Ýstimizdegi jyldyng 2 qazany kýni Timur Ustemirovting «Karavan» publikuet redchayshuy fotografii molodogo Abaya» degen «Karavan» gazetinde jariyalanghan jas Abaydyng «fotosyna» qatysty maqala jaryq kórgennen keyin, әleumettik jelide abaytanudaghy taghy bir dauly taqyryp qyzu talqygha týsti. Jana fotosuretting qayyra ghylymy ainalymgha týskenine qoldau bildirip, pikirlerin qaldyryp jatqan elimizge belgili ghalymdar da boldy. «Qazaq әdebiyeti» gazetindegi: «Búl – Abaydyng sureti emes», - degen Mekemtas Myrzahmetov pen Túrsyn Júrtbaydyng pikirlerine kelispeytin qarsy oilar kóptep aitylyp, «mine jas Abay» dep osy «janalyqty» nasihattaushylar basym bolyp jatty. Keybir zertteushilerimiz: «Zamanynda Álekeng men Múhannyng arasy onsha tәuir bolmay, sonyng kesiri Marghúlannyng Abaytanuda ashqan biraluan janalyqtaryna kedergi jasady, yaghny Múhang bastaghan zerteushiler moyyndaghan joq bolatyn. Endi zaman ózgerdi. Demek abaytanu baghytyndaghy keybir kýmәndy, dauly mәselelerge janasha, býgingi ghylym túrghysynan kelu qajet dep bilemin»,-dey kelip, M.O.Áuezovting búl fotony moyyndamaghanyn ózi dәleldey kele, «Búl fotony jariyalaghan M.O.Áuezovting ózi bolatyn. Odan artyq qanday dәlel kerek»,- dep eldi shatastyryp ta jatty. Shyndyghyna kelsek eldi shatastyratynday jaghday emes qoy. Abaydyng qazirgi tangha jetken eki fotosymen salystyryp jiberseniz Túrsyn Júrtbay aitqanday: «Búl suret pen Abaydyng týpnúsqadaghy keypine anyqtap qarasaq, ekeui eki bólek adam bolyp shyghady. «Abaydyng moyny qysqa edi, iyghymen birdey edi»,- dep jazady ózining balasy Túraghúl. Al myna surettegi moyyndy qara? Kózining ayasyn, múrnyn, mandayynyng bitisin qara. Búl - Abay emes». Áytse de qarsy pikir aitushylar «Jas Abaydyn» fotosyn aqyndy keyingi kezderi salynghan suretshilerding enbekterimen salystyryp, úqsaqtyqtargha manyz berip jatty.

Sәl sheginis jasasaq, búl dauly taqyryp «Karavangha» deyin de birshama kóterilgen. 1970 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetinde úly aqynnyng 125 jyldyghyna oray  «Jas Abaydyng fotobeynesi» atty Álkey Marghúlannyng kólemdi maqalasynda osy suret jariyalanyp jәne fotogha týsu erekshelikteri, fotodaghy ózge de kisiler turaly mәlimetter berilgen. Keyingi jyldary da «23 jastaghy Abaydyng sureti», «Abaydyng jas kezindegi sureti men kýileri» syndy maqalalar jaryq kórip, «Maqsatym til ústartyp, óner shashpaq» atty kitaptyng múqabasynda osy suret jaryq kórgen edi.

Osy taqyrypta jekelegen izdenushilerge belgili bolghanymen, qalyng kópshilikke úghynyqty boluy ýshin Álkey Marghúlan negizdegen «Abaydyng fotogha týsu» jayyna qysqasha óz sózderimen toqtala keteyin.

Álkey Marghúlannyng aituy boyynsha: «Jas Abaydyng fotogha birinshi týsui 1868 jyly Kýnbatys Sibirdi aralaugha shyqqan úly knyazi Vladimirding Ombygha keluine baylanysty bolghan. Búl knyazi sol kezdegi Rossiyanyng patshasy Aleksandr II-ning balasy...

Knyazi Samar qalasynan shyghyp, Orynbor keledi. Odan Troyski, Qyzyljardy basyp Ombygha kelip toqtaydy. Búl jerde bir júma bolyp qazaq halqynyng oiyn-sauyghyn kóredi, sol kezdegi qazaq basshylarymen kezdesedi».

Álkey Marghúlan knyaziding kelui men osy kezdegi sәtterdi fotogha týsirushi - Kessler deydi. «Kesslerding fotolarynyng bәri tamasha. Alayda onyng ishindegi kózge erekshe týsetin jas Abaydyng fotosy. Abay Kesslerding «Deputasiya Kirgiz Semipalatinskoy oblasti» degen fotosynda surettelgen. Múnda barlyghy 14 kisi týsken. Onyng ishinde Músa, Shalghymbay, ol ekeuining ortasynda voennyy gubernator Okolinichiy, Músanyng ong jaghynda jas Abay, Shalghymbaydyng sol jaghynda otyrghandar sol kezdegi Qarqaraly duanynyng qazylary Kópbay Esetov pen Malybay Bayghútty boluy kerek. Búlardyng bәri syily týrde, oryndyqta otyr. Olardyng arqasynda túrghandardyng ishinde (soldan ongha qaray) Qúsayyn Boshtaev, týri Túrashqa úqsaghan Qúnanbaydyng ýlken balasy Qúdayberdi bolugha tiyis. Abay men Qúdayberdi, Músa ýsheui sol kezdegi sypayy qonyr kiyimmen týsse, ózgeleri jarqyrap, oqamen jiyektelgen keng shapandarmen týsken. Keybireuleri (Kópbay Esetov) qylysh asynyp týsken. Aldynda sypayy týrde otyrghan eki jigitting bireui Músatay Tәttimbetov bolsa, endi bireui Jýsip Alshynbaev boluy kerek. Óitkeni Abaydan keyin búl topta ol ekeuinen jastauy bolugha mýmkin emes.

Abay búl jyly 24 jasta»,- deydi ghalym. Sonymen qatar maqalada fotodaghy Abaydyng bet-beynesine, kiyim erekshelikterine, balalarymen úqsastyqtaryna t.b kóptegen jaylargha toqtalady.

Endi býgingi kóterilip otyrghan mәselening týp-tórkinine, negizgisine kelsek...

Iya, 1970 jyly Álkey Mar­ghú­lan «Jas Abaydyng fotobey­nesi» atty maqalasynda osy fotony jariyalaydy. Biraq sol kezding ózinde de búl suretting Abaydiki emes ekenin dәleldeytin maqalalar men hattar jazylady. Sol kezdegi Abay muzeyining ghylymy qyzmetkeri Múzdybay Beysenbaev Álkey aghamyzgha hat jazyp, oghan býkil qyz­met­kerleri qol qoyyp jiberedi. Amantay Sa­taevtyng maqalasy men Múzdybay Beysenbaevtyng hatyna Álkey Marghúlan esh jerde qarsylyq bildirmegen. Soghan qa­raghanda ondaghy qarsy pikirlermen kelisken boluy kerek.

«Jobalap sóilegen ghylymgha dәlel bolmaytyny» anyq. Sondyqtan da búl fotodaghy jas Abay emestigin jәne Álkey Marghúlan jobalap jazghandarynyng shyndyqqa sәikes kelmeytinin týrli baghytta sanamalap, satylap, dәleldep kórelik...

Birinshiden egerde suret 1868 týsken bolsa, Álkey Marghúlan aitqanday «Qúnanbaydyng ýlken balasy Qúdayberdi» fotogha týsui mýlde mýmkin emes. Sebebi  1866 jyldyng sәuir aiynda Qúdayberdi qaytys bolady. Sol sebepti de Abay aghasy qaytys bolghannan keyin Kýshik Tobyqty eline bolystyq qyzmet atqarady.

Ekinshiden, «jas Abay» degen fotonyng keudesinde medali, ordenge úqsas nәrse taqqan. Al 23-24 jasynda Abaydyng medali nemese arnayy tósbelgimen marapattalghandyghy turaly esh derek joq. «Al bolystyqqa kandidat bolyp jýrgen jas myrzanyng jyltyraq týime men medali taghuy - tang qalatyn nәrse emes dep sanaymyn»,- dep jazypty әleumettik jelide bir ghalym. Abaydy esh dәlelsiz jyltyraqqa әues qyldyryp qoydyng esh qisyny kelmes. Túrsyn Júrtbay aghamyz aitqanday: «Qarghybau taghyp...»,- dep Abay ózi synaydy múndaydy».

Ýshinshiden, eng negizgi dәlelimiz tómendegindey bolmaq...

Fotony týsirushi - Álkey Marghúlannyng óz sózimen aitaq «kelistire týsirushi - Kessler».

Kessler degen kim? Osy súraqqa jauap izdep, mynaday derekter tauyp otyrmyz. Isaak Ermolaevich Kessler Omby qalasynda alghashynda kitap dýkenining iyesi bolghan. 1870 jyly fotoatelie ashqan. Búl Ombyda ashylghan ekinshi foto týsiretin mekeme edi. Oghan deyin 1855 jyly A.G.Temkinning mekemesi ghana júmys jasaghan deydi tarihshylar. IY.Kesslerding kәsiby fotograf retinde «júldyzdy» sәti 1891 jyly, patshazada Nikolaydyng (keyinnen Nikolay II patsha) Ombygha keluimen baylanysty boldy. Patshazadany týsirgen fotolary ýshin IY.Kessler «Aleksandr III ýlken medalimen» marapattaldy jәne «Úly mәrtebeli patshazada Nikolay Aleksandrovichting jazbasha alghysyna» ie bolghan. Fotograf keyinnen ózi týsirgen fotosuretterding syrtyna osy marapattardy 1891 jyly alghany jayly jazumen shygharatyn bolghan. Sebebin aitpasa da týsinikti shyghar.

Dәlel retinde myna anyqtamalyqtardy da úsynghandy jón kórdik:

• «Kessler Isaak Ermolaevich - omskiy fotograf, vladeles fotomasterskoy (s 1870 goda) y knijnogo magazina. Pervym iz fotografov goroda pereshyol k vnepavilionnoy siyomke. Snimal priyezd v Omsk sesarevicha Nikolaya Aleksandrovicha v 1891 godu».
• KESSLER Isaak Ermolaevich (Kesler), meshanin Kovenskoy gubernii. Omsk, Aktubinskoy obl., Iliinskiy forshtadt/Tumeni. Vladeles fotografiy v Omske «Sushestvuyshaya s 1870 g. fotografiya IY.E.Kessler, za kazyonnye snimky udostoen Vysochayshih nagrad y pisimennoy dushevnoy blagodarnosty E.IY.Velichestva nyne sarstvuishego Gosudarya Imperatora Nikolaya Aleksandrovicha za fotograficheskie portrety y v gruppe so svitoy, mnoy snyatymy v Omske v 1891 g.».

Songhy dәlelimizdi qorytyndylay aitsaq 1868 jyly knyazi Vladimir Aleksandrovichting Ombygha kelgen saparyn IY.Kessler fotogha týsirmegen. Ol óz fotopavilionyn 1870 jyly ashqan. Ol kezde fotogha týsiru ýshin birshama uaqyt qimylsyz otyru qajet bolghan, sebebi keskinning aiqyndylyghy men fokusyn dәldeu biraz uaqytty qajet etetin. Sol ýshin arnayy paviliondar úiymdastyrylatyn.

Jandos Áubәkir,

Abay muzeyining diyrektory, f.gh.k., dosent.

Abai.kz