Júmekenning poeziyasyna tolghau

I.

Endi qazaqtyng eng ghajayyp oily aqyny Júmeken Nәjimedenovtyng óleng sózine taldau jasap kóreyik. Kónilding dayyndyghynsyz oqyp, astaryna ýniluge kelmeytin tereng syrly, iyirim, qatpary kóp óleng Júmekende. Sondyghynan bolar, Júmekenning ólensózi turaly oy aitqan zertteushi tym siyrek. Anau bir jyldary baspasóz betinen Júmekenning shygharmalaryna zertteu jasap jýrgen bir aspirant qyzdyng maqalasyn oqyghanymyz bar. Biraq ol maqaladan dey qoyarlyqtay oy este qalmapty, demek bizding sol kezdegi kónil kýi, shama-sharqymyzdyng maqalanyng denine boylay almaghany nemese maqalanyng Júmekenning poeziyasyna jetpegendigi. Esesine juyqta ( 01.2004.j.) «El arna» telearnasynan Júmekenning jary, ayauly jengemizding aqyn shygharmashylyghy turaly syr tolghap, synshylardyng Júmekenning poeziyasy turaly til qatpaytynyna irenjinkirep, «Býginde jerden jeti qoyan tauyp alghanday, «sonday oy aittyq, múnday oy aittyq» dep jýrgenderding aitpaghyn tyndap alyp, - Qúday-au! Osy oidy Júmeken bayaghyda aityp ketip edi ghoy, dep oilaymyn!..», dep aityp otyrghanyn estidik. Júmekennen saqtalghan qoljazba 10 tomdyq kitapqa jetetinin bildik...

Júmekenning poeziyasyna tolghau

I.

Endi qazaqtyng eng ghajayyp oily aqyny Júmeken Nәjimedenovtyng óleng sózine taldau jasap kóreyik. Kónilding dayyndyghynsyz oqyp, astaryna ýniluge kelmeytin tereng syrly, iyirim, qatpary kóp óleng Júmekende. Sondyghynan bolar, Júmekenning ólensózi turaly oy aitqan zertteushi tym siyrek. Anau bir jyldary baspasóz betinen Júmekenning shygharmalaryna zertteu jasap jýrgen bir aspirant qyzdyng maqalasyn oqyghanymyz bar. Biraq ol maqaladan dey qoyarlyqtay oy este qalmapty, demek bizding sol kezdegi kónil kýi, shama-sharqymyzdyng maqalanyng denine boylay almaghany nemese maqalanyng Júmekenning poeziyasyna jetpegendigi. Esesine juyqta ( 01.2004.j.) «El arna» telearnasynan Júmekenning jary, ayauly jengemizding aqyn shygharmashylyghy turaly syr tolghap, synshylardyng Júmekenning poeziyasy turaly til qatpaytynyna irenjinkirep, «Býginde jerden jeti qoyan tauyp alghanday, «sonday oy aittyq, múnday oy aittyq» dep jýrgenderding aitpaghyn tyndap alyp, - Qúday-au! Osy oidy Júmeken bayaghyda aityp ketip edi ghoy, dep oilaymyn!..», dep aityp otyrghanyn estidik. Júmekennen saqtalghan qoljazba 10 tomdyq kitapqa jetetinin bildik...

Ózin aqyn, jazushy tútatyn kez-kelgen adamnyng ústalyq dýkeninde[1] kie tútatyn adamynyng sýgireti qasterlenedi. Mysaly, jazushy Múqtar Maghauinnyng dýkeninde Kýltegin men Shynghys qaghannyng sýgireti qasterlenetini sekildi[2], bizding dýkenimizde de Úly Abaydyng kelbeti beynelengen kilemshe[3], Shynghys qaghan men Júmekenning sýgireti qasterlenedi. Songhy ekeui de Baykal jaghalap, Altay asqan kóshimizben birge Mongholiya astanasy Úlanbatyrdan jetken. Taldyqorghan men Almatyny sharlap 13 jylgha sozylghan «úly» kóshimizde bizben birge birde studentter jataqhanasynda, birde tozyghy jetken barakta, endi birde Alataudyng qar basqan sayajayyndaghy jazdyq ýide, bizden bir eli qalmay birge kóship, birge qinalyp, birge quanyp jýrdi. Búlardyng ishindegi eng «jasy» - Abaydyng kilemshesi, ol 1995 jyldyng tamyz aiynda aqynnyng tuylghanyna 150 jyl tolghan merey toyynda qolymyzgha tiygen. Odan keyingisi-Shynghys qaghan, ol 1990-jyly «Mongholdyng qúpiya shejiresi» kitaby jazyluynyng 750 jyldyq merey toyynda qaghannyng tughan jeri Delýgýn Boldúqtyng tóskeyinde qolymyzgha týsti. Eng «kәrisi» - Júmeken Nәjimedenov, ol 1989- jyly 5- aiynyng 20, bizding 30 jasqa tolghan kýni Bilge Túnúqúqtyng eskertkishi keshenining basynda qazaqtyng ziyaly azamattary Aqedil Toyshan, Baqythan Quanghan, Babaqúmar Qinayat, Meyram Dәlelhan, Ábdikәrim Mәjirethandardyng atynan, bizdermen birge babalarymyzdyng aruaghyna qúran oqyp beruge barghan jasy 70-ti alqymdaghan molda Qaseyin Erejepúlynyng qolymen úsynyldy. Sýgirette Júmekenning bas kelbeti qúrt-qúmyrsqa, japyraq-búta, shaghyl-qúm, saghym-múnar...t.t tabighattyng nebir kórinisterine kómilip, aspan men jerding arasynda samay shashy jelge jelbirep, aq shaghyldy auyldyng keshki týtinine kómkerilip túrghan beynede, birynghay shymqay qonyr týspen salynghan. Ong jaq ýstingi búryshyna aqynnyn,

« ...Ótelmegen,

bir paryzym bar anyq.

Taban tesip,

Siraghymdy jaraghyp.

Áldekimge,

Men әiteuir alqynyp,

Kele jatqan syqyldymyn dәri alyp!...», degen óleng shumaghy jazylghan. Sýgiretti Meyram Dәlelhan salghan. Mine, sodan beri Júmeken kýndiz-týni qasymyzda! Nendey qúdiret eken sol bir anyzaqty kýni Túnúqúqtyng eskertkish keshenining basyna baryp, bitik jazudan «Bilge Túnúqúq ben ózým tabghash eline qylyntym...» degen sóilemderdi birge oqyghan jigitter de, sol kýni yrymdap alghan baba eskertkishining tas ýgindisi de, Júmekenning sýgireti de әli kýnge birge keledi!.. Biz ketsek artymyzda qalatyn eng asyl mýlikterimiz osylar!

1999-jyly Almatyda «Ana tili» gazetinde júmystap jýrip, jýrekting talma auruyna shaldyghyp... Alataudyng basynda jazushy marqúm Jeken Júmahanov aghamyzdyng әieli Klara Bilalqyzy apaydyng jazdyq saya jayynda qystap jatqan tústa jazghan bir ólenimiz de,

«Jozasy ketilgen baba sýgireti,

Eluge ilingen aqyn beynesi...

Kóshpen tozghan dýnie mýlik...

Jýregi solghyn ólmeli tirlik!

Alataudyng qoynauy-

Múz qúrsanghan, qyrauly.

Aytar tilge-jenildeu,

Aqyryn oilasan-múnarly!

Atajúrttan airylghan,

Alpys myng qandas[4] tilegi,

Alma aghashtyng shoghymen,

Arpalysa janyp túr әli![5]...»,-dep bastalyp, eluge iline bere dýniyeden erte ozghan hәm bizding de tatyp jýrgen jýrek talmasymen auyrghan Júmekenning aruaghyna baghyshtalyp,  Aqynnyng ruhymen[6] syrlasqan-dy!

Mine, múnday ruhany baylanysy bar aqyn jayly jazudyng ózi jýrekke salmaq salyp, sonyng asqaq ruhynyng aldynda qalt ketip, adasugha úrynbaudy talap etedi eken. Sonday-sonday sebepterden «aruaqqa siynyp, qoldy әtirmen sylap alyp...» dep,  Múqang aitpaqshy, biz de Allany auyzgha ala otyryp, Túnúqúq babadan jәrdem tilep, Júmekenning aruaghyna siyna sóz bastaymyz!

Úmytpasam,1983 jyly  Úlanbatyrdyng anyzaqty kýnderining biri bolatyn. A. S. Pushkin atyndaghy Shet tili Institutynda oqityn jiyenim Emelhan Segizbayúly «Qazaq әdebiyeti» gazetining kezekti nomerin ala kelip: «Naghashy agha, Júmeken qaytys bolypty!»-dep, habar berdi. Ómirden bar ýmitim ýzilgendey, bir týrli qalge kelip, kónilsiz kýige týstim. Keudeme óksik keptelip, dýniyeni kónilsizdik biylegendey, endi búdan keyin ómirde de esh qanday qyzyq bolmaytynday auyr múng mendep aldy.

«Men de ketem ómirden,

Tyraulap qaytqan tyrnaday.

Kók teregi Qobdamnyn,

Japyraghyn búlghap qalady-ay![7]...» - degen óleng joldary kókirekke úyalay berdi. Keyinnen Júmekenning aruaghyna arnaghan búl ólendi Qobda aimaghynyng «Jargalyn zam» dep atalatyn gazetine berdim. Múnymdy tughan jerimmen bóliskim keldi, men de solay ómirge hosh aitqym keldi...

Júmekenning alghash meni baurap alghan óleni: «Uaghalaykýmәssalam»-y. Júmekenning osy ólenin oqyghannan keyin «aqyndy týsinu ýshin dýniyeni úmytu kerek» degen Getening pikiri de, «aqyndy týsinu zertteu ýshin dýniyeni úmytpau kerek» degen Belinskiy pikirining de bir jaqty ózderin daralau úghym ekenin týsinesin. Óitkeni, Júmekenning búl ólenindegi ishki yrghaq seni ózine baurap, dýniyeden qanshalyq alystatqanymen, onyng kúndelikti tirliktegi dýniyelik sipaty yaghny dramalyq bolmysy - seni sol bezgen dýniyene qayta әkeledi. Sen  «Uaghalaykýmәsalamnan» kýndelikti qasynda jýrgen óz auylynnyng «Uaghalaykýmәssalamyn» kóresin. Sonyng beyne obrazyn dýniyeni úmytqan, beyqam tynystyshtyqta jadynnan ótkizesin. Dýniyeni úmytu (lirika) men dýniyeni úmytpau (drama) ekeui Júmekenning kóbinde-kóp ólensózderinde qatarlasyp otyrady. «Ayly týnde týn qaqtyrghan at qúlaghy» sekildi ýnsizdik pen ýndilik qatar kelip kókeyine qúiylady. Sol arqyly qúlaghy estimeytin kereng shal saghan qúlaghy estiytin dana shal bolyp kórinedi. Sen dýniyeden alystap «sanyrau shaldy» esten shygharmaq bolsan, sóitken sәtte Júmeken «biyl jýdep qapty!»,- dep esine qayta salady. Demek, ólenning osy bir shiryghu túsyna kelgende aqyn ózining «sanyrau shal» turaly oilap otyrghanyn esten shygharady. Aqyn sezimindegi «sanyrau shal»- estiytin shalgha ainalyp ketedi. Sonan songhy nýkte qoyylyp, aqyn tereng sezimnen arylar sәtte ózining dýniyeden alystap ketkenin týsinedi. Týsinedi de, sol týsinigin saghan: «Biyl ózi jýdep qapty keremet, Eger ajal kelse oghan «kórinip», «Uaghalaykýmәssalam!» dep óler ed.», - dep sezdiredi. Osy bir «jýdegen» shal arqyly ólensóz aqyn boyynan úshyp, sening kókiregine úyalaydy. Sol shaldy endi sen úmyta almay azapqa týsesin! Mine, búl Júmekenning ólensózindegi sazdy yrghaq pen dramanyng úshtasuy. Júmeken osy qasiyetimen ózge aqyndardan daralanyp, dara suretkerik tanytady. Ólensózining pәlendey kitap teoriyasyna jata bermeytinin, shartty ataular - onyng tek qana bir jaqty sipatyna bola aitylatyn tәmsil ekendigine kóz jetkizdiredi. Utopizm, naturalizm, realizm, kosmopoliyt... degenderding bәri de adam balasynyng boyynda bolatyn ózgerister ekenin, olardyng qaybireuinsiz adam bir jaqty menmendikke úrynatynyn anghartady. Aqynnyng shartty týrde ataghan «Múzdybay» degen esimi men «Sol auyl» degen «familyasyn» eseptemesen, búl shaldyng negizgi aty - Uaghalaykýmәssalam qalpynda sanagha sinedi. Búl adam - qytay, negr, ýndi, arab, parsy...tipten, qaybir biz estimegen últtyng shaly boluy da mýmkin. Sanyrau bolu - mynau dýniyege jaratylghan adam balasynyng týgeline ortaq beynet. Erte me, kesh pe kimning de sanyrau boluy mýmkin. Sol sebepti ony qúrlyqtyng qay jerindegi adam oqysa da, óz auylynyng shalyna balaydy. Búl da adam balasynyng sanasynda bolatyn zandylyq! Endi osyny bir jaqty natura nemese realizm desek, sóitip qay bir aghymgha baylap qoyyp, ólendi ary qaray taldasaq ne bolmaq! Gete «dýniyeni úmytu» degen sózin osynday jan-jaqtylyqty qamty kele, Alla taghaladan beriler tynyshtyqty kózdegen boluy mýmkin. Olay bolsa, ótken dәuir bizge Geteni teris týsindirdi.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»