Qúdaygha qúlshylyq qylyp, Alla taghalagha minәjat etetin jaryqtyq Diymekeng kitapty óte kóp oqyghan, kitap jinaghan jan-jaqty bilimdi ghúlama ghalym (akademiyk) edi. Diymekenning artynda qaldyrghan bar baylyghy - qúndy múrasy ýsh myngha jetetin kitaptary. Ýsh bólmeli ýiining bir ýlken bólmesi - edennen tóbege deyin tirelgen kitap, tórt qabyrghany týgel alghan kitap sóreleri bir ghajayyp kitaphanany elestetedi. Jaltyraghan әinek sórelerding ishindegi kitaptarda esep joq.

Qúdaygha qúlshylyq qylyp, Alla taghalagha minәjat etetin jaryqtyq Diymekeng kitapty óte kóp oqyghan, kitap jinaghan jan-jaqty bilimdi ghúlama ghalym (akademiyk) edi. Diymekenning artynda qaldyrghan bar baylyghy - qúndy múrasy ýsh myngha jetetin kitaptary. Ýsh bólmeli ýiining bir ýlken bólmesi - edennen tóbege deyin tirelgen kitap, tórt qabyrghany týgel alghan kitap sóreleri bir ghajayyp kitaphanany elestetedi. Jaltyraghan әinek sórelerding ishindegi kitaptarda esep joq.

Kókten týsken tórt kitaptyng biri - qasiyetti Qúrannyng týr-týri bar. Músylman elderine issapar kezinde Mysyrdan, Siriyadan, taghy da basqa islam memleketterinen әkelgen Qúran kitaptary altyndalghan qaghazgha basylghan. Búl kitap payghambar múghjizalary ekenin kózge kórsetip túrghanday. Ár jyldary, әr zamandarda basylghan qasiyetti Qúrannyng aluan týrine qarap, kitaphana iyesining dindi qúrmettep, payghambardy úlyqtap, reti kelgen sәtterde Qúdaygha qúlshylyq etkenin sezesiz. Kitaphananyng qazirgi iyesi - Diymekenning nemere inisi Diyar Qonaev: «Keyde júma kýnderi Diymekeng ýnsiz, jalghyz ózi ishinen qúran oqyp otyratyn. Nәpil ghibadattaryn jasaytyn edi», - dep eske alady. Diymekene kezinde Halifa Altay, Rәtbek qajy syilaghan qúran kitaptary kitaphananyng eng ynghayly, alugha onay jerinde jarqyrap kórinedi. Diymekeng Qúrannyng týpnúsqa arabshasyn da, qazaqsha audarmalaryn da oqyghan. Óitkeni bala kezinde meshit janynda moldadan sauat ashyp, «Áptiyekti» tauysqany belgili. Halifa Altaymen din jayynda úzaq otyryp әngimelesip, syrlasa súhbattasqany júrtqa ayan.

Diymekeng kitaphanasynda Qúran kitaptyng ózge tilderge de audarylghan siyrek núsqalary bar. Ásirese Niu-iorkte 1979 jyly orys tilinde shyqqan Qúran qatty qyzyqtyrady. Ateistik sayasat kezinde shetelge shyqqan bir issaparynda Diymekeng búl Qúrandy Europa elderining birinen satyp alady. «K-359» dep jeke tirkeu kitabyna nómiri jazylghan Qúran IY.Krachkovskiyding audarmasy boyynsha AQSh-ta basylghan.

Diymekeng esteliginde júbayy Zuhra Shәripqyzynyng Arab elderine barghanda Qúran kitaptaryn izdep jýrip, satyp alatyny jóninde eske alatyny bar. Kitaphanadaghy on shaqty Qúran kitabynyng birazy Zuhra apanyng «menshigi» bolghan ghoy. Diymekenning dindarlyghyna baylanysty búl jerde bir ghibratty saltty aita ketu paryz. Elu jyl, alty ai, eki kýn, yaghny jarty ghasyr birge tatu-tәtti ómir sýrgen Zuhra apa dýnie salghanda, Diymekeng «tayaq tayanyp» joqtaydy. Aruaq ruhyna arnap, keyde qúrandy ózi oqidy.

Sórelerde samsap túrghan kitaptar alfavit reti boyynsha tizimdelip, týgeldey tirkelgen. Tirkeu kitabynda birinshi bolyp Abay atamyzdyng qazaq tilinde jaryq kórgen tolyq shygharmalary túr. Sodan song úly jazushy Áuezovting kóp tomdyq kitaptary jalghasady. Aty-jónderi «A»-dan keletin taghy da basqa qazaq jazushylarynyng enbekteri rettik sanymen kete beredi. Diymekeng kitaphanasynyng «kitaphanashysy» Zuhra apanyng ózi bolghan ghoy. Óitkeni barlyq kitaptardy ózi tirkep, sórelerge ózi rettep qoyyp otyrghan.

Kitaphanada sonau yqylym antika zamany әdebiyetterinen bastap, orta ghasyr klassikterining shygharmalary, XVIII-XIX ghasyr әdebiyetining әlemdik alyptary, Amerika, Europa, Aziya jәne Afrika aqyn-jazushylarynyng enbekteri tiziledi. Ejelgi Grek, Riym, Qytay aqyn-jazushylary men filosoftary, suretshileri men mýsinshileri jәne sayahatshylary kitaphanada kitap emes, tiri beynedey elesteydi. Óitkeni óte kórkem bezendirilgen, aishyqty surettermen órnektelgen siyrek kitaptar óte tartymdy. Ózimizding Abay men Áuezovten bastalatyn әdebiyet tizim-sóresinde Amerika, Fransiya, orys, arab, nemis, japon taghy da basqa halyqtardyng ruhany әlemindegi qúndylyqtary kóz aldynyzdan ótedi.

Diymekeng kitaphanasynda Shekspiyr, Dante, Tolstoy, Turgenov, Djek London, Gete, Geyne, Chehov, Tagor, Luy Aragon, Pushkiyn, Bayron, Gomer, Ferdausy t.b. shygharmalary men әr halyqtyng auyz әdebiyetining ozyq ýlgileri saqtalghan.

Akademik Qonaev әlem әdebiyetinen mol habary bar, ruhany jaghynan bay, ghúlama bolghanyn jogharydaghy úlylar enbegi dәleldep túr. Ghúlama Diymekeng shetelderge shyqqanda, sol elding tarihyn, mәdeniyetin jәne әdebiyetin tereng bilip, әbden oqyp-toqyp baratyn bolghan.

Diymekeng student kezinde óleng jazghan. Mәskeude oqyp jýrgende qolynan kitap týspeydi eken. Almatyda 70 jyldardyng basynda Diymekenning tikeley yqpalymen Aziya, Afrika aqyn-jazushylarynyng halyqaralyq mәslihaty ótti. Aqyn-jazushylardyng әlemdik mәslihatynyng Qazaqstanda ótui tarihy oqigha bolyp qaldy.

Qonaev tek әdebiyet әleminde ghana emes, ózining mamandyghy boyynsha da (tau-ken injeneri) tendesi joq ghajayyp bilimdi adam bolghan. Kitaphanadaghy ghylymnyng әr salasy boyynsha shyqqan ensiklopediya men anyqtamalyqtar bir tóbe. Din, filosofiya, sayasat, zan, medisina, tariyh, óner salasy boyynsha tizilgen ensiklopediyalardyng bәri bar. Al sózdikter tipti kóp. Ádeby kitaptardyng bәrin oqymauy mýmkin. Al, sózdikter men ensiklopediyalyq anyqtamalardy qajet kezinde ýnemi qarap otyrghan.

Belgili jazushy Sәbit Dosanov birde Diymekenning kabiynetine kirgende, ýstelining ýstinde jatqan әigili aqyn-jazushylardyng kitabyn kóredi. Soghan qaraghanda, Diymekeng qazaq jazushylarynyng shygharmashylyq izdenisteri men tabystaryn bilip otyrghan. Almatyda aqyn-jazushylardyng sezi ashylghanda, Diymekeng oghan qatysyp, tórde tauday bolyp otyratyn edi.

Diymekeng kitaphanasyndaghy kitaptardyng birazy - ol kisige qoltanba jazyp bergen belgili aqyn-jazushylardyng tandamaly shygharmalary. Olardyng ishinde: Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov, Ábdildә Tәjibaev, Oljas Sýleymenov, Ázilhan Núrshayyqov jәne Shynghys Aytmatov, t.b. bar. Kezindegi Leonid Brejnev pen qazirgi Núrsúltan Nazarbaev ta jana shyqqan kitabyna qoltanba jazyp, jaqsy tilek tilegen.

Jetpisinshi jyldardyng ortasynda Kenes ýkimetinde dýrbelen, dau-damay tudyryp, әlemdi shulatqan Oljas Sýleymenovting «AziYa» kitaby jóninde dýnie jýzi bildi. Oljekeng osy kitabyna bylay dep qazaqsha qoltanba jazyp: «Qúrmetti Diymekene, úly adamgha, kommunist azamatqa. Shyn jýrekten. 24 shilde 1975 jyl», - dep qol qoyady. Qoltanba kitapqa últshyldyq aiyp taghylmay túrghanda jazylghan.

Diymekeng últyn úlyqtaghan aqyn-jazushylardy qúrmettedi. Búl jerde últtyq ruhty kótergen Iliyas Esenberlinning orny bólek. Jazushynyng «Kóshpendiler» kitaby Mәskeude orys tilinde 100 000 taralymmen shyqty. Sondyqtan Ilekeng bylay deydi: «Sizding әdebiyetke degen onyng ishinde tughan әdebiyetke degen qamqorlyghynyzdy jaqsy sezinemiz».

Diymekeng dәuirinde Bauyrjan Momyshúly turaly «Aqiqat pen anyz» romanyn jazghan Ázilhan Núrshayyqov oryssha núsqasy 100 000 taralymmen shyqqan osy kitabyna bylay dep qoltanba jazady: «Últymyzdyng kemenger perzenti, Asyl aghamyz, ardaqty Diymekene qazaq halqynyng baqyty ýshin úzaq jyldar jasaugha tilektespin. 12.01.1985 j.».

Úly jazushy Sәbeng men Diymekenning arasynda sol zamannyng sayasatyna baylanysty salqyndyq boldy. Mine sondyqtan Sәbeng orasan mol taralymmen shyqqan «Ómir mektebinin» oryssha núsqasyna «Qonaev joldasqa» dep qysqa qayyryp qoltanba beredi. Ataqty Bauyrjan Momyshúly «Za namy Moskva» kitabyna: «Din-Múhammedke Bauyrjannan», - dep, qysqa, әri núsqa qoltanba jazypty. Áygili aqyn Túmanbay Moldaghaliyev 80 jyldary shetelderge jii shyghyp, shygharmashylyq saparlarda boldy. 1985 jyly «Tynyq múhiyt» dәpteri kitabyna jazghan aqyndyq qoltanbasy erekshe tebirentedi. «Ardaqty Dimash agha», - dep bastap, ary qaray jyrmen bylay jalghastyrady.

«IYem sensing iymenetin, jan agha,

Kiyem sensing kýy beretin, jan agha.

Bastaushym da qorghaushym da ózinsin,

Baqyt degen syy beretin, jan agha.

Senimim de meni kýnde kótergen,

Bir ózinsin, ainymaysyng әkemnen.

Jauyngerdey qyzyl tugha ant bergen,

Saghan mәngi basymdy iyip ótem men».

Diymekenning júldyzy janghan jyldary Qazaq әdebiyetining de ataq-danqy alysqa ketti. Múhtar Áuezov Lenindik syilyq alsa, keyin Ghabit Mýsirepov Enbek Eri ataghyna ie boldy. Mine, sondyqtan qazir qalamgerler sol dәuirdi: «Ádebiyetting altyn ghasyry edi», - dep moyyndaydy.

70 jyldary Ghabenning «Úlpan» kitaby jaryqqa shyghyp, әdebiyette ýlken órleu boldy. Ghabenning jana shygharmasyn oqyrman sýisine qabyldady. Ghabeng «Úlpannyn» bir danasyn Diymekene syilap, bylay dep qoltanba beripti: «Qadirli elbasshysy, ardaqty Otan úly Dinmúhammed Ahmetúly Qonaev joldasqa. Dos kónilden. Ghabit Mýsirepov. 12.05.1976 j.».

1974 jyly Ghabeng Enbek Eri ataghyn alghanda omyrauyna «Altyn júldyzdy» qadaghan Diymekeng edi. Halyq uniyversiytetining bir dәris sabaghynda múny jazushy erekshe aitqan bolatyn.

Qyrghyz jazushysy Shynghys Aytmatov belgili shygharmasyna óz qoltanbasyn: «Qazaq halqynyng úly perzenti Dimash Ahmetúly Qonaevqa», - dep, asa qúrmetpen jazady. Diymekenning dosy Brejnev te bir kitabyna shyn jýrekten qoltanba jazyp beripti. Al, Núrsúltan Nazarbaev Ortalyq Komiytette hatshy bolyp túrghan kezinde shyqqan kitabyna «Qúrmetti Dimash Ahmetúly, әkelik qamqorlyghynyz ben yqylasynyz ýshin. 30. 03. 1985 j.», - dep qol qoyypty.

Diymekeng kitaphanasyndaghy qoltanba kitaptardyng týgel tizip jazu mýmkin emes. Bәrinen de Diymekene degen sheksiz sýiispenshilik pen qúrmet jәne úlyqtau men ardaqtau sezilip túrady.

Oraz QAUGhABAY,

qalamger,

QR mәdeniyet qayratkeri

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 26 (109) 13 shilde 2011 jyl