J.A.Jaqypov
filologiya ghylymdarynyng doktory, professor
(Astana, EÚU)
«Qansha til bilsen, sonsha ret adamsyn» deytin naqyl sóz bar. Búl sózde shyndyq ta bar, qayshylyq ta bar. Shyndyghy sol - ekinshi bir tilde sóileu jay ghana basqa tildi paydalanu ghana emes, basqa últtyq mәdeniyet, basqa últtyq psihologiya ayasyna enu. Qayshylyghy sol - әr adam tegi jaghynan (búl jerde biologiyalyq tek qana emes, ruhany tekting de bolatynyn eskerte ketu kerek) bir ghana últtyng ókili bolady, ol eki ya onan da kóp adam ya últ ókili bola almaydy. Asyly, búl naqyl sózge Abay túrghysynan kelip, «daghuasyna kiru» degen túrghydan ghana kelu kerek. Qalay desek te, qostildilik, kóptildilik jeke insannyng («Insan» degen termindi subekt, lichnosti, individ terminderining balamasy retinde alyp otyrmyz, búl termin Abaydyng qara sózderinde osy mәnde qoldanylady.) qabilet ereksheligine baylanysty. Biraq qazir dýniyejýzilik qoghamdastyq talap etip otyrghan qúbylys bolyp otyr.
Sovet dәuirinde búl mәseleni imperiyalyq iydeologiya túrghysynan sheshuge tyrysqany bayqalady. Ol kezde odaqtas respublikalarda әleumettik til biliminde, negizinen, qostildilikting eki dengeyi nasihattaldy: kombinirovannoe (sinhronnoe) dvuyazychie (múny qatarlas, jaryspaly qostildilik dep ataugha bolady); sootnosiytelinoe dvuyazychie (múny qatysty qostildilik dep ataugha bolady).

J.A.Jaqypov
filologiya ghylymdarynyng doktory, professor
(Astana, EÚU)
«Qansha til bilsen, sonsha ret adamsyn» deytin naqyl sóz bar. Búl sózde shyndyq ta bar, qayshylyq ta bar. Shyndyghy sol - ekinshi bir tilde sóileu jay ghana basqa tildi paydalanu ghana emes, basqa últtyq mәdeniyet, basqa últtyq psihologiya ayasyna enu. Qayshylyghy sol - әr adam tegi jaghynan (búl jerde biologiyalyq tek qana emes, ruhany tekting de bolatynyn eskerte ketu kerek) bir ghana últtyng ókili bolady, ol eki ya onan da kóp adam ya últ ókili bola almaydy. Asyly, búl naqyl sózge Abay túrghysynan kelip, «daghuasyna kiru» degen túrghydan ghana kelu kerek. Qalay desek te, qostildilik, kóptildilik jeke insannyng («Insan» degen termindi subekt, lichnosti, individ terminderining balamasy retinde alyp otyrmyz, búl termin Abaydyng qara sózderinde osy mәnde qoldanylady.) qabilet ereksheligine baylanysty. Biraq qazir dýniyejýzilik qoghamdastyq talap etip otyrghan qúbylys bolyp otyr.
Sovet dәuirinde búl mәseleni imperiyalyq iydeologiya túrghysynan sheshuge tyrysqany bayqalady. Ol kezde odaqtas respublikalarda әleumettik til biliminde, negizinen, qostildilikting eki dengeyi nasihattaldy: kombinirovannoe (sinhronnoe) dvuyazychie (múny qatarlas, jaryspaly qostildilik dep ataugha bolady); sootnosiytelinoe dvuyazychie (múny qatysty qostildilik dep ataugha bolady).

Birinshisi boyynsha, adamnyng sanasynda eki til teng ómir sýredi; ekinshisi boyynsha, ekinshi tilde sóileude tughan tilimen qatystyrylyp otyrady. Ol zamanda múnyng songhysy aldynghysyna úlasady dep ýiretti. Búl tústa sovet ghalymdary «tirek tildin» mәnin mansúq etkenge úqsaydy. Adam tughanda aldymen individ bolady. Ol kezende babasynan jetken múramen ómir sýredi. Onyng ortalyq jýike jýiesinde sóileuge qyzmet etetin neyrondar babasynyng jolymen qareket etedi. Aghar arnasy, san-mólsheri siyaqty qasiyetteri babasyndaghyday bolady. Demek, onyng shyghar bastauy, tiregi tekte jatady. Endeshe ol kedergisiz, tabighy jolmen damuy ýshin osy tirekke sýienu kerek bolady. Sonymen qatar jas balanyng neyrondary amorfty da bolyp keledi. Sonysyn paydalanyp oghan sәby kezinen bóten tildi tanamyz («Jas bala» basqa tildi jyldam ýirenip ketedi» dep jatatynymyz osyghan baylanysty). Al, shyndyghynda, ekinshi til - jas bala psihikasyna artyq jýk. Osyny bayqaghan bolar, Alash ghalymdary adamnyng mýshel jasqa deyin ana tilinde bilim alu qajettigin maqsat tútqan.  
Basqa tildi ýirenuding zalaldy jaghy turaly pikirler de barshylyq. Mәselen, eston mәdeniyettanushysy M.Hint 1980 jyldardyng sonynda bala kezden ekinshi tilge ýiretu «jartytildilikke» әkep soqtyratynyn dәleldedi. «Jartytildilik» jaghdayynda eki tildi biletin bala shyn mәninde bir tildi de tiyisinshe bilmeydi, sәl kýrdeli mәnistegi jaytty eki tilding birinde de tiyisinshe beynelep bere almaydy. Búl qiyndyqty A.Baytúrsynúly múnan kóp búryn, 1914 jyly-aq,  bayqaghan. Ghalym bylay dep jazady: «Hәr júrttyng týrinde, tútynghan jolynda, minezinde qanday basqalyq bolsa, tilinde hәm sonday basqalyq bolady. Bizding jasynda oryssha ya noghaysha oqyghan bauyrlarymyz sózding jýiesin, qisynyn naghyz qazaqsha keltirip jaza almaydy, ya jazsa da, qiyndyqpen jazady. Sebebi - jasynan qazaqsha jazyp daghdylanbaghandyq. Oryssha oqyghandar orys sózining jýiesine daghdylanyp ýirengen. Noghaysha oqyghandar noghay sózining jýiesine daghdylanyp ýirengen. Qazaq sózderin alyp, orys ya noghay sózining jýiesimen tizse, әriyne, ol naghyz qazaqsha bolyp shyqpaydy. Sonday kemshilik bolmas ýshin hәr júrt balasyn әueli óz tilinde oqytyp, óz tilinde jazu-syzu ýiretip, óz tilining jýiesin bildirip, jolyn tanytyp, balalar әbden daghdylanghannan keyin, basqasha oqyta bastaydy. Biz de tilimiz búzylmay saqtauyn tilesek, ózgelershe әueli óz tilimizben oqytyp, sonan song basqasha oqytu tiyis» /1: 142-b./. Búl qaghidany tyndasaq, kәnekiy!?
Orys psiholingviysi R.M.Frumkina «qostildilik» termiynining shegi aiqyn emes ekenin, onyng ýstine qazirgi әleumettik problemalar qosylghanda (TMD-nyng Reseyden basqa elderindegi orystar problemasy), búl mәsele tipti shirygha týsetinin aitady. Búl qiyndyq janaghy aitqan «jartytildiliktin» payda boluymen qatysty. Ghalymnyng kórsetuinshe, jartytildi adamdar ana tilin jaqsy biledi, al basqa tildi ýirenuge eshqashan mәn bermegen /2: 166-b./. Osy tústan «jartykesh mәdeniyet» problemasy kelip shyghady. Óitkeni til óz mәdeniyetine tolyqtay barabar qyzmet jasaydy. Ahmet Baytúrsynúly sózimen aitqanda, «Ár júrttyng týrinde ... qanday basqalyq bolsa, tilinde de sonday basqalyq bolady.» Ádette últtyq boyaudy realiya sózderden ghana izdep jatamyz. Al sózdegi últtyq úiytqy eki últqa ortaq qúbylystardy beyneleytin tolyq balamasy bar sózderde de bólekshe bolyp túrady. Kýndelikti ómirden paradokstik mәni bar bir-eki mysal keltireyik. Bireuding amandyghyn qazaqtar «Jýrip jatyr ma?» dep, orystar «Hodiyt?» dep súrap jatady. Eki sóz - barabar, tendes balama. Al menen qazaq tilin tiyisti dengeyde iygergen bir orys dosymnyng әzil-shyny aralas: « Osy senderding bir mezgilde әri jýrip, әri jatatyndaryng qalay»? - dep súraghany bar. Sol siyaqty orystar auylda, qalada «ómir sýredi», al qazaqtar «túrady». «Túru» sózining «stoyati» ekeni belgili. Orys balasy týgili, qazaq balasynyng ózi bizding kóshpeli ekenimizdi úmytyp ketken. Biz ýshin ómir - kósh. Al kósh toqtaghan jerde túramyz, mekendeymiz. Ayta berse, múnday mysaldar kóp. Qalay deseniz de, tilde joq nәrse mәdeniyette de joq. Demek, osy mәdeniyetting arqauy әlde bir túsynan setinese ya ýzilse adam jartykesh mәdeniyetti, jartytildi bolyp shygha keledi.
Jartykesh mәdeniyetti mәdeniyetsizdikpen, bilimsizdikpen shatystyrmau lazym. Búl - kemshilik emes, mәdeniyetting sabaqtaspauy saldarynan insanda payda bolghan shiyelenisti (konfliktili) hal. Qazirgi Qazaqstanda múnday qayshylyqty kez kelgen adamnyng jayynan angharugha bolady. (Búl ahualdy biz baspasóz betinde bayandaghanbyz. «Ana tili» gazeti, 12 qazan 2006 jyl).
Ekinshi tilge ýirenu kezinde bolatyn obektivti konfliktini I.Epshteyn kórsetipti /2,168/. Sony óz sózimizben týiindey aitsaq bylay: oilau degen - úghym men sóz arasyndaghy assosiasiyalar. Eger bir ghana úghymgha - Ú-gha bir tilde S1 sózi, ekinshi tilde S2 sózi sәikes keledi. Sonda «sóz - úghym» assosiasiyasy boyynsha belgilenip qalghan S1Ú qalyptasqan qalyby S2Ú assosiasiyasynyng týziluine bóget bolady, óitkeni ol bylay kýrdelenedi:S1Ú - S2Ú - S1S2Ú. Osy assosiasiya týzildi degenning ózinde, olar bir-birimen qayshylyqqa týsedi. Bizdinshe, osy qayshylyq sheshimin onay tapsa, adamnyng kókirek kózi ashyla týsedi. Bir til men ekinshi tildi salystyru arqyly tilding tylsymyn ashady, nәzik iyinderin kóre biledi.
Psiholingvister tildi iygeru men paydalanuda ýirenu strategiyasyna airyqsha mәn beredi. A.A.Zalevskaya búl strategiyalardy ýsh tipke bóledi /3: 324-b./: metakognitivti (sózdi saqtau men týsinudi sanaly týrde baghalap otyrugha sýienedi); kognitivti ( oqu-bilimdik materialdardy paydalanugha sýienedi); әleumettik-affektilik (maqsatqa jetu ýshin qatysymdy paydalanu, ózimen ózi sanasyp tilge qabileti jónindegi jaghymsyz oilardan arylugha sýienedi).Osy songhy strategiyany jýzege asyru jolynda basqa tildi ýirenushining iygeru dengeyin bildiretin «aralyq til» degen mәsele shyghady. Qazir Qazaqstanda qazaq tilin ekinshi til retinde ýirenushi qazaqtardan osy aralyq tilding kórinisi bayqalady. Aralyq tildi ózge tildi ýirenuding jolyndaghy psihologiyalyq ýderister yqpalynyng belgileri dep týsinuimiz kerek. Múny iygerilmek til turaly insannyng tútastay týsiniginen tughan jeke bir tildik jýie dep sanaytyndar da bar. Óitkeni búl qúbylystyng simplifikasiya (qarabayyrlandyru), obegenralizasiya (ýstem qorytyndy), transfer (tasymal), kliyshe (dayyn qalyp) siyaqty zandylyqtary bar. Ýirenushige әrbir kezende til osy siyaqty erejelerding jiyny, ýirenbek tilding erejeleri turaly ózining týsinikterining jiyny retinde kórinedi.
Psiholingvist V.P.Belyanin beyimdeluding alty kezenin kórsetedi /4: 164-b./. Qazaqtsandyqtardyng osy kezenderding 3-shi, 4-shi, 5-shi kezenin bastan keship otyrghany aiqyn bayqalady. 3-kezende adam ózin bótensip jýrgen mәdeniyetpen ymyragha keledi de beyimdele bastaydy. 4-kezende adam ózin jayly sezine bastaydy. Basqa til men mәdeniyet jóninde obektivti pikir qalyptasady, keybir mәselelerdi sheshuge bolatynyna kózi jetedi. Adam ózi ýshin jana mәdeniyetting talaptarynyng bәrine kelispeui mýmkin, biraq olarmen sanasyp ýirenedi, agressivti kónil kýii men bóten mәdeniyetti synaghyshtyqtan aryla bastaydy. 5-kezende insanda birdeylestiru (iydentichnosti) problemasymen baylanysty strestik simptomdar kýsheyedi. Óitkeni onyng kónili ózining tól ya alghashqy mәdeniyetinde, biraq ógey mәdeniyetting ókili sezinetin siyaqty.
Qostildilikte tiyisti dәrejede eskerilmey jýrgen taghy bir mәsele - tildik qúzyret pen sóileu qúzyreti (Búl mәsele arnayy zertteudi qajet etedi. Búl joly eskerip qana ótuge tura keledi). Leksikany, grammatikany jәne fonetikany bilu tildik qúzyrettilikke jatady, al óz oiyn basqa tilde erkin jetkize bilu sóileu qúzyrettiligine jatady. Til - adamdardyng sózderin bayyppen taldap, elementterin bólshektep tiltanushylardyng ashqan obektivti jýiesi. Al sóileu - tildi kýndelikti qarym-qatynasta jýie retinde qoldanu.
Búghan oray, negizinen, shetel tilin bilu mәselesin ghana qozghaydy. Áriyne, búl óte manyzdy, alayda óz ana tilin biluding manyzdylyghy onan kem emes. Bizding ana tilimizde sóileu qabiletimiz jaqsy bolghanmen, tildik qúzyretimiz әldeqayda tómen bolyp jatatyn tústar az emes. Ana tilimizding zandylyqtaryn, maghynalyq qyrlaryn jete bilu siyrek kezdesedi. Al ekinshi tilge baylanysty kerisinshe boluy mýmkin: kóptegen qazaqtar orys tilining ya basqa shetel tilining grammatikalyq jәne sózjasamdyq erejelerin jaman bilmeydi, biraq ol tilde sóileu qúzyreti soghan say bolmaydy, mәselen, oqys jaghdayda óz oilaryn jetkizu qiyndyqqa týsedi. Múnyng da psiholingvistikalyq zandylyqtary bar. Basqa tilde sóileu ýshin adam, aldymen, sóz saptau ýderisin qazaq tilinde ótkerip alady da, onan song orys tiline audaru, interferensiyalyq ýderisterdi bastan ótkizedi. Búl aitugha ghana onay, әitpese, birneshe satydan túratyn aitarlyqtay kýrdeli ýderister.
Sonymen, bizding aitpaghymyz qostildilik degende basty túlgha insan bolu kerek. Soghan oray búl qúbylysty mynaday dengeylerge jiktep qarastyrghan jón: qabyldamalyq, qaytalamalyq, ónimdi dengeyler.
Qabyldamalyq dengeyde adam basqa tilde aitylghan sózdi tyndap qabylday alady, sol tilding sózi ekenin, keyde aitylystyng jalpy súlbasyn boljaldap baghamdaydy. Múnyng damyghan kezeni sol - kommunikant ózge tilde aitylghan/jazylghan habardyng jalyp mazmúnyn týsinetin bolady, biraq mәtindegi naqty aqparatty tap basyp kórsetu qiyndyq keltiredi, egjey-tegjeylep audara almaydy (Múny qazaqtar «tóbesining jaryghy bar» dep jatady.).
Qaytalamalyq qostildilik dengeyining auqymy ken. Búl - ekinshi tilde aitylghan sózdi sol jerde qaytalap beruden bastap, keyin jad arqyly janghyrtu, sol siyaqty estigenin, oqyghanyn paydalanyp oi-payymdardy ózgerte qaytalaugha sheyingi aralyqty qamtidy. Búl dengeyde til iyesi ekinshi tilde jetkizilgen habardy sol izben sol tilde qayta jetkize alady, biraq óz tarapynan habardy erkin de sony týrde jetkizu qabileti shekteuli bolady. Oghan kóbinese ýlgi retinde týpnúsqa qajet. Eki tilde kóptegen zandylyqtardy salghastyra da alady. Basqa tilde sóileu óz ana tiline baylauly bolady. Búl dengey avtomattanu nәtiyjesinde ónimdi qostildilikke úlasyp jatady.
Ónimdi qostildikte ekinshi tilding jýiesi sanadan oryn alady. Óz ana tilimen tez yqpaldasa alady. Tútynugha dayyn túrady. Múnday qostildilik dengeyindegi insannyng sanasynda óz tili basym tirek bolsa da, óz tili men ekinshi tilding salghastyru ýderisi әbden avtomatty mashyqqa ainalady. Osy sebepten eki tilde de mazmúndas mәtin týze beredi. Al «pragmatikondyq» qostildilik degen, bizdinshe, osy dengeyding kemel kórinisi. Allanyng bergen aiyryqsha daryny.
Bizding qogham pragmatizmdi qadir tútyp jatqanyn bilemiz. Pragmatizmning insan әdebi jónindegi salasy meliorizm dep atalady. Ol adamdardy birtindep jaqsarta beru degenge sayady, әlsiz jaqtary kóp baghyt. Al, shyndyghyna kelsek, pragmatizm adamdy «qanday da bir qareket maghan qanday payda beredi» degen sanagha jeteleydi. Múnyng ayaghy pendeni merkantilizmge úryndyrady. Sondyqtan qostildilikke tek pragmatizm túrghysynan qaramaghan jón. Qostildilkke ýiretude insannyng psihikasyna, niyetine әser etu jaghyn qadaghalaghan jón.

ÁDEBIYETTER

1.BaytúrsynovA.- Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Birinshi jyldyq.- Orynbor, 1914.// Baytúrsynov A. - Til taghylymy. - Almaty: Ana tili, 1992.
2.Frumkina R.M.-Psiholingvistika. - Moskva: «Akademiya», 2003.
3.Zalevskaya A.A.- Vvedenie v psiholingvistiku.- Moskva: Rossiysk. gos. gumaniyt. un-t, 2000.
4. Belyanin V.P.- Psiholingvistika. - Moskva: Flinta, 2003.

www.mtdi.kz sayty