Beysenbi, 20 Qantar 2022
Janalyqtar 2218 0 pikir 1 Tamyz, 2011 saghat 07:41

Núrlybay Qoshamanúly. Qytay ushyqtyrushy faktorgha ainalyp barady

Qytaylyqtardyng qazaq halqynyng tabighatymen eshbir siyspaytyn qylyqtary: menmenshil órkókirektigi, qazaq júmysshylaryna ekinshi sortty qaralar retinde qarauy - múnyng barlyghy aimaqta gegomondyqqa úmtylghan úly derjavalyq shovinizm men avanturizm sayasatynan tuyndap jatqan jaylar. Sheteldikterding óktemdigi songhy jyldary tym shekten shyghyp barady. Olar ózderine satylghan jergilikti biylik pen ýkimettegi sybaylastaryn paydalanyp atqarushy ókimetting qolymen júmysshylardyng belsendilerin, olardy qoldaushy demokratiyalyq sayasy partiyalardyng ókilderin qughyndaumen ainalysyp jatyr. Búghan Manghystau múayshylary belsendilerin qughyndau dәlel. Múnday jaylar óz kezeginde eldegi qoghamdyq, sayasi, últaralyq ahualdy ushyqtyruda. Biz qansha jerden demokratiyalyq qogham qúryp jatyrmyz desek te, Qazaq Ýkimeti qytaylyqtardyng «әshekeyinin» tu syrtynan aumaqtaghy qoghamdyq, sayasy ahualdy ushyqtyrushy «taptyq ýstemdiginin» tónip kele jatqanyn kóre biluleri kerek. Múnyng sony memlekettigimizding negizine qauipti.

Qytaylyqtardyng qazaq halqynyng tabighatymen eshbir siyspaytyn qylyqtary: menmenshil órkókirektigi, qazaq júmysshylaryna ekinshi sortty qaralar retinde qarauy - múnyng barlyghy aimaqta gegomondyqqa úmtylghan úly derjavalyq shovinizm men avanturizm sayasatynan tuyndap jatqan jaylar. Sheteldikterding óktemdigi songhy jyldary tym shekten shyghyp barady. Olar ózderine satylghan jergilikti biylik pen ýkimettegi sybaylastaryn paydalanyp atqarushy ókimetting qolymen júmysshylardyng belsendilerin, olardy qoldaushy demokratiyalyq sayasy partiyalardyng ókilderin qughyndaumen ainalysyp jatyr. Búghan Manghystau múayshylary belsendilerin qughyndau dәlel. Múnday jaylar óz kezeginde eldegi qoghamdyq, sayasi, últaralyq ahualdy ushyqtyruda. Biz qansha jerden demokratiyalyq qogham qúryp jatyrmyz desek te, Qazaq Ýkimeti qytaylyqtardyng «әshekeyinin» tu syrtynan aumaqtaghy qoghamdyq, sayasy ahualdy ushyqtyrushy «taptyq ýstemdiginin» tónip kele jatqanyn kóre biluleri kerek. Múnyng sony memlekettigimizding negizine qauipti.

Shynayy yntymaqtastyq óz jauapkershiligin moyynday jýrip, adam qúqyqtary men mýddesine dostyq niyetpen qarap, kepildik bergen jaghdayda ghana qamtamasyz etiletinin eskersek, ókinishke qaray qytaylyqtardyng basqarudyng neghúrlym dóreki әdisterine kóshui, júmysta býtin halyqtyng últtyq mýddelerin elemeui, jalaqylaryn ósirmey eze qanauy, halyqtyng ekinshi bóligin ashyndyruda. Aqtóbede qazaqtar men qytay júmysshylary arasynda tóbeleske úlasqan qaqtyghystar jii qaytalanuda.  Byltyr 17 qyrkýiekte «Severnaya truba» kenishinde «Oriol-qúrylys», «M-tehserviys» JShS-ine qaraytyn qazaqstandyqtar men qytaylyqtar arasynda janjal tuyp, sony atysqa úlasqan qandy soyqan oryn aldy. Nәtiyjesinde bir qytaylyq ólip, birnesheui auyr jaraqatpen auruhanagha týsti. Búl qandy qaqtyghys 200 qytaylyqtyn zansyz kelip enbek etkeni az bolghanday, jergilikti júmysshylardan «birneshe ese artyq jalaqy» aluynan ushyqty. Halyqtar arasynda últshyldyq sezimderdi, ózara senimsizdik pen arazdyqty qozdyru qytaydyng búrynnan bar sayasaty. Bir nәrse aiqyn - elimizding qay týpkirinde bolmasyn qytay býginde Qazaqstannyng ishki әleumettik, ekonomikalyq, sayasi, últaralyq qarym qatynasyn ushyqtyrushy basty faktorgha ainaldy.

Songhy kezdegi ezilgen halyqtyng biri retinde qazaq halqynyng onyng júmysshylarynyng qytaylyqtargha qarsy jiyilegen narazylyq qozghalysy olardyng úlyderjavalyq ýstemdik sayasatyn әshkereleuden, ózderining ekonomikalyq, sayasy tәuelsizdigin qorghaudan tuyndaghan tabighy jauap әreket. Biylik keshegi  Kenqiyaqta, Shúbarshiyde bolghan atysty, adam qyrghynyn «radikaldy diny sektalardyn» isi dep qansha býrkemelese de, búl aimaqtaghy әleumettik qanaudan jәne jastardyng basym bóligining júmyssyzdyghynan tuyndap jatyrghan oqighalar ekeni dausyz. Biylikting búl jeleuine senip otyrghan halyq joq. Kenqiyaq pen Shúbarshy halqy da «qytaylyqtardyng qanauynda» jatqan, 70 jyl boyy jerinen múnay men gaz berip kelse de baylyghynan jalay almay, ruhany jaghynan da jadap-jýdep otyrghan eldi-mekender. Sosyn da búl aimaqta júmyssyzdyq ta, úrlyq ta, qylmys ta órship, «taptyq» kýres ushyghyp túr.

Núrlybay Qoshamanúly,

Aqtóbe qalasy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5867
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7116