Aytmúhambet TEJEKENOV, «Ýkili dombyra» bayqauynyng jenimpazy: Dombyra qonyr ýninen aiyrylyp bara jatyr
- Agha, sheberler auylyna qalay keldiniz?
- Negizgi mamandyghym - enbek jәne syzu pәnining múghalimi. Óskemenning múghalimder dayarlaytyn uchiliyshesin tәmamdagham. Alghashynda, Shyghys Qazaqstan oblysy, Marqakól audanynda mektepte enbek pәnining múghalimi bolyp qyzmet atqaryp jýrdim. Kenes zamany kezinde tapsyryspen jasalghan dombyralar qolgha týspeytin, sheberler az bolatyn. Dýkende túrghandaryna kónilimiz tolmaytyn. Moyny juan, beti qalyng degendey. Olardy ózimiz qoldan qyryp, moynyn shygharyp, týrin kelistirip alyp jýrdik. Sodan, «nege qoldan dombyra istemeske?» degen oy kelip, dombyra jasaugha kiristim. Sóitip, 1988 jyly Almatygha kelip, Halyq aspaptar múrajayynyng diyrektoryna dombyramdy kórsettim. «Agha, mine, dombyra jasaytyn ónerim bar edi» dep edim, «Ói, sen auylda nege jýrsin, bizge sendey adamdar kerek» dep ministrlik arqyly auylda sabaq berip jýrgen jerimnen aldyrtyp aldy. Sol kezden bastap negizgi kәsibim - dombyra jasau boldy. Kenes Ýkimeti taraghangha deyin osy múrajayda qyzmet atqardym. Sodan keyin K.Bayseyitova atyndaghy mektepte, qazir songhy ýsh jylda A.Júbanov atyndaghy muzykalyq mektepte aspap jóndeytin sheber bolyp júmys atqarudamyn.
- Alghashqy ústazynyz kim boldy?

Aytmúhambet TEJEKENOV, «Ýkili dombyra» bayqauynyng jenimpazy: Dombyra qonyr ýninen aiyrylyp bara jatyr
- Agha, sheberler auylyna qalay keldiniz?
- Negizgi mamandyghym - enbek jәne syzu pәnining múghalimi. Óskemenning múghalimder dayarlaytyn uchiliyshesin tәmamdagham. Alghashynda, Shyghys Qazaqstan oblysy, Marqakól audanynda mektepte enbek pәnining múghalimi bolyp qyzmet atqaryp jýrdim. Kenes zamany kezinde tapsyryspen jasalghan dombyralar qolgha týspeytin, sheberler az bolatyn. Dýkende túrghandaryna kónilimiz tolmaytyn. Moyny juan, beti qalyng degendey. Olardy ózimiz qoldan qyryp, moynyn shygharyp, týrin kelistirip alyp jýrdik. Sodan, «nege qoldan dombyra istemeske?» degen oy kelip, dombyra jasaugha kiristim. Sóitip, 1988 jyly Almatygha kelip, Halyq aspaptar múrajayynyng diyrektoryna dombyramdy kórsettim. «Agha, mine, dombyra jasaytyn ónerim bar edi» dep edim, «Ói, sen auylda nege jýrsin, bizge sendey adamdar kerek» dep ministrlik arqyly auylda sabaq berip jýrgen jerimnen aldyrtyp aldy. Sol kezden bastap negizgi kәsibim - dombyra jasau boldy. Kenes Ýkimeti taraghangha deyin osy múrajayda qyzmet atqardym. Sodan keyin K.Bayseyitova atyndaghy mektepte, qazir songhy ýsh jylda A.Júbanov atyndaghy muzykalyq mektepte aspap jóndeytin sheber bolyp júmys atqarudamyn.
- Alghashqy ústazynyz kim boldy?
- Dombyra jasaudaghy alghashqy ústazym - әkem. Ol kisi aghash sheberi-tin. Aghashtan týiin týigen adam bolsa da, biraq dombyra jasaghan emes. Bizdi kishkene kezimizden aghash jarugha, balta, qashau ústaugha ýiretti. Bala kezimde: «Balam, bastyq bolugha qúmar bolma, qolynnan óner kelse, óner ýirenuge tyrys. Bastyq bolsang kreslondy basqa bireu tartyp aluy mýmkin, al eki qolyndaghy ónerindi eshkim de tartyp ala almaydy» deytin. Kez kelgen adamdy ýiretsen, dombyra jasay alady, biraq ekining biri dombyrany sóilete almaydy. Qazaqstanda dombyrany sóiletetin sheberler sausaqpen sanarlyq qana.
- Aspaptarynyz kimderge arnalghan?
- Men býkil respublikagha arnap jasaymyn. Elimizding týkpir-týkpirinen kelip, tapsyrys berip jatady. Kәsiby әnshiler men kýishilerge jәne әuesqoylargha dep eki týri dayyndalady. Dombyra betindegi oy-órnek, syrtyndaghy dizayny óz fantaziyamyz boyynsha jýzege asady. Qayyn, búira ýienki, shyrsha sekildi aghashtardy paydalanamyz. Negizi, alghash dombyra jasaudy qolgha alghan Ahmet Júbanov aghamyz. Aqang Reseyden saghat jóndeytin Romanenko atty sheberdi alyp kelip, sheberhana ashyp bergen. Ahmet Quanúly dombyrany oiyp emes, qúrap jasau tәsilin ýiretip ketti. Qúrama dombyranyng dýniyege kelui arqyly aspaptyng dengeyi kóterilip, diapazondary keneydi.
- Qazir memleket tarapynan sheberlerge qanday qoldau kórsetilip jatyr?
- Anda-sanda bir ret «Ýkili dombyra» atty dombyra sheberlerining bayqauy ótkizilip túrady. Bayqaudy dombyra ónerine ýsh qaynasa, sorpasy qosylmaytyn adamdar ótkizedi. Onyng ózinde әdildik joq. Ómir jolyndaghy ústanymym - shyndyqty jaqsy kóremin. Sondyqtan kóp adam meni jaqtyrmaydy. «Ýkili dombyra» bayqauynyng bylyq-shylyqtaryn betine ashyq aitqandyqtan, biylghy bayqau esiginen qaratpady. Mening oiym, bayqauda taza bәsekelestik bolyp, shynayy úiymdastyrylsa deymin. Taghy bir aitatynym, enbek jolymda kórip jýrmin, әrbir kәsip iyeleri ózine layyqty marapat, qúrmetin alyp jýr. Al biraq qazaq tarihynda dombyra, qobyz jasap otyrghan birde-bir sheber medali aldy degendi estigen joqpyn.
- Naghyz dombyra dýniyege kelu ýshin ne kerek?
- Naghyz dombyra dýniyege kelu ýshin - naghyz sheber kerek, jaqsy material kerek, tynysh otyryp isteytin jaghday jasalu kerek. «Nan bolsa, әn de bolady» demekshi, jaqsy jaghday jasalynsa, keremet dýniyeler tuady. Taghy bir aita ketetini, sheberlik sheberding qanynda boluy kerek. Sol sheberlikti enbekting arqasynda shynday bilui kerek. Dombyra sheberi bolghanyma eshqashan ókinbeymin. Sheneunik kóp, Alla bergen daryny bar sheberler az. Sol sheberding biri bolghanyma quanamyn.
- Kәsibinizdi ýiretip jýrgen shәkirtteriniz bar ma?
- Mening shәkirtim - óz ýlken úlym. Atyraudyng muzyka akademiyasynda sheber bolyp júmys isteude. Sheberlerimizding kóbi әr jerde shashyrap jýr. Olargha mýlde kónil bólinbeydi. Shynyn aitsaq, kóbisi jan saqtaudyng qamymen ketti. Osy dombyra jasau ónerin úrpaqqa jetkizu ýshin ghylymy túrghyda negizdelgen ortalyq kerek. Sol ortalyqta sheberler dombyranyng dәrejesin kótere alady. Áytpese, dombyra - ózining qonyr ýninen aiyrylyp bara jatyr. Búl mәseleni biz tez arada qolgha aluymyz kerek. Auyzben aita bergenshe, is arqyly jýzege asyrugha tyrysuymyz qajet. Dombyra ýnin әlemdik dengeyge shygharghymyz keledi. Egerde Mәdeniyet ministrligi bizge osynday mýmkindik tughyzyp otyrsa, biz qoldan kelgendi ayamaugha әrqashanda dayynbyz.
- Ángimenizge raqmet.

Súhbattasqan
Torghyn ÁBUShAHMAN

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=8938&Itemid=2