 571-582,607). Reseyding Ábilmәmbet pen Abylay arasyna arazdyq otyn jagha almaghandyghyn tynshylar da moyyndady.
Resey keyingi jyldary da Sibir shekarasynda Abylay ýshin erekshe qúrmet tanytyp, onyng talap-tilekterin oryndaghanymen, orys qorghandaryna kezdesuge keltire almady. Kerisinshe, orys elshileri jii kelip, Abylaygha degen reseylik qúrmetti kórsetip túrady. Patsha ókimetining hattary da osy elshiler arqyly jetti. 1767 jyly jazda Abylaygha baryp qaytqan bashqúrt starshyndary Ábilmәmbet han men Abylaydyng Orynborgha keludi auyzgha almaghandyghyn, tipti oiynda joqtyghyn habarlaydy.
Abylay ýlken sayasatta últ mýddesin bәrinen joghary qoydy. Mәselen, birde qytay elshilerimen kezdesu ýstinde Abylaydyng ýiinen onyng bәibishesi «nauqastan hali nasharlap qaldy» degen habar eki qaytara jetkenimen: «Otbasymnyng jaghdayy sonshalyqty manyzdy emes qoy. Onyng syrtynda, men ýiimde bolghanda da óleyin dep jatqan adamdy tirilte almaspyn. Oghan qaraghanda Boghda Ejen hanmen aradaghy is manyzdylau», degeni (Qazaqstan tarihy turaly Qytay derektemeleri. III tom. Almaty, 2006.), Orta jýzde bolghan tau-ken injeneri IY.P. Shanginning (1783-1830) 1816 jyly «Abylay dala zandylyqtaryn qatang saqtady. Kez kelgen qylmysy ýshin jauapkerler qatang jazalanatyn. Qazaqtar arasynda barymta degen bolmady. Halqynyng eng kedeyinde 500, auqattysynda 5000-nan 15000-gha deyin mal bolatyn» dep jazghany (Erofeeva IY.V. Rodoslovnye kazahskih hanov y koja XVIII-HIH vv (istoriya, istoriografiya, istochnikiy). - Almaty, 2003.) Reseyding ishki birlikti búzyp, arandatudy josparlap, 1758 jyly Ábilmәmbet ornyna han saylau úsynysyn qabyldamauy, qyrghyz ben tashkenttikterdi bauyryna basuy, Ahmad shahpen kelisimge kelui, Kishi jýz basshylary Núraly, Batyr handarmen, Eraly, Ayshuaq súltandarmen, qaraqalpaq, týrkimen baghytyndaghy birlesken qimyldary onyng qazaqtyng bas hany dengeyine kóterilgendigin dәleldedi. Degenmen, Abylay ata zang boyynsha Ábilqayyr han ólgennen keyin bas han retinde moyyndalghan nemere aghasy Ábilmәmbet hannyng aldyna týspedi. Kerisinshe, ony qoldap, ózara senimmen, onyng úly Ábilpeyiz súltanmen qoyan-qoltyq aralasty. Al Ábilpeyiz Kishi jýz hany Núralynyng kýieu balasy bolatyn.
Ábilmәmbet han esimi orys derekterinde songhy ret 1768 jyldyng jeltoqsanynda atalady. Ol boyynsha Orta jýzden barlaudan oralghan K. Yusupov pen U. Aslaev 1768 jyly 27 qarashada Orynborgha kelip, Ábilmәmbet hannyng amandyghyn jetkizedi (OROMM. 3q., 1t., 98 is., 281-283p.). Sodan keyin múraghat qorynan kezdespeydi. Soghan qaraghanda, Ábilmәmbet 1769 jyldyng basynda qaytys bolghan. Ony 1769 jyly Sini patshalyghynan Ábilmәmbet asyna 200 túyaq jylqy aqtyq salyp, arnauly adamdardyng jiberiluimen anyqtay týsemiz (Múqanbetqanúly N. Tarihy zertteuler. -Almaty, 1994.).
Ábilpeyiz 1772 jyly qyrkýiekte Qytaygha joldaghan hatynda «Ábilmәmbet hannyng bar kezinde, Tashkent jaqtan bizge kerektilerding barlyghy kelushi edi, eki-ýsh jyl boldy, qyrghyz jabyldy da, әri-beri jýru bolmay qaldy» dep atap ótedi (Qazaqstan tarihy turaly Qytay derektemeleri. III tom.).
Ábilmәmbet qartayyp, auruy dendegen songhy jyldary qazaq handyghynyng bolashaq bas hany mәselesi kýn tәrtibine shyqqan siyaqty. 1767 jyly 14 jeltoqsanda Abylay Omby әkimshiligine jazghan hatynda «Mening ata-babalarym Baraq han, Jәnibek han, Jәdik han, Shyghay han, Esim han, Jәngir han, Tәuke han, Bolat han, Qayyp han, Ábilqayyr han, Ábilmәmbet han, olardan song endi men Abylay hanmyn» dep alghash ret qazaq handyghynyng bas handaryn tizbelep berdi (RISSM. 122 q., 122/2 t., 1766-1769, 18 is, 189 p.; Ismurzin J.A. Batyrúly Qayyp han jәne onyng әuletining tarihy (1745-1860 jj). Búl derek Abylaydyng óz atynan jazylghandyqtan, oghan tolyqtay senuimizge bolady. Oghan qosymsha anyqtama retinde IY.V.Erofeevanyng Abylay han mórining Týrkistanda (1771 jyly) han saylanghangha deyin 3 jyl búryn soghylghandyghyna tandanys bildirgenin de aita ketuimizge bolady (Erofeeva IY.V.Simvol Kazahskoy gosudarstvennosty (Pozdnee srednevekovie y novoe vremya). - Almaty, 2001.).
Degenmen búl arada Sh. Qúdayberdiúlynyng «Abylay barlyq qazaqtyng hany bolyp 1735 jyly saylandy» (Qúdayberdiúly Sh. Rodoslovnaya turkov, kirgizov, kazahov y hanskih dinastiy. - Alma-Ata, 1990.), M.Q.Qozybaevtyng «Kelesi 1734 jyly Ábilmansúr Abylay degen atpen han bolyp saylandy» (Qozybaev M. Jaudy shaptym tu baylap. -Almaty, 1994.) degen jәne olardy qaytalaytyn pikirlerding de bar ekendigin atap ótu abzal. Búl pikirdi qoldaushylar Abylaylap jaugha shapqan batyrdyng Sharyshty óltirgen shayqasyn 1734-1735 jyldargha jyljytady. Al shayqastyng 1741 jyly kóktemde ótkendigi múraghat dereginen belgili. Endigi ekinshi pikir, 1744 jyldan Ábilmәmbet hannyng Týrkistangha kóship, Orta jýzge Abylaydy qaldyrdy dep jazghan zertteushiler pikirlerinen tuyndap otyr. Ol P.I. Rychkov, A.Y Levshinning enbekterinen bastau alady. Olar Ábilmәmbetting Týrkistangha kóshu sebebin Ábilqayyr hannyng sayasatynan izdeydi. Rasynda oghan esh negiz joq. Ábilmәmbet qazaq-jonghar kelissózinen keyin, úly Ábilpeyizdi Jonghariyagha amanatqa berip, Týrkistandy biyleuge qol jetkizgendigi tarihtan belgili.
Qoryta kelgende, 1743-1744 jyly aq kiyizge kóterip, Orta jýz hany retinde saylanghan Abylay 1769 jyly Ábilmәmbetting qaytys boluyna baylanysty qazaq ordasynyng bas handyghyna layyqty ýmitker bolatyn.
Abylay han 1771 jyly qantar aiynda bastalghan Edil qalmaqtarynyng Jonghariyagha kóshui kezeninde ýsh jýzding qaruly qoldarymen birlese qimyldady. Ol Eraly súltan jasaqtarymen birge qalmaqtardy týpkilikti talqandady. Sóitip, ýsh jýz iygileri qatysqan joryqtar túsynda qazaqtar 1771 jyly Týrkistan qalasyna jinalyp, birauyzdan Abylaydy taghy da aq kiyizge kóterip, Qoja Ahmet kesenesi janynda bas handyqqa zandy týrde bekitken. Ol turasynda Abylay 1778 jyly 28 aqpanda orys patshasyna jazghan hatynda: «1771 jyly Týrkistan qalasynda ... meni qazaqtyng ýsh Alashynyng hany etip, aq kiyizge kóterdi» dep ashyq jazghanynan habardar Sh.Uәlihanov «1771 jyly Abylay sert beru ýshin orys shekarasyna barghysy kelmedi. Meni han etip, halyq saylap, Kókting úly ózining gramotasymen әldeqashan bekitken» dep tolyqtyra týsedi. Sóitip, 1767 jyly kóterilgen bas handyq mәselesi 1771 jyly týpkilikti sheshildi.
Ábilseyit MÚQTAR, tarih ghylymdarynyng doktory, professor.
"Egemen Qazaqstan" gazeti