2 tamyz AQSh memleketi ýshin shynymen de «qaraly seysenbi boluy mýmkin» jәne de búl tek atalghan elding ekonomikasy ýshin ghana emes, sonymen qatar әlem ekonomikasy ýshin de «qaraly kýn» boluy әbden yqtimal.  Atalghan kýnge deyin bir kýn uaqyt qana qaldy, al AQSh Aq Ýiimen Kongress arasyndaghy auyr jәne úzaqqa sozylghan kelissózder birde ýzilip, birde jalghasyp kele jatyrghanyna mamyr aiynyng ortasynan beri biraz uaqyt ótti, alayda eki tarapta tolymdy, týiindi bir sheshimge kele almay otyr. AQSh búl kýni ózining qaryzdyq mindettemeleri boyynsha tehnikalyq defoltqa úshyraytyn bolsa, onyng әseri barlyghyna tiyetini belgili, qazirding ózinde әlemning qor birjalary demderin ishine tartyp otyr, dollardyng basqa valutalargha shaqqandaghy baghamy tómendeude. Mәselening basy 16-shy mamyr kýni Amerika 14,3 trillion dollar bolatyn  meje qoyylghan qaryzy shekten asyp ketti. Preziydent Obamanyng әkimshiligi memlekettik qaryz dengeyining kólemin 2,4 trillion dollargha deyin ósirudi úsynyp otyr, óz kezeginde oghan Kongreste kópshilikti qúrap otyrghan respublikalyqtar kelisimin bermey jәne memlekettik  shyghyndardy azaytudy, qysqartudy talap etude. AQSh basshysy kelissózderding nәtiyjeli bolmaytynyn týsingen boluy kerek, endigi kezekte ol óz sózderin qarsylas partiyanyng ókilderine emes, qoghamgha, búqaragha sarapshy bolugha shaqyryp otyr.

2 tamyz AQSh memleketi ýshin shynymen de «qaraly seysenbi boluy mýmkin» jәne de búl tek atalghan elding ekonomikasy ýshin ghana emes, sonymen qatar әlem ekonomikasy ýshin de «qaraly kýn» boluy әbden yqtimal.  Atalghan kýnge deyin bir kýn uaqyt qana qaldy, al AQSh Aq Ýiimen Kongress arasyndaghy auyr jәne úzaqqa sozylghan kelissózder birde ýzilip, birde jalghasyp kele jatyrghanyna mamyr aiynyng ortasynan beri biraz uaqyt ótti, alayda eki tarapta tolymdy, týiindi bir sheshimge kele almay otyr. AQSh búl kýni ózining qaryzdyq mindettemeleri boyynsha tehnikalyq defoltqa úshyraytyn bolsa, onyng әseri barlyghyna tiyetini belgili, qazirding ózinde әlemning qor birjalary demderin ishine tartyp otyr, dollardyng basqa valutalargha shaqqandaghy baghamy tómendeude. Mәselening basy 16-shy mamyr kýni Amerika 14,3 trillion dollar bolatyn  meje qoyylghan qaryzy shekten asyp ketti. Preziydent Obamanyng әkimshiligi memlekettik qaryz dengeyining kólemin 2,4 trillion dollargha deyin ósirudi úsynyp otyr, óz kezeginde oghan Kongreste kópshilikti qúrap otyrghan respublikalyqtar kelisimin bermey jәne memlekettik  shyghyndardy azaytudy, qysqartudy talap etude. AQSh basshysy kelissózderding nәtiyjeli bolmaytynyn týsingen boluy kerek, endigi kezekte ol óz sózderin qarsylas partiyanyng ókilderine emes, qoghamgha, búqaragha sarapshy bolugha shaqyryp otyr. Shynymende jaghdaydy boljau, onday jaghday bola qalsa әlemdik ekonomikada, onyng ishinde bizding ekonomikada ne bolaryn aitu qiyn.

Jalpy alghanda tamyz aiy ekonomika ýshin eng qaupti uaqyt bolyp keledi, ony osyghan deyingi daghdarystardan bayqaugha bolady.

Serik Ahanov, Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghynyng Kenes tóraghasy:

- Men búnday jaghday bola qalatyn bolsa, onyng zardaptaryn kózge elestete ala almaymyn Mәsele naqyt týrde túr - baylargha qoyylyp otyrghan salyqty kóteru, nemese  kedeylerge arnalghan shyghyndardy qysqartu. Mening oiymsha, olar bir sheshimge keledi, ortaq ymyra tabady, AQSh tarihynda onday sәtter búrynda bolghan. Defolt bolu qaupi joq, sebebi AQSh - әlemdegi jalghyz myqty derjava, al dollar - әlemdik valuta. Eger de túraqtylyq joghalyp, Amerika qúndy qaghazdar boyynsha ózining mindettemelerinen bas tartatyn bolsa, onyng nәtiyjeleri turaly oilaudyng ózi qorqynyshty. Mening úsynysym: júmagha deyin kýteyik, olar kelisimge kelui kerek.

«Abay-aqparat»