Qazirgi tanda key azamattarymyzdyng elimizden shet júrtqa qaray ýdere kóship jatqandyghy tym qúpiya da emes. Sebepteri de jeterlik. Biri ózge jaqtan arzanyraq ta sapaly bilim izdese, ekinshileri otbasyn eshkimge kiriptar qylmaytyn júmys bolar ma eken dep oilaydy. Al ýshinshilerin dedektetip jýrgen qanyn qozdyrghan ata júrtyn ansaushylyq sekildi adamy qasiyetter.

Bir ókinishtisi, ata júrtymyzdan ózge jaqqa qaray auyp jatqandardyng sany jyl sayyn azaydyng ornyna ósip barady. Mәselen, 2016 jyly elimizden 32 930 adam ketse, 2017 jyly ol 35 680 adamgha jetip. Al byltyrghy jyldyng ózinde búl kórsetkish taghy da 41 894 adamgha kóterilgen. Búl jayttar bizdi alandatpay qoymaydy. Keybireuler oilaytynay «syrtqa ketip jatqandardyng basym bóligi óz eline qaytyp, tarihy otanyn tapqandar ghoy» dep ózimizdi ózimizdi aldap jýrgen sekildimiz. Bizdegi biylik basyndaghylardyng aituyna qaraghanda ketip jatqandardyng 70 payyzgha juyghy ózge últtardyng ókilderi kórinedi. Ras-ótirigin kim bilsin, statistikanyng mәlimeti bizdi osylay dep júbatady.Búl mekemege qashanda kýdikpen qaraytyndyghyma qaramastan, (búlardyng elimizdegi inflyasiya dengeyin qalay esepteytindigining ózi nege túrady?) búghan da kóneyik. Alayda bizdi alandatatyny anau 70 payyz emes. Biz ýshin qalghan 30 payyz qymbat. Nege? Óitkeni osy otyz payyzyng sapasy jaghynan әlgi jetpis payyzdan myng ese asyp týsedi. Búl qazaqtyng qaradomalaqtary ózgelerden әldeqayda bilimdi, әldeqayda alymdy, әldeqayda aqyldy, әldeqayda talapshyl da úghymdy. Mine, osynday asyl tekti jandardan aiyrylyp jatyrmyz. Qysqasha aitqanda, bolashaghymyzgha balta shauyp jýrgendigimiz mýlde qaperimizge kirip shyqpaydy. Qarapayym ghana qaghida--bilimdi de talanty jastargha tiyisti jaghday jasamasaq, mamandyghyna say ailyghy qomaqty qyzmet bolmasa, múnday elmen taghdyryn toghystyra qoyar ma eken? Al basqa elder bizding talanty úl-qyzdarymyzgha qashanda qúshaghy ashyq. Ózgesin bylay qoyghanda kórshi Resey elinde ghana qazirgi tanda 86 mynan astam úl-qyzdarymyz oqyp jatqan kórinedi. Búghan elimizding belgili kinoqayratkeri Talghat Temenovtyng osy portalda shyqqan maqalasynda aitqan Europada oqyp jatqa 40 myng jasty qosynyz. Al biz bolsaq, eshtene bolmaghanday әli de jaybaraqat otyrmyz. Sonda eshkimning de elding bolashaghyna jany ashymay ma? Kórshilerimiz bolsa búghan belsene kirisip ketken. Reseyding preziydenti Putinning ótken bir jyldary: «Elimizge bóten jaqtan oqu izdegen jastar kóptep kele bersin. Týbi osynda qalyp, elimizdi damytady» degen sózin nege jyldam úmytyp qaldyq? Búl degenimiz jaqynda ghana tәuelsiz alghan elimizge tóngen ýlken qater emes pe? Onyng aldyn alugha ne istep jatyrmyz? Eshtene de. Qayta qúrdymgha ketuge ózimiz de kómektesip jatqan jayymyz bar. Áytpese nege jaqynda Senatymyz elimizde Reseyding ózge oqu oryndarynyng filialdary az bolghanday (Bizding Qostanayda Chelyabi uniyversiytetening filialy bayaghydan beri oidaghyday júmys istep túr) Mәskeu memlekettik uniyversiytetining filialyn ashu turaly sheshim qabyldauyn qalay týsinuge bolady? Búl ne sonda, qolymyzdan eshtene kelmeytindigin ashyq moyyndau ghana emes, «jә, ketsen, kete berinder» dep janyashymastyqpen ózgelerge qaray iytere salu ma?

Osynday kózqarastan keyin jastarymyz shetelge aghylmay qaytsyn. Ózge ónirlerdi qaydam, bizdegi jaghday tipti de dabyl kótererliktey. Jastardyng әsirese kórshimiz Reseyge qaray aghyluy әzirge toqtamay túr. Múny Qostanay oblystyq jastar sayasaty basqarmasynyng basshysy Múrat Júrqabaevtyng ózi moyyndaugha mәjbýr boldy. Búl jaydy ol oblystyq mәslihattyn  sessiyasynda esh býkpesiz saldy. Onyng aituynsha búl ýrdis boy bermey keledi. Óitkeni kórshimizdegi bilim alu әldeqayda arzangha týsedi. Ol oqu oryny bitirgen song olardyng Europa men Amerika sekildi elderge baryp jenildikpen oquyn jalghastyra alady.

Bilimge qúmar jastardyng shetelge ýdere kóshuining bir syry--ayta-ayta әbden jauyr bolghan ataqty Biringhay últtyq testileu (ÚBT) degenning ayaqtan shalyp, jastardyng baghyn baylap túrghandyghynda. TMD elderining esh jerinde joq, aidaghy bir Europadan ba, Amerikadan ba, әlde Avstraliyadan ba,  kózsiz kóshirip alghan osy bir shala-sharpy dýniyening qazirgi tanda paydasynan ziyany shash etekten bolyp túrghandyghyna eshkim de nazar audarmaytyn sekildi. Ábden ashynghan bolar, teledidardaghy bir pikirtalas kezinde «Aqjol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashevtyng ózi: «ÚBT-qa balamaly esebinde shygharmashylyq emtihan engizu qajet.Óitkeni bizding balalardy Qytay men Europa eshbir ÚBT-ysyz-aq elderine alyp ketip jatyr. Al biz bolsaq óz jastarymyzdyng aldyna tosqauyl qoyyp otyrmyz»,--dep aghynan jarylugha mәjbýr boldy.

Endi qúrghaq sózdi qoya túralyq. ÚBT degen bir jaghynan, grand kóbeygenmen oqu sapasynyng jyldan-jylgha qúldyrap bara jatqandyghy bar, oghan bilim ordalaryndaghy paraqorlyqty qossanyz, aqyldy da bilimdi, bolashaghynan mol ýmit kýttiretin jastardyng ózge elderge qarap alandap túratyndyghyna tang qalugha da bolmas.

Birer mysal keltire ketelik.Bizding Qostanayda qarapayym ghana júmysshy otbasynan shyqqan Ashat Seydalin eshkimning kómeginsiz óz betimen Resey ýkimeti janyndaghy Qarjy uniyversiytetine Biringhay memlekettik emtihangha qatysyp, eng joghary ball alyp, talaylardy tang qaldyrghan. Onymen qoymay,  Resey ýkimetining halyqaralyq dengeyde jariyalaghan «Jastar sayasatyna biringhay bagha beruding kriyteriyi» atty konkursta esh talassyz jenip alyp, aidy aspagha bir-aq shyghardy. Ashat mýiizi qaraghayday 632 sheteldik student qatysqan búl sayysta talay júrtty amalsyz moyyndatty. Degenmen, uaqyt shirkinge daua joq. Endi amandyq bolsa ol oqu oryny bitiruge de kóp uaqyt qalghan joq. Sonda múnday asa talantty, onyng ýstine jastayynan sal auruyna úshyrasa da asqan shydamdylyqpen bilimning asqar shynyn baghyndyrghan jan óz Otanyna kerek bola qoyar ma eken? Bizdegidey joghary jaqta bir myqty «kóken» bolmasa jaqsy qyzmet búiyra qoymaytyn paraqorlyq gýldep túrghan  qoghamda múnday jandargha kim kónil bóle qoyar dersin? Ókinishti-aq, Ashat bauyrymyz kórshimizding mandayyna búiyrghan jaryq júldyz shyghar. Qayteyik, óz qolyndy ózing kesesing be?

Taghy bir mysal. Oral qalasyndaghy Nazarbaev intellektualdy mektebining oqushysy Álina Moldaghaliyeva AQSh men Gonkongtan 11 birdey grandty jenip alghan. Onyng toghyzy Amerikadan da, ekeui Gonkongtan kórinedi

Ayta bersek, múnday mysaldar jetip artylady. Aqyldy jastarymyzdan kende emespiz. Qazaqtyng talanty--sarqylyp bitpeytin asyl qazyna. Tek osyny óz iygiligimizge jarata almay, ózgelerding órkendeuine ýles qosyp otyrghandyghymyz eshkimdi de qynjyltpaytyndyghy kónilimizdi alandatpay qoymaydy. Abay hәkim aitpaqshy «Qolymyzdy mezgilinen kesh sermep» jýrmeyik, aghayyn.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz