Ýsh anshy ýles bóliskende  jalghyz  sart eki qazaqtyng aldyna bir-bir duadaq  tastap, qalghanyn «ýlesime ýsh ýirek, bylay jatsyn qonyr qaz» dep aldyna  alghanda, eki qazaq bir - birine qarap, «qaytsin, atap-atap aldy ghoy» depti  degen  mysal bar edi.  Sol momyn qazaqqa tabighat syilaghan baylyqty   siyrdyng jana tastaghan japasyna ýimelegen   qara qonyzday  syrt elderding syrtqa tasyp әketip jatqan zardabyn kórmey, bilmey otyrghanymyz joq.   «Qazaqtyng jýz týiesin búralqy itting qúiryghyna baylap  Tashkentke aparyp ótkizdim»  degen  sartqa mazaq bolghanymyz azday, qashanghy jymysqy búralqylargha jem bola bermekpiz. Ingenin izdep, mingeninen airylghanday bolyp jýrgen  qazaqtyng Tәuelsizdikten kýtkeni osy ma edi?!:.

Orys otarlaghan zamanda  patsha jandaraldary  «mújyqtyng maly úrlansa, kórshi qazaq tólesin» degen jarlyq shygharyp, úrylar ýshin mal tartqyzghan edi. Sol qazaqqa endi ózge elding jandaraldary emes,  óz biyleushilerimizdin   úrylar ýshin mal tartqyzghanday  bolyp jýrgenine ne aitugha bolady?   «Aqqumen istes bolsang kóniling pәk bolady, Qarshyghamen istes bolsang qarnyng toq bolady, Qarghamen istes bolsang shoqyghanyng boq bolady», - degendi danalargha aitqyzghan dәuirge qayta oralghanday bolyp otyrmyz. Bayyghan ýstine bayy týssem deytinder men qalt-qúlt tirshilikke tútqyn bolghandardyn  ghana búghan  ókpesi bolmay jýr.

Ýsh anshy ýles bóliskende  jalghyz  sart eki qazaqtyng aldyna bir-bir duadaq  tastap, qalghanyn «ýlesime ýsh ýirek, bylay jatsyn qonyr qaz» dep aldyna  alghanda, eki qazaq bir - birine qarap, «qaytsin, atap-atap aldy ghoy» depti  degen  mysal bar edi.  Sol momyn qazaqqa tabighat syilaghan baylyqty   siyrdyng jana tastaghan japasyna ýimelegen   qara qonyzday  syrt elderding syrtqa tasyp әketip jatqan zardabyn kórmey, bilmey otyrghanymyz joq.   «Qazaqtyng jýz týiesin búralqy itting qúiryghyna baylap  Tashkentke aparyp ótkizdim»  degen  sartqa mazaq bolghanymyz azday, qashanghy jymysqy búralqylargha jem bola bermekpiz. Ingenin izdep, mingeninen airylghanday bolyp jýrgen  qazaqtyng Tәuelsizdikten kýtkeni osy ma edi?!:.

Orys otarlaghan zamanda  patsha jandaraldary  «mújyqtyng maly úrlansa, kórshi qazaq tólesin» degen jarlyq shygharyp, úrylar ýshin mal tartqyzghan edi. Sol qazaqqa endi ózge elding jandaraldary emes,  óz biyleushilerimizdin   úrylar ýshin mal tartqyzghanday  bolyp jýrgenine ne aitugha bolady?   «Aqqumen istes bolsang kóniling pәk bolady, Qarshyghamen istes bolsang qarnyng toq bolady, Qarghamen istes bolsang shoqyghanyng boq bolady», - degendi danalargha aitqyzghan dәuirge qayta oralghanday bolyp otyrmyz. Bayyghan ýstine bayy týssem deytinder men qalt-qúlt tirshilikke tútqyn bolghandardyn  ghana búghan  ókpesi bolmay jýr.

Dala biylerining biri - «Kóje qarnym ash emes, kónil qarnym úlyp túr» degen eken.   Ruhany qúndylyghymyzgha  aqau týse bastaghanyn angharghannan aitylsa kerek.  Kýn týspegen kólenkede ósken qisyq bútaqtay birimiz qúlynshaqqa, birimiz quyrshaqqa qarap,  sәuletke emes, dәuletke súqtanghandar qyzyghyn qyzyqtaghanday bolyp jýrmiz. Búl tirshiligimiz  «qaryn toyghyzyp, nәpsini qanaghattandyrudy ghana baqyttylyq sanasaq, eng baqytty shabyndyqqa týsken  búqa bolar edi» degen sózdi eske týsiredi.

Adal enbek emes, alayaqtyq ýstemdik etip jatsa, ishtey týlep,  janaryp jatyrmyz dep aitu da qiyn.  Qolynda qúryghy barlar  damyp jatyrmyz, bayyp jatyrmyz dep qaryn qasyp, jelge qaray qansha shaptyrsa da onday baylyqty barlyq qazaq  birdey  kóre almay otyrghany belgili. Qu qúlqyngha tabynghandardyng tamyrlary aiqasyp, terenge boylap,  qaqpaqsyz qazandaghy qazynany mayly jerinen qylghytugha   alansyz beyimdelip alghany  jasyryn  jay emes.

Eshkimning qazanyna qasyq, qambasyna kýrek salmaghan, astyndaghy atyna da  it saryp, donyzdyn  ayaghy basqan shóbin jegizbegen  ata tegimizge bitken namysshyl,  qaysarlyq minezden  ayrylghanymyz   osylaysha ózimizge sor bolatyn týri bar.

Atyrau oblysy

«Abay-aqparat»