ÝKIMET

14  shildede BNews.kz  portalynda  Jergilikti  qamtudy  damytu  jónindegi «NADLoC»  últtyq   agenttigi»   AQ basqarmasynyng tóraghasy  Jandarbek Kәkishevtin  qatysuymen   onlayn-konferensiya  bolady.   Konferensiya «Qazaqstandyq qamtudy  damytu» taqyrybyna arnalady.

15 shilde kýni saghat  12.00-de Zakon.kz  saytynda Premier-Ministr Kәrim Mәsimovpen  beyne-onlayn konferensiya  bolady.

QOGhAM

«Zerde» Últtyq Infokommunikasiyalyq holdingi» AQ Baylanys jәne aqparat ministrligining qoldauymen  2011 jyldyng 1 shildesi men 10 qarashasy aralyghynda «Elektrondyq ýkimet» júmysy taqyrybyndaghy eng ýzdik materialgha jurnalister arasynda shygharmashylyq konkurs jariyalady. Konkurstyng maqsaty -barshagha ortaq is - Qazaqstan Respublikasynyng «elektrondyq ýkimetinin» qúryluyna  ózderining maqalalarymen ýles qosyp jýrgen eng ýzdik maqala avtorlaryn  anyqtap, marapattau. Konkurstyq irikteu «Ýzdik televiziyalyq  material», «Ýzdik baspasóz materialy», «Ýzdik jelilik material»  atalymdary boyynsha  jýrgiziledi.

 

ÝKIMET

14  shildede BNews.kz  portalynda  Jergilikti  qamtudy  damytu  jónindegi «NADLoC»  últtyq   agenttigi»   AQ basqarmasynyng tóraghasy  Jandarbek Kәkishevtin  qatysuymen   onlayn-konferensiya  bolady.   Konferensiya «Qazaqstandyq qamtudy  damytu» taqyrybyna arnalady.

15 shilde kýni saghat  12.00-de Zakon.kz  saytynda Premier-Ministr Kәrim Mәsimovpen  beyne-onlayn konferensiya  bolady.

QOGhAM

«Zerde» Últtyq Infokommunikasiyalyq holdingi» AQ Baylanys jәne aqparat ministrligining qoldauymen  2011 jyldyng 1 shildesi men 10 qarashasy aralyghynda «Elektrondyq ýkimet» júmysy taqyrybyndaghy eng ýzdik materialgha jurnalister arasynda shygharmashylyq konkurs jariyalady. Konkurstyng maqsaty -barshagha ortaq is - Qazaqstan Respublikasynyng «elektrondyq ýkimetinin» qúryluyna  ózderining maqalalarymen ýles qosyp jýrgen eng ýzdik maqala avtorlaryn  anyqtap, marapattau. Konkurstyq irikteu «Ýzdik televiziyalyq  material», «Ýzdik baspasóz materialy», «Ýzdik jelilik material»  atalymdary boyynsha  jýrgiziledi.

16   shildede aiqonyrdan «Qazsat-2» serigin úshyru  josparlanyp otyr.   Qazaqstandyq serikting   úshyrylu sapary   «Twitter»-de translyasiyalanbaq.

ÁLEM

13 shilde kýni Brusselide kenesting atqarushy komiytetining jetekshisi Mahmud Djibril bastaghan Liviya oppozisiyalyq Ótpeli últtyq kenesining delegasiyasy Soltýstikatlantikalyq aliyans basshylyghymen kezdesu ótkizedi.

SPORT

11-16 shilde kýnderi Úlybritaniyanyng Ketering qalasynda otyryp oinaytyn voleyboldan Qúrlyqaralyq kubok sarapqa salynady. Onda birinshi divizionda 11 elding qúramasy baq synaydy. Qazaqstan oghan joldamany 2-divizionnyng jenimpazy retinde  2010 jyly iyelengen bolatyn.

11-17 shilde kýnderi Mәskeude jaghajay voleybolynan "Ýlken dulygha" seriyasyndaghy   "SWATCH FIVB" әlemdik kezeni ótedi. Oghan әlemning ýzdik 128 komandasy qatyspaq. Onyng ishinde Qazaqstan  komandasy  da bar.

16-24 shilde aralyghynda Rio-de-Janeyro qalasynda (Braziliya Federativtik Respublikasynda) әskery qyzmetshiler arasynda 5-inshi jazghy Býkildýniyejýzilik armiyashylardyng oiyny ótkiziledi. Oiyngha  Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining kúrama komandasy qatysady.

 

ASTANA

13 shilde «Duman»  qonaqýiinde Islam yntymaqtastyghy úiymynyng Su  tújyrymdamasyn  әzirleu jónindegi  konsulitativtik  toptyn   ekikýndik    seminary ashylady.

13 shildede «Isker»  biznes-ortalyghynda  «Europalyq  standarttardy  paydalana  otyryp mektep mediasiyasyn engizu tәjiriybesi»  taqyrybyna  arnalghan   «dóngelek  ýstel» otyrysy  ótedi.

13   shildede «Qazgidromet» ortalyghynda  «Jasyl kqpir»  baghdarlamasyna әzirlik» taqyrybyna arnalghan  seminar ótedi.

13 shildede «Transport  Tauer»  ghimaratynda   Industriya jәne jana tehnologiyalar ministrligi janyndaghy    Eksporttashylar kenesining III  mәjilisi   bolady.

ALMATY

11-15 shilde aralyghynda «Bóbek» ÚGhT BSO-nyng «Keskindeme» shygharmashylyq studiyasy júmys istemek. 9-15 jas aralyghyndaghy balalar qatysatyn  búl studiya әleumettik ahualy nashar otbasynan shyqqan daryndy balalargha túlgha bolyp qalyptasuyna qoldau kórsetu jәne balalar shygharmashylyghyna qogham nazaryn audaru maqsatynda úiymdastyrylyp otyr.

13-22 shilde aralyghynda  Ortalyq  kórme  zalynda    Ysqaq  Orazaevtyn   tuyndylarynyn  jeke kórmesi ótedi.

13 shildede «Interfaks -Qazaqstan»   baspasóz ortalyghynda   «Euraziyalyq bank»  AQ-nyn  2011 jyldyng I jartyjyldyqtaghy    júmys  qorytyndysyna arnalghan  baspasóz mәslihaty  boladyý

13 shilde kýni  Qazaqstan Jazushylar odaghynda   «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» atty ýkimettik jәne oghan balama "Memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytudin, onyng bәsekege qabilettiligin arttyrudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy" atty qoghamdyq núsqalaryn talqylaugha arnalghan jiyn ótedi.

AYMAQ

PAVLODAR OBLYSY

Pavlodarda  12-17  shilde aralyghynda  velosporttan    Qazaqstan  Respublikasynyng chempionaty - «Ertis jaghalauy-2011» dәstýrli  velojarysy     ótedi. Oghan  Almaty, Soltýstik Qazaqstan,  Qaraghandy,  Shyghys Qazaqstan, Batys Qazaqstan,  Qyzylorda  oblystarynyng jәne   Astananyng sportshylary qatysady. Komandalyq  jәne jeke  birinshilik     ýshin  58  veloshabandoz  kýsh  synasady.

 

ELEULI OQIGhALAR. ATAULY KÝNDER. ESIMDER.

ShILDENING 13-I, SÁRSENBI

Qazaqstan Últtyq qauipsizdik komiytetining kýni. 1992 jyly dәl osy kýni Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghymen Qazaqstan Respublikasy Últtyq qauipsizdik komiyteti qúryldy.

ESTE QALAR OQIGhALAR

89 jyl búryn (1922) Qazaq atqaru komiytetining III sessiyasynda Prokurorlyq qadaghalau jәne advokatura turaly erejeler qabyldanyp, RSFSR Qylmystyq kodeksining qalyng malgha, mal úrlyghyna tyiym salugha, adam etin jeudi ayausyz jazalaugha qatysty IX bólimine tolyqtyrylular engizildi.

16 jyl búryn (1995) Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Almaty qalasynda Tәuelsizdik eskertkishin ornatu turaly» qaulysy jaryq kórip, sәuletshi Shota Uәlihanov basqaratyn avtorlar toby әzirlegen joba maqúldandy.

Qazaqtyng qoldanbaly ónerinen tamyr tartqan Tәuelsizdik monumentining negizgi ortalyq kompozisiyasy últtyq órnekpen kómkerilgen teksheli dingek tastan qúralyp, biyiktigi 28 metrge jetedi. Kók aspangha qaray shanshyla boy kótergen ortalyq dingekting úshar basy qauyzy ashylmaghan qyzghaldaq tәrizdi júmyrlanyp mýsindelgen әri oghan Qazaqstannyng eltanbasy oiyp týsirilgen. Onyng ýstingi jaghyndaghy qoladan qúiylghan qanatty barystyng ýstinde altynmen kómkerilgen jas sarbazdyng túlghasy somdalghan.

10 jyl búryn (2001) Almatyda Orta Aziyadaghy Penal Reform International (Halyqaralyq týrme reformasy) ókildigi tirkeldi.

6 jyl búryn (2005) Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Burabay demalys aimaghyndaghy «Kókshetau» sayabaq-qonaq ýiining ashylu rәsimine qatysty.

Qonaq ýy kesheni Jeke Batyr tauynyng etiginde, Shortan kólining ontýstik-batys jaghalauynda ornalasqan. 4 qabatty ghimaratta 33 jayly nómir bar. Múnda otbasymen demalugha, sonday-aq kenester, seminarlar jәne mәslihattar úiymdastyrugha bolady. Qonaq ýide 20 metrlik basseyn, trenajer zaly, biliyard kluby, sonday-aq, zamanagha say jabdyqtalghan kinozal bar.

4 jyl búryn (2007) Qaraghandynyng búrynghy Narkomhoz ghimaratyna Qazaq KSR enbek sinirgen shahteri, memleket qayratkeri Fayzulla Serghazinge arnalghan memorialdy taqta ornatyldy.

Fayzulla Serghazin (1910-1971) Mәskeu tau-ken institutyn, Kómir ónerkәsip akademiyasyn bitirgen son, kóp jyldar boyy Qaraghandynyng kómir basseyninde qyzmet atqardy. Óndiriste qyzmet atqaryp, ghylymy júmyspen ainalysty jәne ózining tehnikalyq bilimin nasihattady. Memleket aldyndaghy enbegi ýshin KSRO-nyng eki ordenimen, bes medalimen, KSRO Jogharghy Kenesining bes Qúrmet gramotasymen, II dәrejeli «Shahter danqy» belgisimen marapattalghan.

4 jyl búryn (2007) Tarazdyng oblystyq últtyq qauipsizdik organdarynyng tarihy múrajayy ashyldy.

Kórmege Kenes ókimeti qúrylghan kezden osy kýnge deyingi Últtyq Qauipsizdik organynyng tarihyn bayandaytyn fotomaterialdar, múraghattyq qújattar, jeke zattar qoyyldy. 1936 jyly Jambyl oblysy ashyldy jәne naq sol jyly Qazaq KSR Ministrler Kenesi janynda Memlekettik Qauipsizdik Komiyteti Jambyl oblysy boyynsha bólimi alghash qúryldy. 1978 jyly bólim Qazaq KSR-ning Memlekettik Qauipsizdik Komiyteti Jambyl oblysy boyynsha basqarmasy dep ózgertildi. Qazaqstan egemendigin jariyalaghannan keyin 1992 jylghy shildening 13-inde Qazaqstannyng Memlekettik Qauipsizdik Komiyteti Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq Qauipsizdik Komiyteti dep ózgertildi. 1996 jyly Últtyq Qauipsizdik Komiyteti basqarmasynyng bazasynda Jambyl oblystyq departamenti qúryldy. Ekspozisiyanyng ortalyq bóligi elimizding últtyq qauipsizdik organdaryn qúruda ýlken enbek sinirgen, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa arnaldy. Osy jerde elimizding memlekettik nyshandary - Eltanba, Tu jәne Qazaqstan Respublikasy Ánúranynyng mәtini, sonday-aq Ata zang - elimizding Konstitusiyasy, Joldaular jәne Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kitaptary, zannamalyq aktiler qoyylghan.

2 jyl búryn (2009) Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Euraziyalyq ekonomikalyq qoghamdastyq mýshe-memleketterinde investisiyalardy ózara qorghau jәne yntalandyru turaly kelisimdi bekitu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna qol qoydy.

ESIMDER

55 jyl búryn (1956) Astana qalasynyng Júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasynyng bastyghy, KSRO Memlekettik bankining ýzdigi ALTYBAEVA Alma Quandyqqyzy dýniyege keldi.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng Jarma audanynda tughan. Almaty esep-nesie tehnikumyn, Almaty auyl sharuashylyghy institutyn (qazirgi Túrar Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiyteti) bitirgen. 1976-1987 jyldary - Memlekettik bankting Almaty oblystyq kensesinde esepshi, agha esepshi, inspektor bolyp qyzmet atqarghan. 1987-1990 jyldary - Agroóndiris bankining Áuezov bóliminde agha inspektor, bas esepshining orynbasary. 1990-1996 jyldary - Memlkettik bankting Almaty oblystyq basqarmasynda bas Esepteu-kassalyq ortalyghynyng bastyghy, bólim bastyghy, bas esepshisi. 1996-1998 jyldary - Respublikalyq budjettik bank tóraghasynyng orynbasary. 1998-2003 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Qarjy ministrligi Qazynashylyq komiyteti tóraghasynyng orynbasary, Qazynashylyq departamenti diyrektorynyng orynbasary, Astana qalasy boyynsha Qazynashylyq basqarmasynyng bastyghy, «Qazaqstan halyq banki» AQ-ynyng aimaqtyq menedjeri. 2003-2007 jyldary - «Qazaqstan temir joly» Últtyq kompaniyasy» JAQ Qarjy departamentining Qazynashylyq basqarmasy bastyghynyng orynbasary, bólim bastyghy. 2007-2008 jyldary - Astana qalasy Qarjy departamenti diyrektorynyng orynbasary, Astana qalasynyng Júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar departamentining diyrektory. 2008 jyldyng nauryzynan - qazirgi qyzmetinde.

Medalidarmen marapattalghan.

50 jyl búryn(1961) Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligining enbek sinirgen qyzmetkeri TOQSANBAEV Ysqaq Botayúly dýniyege keldi.

Qazirgi Aqmola oblysynda tughan. KSRO Ishki ister ministrligining Bryansk arnayy orta milisiya mektebin bitirgen. 1988-1997 jyldary - Kókshetau qalalyq ishki ister bólimining arnayy komendaturasynyng jedel ókili, Lenin audandyq ishki ister bólimining Kókshetau oblystyq ishki ister bólimining kezekshi inspektory. 1998-2002 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligi janyndaghy memlekettik kýzet qyzmeti departamentining bas mamany, Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligi «Kýzet» respublikalyq memlekettik kәsipornynyng arnayy tapsyrmalar jónindegi agha inspektory, bólim bastyghy. 2002-2003 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligi Mamandandyrylghan kýzet qyzmeti bas basqarmasy bastyghynyng orynbasary, Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligi Soltýstik Qazaqstan oblystyq Mamandandyrylghan kýzet qyzmeti basqarmasynyng bastyghy. 2003-2008 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligi Soltýstik Qazaqstan oblystyq Ishki ister departamenti bastyghynyng orynbasary. 2008-2010 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligi Pavlodar oblystyq Ishki ister departamenti bastyghynyng orynbasary qyzmetterin atqarghan. 2010 jyldyng jeltoqsan aiynan zeynetkerlikke shyqqan.

«Qoghamdyq tәrtipti kýzetudegi ýzdik qyzmeti ýshin» medalimen marapattalghan.

ShILDENING 14-I, BEYSENBI

Fransiya Respublikasynyng Últtyq meyramy - Bastiliyany basyp alu kýni. 1789 jyly parijdikter kóteriliske shyghyp, Bastiliya týrme-qamalyn basyp aldy. Búl oqigha Úly fransuz revolusiyasynyng bastamasy bolyp esepteledi. Bastiliyany basyp alu - adamzat tarihyndaghy úly oqighalardyng biri, «Bastiliya» sózining ózin sayasy bostandyqtyng belgisine ainaldyrghan oqigha boldy. Qazaqstan Respublikasy men Fransiya Respublikasy arasyndaghy diplomatiyalyq qarym-qatynas 1992 jylghy qantardyng 25-inde ornatyldy.

ESTE QALAR OQIGhALAR

14 jyl búryn (1997) Qazaqstan Respublikasynyng «Natariat turaly» Zany qabyldandy.

14 jyl búryn (1997) Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghymen «Qazatomónerkәsip» Últtyq atom kompaniyasy qúryldy.

6 jyl búryn (2005) Bishkekte Qazaqstan men Qyrghyzstan Preziydentterining qatysuymen Qyrghyzstandaghy qazaq elshiligining jana ghimaratynyng ashylu saltanaty ótti.

6 jyl búryn (2005) Almatyda Ortalyq Aziyadaghy adam qúqyghyn qorghaytyn Músylman komiytetining bas kensesi ashyldy.

Komiytet mýsheleri bolyp zangerler, teologtar jәne diny qauym ókilderi tirkeldi. Úiymnyng maqsaty azamattardyng últyna, dinine jәne sayasy tiyistiligine qaramastan qúqyghyn qorghau bolyp tabylady.

2 jyl búryn (2009) Memleket basshysy túrghyn ýy qúrylysyna ýlestik qatysu salasyndaghy qatynastardy retteuge arnalghan jәne qúrylys salushylardyng qarjylyq túraqtylyghyna talapty arttyrudy qarastyratyn jәne ýleskerlerding qúqyghyna kepildikti kýsheytuge baghyttalghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine túrghyn ýy qúrylysyna ýlestik qatysu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zangha qol qoydy.

 

2 jyl búryn (2009) Ebiney Bóketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiytetining arheologtar ekspedisiyasy Núra ózenining ortanghy aghymynyng túsynan saq dәuirining jәdigerlerin tapty.

Samarqand jәne Tegisjol auyldarynyng arasyndaghy Temirqash shatqalynda jýrgizilgen qazba júmystarynyng nәtiyjesinde temir qoramsaq, jebening úshy, jas sarbaz belbeuining aiylbasy siyaqty zattar tabylghan. Arheologtar búl jәdigerlerge 2 myng jyldan asady dep payymdau jasady.

ESIMDER

100 jyl búryn (1911-1991) belgili jazushy, audarmashy BRAGIYN Aleksey Ivanovich dýniyege keldi.

Resey Federasiyasynda tughan. Soltýstik Kavkaz memlekettik uniyversiytetin bitirgen. «Komsomoliskaya pravda», «Pravda Yujnogo Kazahstana», «Kazahstanskaya pravda» gazetterinde, «Prostor» jurnaly redaksiyasynda, Qazaqstan Jazushylar odaghynda әdeby qyzmetkerden bastap, әr týrli lauazymdy qyzmetter atqarghan. «Blizkoe y dalekoe», «Kazahstanskie samosvety», «Dve sudiby», «U istoka rekiy», «Predgoriya», «Ozero tysyachy rodnikov», «Pradedy y vnukiy», «Sokrovisha mednogo kupola» (Qanysh Sәtbaevtyng balalyq shaghy turaly), «Dnevnik veka moego», «Tretie rojdeniye» atty povesti-әngimeleri, ólenderi jaryq kórgen. Jambyl Jabaevtyng ólenderi men poemalaryn, Sәbit Múqanovtyng «Ómir mektebi» (II,III tomdaryn), «Móldir mahabbat», «Sónbes sәule» romandaryn, «Sәken Seyfulliyn» atty piessasyn, taghy basqa qazaq jazushylarynyng enbekterin orys tiline tәrjimalaghan.

«Qúrmet belgisi» ordenimen, kóptegen medalidarmen marapattalghan.

50 jyl búryn (1961) «Saghadat» Óndiristik korporasiyasy» Aksionerlik qoghamynyng preziydenti DROZDIYN Sergey Petrovich dýniyege keldi.

Almaty oblysy Ile audanynda tughan. Frunze qalasyndaghy Azamattyq aviasiya әue-tehnikalyq uchiliyshesin, Almaty halyq sharuashylyghy institutyn bitirgen. 1982-1992 jyldary - Frunze qalasyndaghy Azamattyq aviasiya әue-tehnikalyq uchiliyshesining zerthana mengerushisi, injener-qúrastyrushysy, komsomol komiytetining hatshysy, Almaty avtojóndeu birlestigining bólim bastyghy, «ngjshahtstroy» kompaniyasy bas diyrektorynyng orynbasary qyzmetterin atqarghan. 1992 jyldan bastap - qazirgi qyzmetinde.

«Eren enbegi ýshin» medalimen marapattalghan.

ShILDENING 15-I, JÚMA

Kýnәdan tazaru týni - Baraat týni (júmadan senbige qaraghan týn) (2011 jylghy shildening 15-nen 16-syna qaraghan týn - 1432 hijra jylynyng 14-15-shi shaghbany) - músylman merekesi.

ESTE QALAR OQIGhALAR

70 jyl búryn (1941) Petropavl qalasynda 314-shi atqyshtar diviziyasy jasaqtalyp, Soltýstik-Batys maydanyna jiberildi. Atalmysh diviziya sonymen qatar Leningrad týbindegi shayqastargha da qatysty.  1941 jyly qyrkýiekting 7-sinde diviziya jauyngerleri Sviri ózenining boyynda  jaudyng betin toytardy. Diviziya Baltyq jaghalauyn, Polishany jәne Chehoslavakiyany azat etu úrystaryna qatysyp, asqan erlik kórsetti. Soghys jyldary diviziyanyng 12000-nan astam  jauyngerleri men ofiyserleri orden, medalidarmen marapattalsa, ýsheui Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn aldy. Olardyng bireui soltýstik qazaqstandyq - Pavel Gonchar. Petropavl qalasynyng ortalyghyna 314-shi atqyshtar diviziyasyna eskertkish ornatylghan.

57 jyl búryn (1954) Qytaydyng Sing hay ólkesinde Altynshoqy qazaq avtonomiyalyq audany qúryldy.

19 jyl búryn (1992)Qazaqstan Respublikasy men Rumyniya arasynda diplomatiyalyq qarym-qatynas ornady.

14 jyl búryn (1997) Qazaqstan Respublikasynyng «Qorshaghan ortany qorghau turaly» Zany qabyldandy.

 

12 jyl búryn (1999) Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Almaty oblysynyng Talghar qalasyn audandyq manyzdaghy qalalar sanatyna engizu turaly Jarlyqqa qol qoydy.

12 jyl búryn (1999) Tretiyakov galereyasynda (Mәskeu) qazaqstandyq suretshi, Salivador Daly atyndaghy halyqaralyq syilyqtyng iyegeri Erbolat Tólepbaevtyng jeke kórmesi bolyp ótti.

9 jyl búryn (2002) Qazaqstan Respublikasynyng «Sayasy partiyalar turaly» Zany qabyldandy.

6 jyl búryn (2005) Semeydegi Qazaq qarjy-ekonomikalyq institutynyng ghimaratynda Qabanbay batyrdyng múrajayy ashyldy.

2 jyl búryn (2009) Astanadaghy «Diplomat» qonaq ýiinde «Halyqaralyq baghdarlamalar ortalyghy» AQ men «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory» AQ arasynda ózara yntymaqtastyq turaly memorandumgha qol qoyyldy.

2 jyl búryn (2009) Almatyda Qazaqstan Halyq bankinde iri avtomattandyrylghan seyftik depozitariy ashyldy. Saltanatty rәsimine Niyderlandy Koroldigi elshiliginin, gollandiyalyq Gunnebo kompaniyasynyng ókilderi jәne «Qazaqstan Halyq banki» AQ-nyng basshylyghy qatysty.

Avtomattandyrylghan qoymagha úqsas búl seyfting 417 úyashyghy men joghary dengeydegi 7 synypqa sәikes keletin qorghanys jýiesi bar.

1 jyl búryn (2010) Memleket basshysy «Jeke túlghalardyng jeke paydalanu ýshin tauarlardyng keden odaghynyng kedendik shekarasy arqyly ótkizu jәne olardy shygharugha baylanysty kedendik operasiyalardy jasau tәrtibi turaly kelisimdi ratifikasiyalau turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna qol qoydy.

ESIMDER

105 jyl búryn (1906-1973) Kenes Odaghynyng Batyry YSQAQOV Qapay dýniyege keldi.

Shyghys Qazaqstan oblysy Jarma audanynda tughan. 1941 jyly mausymda Qyzyl Armiya qataryna shaqyrylyp, Bogdan Hmeliniskiy ordendi 294-shi Cherkassk atqyshtar diviziyasynyng polki qúramynda bolghan. Batys, Stalingrad, ekinshi Ukrain maydandarynda úrysqa qatysyp, eren erlik kórsetken. Soghystaghy erligi ýshin 1944 jylghy qyrkýiekting 13-inde Batyr ataghyn alghan. Soghystan keyingi jyldary tughan auylynda túryp, enbek etken.

Lenin ordenimen, medalidarmen marapattalghan. Tughan auyly Georgiyevkada Batyrgha eskertkish ornatylyp, bir kóshege esimi berilgen.

60 jyl búryn (1951) Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi Ramaz Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng diyrektory, tarihshy-shyghystanushy, tarih ghylymynyng doktory ÁBUSEYITOVA Meruert Quatqyzy dýniyege keldi.

Almaty qalasynda tughan. Qazaq memlekettik uniyversiytetin (qazirgi әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti), KSRO Ghylym Akademiyasy Shyghystanu instituty Leningradtyq bólimining aspiranturasyn bitirgen. Qazaqstan Ghylym akademiyasy Tariyh, arheologiya jәne etnografiya institutynyng Shyghystanu bólimining kishi, agha ghylymy qyzmetkeri. 1992-1996 jyldary - Qazaqstan Ghylym Akademiyasy Shyghystanu ortalyghynda bólim bastyghy - diyrektorynyng orynbasary qyzmetterin atqarghan. 1996 jyldan - Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi Shyghystanu instituty diyrektorynyng orynbasary, 1998 jyldan osy instituttyng diyrektory bolyp júmys istep keledi.

«Parasat» ordenimen marapattalghan.

100-den asa ghylymy jariyalanymnyng avtory.

ShILDENING 16-SY, SENBI

Fransiyadaghy Vishy rejiymining nәsilshildik jәne antiysemittik boy kórsetuleri qúrbandaryn eske alu kýni. Alghash ret 1993 jyly atap ótilgen osy atauly kýn 2000 jylghy aqpannyng 29-ynda Últtyq jinalystyng sheshimimen resmy bekitilgen.  Ekinshi dýniyejýzilik soghysy jyldarynda Fransiyada qúrylghan Vishy nәsilshildik rejiymining polisiyasy 1942 jyly dәl osy kýni 13 myngha juyq shyqqan tegi evrey fransuzdyqtardy Parij velodromyna aidap shyghyp, olardy gitlershilerding qoldaryna tabys etken. Osy tútqyndardyng kópshiligi «ólim lagerlerinde» qaza tapqan.

ESTE QALAR OQIGhALAR

17 jyl búryn (1994) Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghymen Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik eksport-import banki (Eksimbanki) qúryldy.

 

17 jyl búryn (1994) Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Memlekettik biylik organdarynyng qúrylymyn damytu jәne olargha shyghatyn shyghyndy qysqartu turaly» Jarlyghy jariyalandy.

12 jyl búryn (1999) Qazaqstan Respublikasynyng «Etil spirti men alkogoli ónimining óndiriluin jәne ainalymyn memlekettik retteu turaly» Zany qabyldandy.

12 jyl búryn (1999) Boliviyanyng astanasy La-Pas qalasynda YuNESKO-nyng bas hatshysy Federiko Mayor Astana qalasyna «Álem qalasy ýshin» halyqaralyq konkursy jenimpazynyng medali men sertifikatyn tabys etti. Osy kýnnen bastap Astana «Álem qalasy» ataghyna iye.

10 jyl búryn (2001) Euraziya últtyq uniyversiyteti kitaphanasy negizinde «Otyrar kitaphanasy» ghylymy ortalyghy qúryldy.

8 jyl búryn (2003)  Astana qalasy әkimi men Halyqaralyq sәulet akademiyasy arasynda Memorandumgha qol qoyyldy.

6 jyl búryn (2005) Aqtóbedegi Abay atyndaghy gýlzarda «Temirqazyq» rәmizdik belgisining ashylu rәsimi bolyp ótti.

Temirqazyq júldyzy erte kezde jolaushylargha, qazaq dalasymen jýrgen keruenderge jol kórsetetin belgi bolghan. Jana «Temirqazyqta» jahannyng tórt búryshy, Aqtóbening geografiyalyq mәlimetteri, qalanyng әlemning iri qalalarymen ara qashyqtyghy kórsetilgen.

4 jyl búryn (2007) «G4 City» JShS Almaty-Qapshaghay kýre jolyna salynghaly otyrghan qanattas qalalardyng qyzmetin jetildiru ýshin www.g4city.kz dep atalatyn saytyn iske qosty. Saytta sonday-aq, týrli elektrondyq BAQ-tar men merzimdi baspasóz betterinde qanattas qalalargha qatysty jariyalaghan materialdar jýieli týrde berilip otyrylady. Qúrylghan kompaniyanyng negizgi maqsaty - Ýkimetting qoldauymen salynghaly otyrghan qalalardyng tolyqqandy damuyna atsalysu.

ESIMDER

100 jyl búryn (1911-1996) metallurg, tehnika ghylymynyng doktory, professor, Qazaqstan Ghylym Akademiyasynyng akademiygi, Frayberg tau-ken akademiyasynyng qúrmetti doktory (GDR), RKFSR-ding enbek sinirgen ghylym jәne tehnika qayratkeri, Sosialistik Enbek Eri POLUHIYN Petr Ivanovich dýniyege keldi. Úly Otan soghysyna qatysqan. Mәskeu bolat institutyn jәne aspiranturasyn bitirip, osy institutta assistent, dosent, fakulitet dekanynyng orynbasary bolghan. Sibir metallurgiya institutynyng diyrektory, KSRO Joghary jәne orta bilim ministrligining bólim bastyghy, Bas basqarmasynyng bastyghy, ministr orynbasary, Mәskeu bolat jәne qorytpalar institutynyng rektory, Qazaq KSR Ghylym Akademiyasynyng Metallurgiya jәne ken bayytu institutynyng ghylymy jetekshisi bolghan.

Negizgi ghylymy enbekteri metallurgiya mәselelerine arnalghan. Ol arnayy qorytpalar men konstruksiyalyq metaldar teoriyasyn tújyrymdap, sol materialdardyng pishinin plastikalyq jolmen ózgertu tehnologiyasyn úsyndy. Qara jәne týsti metaldardyng kýrdeli týrde legirlengen qorytpalarynan dayyndalghan metall prokattarynyng tiyimdi tehnologiyasyn jasap, óndiriske engizdi, osyghan layyq qanday jabdyq jasau qajet ekenin anyqtady. Metall qúbyrlaryn ystyqtay prokattau tehnologiyasy men vint tәrizdi standardy óndiriske engizdi, aluminiy, titan, t.b. týsti metall qorytpalarynyn, bolat pen aluminiyden dәl prokat jasau jóninde keshendi zerttteuler jýrgizdi. Ghalymnyng 100 avtorlyq kuәligi, 12 patenti bar.

Leniyn, Qazan revolusiyasy, eki mәrte Enbek Qyzyl Tu, «Qúrmet belgisi» ordenderimen jәne medalidarmen, sonday-aq GDR-ding «Otan aldyndaghy enbegi ýshin» ordenimen marapattalghan.

ShILDENING 17-SI, JEKSENBI

Metallurg kýni. Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng 2003 jylghy qarashanyng 15-indegi Jarlyghyna sәikes jyl sayyn shildening ýshinshi jeksenbisinde atap ótiledi.

Finlyandiyadaghy demokratiya kýni. 1919 jyly shildening 17-sinde Finlyandiya regenti (monarh ornynda memleketti uaqytsha basqarushy) Karl Mannergeym Finlyandiyany respublika dep jariyalau turaly Seym sheshimine qol qoydy. Alghash 1992 jyly atalyp ótildi.

Irak Respublikasynyng Últtyq meyramy - Últtyq Respublika jәne Tәuelsizdik kýni (1958). Irak - Ontýstik-Batys Aziyada, Tigr jәne Evfrat ózenderi boyynda ornalasqan memleket. Ákimshilik jaghynan 18 uәlayatqa bólinedi. Astanasy - Baghdat qalasy. Resmy tili - arab tili. Aqsha birligi - irak dinary. 1970 jyly qabyldanghan Konstitusiyasy boyynsha Revolusiyalyq kenesting tóraghasy elding Preziydenti jәne Jogharghy Bas qolbasshy qyzmetterin qatar atqarady. Zang shygharushy organy - Últtyq kenes.

ESTE QALAR OQIGhALAR

13 jyl búryn (1998) Qazaqstan men Qyrghyzstan Respublikalary arasyndaghy memlekettik shekarany anyqtau (delimitasiyalau) turaly memorandumgha qol qoyyldy.

12 jyl búryn (1999) «Qazaqstan Respublikasy Azamattyq kodeksin (Negizgi bólim) qoldanysqa engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zany búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalandy.

8 jyl búryn (2003 jylghy 17-shi shilde men 7-shi tamyz aralyghy) ekinshi «Han-Tәniri-2003» festivalining shenberinde Han-Tәniri shynynyng baurayynda qútqarushylardyng birinshi halyqaralyq sleti ótti.

5 jyl búryn (2006) Qazaqstanda alghash ret zeynetkerlerge nesie beru jónindegi joba iske qosyldy.

5 jyl búryn (2006) Qazaqstannyng Últtyq banki «Qazaqstan petroglifteri» seriyasy boyynsha «Kýime» degen ataumen kolleksiyalyq kýmis shaqany satylymgha shyghardy. Shaqanyng dizaynynda bizding dәuirimizge deyingi II mynjyldyqtyng ekinshi jartysynan bizge jetken «Kýime» petrogliyfining detali qoldanylghan. Nominaly 500 tengelik shaqa 3 myng danamen shygharylghan, olardyng әrqaysysynyng baghasy - 3 myng tenge. Búl moneta - «Qazaqstan petroglifteri» seriyasy boyynsha shygharylyp otyrghan 7-shi shaqa. Onyng salmaghy - 24 gramm, diametri - 37 mm. Shaqa sapa sertifikatyna iye.

4 jyl búryn (2007) Almatyda «Alpysbay Qazyghúlov. Keskindeme» alibomynyng tanystyrylymy ótti. Alpysbay Qazyghúlov - Qazaqstannyng tanymal suretshisi, ol abstraksionizm jәne surrealizm janrynda júmys isteydi, Almatyda túrady jәne qyzmet ataqarady.

Suretshi Qyzylorda oblysynyng Aralynda 1958 jyly dýniyege kelgen. Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutynyng suret-grafika fakulitetin bitirgen. Qazaqstan Respublikasynyng Suretshiler odaghynyng mýshesi, Beligiya, Niyderlandy, Japoniya, Resey sәulet ónerining kәsipker sheberlerding kórmesine qatysushy. 2003 jyly әlem ónerine qosqan ýlesi ýshin Europalyq óner unisiyasynyng Masarik atyndaghy qúrmet syilyghynyng iyegeri.

2 jyl búryn (2009) Pavlodar oblysynyng May audanynda túrghyzylghan asfalit-beton zauyty iske qosyldy.

Saghatyna 100 tonnaday jol tósemin óndiretin jana zauytty «Dorremstroy PV» JShS salyp otyr. Kәsiporyn Qazaqstannyng yadrolyq ortalyghyn damytu ýshin manyzy zor Aqsu-Kurchatov respublikalyq trassasynda kýrdeli jóndeu júmystaryn jýrgizip jatqan jolshylardy zamanauy materialmen tolyq qamtamasyz ete alady.

2 jyl búryn (2009) Almatyda Qazaqstannyng túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng basshylyghymen qol jetkizgen jetistikterine arnalghan «Qazaqstan: Ghasyrlar asuynda» ghylymiy-publisistikalyq monografiyasy jaryq kórdi.

Kitap avtory - Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi, ekonomika ghylymdarynyng doktory, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining professory Saghyndyq Satybaldiyn. Júmys ýsh taraudan túrady. «Qazaqstan keshe» dep atalatyn birinshi tarauda 1965-2006 jyldar aralyghy qamtylsa, «Qazaqstan býgin» tarauynda - 2007-2008 jyldar, al «Qazaqstan erten» dep atalatyn tarauynda 2009 jyldan bastap aldaghy jyldar qamtylady.

Kitapta KSRO-nyng ydyrau sebepteri, óz odaghyn qúru turaly ýsh slavyan memleketining (Resey, Belarus, Ukraina) sheshimderine qatysty oqighalar bayandalady.

Kitaptyng bastapqy tirajy - 1000 dana. Fotosurettermen bezendirilgen 477 bettik basylym.

ESIMDER

120 jyl búryn (1891-1957) biologiya ghylymynyng doktory, professor, Býkilodaqtyq auyl sharuashylyghy ghylymdary akademiyasynyng akademiygi, KSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty ZAVADOVSKIY Mihail Mihaylovich dýniyege keldi.

Ukrainanyng Kirovograd oblysynda tughan. Mәskeu memlekettik uniyversiytetin bitirgen. 1941-1945 jyldary KSRO Ghylym akademiyasynyng Qazaq filialy ósip-ónu zerthanasynyng mengerushisi bolghan.

Negizgi ghylymy enbekteri biologiyada ózi qalyptastyrghan jana ghylymy baghyt - damu dinamikasyna arnalghan. Ol damu prosesterining rettelui, dene mýshelerining ózara әrekettesui biologiyalyq túrghydan bir prinsipke baghynatynyn, gormondyq әdispen maldy egiz, ýsh-tórtten tóldetuge bolatynyn teoriyalyq túrghydan da, is jýzinde de dәleldedi. Qoy men iri qara basyn kóbeytu maqsatymen SJK preparatyn jasap, óndiriske úsyndy.

105 jyl búryn (1906-1983) kompozitor, pedagog, Qazaq KSR-ining halyq әrtisi, KSRO Kompozitorlar odaghynyng mýshesi, Qazaq KSR Memlekettik syilyghynyng laureaty, qazaq halyq muzykasyn jinaushy HAMIDIY Latif Abdulhayúly dýniyege keldi.

Tashkent halyq aghartu institutyn, Mәskeuding birinshi muzykalyq tehnikumyn, Mәskeu konservatoriyasy janyndaghy tatar opera studiyasyn bitirgen. Qazaqtyng halyq aspaptar orkestrining diriyjeri bolyp, Qazaqtyng Petr Chaykovskiy atyndaghy muzykalyq uchiliyshesinde, Qazaq konservatoriyasynda ústazdyq etken. Kompozitordyng Úly Otan soghysy jyldary jazghan «Attanyndar maydangha», «8-gvardiya diviziyasynyng әni», «Batyr qyz», «Nýrken» әnderi tyndarmanyn qaharmandyq sezimge bóledi. Ol qazaq muzykasyna túnghysh valis janryn engizip, «Qazaq valisi», «Búlbúl» әnderin shygharghan. Sonday-aq onyng әsem әuenimen erekshelenetin valisteri, horlary, simfoniyalyq orkestr, halyq aspaptar orkestri ýshin kameralyq-aspaptyq shygharmalary, qoyylymdar men kinofilimderge arnalghan muzykalary bar.

Kompozitor qazaqtyng opera ónerin órkendetuge de ýlken ýles qosyp, «Abay», «Tólegen Toqtarov», «Jambyl» operalaryn, «Jambyl men Aykýmis» muzykalyq piesasyn, «Balbúlaq» operettasyn jazdy. Sonymen qatar «Dombyra ýirenu mektebi» (B.Ghizatovpen birge), «Diriyjerlik etuding negizderi» (H.Tastanovpen birge), t.b. zertteu enbekteri bar.

3 mәrte Enbek Qyzyl Tu ordenimen, medalidarmen marapattalghan.