Bir eseppen oilasaq, Gorionyng «On sausaghymnan óner tamady, milliondap aqsha tapsam, dәuletti  bolsam» degenining ózi aiyp pa eken? Atam zamannan beri et pen sýiekten jaralghan eti tiri pendening kýili, dәuletti   ómir sýrsem degen ishki armany  qoghamy zandylyq qoy. Olay emes dep    ýzildi- kesildi  aitu aqiqatqa qiyanat.   Ras, bizde,  әmbege ayan , keshegi kenes zamanynda  adamnyng jeke basynyng bangyna jol bergen joq. Memleketting baylyghy-  halyqtyng baylyghy degen  qúrghaq deklarasiyagha  imanday sendirdi.  Dәuletti, bay adamdy onyng adamy qasiyetine qaramastan qoghamgha jat element, aramtamaq, kesepat, jeksúryn  degen siresken,  synyrjaq qoghamdyq pikirdi sanagha shegelep túryp shegendegen. Bay adam eshqashan adal jolmen bayymaydy, dep, oghan adamzattyng býtkil jýrip ótken tarihynyn  tyrp etkizbeytin  argumentterin kóldeneng tartyp aksiomagha ainaldyrghan. Osy  úghymmen talay úrpaq ósti, talay úrpaq  almasty. Aqyr ayaghynda bay men kedey, dәuletti men ortasha , kýili men kýisizi bar qoghamgha qayta ainalyp keldik. Aq-  adal enbegimen dýnie tap, bayy, dәuleting men sәuletindi jarastyryp  ómir sýr degen úghym - bizding býgingi zamanymyzdyng úrany.

Bir eseppen oilasaq, Gorionyng «On sausaghymnan óner tamady, milliondap aqsha tapsam, dәuletti  bolsam» degenining ózi aiyp pa eken? Atam zamannan beri et pen sýiekten jaralghan eti tiri pendening kýili, dәuletti   ómir sýrsem degen ishki armany  qoghamy zandylyq qoy. Olay emes dep    ýzildi- kesildi  aitu aqiqatqa qiyanat.   Ras, bizde,  әmbege ayan , keshegi kenes zamanynda  adamnyng jeke basynyng bangyna jol bergen joq. Memleketting baylyghy-  halyqtyng baylyghy degen  qúrghaq deklarasiyagha  imanday sendirdi.  Dәuletti, bay adamdy onyng adamy qasiyetine qaramastan qoghamgha jat element, aramtamaq, kesepat, jeksúryn  degen siresken,  synyrjaq qoghamdyq pikirdi sanagha shegelep túryp shegendegen. Bay adam eshqashan adal jolmen bayymaydy, dep, oghan adamzattyng býtkil jýrip ótken tarihynyn  tyrp etkizbeytin  argumentterin kóldeneng tartyp aksiomagha ainaldyrghan. Osy  úghymmen talay úrpaq ósti, talay úrpaq  almasty. Aqyr ayaghynda bay men kedey, dәuletti men ortasha , kýili men kýisizi bar qoghamgha qayta ainalyp keldik. Aq-  adal enbegimen dýnie tap, bayy, dәuleting men sәuletindi jarastyryp  ómir sýr degen úghym - bizding býgingi zamanymyzdyng úrany.

Bayqaysaq, bizding úranymyz  Balizak  zamanynyng etene shyndyghymen  tindestigi bar.Tuyndyda qansha jerden zar iylese de, Gorio kapitalgha, aqshagha laghynet aitpaydy, qarghap silemeydi! Kerisinshe: «Aqsha degen - ómir ghoy ol. Nenin  bolsa da tetigi-aqshada» - deydi. Deydi de ózi kórgen qatigezdik pen qasiretti óz peyilinen, qyzdarynan tabady. Áke mahabbatyn taldap- tarazylap beretin,  tóreshisi de, soty da basqa emes, Gorionyng ózi. Aqyret kýni sandyraqtap jatyp: «..Óz kýnәm - óreskel sýiispenshiligimning óteuin qayyrdym ghoy týgelimen. Óz yqylasymnyng tóleuin ekeui de jendettershe qatal qayyrdy, denemdi tisteuikpen júlqyp parshalady. Áke ataulyny ayaqpen taptaghan kýnde - otanymyzdyng aty óshkeni. Anyghy solay, әkelik degen - qoghamnyng býkil dýnie jýzining tiregi, bala atauly әkelerin jek kóretin bolsa, qogham, dýnie jýzi týgel kýireydi.» dep kýnirenedi. (Otbasyndaghy әke bedelining kýl- talqany shyqty degen qonyrau sol kezdegi әleumettik daghdarystyng bir belgisi bolatyn) «Búlardyng ekeui de tasjýrek ghoy! Ózimdi jaqsy kórsin dep men de olardy eresen jaqsy kóretinmin. Kýnә myna meniki! Ózimdi ayaghymen taptaudy ýiretken men olargha. Solay isteytin únaytyn edi maghan. Degenmen onda kimning isi bar, adamnyng da, qúdaydyng da isi joq, Sol ekeuin men ýshin jazalaghan kýnde, qúdayda әdildik degenning bolmaghany. Óz ornymdy bilmeppin men, óz pravolarymnan bas tartamyn dep- aqmaqshylyq isteppin.Solardyng kónili tynsyn dep ózimdi ózim kemdikte ústappyn! ..Men degen sorly adammyn, sazayymdy da tartyp jýrmin. Qyzdarymnyng betimen ketuine sebepshi bolghan ózim, josyqsyz erkeletken men olardy. Búryn kәmpit súraytyny  tәrizdi ekeuining endigi súraytyny  -  lәzzat. Qyz kýnderinde kónilderi neni tilese de betterinen qaqpadym. On bes jasqa kelgende búlar óz betterimen seruenge shyghatyn.Oygha alghandarynyng oryndalmaghany joq. Kinәli jalghyz ózimmin,sóitse de mening sýigendigimde bar aiyp. ..Kelmegen eken, olar endi kelmeydi de.Aldanghan ekenmin! Olar meni sýimeydi de, eshqashan da sýimegen eken! Búl - aqiqat.  Men tarqan qasiretti de,  shekken azabymdy da, joqshylyqty da olar eshqashan sezgen emes-  ólimimdi de sezbey otyr endi; ózderin mәpeleuimning syry nede ekenin de týsinbeydi tipti. Olardyng barymdy qaghyp alugha ýirengendikterin kórip jatyrmyn, sondyqtan da ózderine istegen jaqsylyqtarymnyng bәri qazir týkke de túrmaydy. Kózimdi oiyp alghylary kelse, «mә ala berinder oiyp» degen bolar edim.Men degen -  aqymaqpyn. Júrttyng bәrining әkesi óz әkelerindey dep joridy olar. óz baghannyng óresinde boluyng kerek qashanda. Men ýshin óz balalary-aq berer sybaghalaryn. ..Qúday bar aspanda, kónlimiz qalay ma, qalamay ma, әke atauly myna biz ýshin sol tarttyrady sazaylaryn!».

Biytin syghyp, qanyn jalaytyn halge jetip, jaryq dýnie kóz aldynan dóngelenip ótip bara jatsa da, Gorio óz kanynan shyqqan qyzdarynyng boyyna adamdyq meyirim men qayyrym úryghyn ege almaghanyna sherlense de,  qarghaghanday  ah úrsa da:     « Qúdayym ai!  mening kózim júmylghan kýnde olardyng dәuletin kim qayyryp berer. Odessagha osylargha bola barghym keledi..Odessagha, vermiysheli jasaugha» - dep, sanasynyng ininen  dýniyeqonyz atjalmany da atyp shyghady. Ol tipti óluge de qorqady, sebebi, qyzdary aqshasyz, dәuletsiz sorlap qalmaq..On jyldan beri qyzdary birde - bir ret jýregin jibitpegenin, jibitpeytinin de ishtey týsinse de, beyneti -sorgha,qasireti -zargha ainalsa da,  Gorio kózi júmylghansha kindiginen jaralghandarynan kýderin ýze almady. «Ajal jaqyndap túrsa da, janyna qylysh úrsa da, qaljyrap kónili qarayyp, qarauytyp kónili túrsa da - ýmitin qoymas adamzat!»(Búhar jyrau). Balasy ýshin ang - orgha, qús - torgha týsse, adam eki ayaqty sanaly hayuan ghoy: «Beremin batamdy, berdim batamdy ekeuine, - dedi de, dereu esinen tandy.».

Ózinin  bes kýn jalghandaghy  sanaly ghúmyryn itshe talaghan qyzdaryn әke jýregi bәribir qiyanatqa qiya almas edi. Sebebi - ol sýidi! Búl sanasyz biologiyalyq instinkten ada, adamy sýy. Múnyng aqylgha, migha qatysy shamaly - jýrektin  isi! Adamgha bitken alaman sezim! Biraq, «denesi qarayyp, shirik keulegen qoghamda» (romandaghy qaskýnem  Votrenning sózi)  adamdy sýng - qorlyq! Adamdy sýng- qasiret eken! IYә, órkeniyetting soqtyqpaly sortaq jolynda izgilikti bostan qoghamdy armandap jan alysyp, jan berisken, qan keshken, damudyn  jana qiyasyna  úmtylghan qauymda, tipti «ózinnen jaralghan» adamdy da sýn dýniye-tezekti teruding qasynda kók tiyndyq qúny joq eken!   Sóite túra Gorio sýi qasiyetinen ainymay , sýy qasiretinen qúrban bolyp kóz júmdy. Balizak- Gorio Pariyj  ómirining jalt - júlt etken jәdigóiligine, әleumetting ruhy  saudanyng monetasyna ainalyp, dýiimning qayrymsyz, obyr, aranday ashylghan  yndynyna kózi jetkende  tauy shaghylyp, esengirep, kókiregi qarsy aiyrylady!  Órkeniyetten kórkem niyet kýtken ýmitting kýl -talqany shyqty! Boyyna zamany bitistirgen túrpayy da qaskýnem egoizm qúrydymnyng jarqabaghynan laqtyryp jiberdi.

Qayyra aitsaq, 35  jastaghy  Onore de Balizak  jan - jýregin syzdatyp tynym bermegen ishki dertti aq qaghazgha laqyldata tógip otyryp, qyryq kýn  «múndasqan»,  jankeshti    « jan joldasy» Goriosymen «baqúldasyp», kәdimgi pәniylik ghúmyry men ruhany dýniyesi bir әlemge tútasyp ketkenin ózi de andamay qaldy! Onyng ýstine osynau júmyr jerdegi sanaly tirshilik iyesi - asa mәrtebeli Adamnyng Adamdy mәngilik Sýn qasiyeti men sónbeytin Ruhynyng bir  kuәsi -  «Gorio atayy» - kórkem shygharma jaryq dýniyege  shyrqyray kelip , múnyng uysynan shyqty da  ketti!.

Búl osydan tura 176 jyl búryn nebәri otyzdyn  belortasyna jetken balpang jigitting ózegindegi ystyq jalynymen sharpy shalqyp, әdebiyetke atoylap  kirgen túsy  bolatyn! Goriosy, Rastiniyagy men Biyanshony, Gobsek, Votren jәne basqa da  janyp túrghan jankeshti keyipkerleri  túnghysh ret boy kórsetip, búl tuyndy «Adam komediyasynyn» epiysentrine ainalghan edi. « Endi bilip qoyynyzdar: búl drama qiyaldan tumaghan, búl roman da emes. Múnyng shynshyldyghy sonday, әrkim búdan óz ómirinin, mýmkin óz jýreginin  keybir úshqyndaryn tabady.» dedi Balizak, solay bolyp shyqty da.   Kózi kórgenderdin  jazghan esteligine sensek, Balizaktyng qara basy ómirge, әdebiyetke alapat qúshtar, alpauyt jankeshti eken! Sol qúshtarlyq, әsirese әdebiyetke degen joyqyn yntazarlyghy dәuirlesterin tanday qaqtyrghan. Sol XIX ghasyrdyng qiyametqayym, dýbirli dýrbeleng dәuirinde kórkemsózding zanghar bәiterekteri birinen song biri jarysa ósip, әdebiyetti,  prozany jana satygha kóterdi. Endigi jerde tәtti romantika adamzattyng ruhany súranysynyng birden - bir etalony boludan qaldy. Uaqyt әdebiyet maydanynda  shybyn janyn shýberekke týiip, say - sýiegi syrqyrap , aq ter  - kók terge týspese, botaday bozdamasa  - ólmes shedevr dýniyege kelui ekitalay, attygha erip, jayaudyng tany aiyrylatynyn anghartty. Búghan kóp mysaldyng bir mysaly osy Balizak. Múnday haldi әdebiyet oghylandarynyng talayy bastan keshken. Aytalyq,  taghy sol  fransuzdyng әigili  әkeli -balaly Dumalary.  Áke-  Duma haqynda bala-  Duma : «Bir kýni әkemdi gýl baghyndaghy sýiikti skameykasynda otyrghan jerinen kórdim. Enkeygen kýii  qos alaqanymen betin basyp qatty egilip jylap otyr eken.  Jýgirip qasyna bardym.

-  Áke, qymbatty әketayym, sizge ne boldy? Nege jylaysyn?

Ol:

- Men mýsәpir de qayrymdy Portosty ayaymyn!( Portos - «Ýsh noyan» romanynyng keyipkeri. -  J.A.) Onyng iyghyna tútas jartas qúlady , soghan ol  shydas berui tiyis. Qúday -ay,  búl qanday auyr!» depti. (A. I. Kupriyn)         Al Gyote bir kýni hatshysynan:  « men o dýniyege attanghanda nemister ne der edi?» -dep, súrasa kerek. Hatshy әriyne qatty qayghyrady deydi. - "Tipti olay emes, -depti,  Gyote,- Olar: "Uf!" dep, úly adamnyng óktem auyrtpalyghynan qútyldyq dep bir jenildep qalady. » (R Rollan) Abay turaly:«Bir músagha mingen kisidey óni qashynqyrap, azyraq entikken kisidey tanauy kebinkirep, kózi jasauranqyraydy, estir-estilmestey qyp kýnirengenning ishinde kýbirlenkirep kep, jazyp kep ketkende kóp toqtalyp oilana bermeydi de, qayta syzyp týzetpeydi de» (Túraghúl Abayúly) Qazaq ómirinin  kórkem tarihy «Abay jolyn» jazghanda da, jazghannan keyin de M. Áuezovtyng bastan keshken jan azaby Balizaktan asyp týspese kem týspegen. Ásirese Áuezov kommunistik iydeologiyanyng tepkisinen qatty sharshap, egiledi. «Kóp jandardy ayazday qaryghan sol yzghar borandatyp, qayta týtey bastauy alandaushylyghyn kýsheytti. Sodan da jantalasa enbektenip, sonyng josyqsyz aiyptaularynan qútylghysy keldi. Osy kezde ómirding júlqulary erkin enbek, erkin oy kósilisterine tejeu, tosqauyl qoyghanday daghdarysqa týsirdi.» (T. Ákimov) Soghan qaramastan jany enirep jýrip , kemenger Áuezov qazaq halqyn ólmes asyl múra-«Abay joly» dәuirnamasymen әlemdik arenagha alyp shyqty!

Sanaly ghúmyry kenes imperiyasynyng tórt qúbylasy týgel, «qoy ýstinde boz torghay júmyrtqalaghan» zamanynda ótken «Adamzattyng Aytmatovy»: «Aq kemeni» jazghanda men  jyladym. Ádebiyet - qashanda tragediya, -dedi, ol, - biz oqushygha ashyny jәne qasiretti aitqan sayyn, tipti odan da beter súmdyq dýniyelerdi jazyp bezindiremiz. Bizding tirligimiz-   oqyrman ýshin  bәrin jýrekten ótkizip, jan keshu». - dedi»(D. Bykov.) Mine, kýrmeui tor-bau, kýrdeli  zor-lau talap! Uaqyt talaby! San  qyrly, san syrly shygharmashylyq taghdyrlar. Ras, bәrin bir qalypqa salugha da, ólshep- pishuge de joydasyz. Osy rette  uaqyt talabyn oilasaq, tәuelsiz elimizding tәubeli tól әdebiyeti  haqynda sanang san- saqqa jýgiredi..

Tughan әdebiyetimizding taghdyr-talayy, keshegi-býgingi qalamgerlerimizdin  tuyndylary men tirlik tynysy, pendeligi eriksiz kóniline, qiyalyna oralyp, keyde sol fransuzdarmen salystyrghyng keledi, tipti salghylastyrghyng da keledi. Bәlkim, tóskey qúrlyqtaghy   tolghauy toqsan fransuzdyng sarabdal әdebiyeti qayda, bizding qazaq әdebiyeti qa-y-da,  fransuz ben qazaqtyng el bolyp, etek japqaly bergi ghúmyr, damu tarihynyng noqta - bauy , sorap  - soqpaghy bólek, qatar qong qisynsyz deysiz- au. Desek te sonau yqylym  ghasyrlardan bastalghan sóz ónerining qaynar búlaghyna qarap kórsek, bizdiki fransuzdarmen ýzengi qaghystyra alatyn, iyq týiistiretin móldir de biregey, shalqar  da samiyan, qazynaly әdebiyet! Fransuzdar da múqym dýniyedegi sekildi, o basta foliklordan, yqylymdaghy antikadan, hristian dininen arda emgen halyq. IX ghasyrdyn  sonyna taman  eski fransuz tilindegi jazbalardan bastau alsa da , tarihshylar tek XII ghasyrdaghy ortaghasyrlyq әdebiyet fransuz kórkem oiyn tarih sahnasyna shyghardy dep baghandaydy. «Roland turaly jyr», Roza , Týlki turaly romandar, poemalar, rysarlyq  әdebiyet, Tristan men Izolida, Kretien de Truanyng kurtuazdyq shygharmalary, truverler jyry, XII ghasyrda trubadurlar taghysyn taghylar.. Ortaghasyrdaghy kemenger aqyny Fransua Viyonnan bergi nebir oishyl, jyrshyl, sheshen, tarihshy jәne  zerger әdebiyet bahadýrlerin  sanamalay- aq qoyalyq.Al bizding yqylymdaghy týrki jazba әdebiyeti, saq -  ghún, bәdizdegi euraziyalyq  Úly Dala týrkilerining әigili «Orhon -  Eniysey jazularynan» bastalatyn jaqúttar «týrki halqy ýshin,  týn úiyqtamaghan, kýndiz otyrmaghan, qyzyl qanyn tókken, qara terin aghyzghan, kýsh -  quatyn ayamaghan» Kýltegin, Tonykók  qúlyptasyndaghy inju -marjandaryna  qazaq kórkemsózi kindiginen baylanghan. Jyraular poeziyasy: Asan qayghy, Qaztughan, Dospambet, Shalkiyiz, Aqtamberdi, Búqar jyrau, Shal aqyndardyng legi dala órkeniyetining oratoriyasy edi. Balizak  súlu da súrqiya Pariyjining jarqylyna janyghyp, týnegine týnep jýrgende, bizding qazaq  saharasynda Mahambet bastaghan , Dulat, Sherniyaz, Shortanbay, Sýiinbay, Birjan saldardyng jyrlary  qyranday samghap, múzbalaqtay shýiligip, qyrghiday japyryp, súr jebedey atyldy, aq jauynday nóserletti, núrly shuaqtay eljiretti!  Epostar, jyr - dastandar , ertegiler, qariya sózder, anyzdar men әfsanalar, әdebiy-poetikalyq tuyndylar «әdebiyet kóshining úly sýrleuleri» sayrap jatty! Olar qiyanat pen kesepatqa raqymsyz, ýstem tapqa, «han ýkimetine oppozisiya»(M.Maghauiyn) bola bildi.Olar aimandau men ayalaudy da bildi.

Eger qazaq qoghamy tehnogendik damugha erte ilikkende, bes ghasyr jyrlaghanymyz tenizdey shalqyp, sonau múqym dýniyening ruhany múqityna enshilese baryp qúiylar edi- au. Búhardy da, Shortanbay Sýiinbay, Mahambettedi de fransuzdar jatqa oqyr edi! Fransuz tiline mahabbat jәne romantika tili dep bylayghy júrt tamsanady. Al sol batystyqtar (V. Radlov, G. Meyndorf, A. Miskevich, L. Aragon  t.s.s ) әlemde mahabbat pen súlulyqtyn, kendik pen erkindikting asqaq, qaytalanbas kelbetin, qúbylysyn qazaq tilindey bere alatyn tildin, sol tildi sóiletken qazaq jýregining siyrektigine tang qala jazyp ketti ghoy !      Fransuzdar qazaq ónerin  keshegi ghasyrlardan bastap moyyndaghan. 1925 jyly Ámire Qashaubaev Parijdegi  әlemdik kórmede ózining sýiikti әnderi "Aghash ayaq", "Ýsh dos", "Eki jiyren", "Dudar", "Qos baraban", "Qyzyl biday" taghy basqalaryn shyrqaghanda lustralary shytynap, olardyng esinen tandyra jazdaghan. Fransuz ghalymy, muzyka zertteushi "Lemuzikali" jurnalynda Ámirening dauysy әlemdegi siyrek kezdesetin muzykalyq qúbylys dep tanday qaqqan. Anry Barbus: "Men Ámiredey әnshini siyrek kezdestirdim", dese Romen Rollan "Shyghysta әnshini búlbúl qúsqa nege teneytinin endi týsindim"-degen.

Balizaktar kemeline kelip, kerdeng basqanda,  bizde qazaqtyng qasiyetti qarasózi, jahan ýlgisindegi prozasy   endi qylan  bergen edi. Bir ghajaby,  nebәri jarty ghasyrdan sәl- aq asqan merzimde  sol batysynyzdyng bastan keshken romantizmning talbesiginde terbelip, sentiymentalizmde sarghayyp, synshyl realizmning auylyn jaghalap, taghy basqa da «izmderdin» dertine shaldyghyp baryp,  shalqarlap ketip, qazaq prozasy ósip- jetildi! Álemdik prozanyng barlyq kórkemdik zandylyqtaryn úrshyqtay iyirdi, kórkemsóz tehnologiyasyn ózindik pishim-keskinimen iygerdi! Qazaq romandarynda jusanynyng iysi ,  túlparlar túyaghynyng dýbiri, aidyn kóldegi aqqu- qazdyng syrly súnqyly da,  dala saharanyng ish- qúsa, nazasy-nalasy da bar bolatyn! Qazaq prozasy qúnarly, shúrayly, sekseuilding shoghynday mazdaghan edi.  Kórkem oy ordalanghan on toghyzynshynyng songhy shiyregi men jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy  M. Dulatovtyng «Baqytsyz Jamal», S. Kóbeevting «Qalyng mal», S. Torayghyrovtyng «Qamar súluy» men «Kim jazyqty», Sh. Qúdayberdiúlynyng «Ádil-Mәriya», sәl keyinirek M. Áuezovting «Qarash-Qarash oqighasy» men «Qily zaman», M. Júmabaevtyng «Sholpannyng kýnәsi», J. Aymauytovtyng «Kýnikeyding jazyghy» men «Qartqoja», «Aqbilek» , B. Maylinning «Shúghanyng belgisi» men «Kýlpash» tuyndylary - aq qazaq kórkemsóz damuynyng alghashqy katalizatory boldy. Odan bergisi noqta kórdi, qos ókpesi qysyldy, qyzyl tuly sosializmnin  besiginde terbetildi, jalynyna sharpyldy. Peshenesindegi osynday jazu -syzuymen aq,     telegey -teniz, aidyndy - aibyndy, zerli -oqaly әdebiyetke ainaldy.. Feodalizmge shala qarpylsaq da, sosializmge bir aq qarghyp, sorpa- suyn iship ósip, terimizdin  iyin qandyryp , kommunizmge qaray jeldep bara jatqan jerimizden shalt búrylyp, kóshimizdi kapitalizmge, yaghny Balizaktyng aulyna baratyn jayau jolgha  týskenimizge deyingi  qazaq prozasy «qúbyla kóshken baytaqtyng ordasynday» dýr edi ! Qazaqy  jalpaq tilge salsaq, qazaq prozasy - semizdigi sere qazyday, dәmi tilindi ýiiretin últtyq  әdebiyetimizding qong eti edi.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»