Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Ádebiyet 4903 3 pikir 16 Qazan, 2019 saghat 12:25

Ómiri auyr, taghdyry dauyl qalamger

(nemese Maksim Gorikiydin avtobiografiyalyq shygharmasy jóninde birer sóz) 

Nobeli syilyghyna bes ret úsynylghan orys jazushysy Maksim Gorikiydin «Detsvo», «V lyudyah», «Moi uniyversiytety» degen 3 povesten túratyn avtobiografiyalyq shygharmasyn oqyp shyqtym. Jaqsy tuyndy. Oqyp otyryp, «búl kisinin kórmegeni joq eken ghoy» degen oygha kelesin.

Aldymen onyn 1868 jyly Tómengi Novgorod (Nijniy Novgorod) qalasynda tughanyn ayta keteyik. Ákesi erte qaytys bolghan Aleksey Maksimovich  Peshkov (Maksim Gorikiydin shyn aty-jóni) ata-әjesinin qolynda ósedi. Óte qatal bolghan atasy kishkentay Alekseydi sotqarlyghy ýshin jiyi-jii shyqpyrtyp sabap, jazalaudy әdetke aynaldyrghan. Al әjesi kerisinshe óte meyirimdi kisi bolypty. Maksim Gorikiy bala kezinde izgilik pen meyirimdilikke tәrbiyelegen ghaziz әjesin qatty jaqsy kórip, aynalshyqtap janynan shyqpay jýredi eken. 

Avtobiografiyalyq tuyndynyn kóptegen epizody Berdibek Soqpaqbaevtyn «Menin atym – Qojasyn» eske týsiredi. Mysaly, bala Maksim Gorikiydin de, Qojanyn da әkeleri ómirden erte qaytqan; ekeuinin de әkeleri jóninde de júrt jaqsy estelikter aytady. Qoja anasynyn Qarataygha túrmysqa shyghuyna qarsy bolghany sekildi, Aleksey de (Maksim Gorikiydin shyn aty) sheshesinin ekinshi ret kýyeuge tiygenin únatpaydy. Tipti, bala Maksim ógey әkesi men ógey әkesinin anasy otyrghan otyrghyshqa jelim jaghyp qoyyp, keyin ekeu oryndarynan túra almay әurege týskende, mәz bolyp , rahattana kýledi. Áytse de, osy ýshin atasynan tayaq jeydi. Al anasy ony qúshaqtap, kózderi jasqa tolyp, «Nege ashulanyp jýrsin? Búl menin janyma batyp, jýregimdi auyrtatynyn bilesin be?!» degende, aqyldy balanyn jýregi eljirep ketip, sheshesi jylamau ýshin búdan keyin onday tentektik jasamaugha bel buady. Qoja men Alekseydin arasyndaghy úqsastyqtardy jazudy jalghastyrayyq. Biri múghalimnin sómkesine baqa salyp qoysa, al biri synyp esiginin jogharghy jaghyna jippen qarbyzdyn kesilgen jartysyn ilip qoyyp, esik ashylyp-jabylghanda, ústazdyn taqyr basyna qarbyzdyn jartysy kiyile qalghanyn qyzyq kóredi. Osy sekildi talay sotqarlyghy ýshin ekeui de mektepten quyla jazdaydy. Ózge balalarmen syiyspay, jiyi-jii tóbelesip qalatyndary jәne bar. Alayda ekeui de – óte zerek, zeyindi balalar, yaghni aqyldy tentekter. Múghalimderi ekeuinin de qabiletterine tanghalady.

Qojadan ayyrmashylyghy – Alekseydin anasy ekinshi ret túrmys qúryp, endi olar birge túra bastaydy. Kóp úzamay ógey әkesi jat minez shygharyp, ózge әyelderge baryp, jiyi-jii iship kelip, ýydegi úrys-janjal kóbeyedi. Tipti, balanyn kózinshe anasyna qol kóteretin bolady. Osynyn bәri kishkentay Alekseydin jadynda óshpestey saqtalyp qalypty. Birde sheshesinin keudesinen ayamay teuip jibergenine shyday almay, yzalanyp ketken bala ógey әkesine pyshaq ala jýgirip, óltirmekke úmtylady. Biraq anasy qolyn qaghyp jiberip, oylaghany jýzege aspaydy. Bala da bolsa, sheshesin qorghamaq bolghan әreketin kórmeysiz be! Búl isi onyn jastayynan shólge bitken sekseuildey minezdi, ójet bolghanyn kórsetetindey. Jogharyda jazylghan jәyttar «Destvo» povesinde sóz bolsa, al kelesi bólim «V lyudyah» shygharmasynda ne jazylghanyna tómende toqtaldyq.

Maksim Gorikiydin ómiri qasiret pen qayghygha toly. Ákesi erte kóz júmghany azday, sheshesi ógey әkesinen tughan kishkentay inisi jәne kóp úzamay anasynyn ózi de auyryp, ajal qúshady. Qartayyp, aljiy bastaghan atasy dýniye-mýlkin óz nemeresinen qyzghanyp, ony 11 jasynan bastap óz nanyn ózi tabugha mәjbýrleydi. Sol kezden beri bala Alekseydin istemegen júmysy joq! Daladan jýn-júrqa, temir-tersek jinap, ótkizedi; әjesimen birge ormannan sanyrauqúlaq, jemis-jiydek teredi jәne onyn qasynda jýrip júrttan qayyr da súraydy; toghaydaghy qústargha tor qúryp, ústaghandaryn satady; kemede ydys juushy bolady; alys tuysyna ýy sharuasyn isteytin malay bolyp jaldanady; naubayhanada, sheberhanada, dýkende de júmys isteydi! Biraq qansha tan atqannan kýn batqangha deyin tynym tappay, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey jýrse de, onyn esh qol ýzbegen, tipti týnde úyyqtamasa da, qoya almaghan bir sýyikti isi boldy. Búl – kitap oqu edi. Aynalasyndaghy key nadan adamdar «kitap oqyp, qaybir jetisem deysin, tasta múny» dep keleke qylghanmen, jolynda jolyqqan kózi ashyq, kókiregi oyau jandar balanyn bilimge degen qúshtarlyghyn qúptap, dúrys baghyt-baghdar beredi. Sonday qamqor kisilerden Aleksey jaqsy kitaptardy súrap alyp, oqyp jýredi.

Kitap oqugha qúmarlyqtan bólek Jaratushy jetim balanyn boyyna meyirimdilik, parasattylyq, tazalyq, namysqoylyq, arlylyq sekildi qasiyetterdi de darytypty. Ol aynalasyna әrdayym oyly kózben qarap, kýshtinin әlsizge istegen qiyanatyn, alayaqtyn ittigin, pasyqtyn qaraulyghyn, opasyzdyn satqyndyghyn, suayttyn ótirigin, ósekshinin jalasyn kórip, jany týrshigedi. Adamdar múnday las isterge ne ýshin baratyndyghyn týsine almay dal bolady, qansha oylansa da, aqyly jetpeydi. Shynayy ómirde pendeler әdebiy shygharmalardaghy qaharmandarmen salystyrghanda, qanshalyqty tómen dengeyde ekenine kóz jetkizip, qoghamnan jerinedi. Dýnie boq ýshin bir-birin júlyp jep, qasqyrday talap jatqan kisilerdin qylyghyn úgha almaydy. Óytkeni, ol ýshin kitaptan asqan baylyq, bilimnen joghary qúndylyq joq edi.

Sol bilimqúmarlyghy Alekseydi 16 jasynda, yaghniy 1884 jyly Qazan uniyversiytetine týsemin degen ýmitpen Qazan qalasyna jetektep әkelgeni ýshinshi bólim «Moi uniyversiytety» povesinde jazylady. Jas talapkerdi әjesi bir qolymen shoqynyp, bir qolymen oramalynyn shetimen kózinin jasyn sýrtip túryp, shygharyp salady. «Alys ólkege ketip barasyn, jaqyn arada kelmeysin. Endi kórispeytin shygharmyz. Menin ghúmyrym az qaldy» degen sózdi estigen Aleksey de janynday jaqsy kóretin әjesin rasynda da en songhy ret kórip túrghanyn sezip, jýregi órtenedi. Áytse de, oqimyn degen armanmen attanyp kete barady. Alayda orta bilimi bar jónindegi attestaty bolmaghandyqtan (ol bala kezinde syrqatyna baylanysty mektepten oqudan shyghyp ketken), sonday-aq, kedey otbasynan shyqqandargha arnalghan oryn sany qysqartylghandyqtan, oqugha týse almaydy. Múnda da túrmys auyrtpashylyghy qinap, kýn kóru ýshin әrtýrli jerde júmys isteydi. Qazanda revolyusiyalyq kózqarastaghy jastarmen, studenttermen tanysyp, olardyn qúpiya jiyndaryna qatysa bastaydy. Sóytip jýrgende, 1887 jyly birinen son biri atasy men әjesi qaytys bolady. Ásirese, әjesinin qazasy Alekseyge auyr tiygen edi. Ol meyirimdi de parasatty jannyn sanasyndaghy jarqyn beynesi jóninde estelikter aytyp, ishtegi zildey zapyran men qorghasynday qúsany sәl de bolsa shygharghysy kelgenmen, syrlasargha jan tappay, alasúrady. Qayghy-qasiret ony ishtey mýjiy beredi. Arada kóp jyl ótken son, úly ólgeni jayly atyna mún shaqqan adam turaly Anton Chehovtyn shygharmasyn oqyp, sol kezde ózi júmys istegen naubayhanada qaptap jýrgen egeuqúyryqtargha aqtaryla syr ashpaghanyna ókinedi. Jalghyzdyq pen joqshylyq әbden janyna batqan Aleksey kýyzeliske týsip, óz-ózin óltirmekke bel buady. Tapansha satyp alyp, jýregin kózdep, keude túsyn atqanmen, oq ókpesine tiyip, ol aman qalady. Biraq keyin osy әreketi jazushynyn ókpe auruyna shaldyghuyna sebep bolypty. 

Ýshinshi povesti «Moi uniyversiytety» tuyndysynda meni sýysintken әri tebirentken bir epizod bar. Aleksey búryn aydauda bolghan revolyusioner Romasiqa erip, Qazangha juyq mandaghy auylgha kóship kelgen son, ondaghy nadan mújyqtar búlargha qastyq qylyp, ýylerine órt qoyady. Sonda qyzyl jalyngha oranyp, janyp jatqan túrghynjaydyn shatyryndaghy kitaptaryn shygharyp alu ýshin Aleksey ómirin qaterge tigip, órttin qúshaghyna qoyyp ketedi. Oylaghany bolyp, biraz kitabyn tilsiz jaudyn otty aranynan aman alyp qalghanmen, ózinin denesin de kýyik shalyp, jaraqat alady. Mine, kitapqa degen qúrmet! Mine, bilimge degen qúshtarlyq! Búl kitaptary keleshekte kýlli әlemge taraytyn bolashaq klassik qalamgerdin әreketi emes pe?! Tótenshe jaghdayda múnday qauipti әreketke bar dep eshkimge kenes bermeymiz. Biraq jazushynyn bozbala kezindegi isine eriksiz qayran qalasyn.

Maksim Gorikiydin «Detsvo», «V lyudyah», «Moi uniyversiytety» degen ýsh povesten túratyn shygharmasynda osynday jәyttar sóz bolady. Áriyne, 700 betten asatyn tuyndyny shaghyn maqalada tolyqtay taldau mýmkin emes. Degenmen, shamamyz jetkenshe, әserimizben bólisuge tyrystyq. Biz kitaptyn mazmúnyn ghana jetkizgenimizdi ayta keteyik. Negizi, shygharmanyn kórkemdigin qarastyratyn bolsaq, onyn ózi bólek kólemdi maqalagha aynalar edi! Yaghni, M. Gorikiydin atalghan kitabynda әdemi teneuler men kórkem suretteuler óte kóp. Maghan únaghan búl tuyndyny oqyghan ózge jandar pikir bildiremin dese, marhabat.           

Alpamys Fayzolla

Abai.kz 

3 pikir