QR Premier-Ministri Asqar Mamin Týrkistan oblysyna júmys sapary barysynda Arys qalasynyng zalal keltirilgen ýilerin, әleumettik nysandaryn, injenerlik jelilerin salu jәne jóndeu júmystarynyng barysyn tekserdi, sonday-aq qalany qalpyna keltiru jóninde kenes ótkizdi.

Osy keneste QR qorghanys ministri N. Ermekbaev, ishki ister ministri E. Túrghymbaev, densaulyq saqtau ministri E. Birtanov, bilim jәne ghylym ministri A. Aymaghambetov, industriya jәne infraqúrylymdyq damu birinshi viyse-ministri Q. Óskenbaev, Týrkistan oblysynyng әkimi Ó. Shókeev, «Samúryq-Qazyna» jyljymaytyn mýlik qory» AQ basqarma tóraghasy B. Sandyqbaev, «Atameken» ÚKP basqarma tóraghasynyng orynbasary O. Ordabaev ózderi jetekshilik etetin baghyttar boyynsha bayandama jasady.

Bayandamashylardyng mәlimetine sensek, Arystaghy qúrylystyng 90%-y jóndeuden ótken eken.

Qazirgi tanda zardap shekken 7516 bir qabatty jeke ýilerding 6611-i nemese 90% jóndeuden ótkizildi. Qalghan 905 bir qabatty jeke ýilerdi jóndeu júmystaryn 10 tamyzgha deyin ayaqtau qajet. 67 kóp qabatty ýilerdi qalpyna keltiru boyynsha júmystardy 20 tamyzgha deyin ayaqtau kerek. Barlyq 66 әleumettik nysandy qalpyna keltiru júmystaryn 20 tamyzgha deyin bitiru qajet. Osyghan oray, Shtabtardyng júmysy 20 tamyzgha deyin jalghasady.

Búl ýkimetting esebi. Eger shynymen de osynday bolsa, Arystaghy aghayyn ýshin ýlken quanysh bolar edi. Alayda, búl - joghargha beriler esepting kez-kelgenin múzday ghyp jiberitin bizding biylikting kóne "auyruy" sekildi. Sebebi, Arys qalasynyng túrghyndary búl mәlimetpen mýlde kelispeydi. Olardyng aituynsha, bitpegen júmys әli shash-etekten.

Ghúbaydolla Sýiinbaev, Arys túrghyny

- Halyqtyng jaghdayy jaqsy emes qazir. Evakuasiyalau kezinde esh kómek bermegen ýkimet túrghyn ýilerdi jóndeu isinde de túraqsyzdyq tanytyp otyr. Ýkimet basshysy Asqar Mamin ýsh ret keldi. Onyng orynbasary Jenis Qasymbek te bir mәrte kelip ketti. Alayda, eshqaysysy halyqqa jaqyndamaydy. Halyqpen kezdespeydi. Janyna jolatpaydy. Jaqyndap, aryz-shaghymdarymyzdy aitu mýmkin emes. Premier ministr kýni keshe taghy keldi. Biz sol kisige kezdesip, aryzymyzdy aitamyz degemiz. Biraq, jaqyndau mýmkin bolmady. Múnday halqynan alshaqtap ketken ýkimet kimge kerek...

Al oblys әkimi Ómirúzaq Shókeev 4 shilde halyqpen kezdeskende, bir ay ishinde barlyq qúrlystyng bitetinin aitqan. Biraq, qazir bizding kóshening ózinen 15 ýy әli bitken joq. Bizding kóshede 35 ýy bar. Sonyng 15-i bitpedi. Al bizding 14 sektorda 527 ýy bar. Sonyng әri ketse 100-inde ghana qúrlys júmystary ayaqtaldy. Qalghan 427-si әli sol kýiinde túr. Tipti, janaghy 100 ýiding ózi 100% dayyn emes. Músa degen birinshi toptaghy mýgedek tanysym bar edi. Sonyng ýiin búzyp tastaghan. Sodan beri bir ay ótti, әli bastaghan da joq.

Arys qalasyndaghy 14 sektordyng qúrylysyna jauapty Almaty qalasy Qúrylys basqarmasynyng júmysy óte nashar. Mәselen, Jamyl oblysy men Manghystau oblysynyng qúrlysshylary ózderi jauapty sektorlarda jap-jaqsy júmys istep jatyr eken. Al bizding rayongha jauapty Almaty qalasynyng qúrlysshylary mýlde júmys istemeydi.

Búzyp tastaghan, әli júmys bastamaghan ýiler әli kóp. Mәselen, Aqylbaev Dýisenbay degen kórshim bar. Ýiining tóbesin ashyp tastaghanyna bir aidan astam uaqyt boldy. Áli eshtene istegen joq. Almaty qalasy Qúrylys basqarmasynyng bastyghy Núrbol Núrsaghatov ýilerinizge tek jóndeu júmystaryn ghana jasayyq dep bizdi ýgitteydi. Al úzaq uaqyt bolghan, saban kirpishten soghylghan, jarylysta snaryad tiygen ýidi qalay jóndeuge keledi. 50-60 gralus ystyqta, ýimizding esik-terezesi joq, tóbesi ashyq, sonda otyrdyq. 

Ómirúzaq Ámirev  Arys túrghyny

- Mening ýiimning qabyrghalarynda 4-6 sm jaryqtar bar. Soghan qaramastan ýidi tek jóndeuden ótkizemiz dep otyr. Biz búghan narazy bolyp, qaytadan ekspertizadan ótkizudi talap ettik. Janaghyday ýlken jaryqtardyng bolghanyna qaramastan, búl joly da tek jóndeu júmystaryn ghana jasau kerek degen sheshim keldi. 6 sm jaryghy bar ýidi qalay jóndeuge bolady?! Al Almaty qalasy Qúrylys basqarmasynyng bastyghy Núrbol Núsaghatov qayta-qayta kelip, jóndeu júmystaryn ghana jasaugha kelisim beruimdi súrap jýr.

Abzal Qúspan, zanger

- Búl jerde memlekettik masshtaptaghy kózboyaushylyq oryn alyp otyr. Ýilerding 90 payyzy bitti degen aqparatty estip jatyrmyz. Biraq, tolyq sýrip tastap, qayta salu kerek ýilerdi jenil-jelpi jóndeuden ótkizip jatyr eken. Búl әreketterin sarapatama deuge kelmeytin mamandardyng qorytyndysyna sýienip jýzege asyruda. 

Mәselen Ómirúzaq aghamyzdyng ýiine qatysty mamandardyng bergen qorytyndysymen tanystym. Múnda saraptama jasaghan eki mekeme de ýidi tek jóndeuden ótkizu kerek depti. Tipti búlargha salsa, bar jauapkershilikti ýy iyesining ózine artqysy keledi. Ýy әu basta qúrlys normalaryna say salynbaghan, sondyqtan jarylys kezinde zaqymdalghan degendi aityp otyr. Ári búlar óz saraptamalarynda fotosurette anyq kórsetilgen 4-6 sm jaryqtargha mәn bermey, 1-2 sm kishi jaryqtardy ghana nazargha alghan. Bar oilary ýidi búzghyzbay, jóndeuden ótkizu bolyp otyr.

Eger Arystaghy ýiler qúrlys normasyna say salynbaghandyqtan qirap jatqan bolsa, ondaghy әleumettik nysandar da sapasyz salynghan bolyp shyghady. Sebebi, Arystaghy 66 әleumettik nysannyng 62-si qirap qalghan. Al búlar ýkimetting tikeley tapsyrmasymen, qúrlystyng barlyq talaptaryna say salynghan. Osynday nysandardyng ózi qirady degen sóz, Arystaghy apattyng asa auyr bolghanynan derek beredi. Demek, janaghy sarapshylardyng túrghyndar ýilerin qúrlys talaptaryna say salmady degeni bos әngime. 

Sol ýshin Arystaghy ýiler týgeldey sýrilip, qayta salynuy kerek edi. Búl jarylysqa el biyligi, Qorghanys ministrligi tikeley jauapty. Solardyng salghyrttyghynan osy apat oryn alyp otyr. Demek, olar bar jauapkershilikti arqalauy kerek. Azamattyq zannama talaptaryna sәikes, ziyan keltirushi keltirgen ziyanynyng ornyn toltyrugha mindetti. Sol ýshin ýkimet ózderi moyyndaghanday, ózderi keltirgen ziyandy ózderi óteui kerek.

Taghy bir mәsele, oblys әkimi Shókeev halyqqa qora-jay nemese saraylaryndy salyp bermeymiz, tek ýilerine jauap beremiz depti. Búl mýlde bolmaydy. Azamattyq kodeksting talaptaryna say, búl tikeley solardyng mindetine kiredi. Kinәning qasaqana jәne abaysyz degen eki týri bolady desek, búl jerde abaysyzdyqtan apat oryn alyp otyr. Abaysyzdyq bolghanda da qyzmettik salghyrttyq sebebinen jarylys bolyp, halyqqa ziyan kelip otyr. Osy ziyannyng ornyn ýkimet ózi toltyrugha mindetti. Búl jerde eshqanday dau joq.

Shókeevting qora-jay men saraydy jóndeu bizding mindetimizge kirmeydi degeni zandyq túrghydan óte sauatsyz aitylghan sóz. Búlay aitugha esh qúqyghy joq. Keltirilgen shyghynnyng ornyn tolyghymen tóleuge mindetti. Tamyz aiy bastaldy, ýiler әli salynyp bolmady. Onyng ýstine auyl qazaghy mal ústaydy, al búlar qora-jaylaryndy salmaymyz dep otyr. Sonda qys kelgende halyq qayda túrady, malyn qayda ústaydy. 

Eger biyliktegiler keltirilgen shyghyndy tolyq óteuge kelispese, eldegi ózge de bilikti zangerlerdi iske qosyp, el ýkimetin sotqa beretin bolamyz. Búdan basqa amal qalmaydy. Búl jalpy el aldynda, halyqaralyq arenada Qazaqstan biyligine abyroy әperetin qadam emes. 

Abai.kz