Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ángime 6135 6 pikir 1 Qazan, 2019 saghat 11:13

Zilmauyr

Ángime

Tang ata atasyna iyilip sәlem salatyn kelini býgin kegjiyip, oqtau jútqan jylanday bolyp qatyp qalypty. Sәlem alyp ýirengen Tasqyn bir týrli dәmetip dalada jýrgen úlyna:

– Kelin sәlem salmaydy ghoy, ne bolghan? Ókpeletip qoyghansyng ba, kelindi? – dedi.

– Alladan basqagha sәlem salu, Allagha serik qosqanmen birdey. Al Allagha serik qosqannan auyr kýnә joq,  – dep toqtady balasy...

– Balam-au, ata-babalarymyz ýlkenge izet, kishige qúrmet dep, sonau baghyzy zamannan sәlem salyp, aqsaqaldardyng batasyn alyp keldi emes pe?

– Olar adasqan. Alladan basqadan súrau, ýlkenderden súrau, ólgen kisilerden súrau tipten kýnә, – dep suyq qarady әkesine.

– Oi, súmdyq-ay,  ata-babalarymyz adasqan ba sonda?

– Adasqan. Namaz oqymaghandar tiri jýrgen ólikter, al araq ishetinder shaytannyng zәrin ishken qúbyjyqtar, – dep әkesin tóbesinen jәy týskendey sileytti.

Ashudan jarylghan әkesi Tasqyn keshke taltandap mas keldi. Jiyirkene qaraghan balasy.

– Payghambar jasynan astyn  ghoy namaz oqysanshy.

– Shirkin-ay, ә!? Payghambar jasy alpys ýsh jas, men әli elu toghyzdamyn. Ol Abaydyng jasy, – dep әkesi úlyna ishpegenin kórsetti. Abaydy bilmeytin balasy.

– Qazaqtar adasqan! Payghambar jasy 40 jas, ol kisige sol kezde payghambarlyq kelgen, – dep, jyndanghan jalghyz úly әkesining qol-ayaghyn buyp, qarttar ýiine apardy. Qarttar ýiining mengerushisi «Myna kisi qol-ayaghy әli balghaday, tyng adam-ghoy» dep mingirlep, qalyng qújattar tizimin balasynyng qolyna ústatty.

Erteninde әkesi taghy sylqiya mas keldi, balasy bas salyp soqqygha jyqty. Atargha oghy joq bop jýrgen Lashyn kýieuining betin «tyrnap-tyrnap» aldy. Atalap jýgirgen nemeresi Órkenge atasy Tasqyn qaltasynan eki tal «sniykers» alyp berdi. Artynsha saqshy kelip, Órkenning atasyn dyryldata sýirep, mashiynasyna salyp alyp ketti. Erteninde tisi synyp, kózi isingen Tasqyn óz ýiining aulasyna kelgende, ashyq qalghan bes bólmeli ýidin, tórt qabyrghasynan basqa eshtenening qalmaghanyn kórdi. Otyryp óksip-óksip úzaq jylady. Týnimen úiyqtamaghan ol, talyqsyp úiyqtap ketti. Týs kórdi. Kelini men balasy ýiine mashiynamen kelipti. Onyng súhbattastary jiynalyp, auyl әielderi siyaqty «chernyy kassa» shay oinap, olardyng ýy jaldauymen, kólik minuine kómektesipti,  ózin telefon jóndeytin júmysqa tartypty. Sondyqtan da olar әkesine esh aman-sәlem jasamastan kólikten týsti. Úly sol bayaghy qaugha saqal, al kelinining kózi ghana jyltyraydy.

– Balalar qayda?

– Sizding denenizdi  jyn jaylaghan, biz sizge sóilemeymiz.

– Túr, Tasqyn, – dep  eki ýiding arghy jaghynda túratyn kórshisi júlqylay oyatty. Jana úiyqtaghan ol kózin zorgha ashty.

– Tәke, hal-jaghdayyng qalay?

– Jaghday osy, osylay, – dep mingirledi.

Jaqsylyghy óz basynan aspaghan sharuaqor kórshisi onyng halyn súraghanmen, Tasqynnyng ishki әlemin de, ýiining siqyn da sezgen joq.

– Bir kýnge kómektessen.

– Qazir baram, –  dep qayta shalqalay jatqan ol «mening denemdi jyn jaylaghan ba?» – dep qolyn jayyp, ishtey úly men kelinin qatty jek kóre betin siypady.

Kýni boyy úra qazdy. Ózi ishpese de Tasqyngha araq qúidy, qalghanyn qolyna kótertip jiberdi. Mine, osydan bastap, bir jartygha jaldanatyn jalshygha aynaldy ataqty agronom Tasqyn. Jalghyz qalghan ony shaytan odan sayyn azghyryp, adam shaytandar ony iyektep, ýiine topyrlap araq ishetinder jiynalatyn boldy. Kórshi-qolannyng otyn jaryp, suyn tasyp, tapqan tayanghanymen  ózin-ózi asyrap jýrdi.  Atasy týsine kirgen kýni araghyn qoyghysy kelip oigha shomghanda, aqparat úrlaghysh jyndar alqash dostaryna onyng esigin qaqtyrady. Sap etip bir jartysyn kóterip, ne dostary, ne kórshisi bir jartygha jaldap alady.

***

Tasqyn tamsanyp talyqsyp tóbege qarap jatqaly jarty kýn. Ol әr nәrseni bir oilaydy. Kezindegi ózining auyldyng bas agronomy bolghan kýnderi esine týsip, ornynan atyp túryp, qolyn erbendetip, ózimen-ózi ýy ishinde tensele, arly-berli jýrdi. Ózinshe birdenelerdi kýbirleydi, jymiyady, kýle almaydy. Student shaghy kóz aldynda kólbendedi. Baqyttan basy aynalyp, diyvangha ayaghyn ayqastyra otyra ketti. Ol kezde student atanudyng ózi súmdyq sharua, tipti, Almatygha kelip student bolu qiynnyng qiyny. Býkil auyl halqy Tasqyn esimin ýkilep esinde saqtap, bolashaq aq jaghaly jandardyng tizimine qosty. Bireuler, tipti qiyalynda bolashaq kýieu bala dep ózinshe enshiledi. Auyl әkimining ózi «oquyn bitirgen song ornymdy alyp qoya ma? – dep ornynan túryp, qayta otyrdy. Jerde jatyp ótkenderin kóz aldyna keltirdi, jana ýilengen kezi.  Tasqyn Almatynyng qyzyl almasyn jep ósken qyzyn tandap әke-sheshesin auylgha tastap, jiyghan tergenin berip Almaty manynan  bes sottyq jer satyp aldy. «Sen shang bolma» dep suday jana kelinshegine qaladan ýy jalgha alyp berip, jaghdayyn jasap, jalghyz ózi ýy salugha kiristi. Bir jaz boyy tynbay enbektendi. Kýnde kelinshekting janynda jatugha shamasy joq  – ol, aptasyna bir baryp túrdy. Oghan bararda monshagha týsip barynsha tazaryp barady, sonyng ózinde topyraqtyng iyisi shyghady dep jas kelinshek qyryn qabyldap tang atpay «tez bar, ýidi bitir» dep shygharyp salady. Jelbiregen shymyldyghy esine týsken kýnderi Tasqyn tangha deyin tynbay enbektenip, shamasy kelmeytin júmystargha ózimen birge on sottyq jerdi bólisken kórshisin shaqyryp, júmysyn jyldamdatady. Keyde onyng da qarymjysyn qaytaryp oghan da kómekke barady. Osylay saman kirpishten ýidi órip shyqty. Júmystyng auyrlyghy ony әbden qajytty, sharshaghany bar, jalghyz jatqan kelinshegine qyzghanyshy bar, student kezinde ýirengen azdap ishetin araghyn otauyna baratynnan basqa kýnde bes stakannan ishetindi shyghardy. Ertesi basy auyrsa, taghy eki stakan simirip alyp, júmysyn tynbay istedi. Óstip jýrip bir qar jaughanda ýidi salyp bitirdi. Ýidi qalanyng pәterinen esh qalyspaytyn etip jasady. Ýige bar dýniyesimen júbayyn kóshirip әkeldi. Zorgha degende kelinshegine únady. Ýilengenderine jyl tolyp Tasqyn әke boldy. «Kelgen qonaq on yryzdyqpen kelip, bireuin ghana ózi jeydi» dep nartәuekelmen qaryz alyp, besik toy men ýy toydy birge jasap jadyrap kýnder keshti. Qara qazan, sary bala qamy dep Tasqyn diplomyn kóterip talay mekemening esigin qaqty. Ony júmysqa alghan bireui bolmady. Tek rezumesin alyp, ózin shygharyp saludan ary aspady. Amaly tausylghan Tasqyn endi qaryzdan qútylu ýshin qara júmysshy bolyp qúrylystarda istep aqsha tapty. Qystay azanmen túryp ot jaghu, keshte emizetin balasy barday zulaghan boyy kelip, taghy ot jaghu onyng ýirenshikti әdetine aynaldy. Ýy men týzding tozaghy jalghyz ózining moynyna myqtap mingen Tasqyn jer tólede ot jaghyp, sonda tyghyp qoyghan araghynan úrttap,» kerbez aqsýiek»  qatynnan sharshap,  onyng ruhy aspangha úshyp, ózi sonda úiyqtap tang atyratyn әdet tapty...

Tasqyn qyzyn túrmysqa berip, balasy kelinshek alyp, eki nemere sýiip ata boldy. Ol auyl arasyndaghy úsaq júmystardan azyn-aulaq aqsha tauyp otbasyna әkeledi, araghyn da úrttap jýr. Balasy bir kýnde Allany tanyp namazgha jyghyldy. Artynsha kelini de býrkenip túmshalandy. Etegi jer sypyryp, balalaryn basqadan bólek tәrbiyeleuge kýsh saldy. Beysenbi sayyn keshterde balasy kelinshegin alyp «súhbat» dep tynbay baratyn boldy. Keyde tang atyryp, keyde jarym týndi boldyryp oralyp jýrdi. Balasy saqal shyqpaghan qyzyl iyegin qyrghyshtap, súiyq birdemelerin kýnine jaghyp, shoqsha saqaldy 22 jasynda zorgha ósirip,  tobyghyna jetkizbey sholaq shalbar kiydi. Kelini barghan sayyn býrkenip, jaulyghynyng jiyeginen súqsiya qarady.

Odan ary oilaugha qorqyp, tynysy tarylyp dalagha shyqty. Esik aldy shashylghan aghash qiyndysy, qystayghy tógilgen kýl-qoqys. Kóktemning bozamyq jeli «endi túrdyng ba, Tasqyn!» « dep mazaqtaghanday kýldi úshyryp onyng betine jaqty. Kýn eki shoq búlttyng arasynan balasyna eregisip kýnde saqalyn qyratyn Tasqyngha sýisine qarap túr. Juynyp-shayynghan ol qayta ýige kirdi. Ózinen basqa búl bes bólmeli tamda tiri jan joq. Jerde boyauy ketken sarghylt palas pen sýiegi synghan eski diyvan túr. Ýstel ýstinde jalghyz shyny, qara jaghal tәrelke,  jalghyz shәugim móltiyedi. Búlardyng ne ys, ne kir ekeni belgisiz qara súr týske engen, әiteuir shýmegining basyndaghy iynening kózindey jer ghana agharady. Odan basqa búl ýide shabandar ústaytyn kóne shaban gaz bar. Sondyqtan da ol bir jaqqa shyqsa esigin ashyq tastap kete barady.

***

Auyl poshtashysy bir hatty әkelip, ýiinde súlap jatqan Tasqyngha berdi. Búl qaydan kelgen hat dep tanghalghan ol,  syrtyndaghy  «Siriya eli, islamshyldar memeleketi»  degen jazugha kózi týsti. Asyghys ashty, birneshe fotodan basqa eshtene joq, Úly eki jaghyna eki әiel alyp suretke týsipti. Bóten kelinshekting qúshaghynda omyrauda balasy bar, ekinshisi – kәdimgi óz kelini. Úly basyna qara shýberek baylaghan, bayaghy shoqsha saqaly edәuir ósken, iyghynda ot auyz, keudesinde «shahit bolu armanymyz» degen qazaqsha jazylghan kiyim kiyingen. Jandarynda eki nemeresi puliymet asynyp túr. Óz kózine ózi senbey, qayta-qayta qarady. Dәl óz balasy men kelini, sýp-sýikimdi nemereleri jandarynda, atasyna qarap basqasha bozarady. Bәrin qatty saghynypty, úzaq qarady. Ekinshi suretti kórdi, onda kóp kisini soghysqa dayyndap jatqan qonqaq múryn, saqaldy bir adam túr. Kelesi surette otty soghysta qalyng adamnyng qarasy kórinedi, sonyng arasynda úly men kelinin kóretindey oghan tesile qarady. Endigi surette «Úlyng men kelining armandaryna jetti.  Shahit boldy, sýiinshi!»  degen jazu bar. Qaq shekesine oq tiygen, bet auzyn qan basqan fotony kóruge batyly jetpey tez syrghytty. Artynsha qayta qarap, laqtyryp jiberip, enkildep jylady. Qolynda qalghan jalghyz suretke qarady, nemereleri dәris tyndap otyr. Taqtada «әkendi óltirgen kәpirler» degen jazudy kórdi. Jas jetkinshekterdi kek alugha tәrbiyelep jatqan bayaghy saqaldy kisining suretin taghy kórdi. Ornynan atyp túrghan Tasqyn saqshy bólimshesine jýgirdi. Suretterdi solardyng aldyna tastady. Olar pysqyryp ta qaraghan joq, Tasqyn tym bolmasa nemerelerimdi aldyryp bersender dep kóz jasyna erik berdi. Ony tyndar saqshy joq, bәri  asyghys shyghyp jatty. «Biz búny bilemiz, әzirge amal joq» dep jýre jauap berip, esik japty songhysy.  Dәlizdegi eden juatyn kelinshek  «Agha, jylamanyz, balalardy elge әkelsek, jankeshti jauyz etip tәrbiyelengen olar memleketke qauip tóndiredi dep otyr.  Birdi-ekili qashyp kelgenderin týrmening týbine shiritipti» dep sybyrlady jany ashyghan jalshy kelinshek. Osynda jýrip estigenderin aytyp. Tasqyn qúr sýlderin sýirep ýiine keldi. Qanyraghan ýiden bir týrli azaly dauys shyghady, keyde shulaghan, keyde qarqylday kýlgen adamdardyng dybysy kúlaghyna keledi,  solardyng arasynan nemerelerining de synghyrlaghan kýlkisin estidi. Tasqyn talyqsyp ózinshe kýbirlep shalqalap kózi baqyrayyp tóbege qarap jerde súlap jatyr...

Núrhalyq Ábdiraqyn

 Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562