Jeksenbi, 25 Qyrkýiek 2022
Sanlaq 7799 7 pikir 26 Tamyz, 2019 saghat 19:42

Álem chempionaty. Kimderden «altyn» kýtemiz?

8-22 qyrkýiek aralyghynda Reseyding Ekaterinburg qalasynda bokstan әlem chempionaty ótedi. Osymen 20-shy mәrte ótkeli otyrghan әlem birinshiligine 91 elden 488 sportshy qatysady. Ayta keterligi, kezekti jahandyq dodada boksshylar 8 salmaq sanatynda ghana óner kórsetedi.

Qazaqstan qúramasy ýshin eng tabysty әlem chempionaty 2013 jyly óz jerimizde, Almatyda ótti. Ol kezde bizding boksshylar 4 altyn, 2 kýmis, 2 qola medali jenip aldy. Qazirgi qúrama sapynda ol kezdegi jigitterden tek Qayrat Erәliyev qana qaldy.

Al 2015 jyly Katarda ótken әlem birinshiliginde Qazaqstan qúramasyna eki qola medali ghana búiyrdy. Olardy Daniyar Eleusinov (69 keli) pen Ivan Dychko (91 keliden joghary) jenip aldy.

Aragha taghy eki jyl salyp ótken 19-shy kezekti әlem chempionaty da biz ýshin asa tabysty bola qoyghan joq. Germaniyanyng Gamburg qalasynda Myrzaghaly Aytjanov shәkiritteri 1 altyn, 2 kýmis, 3 qola medali aldy. Sóitip, jalpy komandalyq esepte Kuba men Ózbekstannan keyingi ýshinshi oryngha jayghasty.

Ayta keterligi, songhy eki әlem birinshiginde de bizding qúrama Ózbekstannan oza almay jýr. Anyghyn aitqanda, ózbek boksshylaryna esemiz ketip jýrgeli biraz uaqyt boldy. Árisin aitpaghanda, biyl 16-26 sәuir aralyghynda Tailand astanasy Bangkokta ótken HHH Aziya chempionatynda Ózbekstannan taghy jenildik. Bizding qúrama Tailandta 2 altyn, 2 kýmis, 3 qola medali aldy. Al ózbekter 4 altyn, bir kýmis, bir qola jýldege qol jetkizdi.

Bokstan Qazaqstan qúramasynyng bas bapkeri Ghalymbek Kenjebaev Ekaterinburgte el ýmit artar azamattardyng atyn atady.

52 keli: Sәken Bibosynov
57 keli: Qayrat Erәliyev
63 keli: Zәkir Safiulliyn
69 keli: Abylayhan Jýsipov
75 keli: Túrsynbay Qúlahmet
81 keli: Bekzat Núrdәuletov
91 keli: Vasiliy Leviyt
+91 keli: Qamshybek Qonqabaev

52 keli

Sәken Bibosynov elimizde ótken songhy eki turnirde top jardy. Biyl mamyr aiynda Qyzylordada ótken Qazaqstan Respublikasynyng V Spartakiadasynda jәne shildede Núr-Súltan qalasynda ótken QR Preziydenti Kubogyna arnalghan VII halyqaralyq turnirde qarsylas shydatqan joq. Al sәuir aiynda ótken Aziya chempionatyna barghan Ánuar Múzaparov 1/8 finaldan asa almaghan edi. Demek, 1997 jyly dýniyege kelgen jas Bibosynovtyng Reseyde baq synaghany әbden oryndy.

57 keli

Búrynghy bapker Aytjanovtyng sýiikti boksshylarynyng biri Qayrat Erәliyev "qartaya" bastaghanyna qaramastan, búl salmaqtyng tizginin әli eshkimge beregen joq. Qúramadaghy eng saqa boksshy búghan deyin әlem birinshiliginen 1 altyn, 1 qola medal alghan. Tәjiriybesi mol. Biraq, songhy kezderi iri turnirlerdegi nәtiyjesi nashar. Aziya chempionatynda shiyrek finalda sýrindi, Preziydent Kubogynda qola medalidi qanaghat tútty. Soghan qaramastan Reseyge attanyp bara jatqanyna qaraghanda, bapkerler ony almastyra alatyn eshkimdi tappaghan sekildi.

63 keli 

Búrynghy 64 keli men 60 kelining arasynan payda bolghan jana salmaq dәrejesi. Ókinishtisi, búl eki salmaqta da birqatar jaqsy boksshylarymyz bar edi. Tailandta ótken Aziya chempionatynda 60 kelide Zәkir Safiullin kýmis, 64 kelide Sanatәli Tóltaev qola medali alghan. Osy ekeuining arasynan tandau 32 jastaghy Zәkir Safiullinge týsken eken. Endi Reseyde osy jigit óner kórsetedi. Al 1999 jyly dýniyege kelgen egiz boksshy Samatәli, Sanatәli Tóltaevtargha búl joly mýmkindik berilmedi. Zәkir Safiullin jaqynda ótken Preziydent Kubogynda indiyalyq boksshydan jenilip, kýmis medali aldy.

69 keli

«Qazaqtyng salmaghy» atanghan 69 kelide ýzdikter az emes. Abylayhan Jýsipov pen Aslanbek Shymbergenov ekeui de myqty boksshylar. Biraq, songhysy iri turnirlerde "altyn" almaghaly kóp boldy. 2018 jyly Aziya oiyndarynda, biyl Aziya chempionatynda ózbek Bobo Usman Baturovtan jenildi. Sondyqtan, osy joly Abylayhan Jýsipovke senim artyldy. 22 jastaghy Jýsipovtyng eresekter arasyndaghy jarystargha qatysyp jýrgenine birneshe jyl boldy. Demek, onyng Reseyde baq synauy әbden oryndy.

75 keli

Búl salmaqtyng kóshbasshysy Ábilhan Amanqúl bolghanymen, jankýier qauym biylghy Aziya chempionatynda Túrsynbay Qúlahmetting ónerine tәnti boldy. Ábilhandy jengen ózbek boksshysy Israil Madrimovty Tailand jerinde qualap jýrip sabady. Núr-Súltanda ótken Preziydent kubogynda da qarsylas shydatqan joq. Onyng ýstine Ábilhan Amanqúl jaraqatynan tolyq aiyqpady. Sol ýshin Túrsynbay taghy bir mәrte ózin dәleldeuge mýmkindik alyp otyr.

81 keli

Búl salmaqtyng myqtysy - Bek Núrmaghanbet. 1998 jyly dýniyege kelgen Bek Aziya chempionatynda esh qiyndyqsyz jeniske jetti. Biraq, jaraqat alyp qalghandyqtan әlem chempionatyna bara almaydy. Onyng ornyna Bekzat Núrdәuletov attanyp barady. Mamyrda Qazaqstan Spartakiadasyna 91 kelide qatysyp, qola medali alghan. Al shildede Preziydent kubogynda 81 kelide óner kórsetip, kýmis medalge qol jetkizdi.

91 keli

91 kelide birinshi nomerli boksshy Vasiliy Leviyt. Biraq jasy 31-ge kelgen Levitti Tailandta ótken Aziya chempionatynda kәris boksshysy nokautqa týsirip ketti. Al 2000 jyly dýniyege kelgen Aybek Oralbay jasóspirimder arasyndaghy Olimpiada oiyndarynyng jenimpazy, Qazaqstan Spartakiadasynyng chempiony.

Shildede ótken Preziydent kubogynyng finalynda eki boksshynyng joldary týiisti. Tartysty ótken jekpe-jekte Levit tóreshilerding sheshimimen jeniske jetti. Tәjiriybesi azdau, fizikalyq túrghydan sәl jetkiliksiz demeseniz Aybekting dengeyi Vasiliyden esh kem emes. Aldaghy uaqytta 91 kelide kóshbasshy auysary sózsiz. Biraq búl joly taghy da Levitke ýmit artamyz.

+ 91 keli

Búl salmaqta Qamshybek Qonqabaev kóshbasshy. Qazirishe, onyng ornyna talasatyn anyq favorit kórinbeydi. Aziya chempionatynda kýmis, Preziydent kubogynda altyn medali aldy.

Býginge deyin sportta kindik Aziyanyng kóshbasshysymyz dep jýrip Ózbekstannyng qalay ozyp ketkenin bayqamay qalghanymyzdy aityp otyrmyz. Ekaterinburg tórinde Aziyanyng ghana emes әlemning ýzdikteri jinalady. Demek, qarsylasymyz tek ózbekter ghana emes. Biraq, basta aitqanymyzday 2015, 2017 jylghy әlem chempionatynda; 2017, 2019 jylghy Aziya chempionatynda, 2016 jylghy Olimpiada oiyndarynda, 2017 jylghy Aziya oiyndarynda ala shapandy aghayyndardan qalyp kettik. Osy joly bylghary qolghapty batyrlarymyz baryn salyp, jankýier ýmitin aqtaydy degen senimdemiz.

Quanysh Qappas

Abai.kz

7 pikir