Al fransuzdar Balizakty ýkiley ýlpildete otyryp, týgin qaldyrmay jibektey de, jýndey de týtti. Jiliktedi, iredi,  qyzyl qyrmangha salady. Biraq odan Balizak túlghasy da, tuyndylary da jasymady. Jazushy da, tuyndylary da kerisinshe,  zoraya týsti, asqaqtap ketti! Songhy kezde,  bizde kemenger Áuezovtyng «Abay jolynda» kenestik iydeologiyanyn  saldarynan anyq Abay da, anyq Qúnanbay da romanda avtordyng ishki týisigindegidey kórinis tappaghany aitylyp qalyp jýr.Ásili, búl jaqsy nyshan. Shyndyghynda, Áuezov Qúnanbaydy jerine jetkizip jazbayyn degen joq, zamany jazdyrmaghany belgili. Baukeng (Momyshúly): «M. Áuezovting «Abayy» úly shygharma, biraq keybir jerlerimen kelispeymin. Nege? Sebebi ne? Ol kisi Abaydy kóteremin dep, Qúnanbaydy kemitedi. Búl óte ýlken qate dep bilemin.» dese, Múhtar Maghauiyn: «M.Áue­zov romanyndaghy jaghdaylar óz kezinde zaman ynghayymen ketken mәsele. Qúnanbay eskilikting beynesi siyaqty boldy, Abay janalyqtyng jarshysy siyaqty boldy. Shyn mәninde, tarihy shyndyqqa qayshy keletini óz aldyna, kórkemdik jaghynan da Áuezovting útysy dep aitugha bolmaydy» - dedi. Múnday pikirlerden bәlelik izdeu óresi tómenderding isi. Múnan  úly Áuezov fenomeni jarqyray týspese,  pәs tartpaytyny anyq. Eske týsip otyr, Baybota Qoshym Noghay («Qazaq әdebiyetinde» bolu kerek) Á.Núrpeyiovtyng sóilem qúraudaghy keybir aghattyqtaryn bayqap qap jazyp edi, ony jýndey týtip, artynan it qosyp qua jazdady.

Al fransuzdar Balizakty ýkiley ýlpildete otyryp, týgin qaldyrmay jibektey de, jýndey de týtti. Jiliktedi, iredi,  qyzyl qyrmangha salady. Biraq odan Balizak túlghasy da, tuyndylary da jasymady. Jazushy da, tuyndylary da kerisinshe,  zoraya týsti, asqaqtap ketti! Songhy kezde,  bizde kemenger Áuezovtyng «Abay jolynda» kenestik iydeologiyanyn  saldarynan anyq Abay da, anyq Qúnanbay da romanda avtordyng ishki týisigindegidey kórinis tappaghany aitylyp qalyp jýr.Ásili, búl jaqsy nyshan. Shyndyghynda, Áuezov Qúnanbaydy jerine jetkizip jazbayyn degen joq, zamany jazdyrmaghany belgili. Baukeng (Momyshúly): «M. Áuezovting «Abayy» úly shygharma, biraq keybir jerlerimen kelispeymin. Nege? Sebebi ne? Ol kisi Abaydy kóteremin dep, Qúnanbaydy kemitedi. Búl óte ýlken qate dep bilemin.» dese, Múhtar Maghauiyn: «M.Áue­zov romanyndaghy jaghdaylar óz kezinde zaman ynghayymen ketken mәsele. Qúnanbay eskilikting beynesi siyaqty boldy, Abay janalyqtyng jarshysy siyaqty boldy. Shyn mәninde, tarihy shyndyqqa qayshy keletini óz aldyna, kórkemdik jaghynan da Áuezovting útysy dep aitugha bolmaydy» - dedi. Múnday pikirlerden bәlelik izdeu óresi tómenderding isi. Múnan  úly Áuezov fenomeni jarqyray týspese,  pәs tartpaytyny anyq. Eske týsip otyr, Baybota Qoshym Noghay («Qazaq әdebiyetinde» bolu kerek) Á.Núrpeyiovtyng sóilem qúraudaghy keybir aghattyqtaryn bayqap qap jazyp edi, ony jýndey týtip, artynan it qosyp qua jazdady. Al  Ábdijәmil  atamyz onday jaghdayynyng bar ekenin ózi aitypty:«Ár mektepte auysyp jýrgendikten sauatym shamaly boldy. Áli kýnge deyin jazghan sóile­mim­nen kóp qate jiberemin.» ( «Egemen Qazaqstan». № 21-23. 2010 j) Al qazaqta grammatika jaghynan nebir bilimdi, sautty jazatyn prozaikter jetkilikti. Biraq, tuyndylarynyng deni  Núrpeyisovtyng dengeyine jete alghan joq. Ádebi  tanympazdyghymyz ben mәdeniyetimizding dengeyi osyndaydan - aq kórinip qalady. Shyny sol, ruhaniyatymyzdyng óshpes qúbylysyna ainalghandardyn  tolyq jampoz túlghalaryn  tanugha, tanytugha selqospyz, zauqymyz joq . Nege?.Qalyng júrtty bylay qoyghanda, әdebiyet pen óner tóniregindegi, intellektual qauymynan súrap kórinizshi, mysal ýshin, Mýsirepov, Múqanov, Mayliyn, Eseberliyn, Núrpeyisov  sekildi klassikterdin  kesek romandarynyng kesek keypkerleri býgingi ómirding pәlsafa tolghanystarynda nege auyzgha týspeydi? Basylymdardaghy últ әdebiyeti men óneri haqynda san aluan jariyalanymdargha kóz jýgirtinizshi, sýiengen, sýikengen, dәiek - mәiegin, aqyliya sózderin qaranyzshy! «Kórgen kórgenin, kóseu týrtkenin isteydi» demekshi, shetimizden aldymen auzymyzgha shetelding batys, shyghys әdebiyeti men ónerinin  ókilderine (keyipkerlerine) jarmasamyz. Solardy ýlgi etemiz, olardyng auyzynan shyqqan sózderining bәri de dualy.(Sonyng ishinde osy materialdy jazyp otyrghan men de barmyn) Shynymen aq, tól әdebiyetimizde tilimizge ýiirilip týser  keyipkerlerdin  bolmaghany qalay? Sonau bir jyldary Beyimbetting Myrqymbayy, Mýsirepovtyng Qarabayy, Ábdijәmilding Sudyrahmeti  sekildi kelepanday keyipkerler sózding mysalyna alynushy edi.  Endi bәri de úmtyldy,  qalam úshyna ilguden qaldy. Nege? Olar shynymen de keshegiden býgingige óte almady ma?! Ádeby portretter men obrazdar býgingining kәdesine shynymen - aq jaramay qalghany ma? Oilay kelsek, biz әli ózimizding jazushyny da, tuyndyny da tanudyng órkeniyetti dәstýrin ýirenuge selqospyz, salghyrtpyz. Sebebi,moyyn jar bermeydi emes, pendelik qiyankestikten mysymyz qúryp, jýregimiz daulamaydy.Daulamaytyny, dau-damaydan azar da bezermiz. úl orayda anqyma aqyn Tynyshtyqbek te ashyna jazdy. Abaydy idolgha ainaldyrmayyq dep janúshyrdy. Abay úly, dana, danyshpan, biraq et pen sýikten jaratylghanyn nege moyyndamaymyz dep zar qaqty. Ádebiyetting oqylmauyna, naryq zamanynyng ong jambasyna (jaqsy maghynasynda)kelmey jýrgenine bir esepten  aqyn- jazushylar, әdebiyetshiler kinәli..Ekining birinde, «Ádebiyet- ardyng isi» dep tilimizdi bezey bergenshe, sol ardyng isin istep, nege ýlgi kórsetpeymiz?Ardyng jolynda jigerli birligimiz joq. Ardyng jolynda ayarlyqqa, arsyzdyqqa úrynamyz. «Qazaqta qalyp túrghan ózgeshe minezder: tili aitqandy qoly qylmaytyn túraqsyzdyq,úiymsyzdyq, basynan aspaytyn ózimshildik, ezdik» (M.Áuezov). Sóite túra qara qazanday ókpemiz  bar. Aldymen biylikke. «Syilyq bermedi, qalamaqydan qaqty, talantty tany almaydy,túlpardy elemey, mәstekti marapattaydy». Bәri de jón. Birigip jýrekjardymyzdy, janayqayymyzdy aitayyq, jetkizeyik desek, basylymdar da, BAQ ta, basqa  da jetkilikti.Eletuding baghalatudyng jolyn birigip tabuymyz kerek. Balizak bolsa zamanynda ózi bas bolyp, qalamaqy, avtorlyq qúqyq turaly biylikke dabyl qaqty.Qalamdastary úiysa ketti.Aqyry degenine jetti.

Endi anyghy, qalayyq- qalamayyq, ókineyik- ókinbeyik, býgingi zamannyng jiyrma besterdegi janatolqyn oqushysyna klassikterimizding jauhar shygharmalaryn búrynghyday qabyldatu qiyn. Sol siyaqty sol zamandaghy  boyynda naftaliyni anqyghan qyzyl sayasattyng aqiqat ómirge qisyny kelmeytin dayyn qalyptaghy oy - iydeyalar, taptauryn tәsilmen jazylghan, qan -sólsiz kýiinish- sýiinishke, is әreketke, payym- túshymgha qúrylghan jasandy kitaptar qyzyqtyrmaydy. Qyzyqtyrmaytyny,sendirmeydi, arzan, jalan. Óitkeni,búl úrpaqtyng psihologiyasy ózgeshe, talghamy bólek.Intellektualidary kórkem әdebiyetten kórkem dýniyeni, adam janynnyn  beymәlim,tosyn  júmbaq qúbylystaryn, qúndylyqtaryn izdeydi. Eger býgingi zamandastarymyz kenes  zamanyndaghy  aqyn - jazushylarymyzdyng birqataryna yqylasy auyp, jýginip jatsa-  yaghny olar  kýl qoynynan shoqty tapqany, qoqystan altyndy kórgeni. Asyldyng azbaytyny, shoqtyng mazdaytyny belgili. Qazirgi jastan da, jasamystan da  anany nege oqymaysyn, mynany nege oqymaysyng deuding ózi kýlkili, balanyng sózi. Bir  ghajaby, alda ghajayyp uaqyt tuyp keledi. Shyn has tuyndylar uaqyt jalyna jarmasa, talasa jaryqqa shyghady. Janrlyq әrtektilik, týr men mazmún jaghynan tosyn bitim - bitisi boluy da yqtimal. Shynayy, saf dýniyeni tanityn,  ruhany azyqqa ainaldyratyn qauym týziledi, qalyptasady.Ol kezde búrynghyday qalyng búharanyng әdebiyetti jappay oqityn, jazushylardy jazbay tanityn dәurendi ansaytyndar azayady.  Ádebiyetting orny -  múrajay deytin saruayym sarqylady. Jýrek  soghysy toqtamaghan jerde sezim bar, sezim bar da alaulau, laghyldanu, súlu sóz óneri bar. Ras, belletristikalyq ( búl da fransuz sózi)  zauyqtyq (avanturalyq, detektivtik, ghylymi- fantastikalyq jәne neomifologiyalyq) ortanqol tuyndylar  jazyla beredi, shybynday yzynday beredi. Marginaldyq әdebiyettin  dәuren- duy qay zamangha da tәn..Qazirgi kompiuterlik, tehnologiyalyq dәuirding ekpininen ýreylenbeu kerek.Sheraghanshylasaq, bәrinde de bir kem dýniye. Aq qaghaz betindegi marjan sózding ózindik aurasy kompiuter monitorynda joq. Ruhaniyat ózi tehnotektin, biznestin, úshqyr zamannyng úsharman  qyzmetin paydalanyp, olarmen bite qaynasyp keteri qazirden de belgili. Ruhany tehnologiya sharyqtap shegine jetkende, qaghazdaghy ólmes, mәngilik qúndylyghy bar kórkem әdebiyetke  oqyrman ýiirilip týsedi.Klassikany da, kalassika ainalatyn býgingi shygharmalardy da tamsana oqityn kez keledi.Sonda qara da túrynyz, kórkem әdebiyetting әli aq aidarynan jel esedi. Jýrekkózdilerdi halturamen, kózboyaushylyqpen, qulyq - súmdyqpen shekpen kiygen jyltyraq jarqyrauyqtarmen aldap kete almaysyz. Plagitattar, «jiyenshilder»  ózinen- ózi joghalady. Endeshe osy bastan, ózimizdi ózimiz aldamauymyz kerek. Qoldan kelgenshe, altyn uaqytymyzdy, jankeshtiligimizdi dýniyeqonyzdyng sonynda emes, kórkem әdebiyetting jolynda kórsete alsaq, júmsay alsaq, núr ýstine núr.       Andasanyz, fransuz әdebiyetining biregey shedevrleri  feodalizm men kapitalizm zamanda tughan.

IYә,  tura Balizaktyng zamany ótti - ketti, endi qayta ainalyp kelmeydi dersiz.. Ony ýlgi etu ersi. Qazir zaman basqa, zang basqa,talgham basqa,talap basqa degimiz - aq keledi.  Sóite túra..

Balizaktyng qayratkerlik, jankeshtilik, qúshtarlyq aurasyna beyjay qaray almaysyn. Baqsaq, ol qazaqta da bar! Onyng pendeshiliginen qazaq ta qalyspaydy.Onyng kókiregi, oy - sanasy sezgendi qazaq ta sezdi. Kenes zamanynda qazaq  Balizak tuyndylaryn oqyghanymen, oghan ertegidey seninkiremedi , óitkeni, olardyng ómir saltyn, zamanasyn kórgen joq. A.Vurmser Balizaktyng dәuirnama aghzasynda qan emes aqsha býlkildep jatyr deui dóp qoyylghan diagnoz.

Kenes biyligi kenes adamdaryn shetelge jiberse de, iriktep,sýzigiden ótkizip jiberetin. «Biznes» degen sózding ózi jiyirkenish tudyratyn. Qazir búl sóz maqtanysh. Endi oqysanyz, Balizakty jelpil jeliske salghan, arqasy jauyr bolghansha damyldatpaghan zaman,  bizge jylmiya jaltyldap alshang basyp kele jatyr.Tehnologiyalyq kapitalizm.Jeke menshik.Aqsha.Bai. Osynyng bәrine  essiz qúshtarlyq dәuiri bizde de  bastalyp ketti. Taghy da bir oilanyp kóreyikshi..

Balizak nege kýizeldi?

Býginde qazaq qoghamy iydeyalyq túghyryn tәuelsizdik degen úghymmen shegendeude. Biylik tarapynan aitylyp jatqandardyn  deni últtyq mýddeni kózdeytini anyq. Desek te osy túrghydan kelgende aqiqat ómirimizde  qayshylyqtar kóp. Mysaly, eldegi  dýniyetapqysh pysyqaylar kóbisi balalaryn shetelde oqytyp, biznes, bank, biylik qúrylymdaryna qyzmetke túrghyzugha úmtylady. Olar bәrin de týsinip - bilip otyr: búl qoghamda shygharmashylyqpen ainalysyp, kitap jazyp, úshpaqqa shyqpaysyn. Tipti ashyghyna kóshkende, aqymaqtyq. Ágaraki, jazu- syzugha emesheging ýzilip bara jatsa, qolyng bosta, zerikkendegi ermeging ghana. Magnattar ruhaniyattyng nәri materialdyq baylyqtyng aurasynda dep týsinedi. Sezim atauly, jýrek lýpili dýnie - tezekten týziledi. Al shama -sharqyna elen, qylmaytyn kónili kók dónen qarapayym qazaq olardy zor, ózin qor sanaghysy kelmeydi.  Búl pighyl, múnday týsinik keshe - býgin payda bolghan emes, týp - túqiyany sonau qadym ghasyrlarda jatyr.. Sondyqtan da kemer belbeui jaltyrap meymanasy tasyghan Napaleon dәuirinde, óner- bilimining shyrayy bar kezenderding ózinde, sauysqanday bir shoqyp, qyryq qorynatyn Balizaktyng әke- sheshesi Onorenin  zangerlikti tastap jazushy bolamyn degende shoq basyp alghanday shar ete qalghanyna tandanbaysyz. Bәribir birbetkey balasy aitqanynan tanbaghasyn әkesi kónip, 120 myng frank ai  sayyn tóleytin bolyp, Parijge baryp pәter jaldaydy.Sonda da el bilse úyat bolady dep alty qabatty ýiding shatyryndaghy mansardqa «aramtamaq» úlyn qamaqqa ústaydy. Jazushylyghyn kórsetuge bergen merzimi nebәri eki jyl! Biraq jazushylyq sonshalyqty sorly kәsip degen qoghamdyq qúlyqqa Onore pysqyrmady da. Bozda oinaghan qazaqy bozbala  emes qoy, Balizak shoqtay ystyq jalyndy jýregimen súnghyla da súrqiya  Parijding myng qúbylghan tirlik- tynysyn jatsynbady. Qúmyrsqanyng iyleuindey qújynaghan qalada Balizak balyqtay jýzuge úmtyldy. Týsinik -  týisigi alapat,   qaghylez Onore Fransuz burjuaziyasynyng qalyptasu ýderisin, Parijdyng jogharghy aqsýiekter ortasyndaghy alayaqtar men pysyqaylardyng payda boluy, túrmysy, salty, oy -kózqarasy, pәlsapasy bәri ainalyp kelgende, bir qúdaygha - AQShAGhA tәueldi ekenin  kózben kórdi, jýrekpen sezdi. Adamdardyng baylyq pen kedeylik tauqymetinen  tughan biylikqúmarlyq, jýgensizdik, qorlaushy- qorlanushylardyng dramalyq kórinisi  Balizakqa úiqy bermedi. Ózin- ózi jegidey jedi, júlyp jedi. Qúdaydyng bergen kýsh- quaty, sana- qasiyetteri arqasynda  tanyp- bilude bir Fransiya, bir Europany ol shopaq qúrly kórmedi.  Adamnyng qay sezimi qasiyetti, qay sezimi baq, qay sezimi sor ekenin  tez anghardy. Janyna daua izdedi.. Óz dәuirindegi egoizmning sharpyghan ot - jalyny múnyng da  túla boyyn keuledi. Biraq, suretker bes kýn jalghandaghy adamnyn, adamzattyng jandalbas tirligining mәnin úghyndy. Janyna  adamnan daua tappaghan Balizak múnyng jalghyz - aq emi - jazu dep moyyndap, ghúmyryn aq qaghazgha sarp etti. Jazusyz ómir sýre almaytyn halge jetkende, kýnderding kýni artyna qayyrylyp qarady da, jazghan- syzghandarynan qoghamnyn  bir dәuir  býtkil bet- beynesin anghartugha bolatynyn bildi,  bәrining basyn qúrap tútas dәuirnama jazugha birjola qúlay berildi. Aqyry sol maqsatyna jetti de. Aqsha men altyngha qúdiret bitirgen adamnyng ózi.Ózi jasaghan qúdiretke ózi qúl bolatyny qalay? Adamdyq qasiyetinen júrday bolyp, hayuangha,  myng qúbylghan sanasyz, topas maymylgha ainaluy, taghy  sol adamnyng ózine mysqyl kýlki shaqyratyny qyzyq. Balizak fransuz qoghamynyn  bet- perdesin syryp, jamylghan kórpesin sypyryp alyp, tyr jalanash keypin kórip myrs- myrs kýldi. Kýleyin dep kýldi dediniz be, ony sonday zamany kýldirdi!

Qúranda Alla taghala: «Bilip qoyyndar! Shyn mәninde, dýnie tirshiligi bir oiyn, ermek, sәn  ghana. Ózara maqtanysu, sonday-aq mal-dýnie men balalardy kóbeytuding jarysy. Beyne bir ósirgen ósimdigimen eginshilerdi tang qaldyratyn janbyr siyaqty. Sosyn qurap, sap-sary bolghanyn kóresin. Sodan keyin ýgindi bolady. Dýnie tirshiligi de sol siyaqty. Negizinde, dýnie tirshiligi aldanyshtan basqa eshtene de emes».Jalghan dýniye!

Qalamgerding tuyndylaryn aqtaryp otyrsanyz, búl adamzat qoghamynyng qúlqy  zamanqansha jerden ózgergenimen mәni sol kýiinshe qala beredi eken - au demeske lәjiniz qalmaydy. Kóz jýgirtinizshi: «Zang degen -órmekshining tory, madam. Oghan kishkentay shybyndar ilinip óledi de, ýlken shybyndar búzyp ótip kete beredi», «ýkimetke deputattardy satsam  deymin. Oppozisiyashyl partiyanyng deputattaryn top-tobymen ministrler kabiynetterine satsam» («Pamela Jiro») «qúnsyz birdenelerdi ala ketip kóriniz, sizdi әdildik sarayynyng aldyna bir súmpayy etip alyp shyghady da, million somany úrlasanyz salon bitkende aituly izgi adam bolyp shygha kelesiz»; « Bir jerde- baryn  balasynyng jolyna sarp  etken atasyna  úyalmay- qyzarmay kelini zirkildeydi.Bir jerde - kýieu balasy qayyn ensin quyp shyghyp jatady.Bizding zamanymyzdaghy qoghamda dramalyq qanday oqigha bar dep súraytynyn qaytersin» («Gorio atay») «Býkil boy -basyna qarasang dәuletti adam tәrizdi, al shyndyghynda bar baylyghy jalaqysy, bolashaghy zeynetaqysyna ghana baylanysty edi.» («Jergilikti dәriger») Tere bersek, bizdin  osy ómirimizding aina- qatesiz kórinisteri, qúlqy Balizak jazbalarynda túnyp jatyr.

Jalpy Balizaktyng dýniyege kózqarasy da әr týrli. Bir - birine kereghar týsip jatady. Búl zandy da. Sayasaty sayqaldanyp, dýniye  myng qúbylyp túratyn mәngilik tirlik. Adam qaytip túrlauly bolsyn! Balizaktyng jazghan - syzghanynyng bәri saf altyn da, kýmis te  emes. Ony zamandastary, zertteushileri de aitqan, jazghan. Sol zamandaghy kóp tuyndylar kóntaqagha ainalghaly qashan. Biraq  bizge qúndysy -  onyng kórkem әdebiyetti qúlay sýyi. Býgingi  jana ghasyrdyng úrpaghyn Balizak qyzyqtyrmauy da yqtimal. Ásirese batysqa múryn shýiirgish, ózinikin de, ózgenikin de onaylyqpen moyynday qoymaytyn bizding qazaq. Bizding qazaq ýshin júmyr jerdegi nebir asyl dýniyeni, janalyq pen jaqsylyqty әp- sәtte joqqa shygharu týkke túrmaydy. Bir ghajaby, taghy da  әp - sәtte  ózgelerding qansyghyn tansyq qylu, tóbesine kóterip, elpildep erip ketu de týkke túrmaydy.  Qiyt  etse, bótendi jamandaymyz, týrik ,korey teleserialdaryn mensinbey múqatamyz.Otyz eki tisimizben tistene esten tandyra sóilegenimizben, әli kýnge deyin  tym qúryghanda bir ret otyz eki seriyaly kórkem dýnie týsirmeppiz.Zardaptyng ýlkeni- búl әdetimiz jastargha da júghyp, olarda qazir ózgeni de, ózin de mensinbeytin keude payda boldy.Tiyanaq joq. Sol bayaghy «..ey, qúday-ay, bizden basqa halyqtyng bәri antúrghan, jaman keledi eken, eng tәuir halyq biz ekenbiz dep kýlushi edim» -dep ashynatyn Abay atamyz últtyq minez -daghdymyzdyng kodyn kózge shúqyp kórsetip - aq ketip edi.Kesirli - kesapatyn sylyp tastay almay jýrgen ózimiz. Hakimge ne dersiz, últ aldyndaghy úly missiyasyn oryndap, ózi temirqazyqtay  jarqyrap, kemenger abyzgha ainalyp ketti!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»