(Ázil әngime)

...Esikting aldynda ayaghymdy aiqastyryp, aidalagha qarap oilanyp otyrsam, Gózaldyng ketik balasy jetip keldi. 

–Agha, sizdi kókem shaqyryp jatyr! – dedi tanauy deldiyip. Tiksinip qaldym.

–Mas pa?

–Sau.

–Ýide kim bar?

–Ánkish kókem ekeui shay iship otyr.

Tuasy, Gózaldan aulaq jýrgen abzal. Ákesi - jezdemiz, eldi shulatqan Dәiis edi. «Qasqadan - tóbel tuady, qotyrdan - qyrshanqy tuady» degendey, búl da kóksoqqannyng biri. Ashy sudan qotaryp, «quanyshty» kele jatsa, berekendi bes tiyn etedi. Bauyrmaldyq tanytyp, betine auzyn ala úmtylady. Silekeylep, silikpendi shygharady. Tanauynan da birdemeler tamyp kete me-au, qaydam, әiteuir, qútyla almay dinkeng qúridy. Atyn estigennen qaraday shoshyp otyrghanym sondyqtan. «Shaqyrghan jerden qalma» degen qaghida basyma qanghyp kele qaldy da, sýiretilip ornymnan túrdym. Ýiine kirip barsam, Ánkish ekeui shynynda jaybaraqat shay iship otyr, kәdimgi deni sau adamdar sekildi. Meni kórip, Gózal:

–Naghasheke, tórge shyq,– dep ary qaray qoparyla qúlady. Búl da bolsa iltipaty shyghar dep ishim jylyghanmen, seskenisim de shekarada túr.  Týri jaman albastynyn. Otyrysyn qarashy, shókken týie sekildi. Bas degening anau - bújyr - bújyr taudan qúlaghan qoytastay. Aytabaqtay beti mynau - úsaq mal jýrip ótken qatqaqtay, oidym - oidym, jyra - jyra  byjynaghan birdene. Keptirip qoyghan teri sekildi eki jaghynda erbiyip túrghany qúlaghy boluy kerek. Mandayyn jaryp shyghyp, bir jaghyna oiysa qúlaghan múrny auyz degen apanyna enteley tónip túr. O toba! Osy poshymyna sәikessiz ebedeysiz tesile salghan kishkene kózi tas qaranghyda úzaqtan kóringen jaryqtay qimylsyz jyltyraghanda, zәreng úshady. Ýsti - basyna qap jauyp, bet aumaghy túsyn tosyn júrtqa kórsete qalsa, «Búl qanday januar?!» – dep kim bolsa da shoshynar edi. Eki-ýsh kýnge deyin jaysyz týs kórui de mýmkin.  Úsqynynyng úzyn yrghasy osynday.

Minezi me? Aytpa! Asyr - tasyr, soyqan -sodyrdyng naghyz ózi. «Basyndy qyrt kesip alyp, ózinmen - ózindi sóilestirip qoyayyn ba? – dep ottap, qolyn oraqsha iyip, olay -búlay sermegende tajal taqalghan shyghar dersiz. Osynday qylyghynyng «rahatyn» ózi de, ózgeler de talay kórdi-au. «Qyrt kesem Peri» degen janamasy sol әdepsiz әdetinen jabysqan boluy kerek. 

–Dostarym! – dedi Gózal baysaldy dauyspen. Múnysyna Ánkish ekeumiz qayran qaldyq. Men zeriktim. Talaylarmen alystym, talaylarmen salystym. Biraq, bir sherim tarqamay qúsa bolyp óletin boldym. Qayteyin,,. osy tótep beredi-au degendi qoyyp qalsam, tonqalang asady. Tartyp qalsam talyp qalady. Búl aumaqtaghy tóbeleske «tәbeti» bardyng bәrin sypyra sabap, tauystym. Qúlaq shekemnen qúlashtay úryp, qúryshyn qandyratyn bir naqúrysytyng shyqpaghany ma? –dep әlgi gýrildep jayyn auzyn jalpyldatyp, jambastay jatty. «Ospadardyng oiyn qarashy! Ángýdikting әngimesi qalay-qalay? Atananәlet albasty-au, basynnan baqanmen úrmasa, júdyryqqa boy berushi me edin. «Baqa batpaghyn saghynar» dep kóp tóbelesining birin ansap otyrghannan sau ma? Ár keudede bir qiyal degen osy, ә!» Ózi pәle, oiymyzdy tap basty-au, deymin, endi Gózal jyldam - jyldam sóilesin: 

–Irigen auyzdan shirigen sóz shyghady dep әbes oilamandar, it te bolsa qúrdassyndar ghoy, mening júdyryghyma shydaytyn bireudi tabyndar, sherimdi tarqatayyn, – dep myna peri ýhilegende auzynan jalyn shyqqanday boldy. –Dariyanyng arghy betindegi Shylqamay degen auylda Semser degen tóbeleskish bireu shyqty deydi. Sonymen meni bir úshyrastyryndar. Sodan  qayran bolmasa, armanda ketip ólip ketermin. Bәske ýsh ayaqty motosiklimdi tiktim. Sender de qúr qalmaysyndar. UH! – degeni jalynyshty estildi. Mynanyng oiyny emes eken, shyn oiy bir soyqandy bastaghaly otyr. 

–Qyryqtan asyp barasyng «Bóri qartaysa, itke kýlki bolar» degen, jastardan tayaq jep, kýlkige ilinersin,– dep saqtyq aitpaqshy edik, bәlege ózimiz qala jazdadyq. Oraqtan qalghan qamystay betining әr jerindegi týgi bileudey-bileudey bolyp ejireye týrekeldi. Týyli júdyryghy kelidey kertiydi. 

...Ash pәleden, qash pәle, sonyng degeni boldy, úzatpay kórshi auyldaghy jyndypashqa «peregovorgha» baryp keldik. Gózaldyng auzynyng suy qúryp aitqan juan júdyryghy «ә» deseng «mә» dep túrghan qodar boluy kerek, tóbelesting habary tiyisimen kózi tóbesinen shyqty. Alaqanyn ysqylap, sausaqtaryn sytyrlatqanda, ot shyqqanday ma?! Semser dese semserding siltey salugha dayar naghyz jalanyshy eken.  

...Ýlken joldan úzaqtau Shantóbe degen tóbe bar edi. Tóbeles sol tóbening tóbesinde ótetin bolyp belgilendi.

Kelisilgen merzimde biz ýsh motosiklmen bara qaldyq. Olar bizden de búryn kelip kýtip otyr eken. Ana albastyny kórip, jýregim dir ete qalmasy bar ma, tóbening basynda «KamAZ» - ben bireu musor tógip ketkendey birdene ýielep jatyr. Qap-qara, sabalaq-sabalaq bir bәle! Tanauy tanqiyp, adamgha múrnymen qaraydy. Ózi alysa ketuge dayyndalyp, beline deyin sheshinip alghanyn qarasanyzshy. Bordaqydan shyqqan búqaday denesi jyltyldap túr. Opshym, dii degeni osynday-aq, bolar. Bizding peri ananyng janynda qyzdyng balasynday jinaqy kórindi. Bir kezde ana sodyrdyn  «sekundanty» kelip, mәnisti týsindirdi.

–Bizding dәu «tanymaytyn kisimen әi-shәisiz qalay tóbelesemin, ashuym kelmey túr» dep qyrsyghyp otyr, –dedi. Ózin-ózi júlyp jep, qyzdyrynyp túrghan Gózal múny estip: – «Tilep alghan bayymdy, eshki teuip óltirdi» degendey, armansyz bir tóbelesem be desem, múnysy nesi? Qoryqpasyn. Motosiklge búzauly siyrdy da qostym, – dep ornynan sekirip-sekirip ketip, túrghan jerining shanyn búrqyrata shyghardy.

–Qorqyp túrghan joq. Ashuy kelmey sorlap otyr. Jyny kelse mәsindi tigip jiberedi. Arly-berli boqtap-boralap, namysyna ti, sonan song kóresing Áziretәlining oiynyn, –dep sekundant әri ketti.

Armany bir tóbeles bolyp, dinkelep jýrgen Gózal әnkildep, buraday shabynyp, qarsylas diiining janyna әp-sәtte jetip barsyn. Mine, qyzyq, әlgi neme «adam keldi, shybyn keldi» demesten, gýmpiyip saghyz shaynap jaybaraqat otyra berdi ghoy.

–Boqta, ata -babasynan  qoymay syba, – dep sýlgimizdi jelpigen Ánkish ekeumiz janamalay at qosyp ólip-óship jýrmiz. Jer tarpyp túrghan Gózal:

– Jalpyldaghan auzynnyng sheshesin..,– dep alghashqy «atakany» bastap-aq jiberdi. Mә, saghan.., anauyng týk estimegendey, saghyzyn shaynap, týkirip otyra bersin. 

– Davay, taghy da, – dep dem berip, biz de jantalasyp jatyrmyz. Jýn-jýn júdyryghyn bir birine ysqylaghan bizding sodyr:

–Áy, qazaqqa úqsamaytyn qotyrash, shyq, jekpe-jekke, - dep yryldaghanda ainala janghyrdy. Ana qara dii ashulanudyng ornyna kenk-kenk kýlip alyp: «Ózing úqsap jetisip túrghan shygharsyn», desin. Sabyrlysyn - ai, sabazdyn! Qazaqty qazaqqa úqsamaysyng degendi estu kim bolsa da qolynda óletin aq sóz ghoy. «Malades, Gózal! Bir úpay aldyn. Davay taghy!»

–Basyndy qyrt keseyin be, namyssyz ógiz. Sen siyaqtylardyng topastyghynan baylyghymyzgha әrkim kóz alartyp, ayaqasty etip jýr, – dep Gózal әngimeni әriden qozghady. Ana sodyrdyng beti býlk etpedi. Saghyzyn sharik jasap ýrlep, ózimen - ózi mәz. «Qúdaya toba! Shynynda qanday namyssyz?!»  Gózekeng babyna endi kele jatqanday busanyp baryldap túr.

–Sen itte bauyrmaldyq ta joq. Árkimge qonaqjaylyq tanytyp, iyilip tósek, jayylyp jastyq bolatyn jaghympaz kóksoqqannyng dәl ózisin! Mәssaghan! Qalay tauyp aitady-ey, myna jyndy. Al, әlgi neme әli siyr qúsap, maljandap otyr. –Óner, bilim, mәdeniyetten maqúrym qalghan miyghúla! - dep Gózal odan sayyn órshelendi. Anau anyq maqau eken. Bú sózge de qúlaghyn  qaqpady. Tipten maujyrayyn dedi me, kózi jipsiyip ketipti. Kenirdegi ketpen saptay bolyp túrghan Gózal:

– Áy, jalmauyz, tiling bar ma? – dep qyshqyrdy.

–Nu y chto?–deydi ana әperbaqan samarqau ghana. Bizding juan júdyryghymyz kýiip ketip jerge bir týkirdi.

– Mine, qazaq tilining onbay jýrgeni osy! Óleyin dep otyryp, ózge tilde shýldirleysin. Oibay-ay, tiling kesilgir, nege qazaqsha til qatpaysyn?!

–Tuu, әrtis emessing be ózin? Adamnyng kýlkisin keltirdin-au, ashuyma tiyetin birdene desey, tóbelesip jayymyzgha keteyik, –dedi myna qylyqqa tipten kónili kónshimegen anau tanyraytyp aspangha qarap.

–Kózqamansyn!

–O ne nәrse?

– Mәngýrtten de jaman, últtyng jauy degendi bir jerden oqyghanym bar.

–E, onyndy qoyshy!

–Qatynsha salghylasyp otyra beresinder me? Tóbelesterindi tez bastandar. Qyzyq kóremiz dep kelip, sharuamyzdan qaldyq qoy, jýdә! «Taz taranghansha toy tarqaydy» boldy ghoy mynalaryn,– dep tyqyrshidy Ánkish.

Á degennen ústasa ketpegen son, aptyqtary basylyp qalghan ba, eki juan júdyryghymyz endi qatarlasa otyryp, temeki sheguge kiristi. Qap! Ana peri «taghy bir tóbelesetindi tauyp ber» dep miymyzdy shiritetin boldy-au, degen uayym týsti maghan.

–Shylqamay atalatyn auyldarynnyng aty tәp-tәuir bolghanymen, tartqan  temeking bolmaghyr birdene ghoy, – dep týtinin budaqtatty Gózal. Osy kezde  manadan manqiyp otyrghan Semserge jan kirgendey, jaqtyrmay alara qarady.

–Tuu, temeking sasyp ketipti ghoy, ózdering sekildi,– dedi Gózal temeki qaldyghyn shiyra atyp jiberip. Osyny estisimen lezde bet-auzy qyzara bastaghan ana gýjban: «Ne dedin?» – dep gýrildedi batpaqqa tyghylghan Zil mashinasy sekildenip.

–Temeking sasyq deymin, –dedi Gózal jaybaraqat qana. Osy kezde ana qara  dii bireu biz tyghyp alghanday ornynan qarghyp túrmasy bar ma?

–Ne dep ottap túrsyn? Sasyq! Bizding rudy masqaralap túrsyng ba?  Auylymyzdy әjualap, ruymyzdy múqatyp bylshyldap qoymaysyng ghoy, ói, әkennin.., dep týtigip ketti. Manadan týp-tamyrymen sybap Gózaldyng keltire almay túrghan ashuy osy shyghar dep shamaladyq. Jynyn jan-jaqqa taratyp jiberip, qúr qol otyrghan bizding әperbaqan qapelimde sasyp qalyp:

–Ne boldy sonsha? – dey berdi.

–Sasyq, sasyq, dep mazaq ettin. Ruym-úranym! Ruymnyng atyn bylghatpaymyn! Ónkey Jamantay, kóresilerindi kórseteyin, – dep ana dii bizding perige tap berdi. Búl da jan dәrmen qoparyla túryp, jaghalasa ketsin. Aspan jerge, jer aspangha shyqqanday zirk-zirk. «Arystandy-Qarabastyn» jeli azynaghanday ainala topalan. «Tauda arqar sýzisse, ýidegi tekening mýiizi syrqyraydynyn» keri kelip, kóz aldymyzdaghy myna soyqan delebemdi qozdyrsyn. Bar kýshimdi júdyryghyma jiyp, it talastyrghanday yryldasyp, yrsyldap alysyp jýrgen eki dәuge qaray túra jýgirdim. «Auzyn teris jaghynan shygharyp jibereyin jaman nemenin». 

IYә, sodan Gózalgha әl bermey jýrgen ana әperbaqannyng qúlaq shekesin ontaylay bergenim esimde, sol zamat birdene «tyq» ete qalghanday bolghany taghy da esimde, ayaq-qolym aspanda jalpyldap qalyqtay úshqanym da esimde, qúiryghymmen jaylap «posadka» jasap, jerge qonghanday boldym-au. Osy sәtte Ánkish sekildi bireu auzy bir jaghyna qisayyp, ýstimnen jelpildep úshyp ótkendey boldy. Odan song týk te esimde joq. Bir kezderde esimdi jighandaymyn, shalqamnan súlay qúlaghan ekenmin. Ánkishim eki býktelip, janyma jayghasypty. «Myng asqangha bir tosqan» degendey tua tayaq jep qórmegen Gózal jyndy da auzy pyrym-pyrym, etpetinen týsip jayrap qalypty. Armanyna jetti degen osy shyghar, ondyrmay sabapty sabazyndy.

Bir kezde esin jinaghan bizding peri auzy-basy shan-shang bolyp, tisin qyshyrlatyp:

–Toqta! Dedi jandalbasalap, – Qúmarym tarqamady-au. Qayta shyq, jekpe-jekke! – dep qúiryghy múzgha qatqan qasqyrday jan dausy shyqty. Qaytsin endi! «Erdi namys óltiredi...» degen osy! Ásirese qazaqy namysty aitsanyzshy...

Núrmahan Eltay

Abai.kz