(Jalghasy. Basy myna siltemede)

Bala kýnimizde 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisindegi bosqyndyqty kórip, kónilderi jýdegen, azap-tozaqqa órtenip, ózegin ókinish oty sharpyghan atalalarymyzdyng әngimesin estip óstik. Shyny kerek, ol kezde atalarymyzdyng aitqandary qiyal-ghajayyp ertegisi siyaqty seziletin. Áli

kýnge deyin Ongharbay aqsaqaldyng aitqan esteligi esimnen ketpeydi.

Bir de Ongharbay atam: «... Tang ata aghayyndy ýsh әkeden taraytyn ýlkeni bar, kishisi bar, erkegi bar, әieli bar 17 adam atqa qondyq. Ýlkenderi balalardy aldyna óngerip, artyna mingestirip alyp jýrdi. Men ol kezde alty jastaghy bala edim. Qayda jinalghanymyzdy, qayda baratynymyzdy basynda týsingen joqpyz. Tau bókterindegi malshy auyldyng maly men iyti de kóshi-qongha әbden tóselip alghan. Adamdar atqa mine bastaghan da óredegi qúlyndar men óristegi jylqy men iri qara, qotandaghy qoylar da kóshke dayyndala bastady. Týn qaranghylyghyn jamylyp, jolgha shyqtyq. Bizden bir kýn búryn jol shalugha ketken jigitter ózen ótkelderine, jol aiyryqtaryna, say auyzdaryna belgi qoyyp otyrypty. Kósh sol belgi boyynsha jyljyp otyrdy. Eki kýn suyt jýrip, ainalasy ashyq, eki beti qúz jartasty tereng saygha ilindik.

– Osy saydy órlep, aman-esen ózennen ótsek arghy betke jetemiz, – dep atam Ábdi jigerimizdi janyp qoyady.

Úzaq jolgha shydamay balalar attan qúlay bergen song eki kýbini atqa tendep, bizdi soghan salyp qoyghan. Men sheshem Marziyanyng atyna artylghan kýbi de kele jatyrmyn. Saygha endey kirip, asugha jaqyndaghanda júrttyng kýdigi de seyile bastap edi. Bir kezde tars etip atylghan myltyq dauysy estildi.

– Qap, әkennin, Atyqay qúrttyng bizdi, – degen atamnyng zor dauysy taudy janghyryqtyryp jiberdi.

Atyqay asharshylyq jyldary ata-ana, tuys-tughanynan aiyrylyp, jalghyz qalghanda atam asyrap baqqan úl eken. Kósh qozghalghan kýni izim-ghayym joghalyp ketken.

Kezendi iyelep alghan әskeriyler jan-jaqtan atqylap, plometter saqyldap ketti. Artqa qaytar jol joq. Saydyng auzyn qarsy jaqtyng adamdary iyelep alghany belgili. Ne bolsa da, aldygha qaray jýru kerek. Aldymen jylqy men siyrdy shúrqyratyp, kezenge qaray aidady. Ár jerde oq tiygen maldar typyrlap, janymen әlek bolyp jatyr. Bir-eki tuysqanymyz oqqa úshti. Jan ýshin jantalas bastalyp ketti. Bizdi kýbiden shygharyp, siyrdyng qúiryghynan ústatyp, sheshelerimiz artynyzdan iyeterip órlep kelemiz. Ýlkender ekige bólinip, biri kóshti qozghap, endi bireuleri úry soqpaqpen kezenge qaray tartty. Atys qaranghy týskenshe jalghasty. Tek kezennen atam ekeuimiz ghana aman-esen asyp týstik. Qalghan on bes adam sol sayda qyrylyp qaldy, – dep mýlde týsiniksiz әngimeni aitqany әli kýnge esimde.

Biz atamnyng aitqanyna senbeytinbiz. Biraq, atamnyng shyn aitqanyn, olardy kimderding qyryp-joyyp, qandy qasap jasaghanyn taghy da sarghayghan paraqtardan taptym.

«25 mausym jarlyghy» shygha salysymen Týrkistan ólkesine әskery jaghday engizildi. Ayta keterligi, osyghan deyin patsha ókimeti qazaq-qyrghyz jerine qansha әsker qoyghany turaly kóp aityla bermeydi. Onyng ýstine kóterilis kezinde kóterilisshilerdi basu ýshin taghy da qansha әskerding engizilgeni de jasyryn qalyp otyr.

Jetisudy alghannan beri orystyng ókimi kýshke tayanyp, әsker, qamshy, abaqtymen el biylep kele jatqandyghy aitylyp keledi. Qalay da orys ókimeti Jetisugha orys keltirip, ony «senimsiz kóshpelige» kýzetshi qyldy. Olargha jabdyq ýlestirdi. Kazak-orystyng erkek kindigine myltyq, jabdyq ýlestirilip jәne tuysymen jer kesip berildi. 1914 jylghy nemispen soghys shyqqanda Jetisu orystaryna myltyq-qaru qayta ýlestirildi. Oghymen berdenke berildi. Búlargha ózin-ózi qorghaushy drujina jasaugha erik etildi.

Búl turaly Iliyas Jansýgirov Mәskeu arhivterin aqtaryp-tenkerip, aqiqatty anyq jazyp ketipti. Sony oqyp kórelik:

«...Jetisuda kóterilis bolatynynyng aldynda Qapalda, Almatyda jәne Jarkentte bir-bir saqtyq әskerining drujinasy. Búlardyng әrqaysysynda 885-ten besatar bar edi. Baqtyda 221 myltyqpen bir rota jәne Ayagózde 55 myltyqpen bes qarauyldyq komanda bar edi. Lepside 90 myltyq, Pishpekte 194, Qaraqolda 75, Narynda 75 myltyq bar edi jәne Pishpekting jergilikti komandasynda 24, Almatynyng jergilikti komandasynda 44 besatar bar edi. Búdan basqa Almatydaghy zenbirek qoymasynda 101 myltyq bar edi. Múnyng ýstinde jabdyqsyz atty zapastyng 3 bólimi boldy. Múnyng ýstine Baqtyda, Jarkentte, Narynda kazak-orystyng bir-birden polki, 100-den, 120-dan qylysh bar edi. Almatydaghy kazak-orys zapasynda 264 qylysh, Baqty, Naryn, Almaty men Qapaldaghy drujinanyng eki-ekiden pulemeti boldy. Osy jogharyda kórsetilgenderden Almatynyng drujinasynyng 1-rotasy Áulieatagha, 20 kazak-orys, 30 ratnik Baqtydan Shәueshekke baryp túrdy. Sóitip ókimet qolyndaghy kýshting úzyn sany 3736 adam edi. Biraq kazak-orystyng aurularyn sanamaghanda, anyq soyyl soghary 500-den aspaytyn. Kóterilis tuyndap, «oblys soghys halynda» dep jariyalanghanda Jetisu 17 uchaskege bólindi. Árbir uchaskening basynda bir-bir komendant belgilendi. Olardyng qolynda belgili mólsherde әsker kýshi boldy. Ayakózde, Baqtyda, Taldyqorghanda, Aqsuda (Pishpek), Toqpaqta, Zagornyida (qyrghyz), Qarqarada, Qyrghyzsayda (Jarkent), Qaraqolda, Narynda jәne Zaytsa piyki men Úzynaghashta uchaskelik nachalnik pen pristaptardyng әrqaysysynda 15 attydan soldaty boldy. Búlar eng kerekti kýsh sanaldy. Óitkeni, pristavtar ózining qaruly soldattarymen óz uchaskesin ne júmys bolsa da tynbay aralap túrdy. Búl qazaq-qyrghyz kónilin basugha ýlken Almatydaghy gornizonda,

Almaty oyazynda tәrtip saqtaugha, qala-qalany qorghaugha qatty kiristi. Pishpektegi gornizon taratylmady. Onda 100-dey ratnik atqa mingizildi jәne jazalau otryadynyng barlyghy da attydan boldy».

Kóterilis tuylghan song әr oyazdyng әsker sanyn taghy da molaytty.

(Lepside: Ayagózde 40, Baqtyda 50, Shúbaraghashta 50 atty ratnikpen Baqtyda kazak-orys sotyasy (jýzi).

Qapalda: Aqsuda 15, Qapalda 20, Altynemeldi 20 atty ratniyk.

Jarkentte: Jarkent qalasynda kazak-orystyng bir jýzi, Qarqarada 40 atty ratnik pen Narynda kazak-orys jýzi.

Almatyda: Kazak-orys jýzi.

Búlar alghashqy qoyylghan әsker kýshi edi. Múnyng kóbi kýzet júmysyn atqarady».

«Jetisudaghy әskerding azdyghy Jetisudaghy kóteriliske qosymsha boldy. Óitkeni aqyl kózindegi qazaq-qyrghyz Jetisudaghy әsker azayghandyghynan orys túqymy úrysqa ketip azaydy dep oilady. Orys әkimderi German-Týrikti jenip, qiratyp jatyrmyz dep daqpyrt salsa da, Resey Kýshining maydanda әlsiregendigin kópshilik kónili týsingendey boldy. Orystyng myltyq atugha jaraytyny úrysqa ketip boldy. Múnyng basyna ýlken zaual tudy dep el kýnkil qyla bastady. Europa soghys bastalghan son-aq Jetisudaghy kazak-orystardyng eginin ylghy qazaq-qyrghyzdan laushy alyp orghyzdyrdy. Pishenin shaptyrdy, boghyn qúidyrdy. Osydan qazaq-qyrghyz orys birjola tausyldy degendi aitatyn boldy».

Jetisudaghy ókimet adamdary el tolqy bastaghanda jaman sasty. Shetten keletin әsker kómegin tyghyz múndaghy orystardan úiystyrdy.

Almatyda alghash kóterilis kórine bastaghanda jayaudan 300 soldat, attydan 460-tay soldat jasaldy. Almaty qoymasynan 2 zenbirek alyndy jәne Jarkent pen Qapaldan bir-bir rota Almatygha jiberuge habar qylyndy. Áulieatadaghy 6 rota әsker qayta shaqyryldy (tamyzdyng 7-sinen №2658 telegramma). Tamyzdyng 23-indegi telegramamen 2000 besatar jәne orystargha berdenke jiberuin Tashkennen ótindi.

«Jetisudaghy kóterilisti basugha Tashkenen asyghys rette әskerler shyqty: 1)podpolklvnik Geysetting otryady: múnda eki rota, eki zenbirek, kazak-orystyng bir jýzdigi. 4 pulemet. Saperlar komandasy, telefon, telegraf jabdyghymen, Búlar tamyzdyng 9-ynda jýrgizildi. 2) podpolkovnik Alatrsevtyng otryady. Múnda oqshylardyng 4 rotasy, bir zenbirek, bir jýzdik kazak-orys saperlar komandasy, 160 sholghynshy bar edi. Búlar tamyzdyng 15-inde shyqty. Osy eki otryad ekui de Pishpek, Toqpaqqa jýrgizildi. 3) kapitan Burnyidyng otryady Skoblevten Ándijan arqyly Naryngha jýrgizildi. Múnda oqshylardan 3 rotasy, 4 pulemet, kazak-orystyng jýzdigi, 80 atty sholghynshy, saperler komandasy, eki tau zenbiregi bar. Búlar tamyzdyng 17-inde shyqty. 4) Orynbor-Semey arqyly Termizden Sibirding 240 drujinasy 8 pulemet, 28 atty sholghynshy jýrgizildi. 5) Samarqannan 243 kisi Samar drujinasy,. 6) Skoblevten 732 kisi Saratov drujinasy jәne 2 jýzdik kazak-orys Jetisugha jýrgizildi. 7) Pishpekting ózinende eki erikti atty drujina jasaldy. Múnyn

biri 200 kisilik orys ta, endi biri 100 kisilik dýngen jәne 150 kisidey tómengi shendi men qyzmetten bosatylghan sarkidir soldattar.

Búdan basqa barlyq oyazdyng nachaliniygine kazak-orys, krestiyannyng atysqa jaraytynynan ózin qorghau otryady jasalugha búiryq qylyndy. Tamyzdyng 13-inde Qarqara jaylauynda otryadqa kómekke Jarkentten kazak-orys 3 polkynyng bir jýzdigi jiberilgen. Tamyzdyng 7-18-ine sheyin Jetisudaghy túrghyn kazak-orystan otryad jasau júmysyna tyghyz kiristi. Búdan barlyq oblysta 7 jýzdik (sotya) úiymdastyryldy. Múnyng 4-eui Almatyda, ýsheui Jarkent oyazynda, Qapalda jasaldy. Múnyng ýsh-tórt jýzdigi Toqpaq, Samsonovka manayynda qyrghyngha shyqty. 1-jýzdik Almatyny qorghady. 5-6-7-jýzdikterdi Qapalda, Jarkentte jasalyp, Qapalda-Qyrghyzsayda túrdy.

Shekaralyq audandardyng tynyshtyghynyng saqtaluy Resey memleketi ýshin de, onda kóship-qonyp jýrgen qazaq rulary ýshin de manyzdy mәsele edi. «Resey imperiyasy Qarqara ónirin shekaralyq audan retinde әr kez jiti baqylauda ústaghan. Óitkeni, búl ónirding halqy imperiyanyng jýrgizgen sayasatyna narazylyq tanytyp, qarsylyq kórsetip jatsa «kórshiles jatqan Qytay aumaghyna aua kóship ótip ketui mýmkin» degen kýdigi basym bolghan.

Elding jappay óre týregeluine, arty qaruly qaqtyghysqa úlasyp, halyqtyng bosqynshylyqqa úshyrauyna biylik tarapynan istelgen zorlyq, óktemdik pen jergilikti әkimshilikterdegi belden basqan zansyzdyqtar múryndyq boldy. Orys biyligining qazaqtarmen ara-qatynasy turaly Múhamedjan Tynyshpaev zansyz әreketter oyaz bastyghynyng kómekshisi Hlynovskiyding uaqytsha qyzmetke alynuynan bastalghanyn jazady. Sol tústa qazaqtarda metrkening joqtyghy da ýlken týsinispeushilikke tiredi. Júmsyshlar qataryn kóbeytu ýshin starshyndar jalghan mәlimet toptaudy әdetke ainaldyr aldy: «Mine, Maghau Iliyas balasy, Talovka qysymynyng birinshi ulysynyng qazaghy, jasy 16 da. Tughannan beri dәpterinde jazusyz. 1914 jylghy spiskide starshyn 21-de dep jazyp qoyghan, biyl 23-de bolady. Starshyngha búnyng qalay dese, bilmeymin deydi» [«Qazaq» gazeti, №191].

Orystyng әskery derekterinde Qarqara kóterilisine tamyz-qyrkýiek ailarynda bes mynnan astam adam qatysqany aitylady. Al, Seydәlim Tәnekeevting esebinde qazaq jasaqtarynyng sany 20 mynnan asady («1916 Qarqara-Alban kóterilisi». Almaty, 2002 jyl). Oghan, Qarqara aimaghyn meken etken kedey sharualar: qazaq, qyrghyz, úighyr, ózbek, tatar, dýngen syndy últ ókilderi de qosylyp, bir kisidey patsha jendetterine qarsy shyghady. Búl derek kóp jaghdayda jasyryn qalyp keledi.

Bir qyzyghy, arhiv qújattaryndaghy protokoldardyng bәrinde orys shyghyny turaly ghana jazylghan aqparattardy kezdestiruge bolady. Onyng úzyn yrghasy bylay:

«Ókimet tarapynan jogharghy nauqan jýrgizilip qystay esep alumen boldy. Esepke qatysqandar óte qiynshylyq kórdi. Poshta attary talanghan. Stansiyalar talanghan. Telegraftar ýzilgen. Qatynas auyr. Sonday qiynshylyqtar orys arasyndaghy esep alu júmysy 1917 jyldyng kókek aiyna deyin sozaqtady. Sonda shyghyndaldym dep berilgen aryzdar 9992, ony

aqshagha shaqqandaghy shyghyn mólsheri 13315038, jalpy somagha shaqqandaghy payyzy 9,9 payyz. Barlyq oblysta órtengen, býlingen, ýrikken elding tastap ketken qystaularynyng barlyghyn sanaq mekemesi:18453 qora deydi. Onyng baghasy. 34948825 som dep esepteydi. Sol jalpy býlingen ýiding 1712-i kazak-orys krestiyandarynyng túrghyn ýileri. Múnyng shaghylghan baghasy 20739385 som. Búl jalpy býlingen ýiding shaghylghan somasynyng 6,06 prosenti. Osy sanaqtargha qaraghanda shashylghan orys maly tórt oyaz duanyndaghy jalpy orys malynyng 87,1 prosentin, barlyq oblystaghy jalpy orys malynyng 33 prosentin, barlyq qazaq-qyrghyzben qosqanda jalpy mal sanynyng 45 prosentin alady. Orystardan joghalghan, býlingen auyl sharua jabdyghy jalpy aqshagha shaqqanda 1224848 som 97 tiyn boldy deydi sanaq.

Orystan әsirese býlingen egin boldy. Óitkeni kóterilis uaghynda daladaghy egindi orystar qorghay almady. Jauyqqan qazaq-qyrghyz malyn jauyp jiberdi. Key jerde órtep te ketti. Ásirese, Jetisu orystary 5-tep, 10-nan malay ústap, egindi salatyn edi. Kóterilis úshyqqanda el tolqysymen orysta malay qalmay, qashyp ketti. Orys eginderi egis dalada qaldy. Alugha múrshasy kelmedi. Mezgilimen orystar astyghyn da ala almady. Kóp astyq alynbay, qar astynda qaldy. Jalpy býlingen egistik 55722 dese. Múnyng somasy mólshermen 6069532 somday bolady. Orystardyng ýi-mýlikterining shashylghan esebin 5812213 som» (Iliyas Jansýgirov).

Ókinishke oray, qyrylghan qazaq-qyrghyzdyng sany men qoldy bolghan dýnie mýlki, taptalghan namysy osy kýnge deyin joqtalghan joq. Búl jerdede dalada qarausyz qalghan qazaq-qyrghyzdyng maly esepke alynbaghan. Kóterilis kezinde shaghylghan býlingen ýilerding 6,06 payyzy ghana orys-kazakka nemese mújyqtargha tiyesili. Al 93 payyz býlingen qazaq-qarghyzdyng ýileri jayly aqparat joq. Kóterilis jasaghan qazaq-qyrghyzdan qyrylghan kisisining esebi alynbaghan da, Jetisudaghy orystyng joghalghan qaz-tauyghynyng da esebi qalmay týgendelgen. Biraq, «At aunaghan jerde týk qalady» degendey, sol býlinshilikte qor bolghan qazaq-qyrghyzdyng maraldyq jәne materialdyq shyghyny baspasózderde taygha tanba basqanday jazylyp qaldy.

«Qazaq» gazetinde 1916 jyly qazannyng 16-sy Týrkistan aimaghynyng general-gubernatory general-adutant A.N. Kropatkinning tóbe-aghalyghymen ashylghan mәjilis turaly jazylady.

Jiynda general-gubernator: «Qazaq-qyrghyzdan Tekes boyy siyaqty jerlerding barlyghy alynuy kerek. Kóterilgen qazaq-qyrghyz 1000-nan asa ýidi órtep, 2000-day orysty óltirip ketti. Sol sebepti osy jerlerdi týgelimen qazaq-qyrghyzdan tartyp alyp, orysty otyrghyzugha jóni kep túrghan nәrse. Biraq memleket mýlkin basqarushy tarapynan alugha kórsetilgen jerding kartadaghy shekaralardyng jetpegen jeri kóp. Qazaq-qyrghyzdan әdet-ghúryp, salt jaghynan ghana bólektelmey, jer jóninen irgesi aulaq jatqan tútas orys jerin jasaugha talpynu kerek», - dep tapsyrma bergen. Sonday-aq, «Ystyqkólding ong týstik jәne sol týstik jaghyndaghy shekara taudyng basy, Jarkent oyazyndaghy tentek Alban qazaqtarynyng bauyryndaghy Tekes boyy tútasymen, Shalkóde jalpaghymen, Qarqara jaylauy tegis alynsyn. Pishpek

oyazyndaghy Keben boyy, Shu boyynyng birqatar jeri qyrghyzdan alynyp, orysqa berilsin» dep úsynys qyldy.

Osynday úsynystyng saldarynan:

1. Barlyq Pishbek, Jarkent, Qaraqol oyazynan 37355 qazaq-qyrghyz sharuasy (týtini) 2510361 dese jerden ajyrap qonys audarylugha úigharyldy.

II. Tentek qazaq-qyrghyzdan tartyp alynghan jerge orys otyrghyzu túrasynda mәjilis Ystyqkólding eki jaghyna 5 kazak-orys qalasyn (stansiya) ornatudy maqúl kórdi. Qala salynatyn jerler: 1. Óriktide, 2. Qúrymda, 3. Búrynghy dýngen qalasy Mәrinning ornynda, 4. Búrynghy orys qalasy Gogolevka janynda, 5. Olaqolda.

Sóitip mәjilis alugha layyqty tapqan Ystyqkól boyynan, Tekes, Shalkóde, Qarqaraly qosa búrynghy Stolipin qalasyna sheyin kileng orys otyrghyzylghan airyqsha Qaraqol oyazy jasalsyn. Ol oyazda 2 pristav uchaskesi bolsyn: biri búrynghy Stolipin qalasyna, kazak-orystyng Ohotnichiiy degen qalasyna ornyghatyn bolsyn. Eger Stolipin qalasynda pristap túratyn bolsa, qyrghyzdyng tepkininen ketip qalghan qalanyng búrynghy túrghyn orystary qayta otyrghyzylsyn. Onda udayy әsker qarauyly qoyylsyn.

III. Qaraqol oyazynan, Pishbek oyazynynyng birqatar kóterilgen Ateke, Sarbaghyshtan basqa bolystaryn Naryn aimaghyna ornalastyru kerek» («Enbekshi qazaq», 145)...

Sol jiynda Týrkistan general-gubernatory Kropatkin bylay dep sóz bastaghany bar: «Qasqyrlardyng bastyqtaryn ústau óte kerekti, qalghan qoydyng kópshiligin kýnәsin keshse de bolady...» [«Qazaq», №196].

«16-jyldyng kóterilisi kezinde Balqashtaghy balyqshy orysty siyry úrlanghan. Orys sol manda jasaqpen túrghan shtabskapitan Poltoraskiyge aryz qyldy. Poltoraskiy sol jerdegi qazaqtardyng adamdaryn jinap alyp «tóle, tólemesender is nasyrgha shabady» dep aqyrdy. Ondaghy jinalghan qazaqtar: Sadyq Qasymbekúly, Qamabek Aqshoraúly, Kólbay Imanbekúly, Qasymbek Baqtiyarúly sóilesip, qoryqqannan 1300 tenge elden jinap berdi. Búl artynan Qarqaraly oyazyndaghy Múqty bolysynyng úrylary Arap, Ospanbay, Qalqaman degen úrylardan shyqty. Orys ony qughan joq. Qazaq quyp úrydan da, orystan da esh nәrse óndire almady»[«Qazaq», №212].

«Qazaq» gazetining kelesi bir nómerinde Yuuanov degen anshy qaladan qyrgha bara jatqanda kórshileri qayda bara jatqanyn súraydy. Sonda ol «Eki ayaqty ang atugha bara jatyrmyn» degen ashynyshty jauapty, quana aitady. Qazaq-qyrghyzdyng kórgen azaba búdan da auyr edi.

«Kóterilis bastalghannan keyin Toqpaq pen Qoshqardyng arasyndaghy taugha 50 ýidey qyrghyz tyghylyp qalghan eken. Búlar ylghy maldy auyldar eken. Qyrkýiekte búghan 12 orys shyghady. Bәri qaruly bolady. Qyrghyzdargha orystar Dýr Sauranbayúlynan sәlem aitady. Olardy ýrikpey, qoryqpay óz mekenderine qaytugha ótinedi. Orys ta búl quanysh ýshin «sýiinshi» súraghan. Osy el búghan ilanyp, «Orta kópir» degen jerdegi qosyna keledi. Orystar erkekti tiridey bir jaqqa aidaydy da, dóng astynda qyryp salady. Áyelderin tandap, altauyn alyp, Qarabúlaqqa әkelip qatyn qylady. Qalghan jannyng bәrin qyryp tastaydy [Qazaq», №235].

Al Jetisu oblysyndaghy bosqyn qyrghyz - qazaqtardyng auyr jaghdaylaryn aityp, «Qazaq» redaksiyasyna «Bosqyn qyrghyz - qazaqtar" atty maqala jazyp, jәrdem cúpaghan materialdy oqysang tóbe shashyng tik túrady.

"Qashqarlyq sart, dýngen, qytay jigitterining qolynan bosqyn qyrghyz qazaqtyng qyz, qatyndary alynyp jatyr. Búl bisharalardy jogharghy hayuandar qatyndanyp, bip qoldan bip qolgha mal esebinde satyp, sauda-sattyqqa ainaldyrghan. 50 somgha, 70 - 80 somgha, eng qymbaty 100 somgha satylghan qyz, qatyndar kóp. Búlardyng bip sypyrasyn ashtan ólip bara jatqan song qyrghyz - qazaqtyng ózderi de satypty. Jogharghy "saudagerler" biz adasyp jýrgende tauyp aldyq, әkelerinen satyp aldyq dep jauap beredi. Qazaq - qyrghyz qyzdaryn bip - eki ay qatyndanyp, bes - on som paydasyna ekinshi - ýshinshi kisige satyp jibergender de kóp.

Búl oqighalardy kórmegen kisige bәpi ótirik siyaqty, kózi kórgen, pende bolghan adamnyng búghan dәn shyghar emes. Qazaq-qyrghyzdyng balasy XX ghasyrda osynday qúldyqqa, qorlyqqa úshyrar, mal ornyna satylar dep kim oilaghan ..." - deydi tilshi.

«Qazaqtyn» 248-shi nómirinde bosqyn qazaq-qyrghyz 164 myn, qyrylghany 83 myn, qaytpay qalghany 12 myng dep kórsetilip eli.

Búl tómengi kórsetilgen esep edi.

*Esertk: Búl jerde Torghay, Yrghyz, Semey, Lepsi kóterilisterindegi qashqan, qyrylghan adamdardyng sanaghy jýrgizilmegen.

Jogharydaghy esep boyynsha qashqany 43 úlys,759 týtin bolady. Onyng qashqany 250 týtin, qyrylghany 95 myng bolady. Búl esepke qaraghanda bosqandardyng jartydan astamy qyrylghan bolady.

1)Pishpek uezinen Shómish ruynyng qazaghy. Búlar Sarbaghysh, әteke qyrghyzdarymen birge qashqandar. Solarmen birge qashyp shapqynshylyq oqighasyna ýshyrap, Rossiya jaghynan kelgen eki otriyat oq astyna alyp, sonan song Tausamalyna (Áulie ata uezәne) noyabri aiynda jetken. Maldan júrday aiyrylyp, bala-shaghasynyng teng jarymy qyrylghan.

2) Toqpaq pen Pishbek uezindegi qyrghazdar hәm tau ushaske qaraytyn 10 úlys qyrghyz. Búlardyng bәri qashyp, jarym-jartysy baratyn jerine jetpey qayta qatqan.Bir jyl Ferghananyng Kýnshynys jaghynda otyryp, qystay kóktemge deyin qayta tilenip, jerine keldi. Búlardyng arasynda biyl kóktemde egin salghandar da bar. Ózgelermen salystyrghanda búlar aman derlik.

3)Aqsu ushaskesinde avgust aiynda bir kýnde 600-700 qyrghyz qyrylghan 4) Prijnval uezinen Marinka poselkesindegi búrynghy dýngen hәm

Bólek úlys (shamamen 500 shamaly týtin) sart, qalmaq degen el. Búlar ýlken qiynshylyqqa týsip, qyrylghan. Búl kýnde Qytay jerinde otyr.

5) Naryn ushaskesindegi 5 úlys qyrghyz. Búlardyng arasynan 400-500 týtin qashqan. Kóbisi jazghytúryn kelip, kóp elding arasyna tarap, kirip ketti.

6) Almaty uezinen. Botbay, Kýn batys Kastek óәm basqa elderden 50, 80 ýiden qashqan. Kóbi qaytyp keldi.

7) Lepsi uezinen. Qaraqol, Abyl hәm ózge elderden biren saran qashqandar. Búlar maldaryn tauysyp, birsipyra qiynshylyq kórip keldi. Biraq bastary aman desedi.

Jarkent uezine qaraghan Merke, Torayghyr, Bayynqol, Ivanov hәm Ádilbek bolystarynyng bas adamdary «Qazaq» gazetine mynaday hat jazady:

"Jarkent uezine qaraghan 14 bolys elding kóbi qytay jerine bosyp bardyq. Mal-mýlikterimizdi qytay-qalmaq talap aldy. Biz qytaydy el dep barsaq, qytaydan daladaghy ang men hayuan artyq eken. Bostandyq bolghannan keyin tipi qalghanymyz elge qaray shúbyrdyq. Jolda qanshamyz qyrghyn taptyq. Úl atadan, qyz anadan aiyryldy. Basymyzgha qiyamet kýni tudy. Mysal, Merke bolysynda 1169 ýy bar edi, sonyng osy kýni 310 ýy ghana qaldy. Ózgesining qayda ekenin bilmeymiz, әriyne, qyryldy ghoy. El bolghan son, aramyzda shalqyghan, myndy aidaghan baylarymyz da kóp edi, eng kedey degen ýiding kýn kórgishtigi bar edi. Búl kýnde bәrimiz derlik, bes - on aghashtyng basyn qúrap, qara qúrym kiyizden jauyp lashyq qylyp otyrmyz. Qúday basymyzgha múnday pәle menen qosa azap saldy, qashan el - júrt bolamyz! Mine, yzgharly qys tayanyp qaldy.

Endi qaytemiz?! Qyrylamyz da! Osy uaqytta dýnie jýzinde bizdey qor bolghan el joq shyghar» [Qazaq». № 248].

Jogharghy aqparattan qazaq-qyrghyzdan qanshalyq jer alynbaqshy bolghany, qay jerge qanday halyq otyrghyzylmaq bolghany aitylghan. Búl qadamgha ókimet sol jyly kýzden bastap-aq kiristi. Osynday últaralyq dengeydegi qaqtyghys oryn alghan jyldary keng baytaq jerdegi jergilikti qazaqtar men orys sharualarynyng arasy qatty shiyelenisti. Pereselender men qyrghyz-qazaqtar bir-birimen adam aitqysyz dengeyde jaulasty. «Qazaq» gazetinen onyng san týrin kezdestiruge bolady.

«Endi byltyrghy bolghan býlinshilikte halyqtyng ózine keltirgen jerining shamasyn kórseteyik:

1) qashqan týtin shamasy 40 myn. Maldyng bәrin atqa baghalaghanda – Jarkent uezinde ýy basyna 21 at eken. Perjivali, әsirese Naryn onan bay bolmasa, kedey emes edi. Ýy basyna 20 at dep esep qylsaq, at baghasyn 10 somnan salsaq (búl az salghan), bir ýiding maly 1000 som – bәri (1000h40000) 40 million.

2) Maldan basqa sharuashylyghy – ýy jay, egin, taghy ózgelderi (Jetisu qazaq-qyrghyzdyng pud jiyny) 24% jarym hәm maly 73%. Múnday bolghanda múnysy 13 million 500 myn.

3) Ózge Rossiyada qalghan Qytaygha jetpey qaytqandary 5 mynday, 500 somnan sanaghanda 2 million 500 myn. Barlyghy 56 million. Kristiyandardyng kórsetken ziyany 32 million, azaytqanda 30 million.

Búzylghan kópirler, joldar hәm búl turaly shyqqan shyghymdar 4 million – sonda barlyghy 90 million bolady. 90 million býlinshilik ziyany kóp bolmasa, az emes. Qazaq-qyrghyz sany 50 million. 5 adamnan kelgende 1 million adam shyghady. Sonda jyldyq shyghyny 15 somnan bolghanda 15 million. [«Qazaq», №255].

Jogharydaghy kóterilis kezindegi orys shyghyn men qazaq-qarghyz shyghynyng salystyryp kórseniz qaysysynyng kóp zardap shekkenin anyq angharasyz. Ony qoyshy osynday kýizelgen eldi odan arman ashyndyryp, jaylau-qystauyn tartyp alyp, jer audaru, qonysynan bezdirip, namysyn ayaq-asty etuden ótken azap joq shyghar. Onyng ýstine qazaq-qyrghyz balasy ózining qanshama jaqsy-jaysandarynan aiyryldy. El-júrtyn bastap, erkindikke úmtylghan qanshama kóterilis kósemderi jastay ólim qúshty. Búl turaly qazirgi zertteushiler әr týrli esimderdi aityp jýr. Biraq kóterilis kósemderining kim bolghanyn «Qazaq» gazeti osydan bir ghasyr búryn bylay jazady.

25-ShI IIN JARLYGhYNA QÚRBAN BOLGhAN QYRGhYZ HALQYNYNG BASShY AZAMATTARY

Bizding qyrghyzda oqyghan azamattar hәm júrtqa qyzmet eterlik basshy azamattar sanauly edi. Sol sanauly azamattarymyzdyng kóbi byltyrghy 25-shi iini jarlyghyna qúrban boldy. Byltyrdan beri qayghy basyp, qan jútyp, qyrghyn kórgen qyrghyzdyng haly alty Alashqa mәlim boldy. Endigi tiri qalghandary kýn kóru, júrt bolu ýshin qamqor basshylargha zar bolyp túrghan zamanda ózimizden shyqqan ayauly azamattardy joqtap, tym bolmasa, qolymyzdan topyraq sala almay armanda qalghan bauyrlarymyzgha baghyshtap, bir-eki auyz eskertkish sóz aitudy borysh sanadym.

Múghalim Ghyshman Qoshayúly – Búl jigit jasynda qyrghyz arasynda, onan keyin Perjival shәrinde oqyp, aqyrynda Týrkiyagha ketip, dәrilmúghalim bitirip, qaytyp keldi. Ghiman Týrkiyadan soghys aldynda ghana qaytyp, elinde zor mektep ashyp, jýzdep bala oqytugha hәm qaranghy qyrghyzdy aghartugha kirisip edi. Ótken jylghy qayghyly oqighada Syrt degen jerde orys әskeri tiridey ústap әketti. Sonan keyin týk derek joq. Múnyng óltirilgen jerinde kórushiler bolghan

Basshydan jútap otyrghan elge Ghyshman sekildi jigitting ólimi onay bolghan joq.

Qasymәli qajy Mәmbetúly – Prjivali uezi, Naryn ushaskesinde Shaten eli ataqty júrt iyesi sypalarymyzdan Qasymәli qajy dargha tartylyp óltirildi. Marhúmnyng ózimen birge bir úly da dargha asyldy. Marhúm últ qyzmetinen ayanbaytyn adam edi. Qajygha baryp qaytqannan keyin jaqsy mektep saldyryp, halyqtyng kózin ashugha kirisip edi. Týrli toptarda halyqqa paydaly ýgitter sóileytin, júrt tilin alatyn ayauly adam edi.

Ashat Qanaghatúly – marhúm Ashat Pishpek uezining jigiti, múny Perjivali uezi, Alaqol elining jerinde ústap alyp, dargha asyp óltirdi. Jazyqsyz ólgen jas úlan Ashat marhúm әueli qyrghyz ishinde oqyp, sonynan Ufadaghy medrese Ghaliyany bitirip shyghyp, últ qyzmetine kiristi. Atasy

Qanaghat qajynyng saldyrghan medresesinde tóte jolmen oqytyp, ghylymgha susaghan qyrghyz balalarynyng kózin ashyp jýr edi.

Marhúmnyng sýiegin óz jerine aparyp qoigha orys rúhsat bermedi. Bostandyq bolghan song da jýregi shayylyp qalghan sorlylar, ózdiginen alyp ketuden qorqyp, Shkapskiden rhúsat súraghanda, jaqyny súramasa bolmaydy dep, taghy toqtatyp qoydy. Týneu kýni Almaty prokurorynan men ózim súrap edim, uaqytynda ilan qylamyn dep ashyq jauap bermedi. Mine, bizding jerdegi bostandyq.

Qanaghat qajy Bókeyúly – búl kisi mashmúr oqighanyng basynda túryp ýkimetke qarsy is isteushining biri Qanaghat qajy. Almaty abaqtysynda jatyp bostandyqtan az kýn búryn qaza tapty. Úzyn qúlaq u berip óltiripti deydi.

Andas Shalúly – Núrmamet elining qyrghyzy. IIli aiynda Toqpaq orystary ústap, basyn kendir arqanmen baylap, buyndyryp óltirgen. Eki kózi sharasynan shyghyp, aghyp týsken. Kórgen adam búl hayandyqqa shydarlyq bolmaghan.

Asylbek Ábikenúly – Barsonghyr elining azamaty. 11-shi noyabride Salmauyr degen balasymen barlyghy 25 adam óltirildi.

Ghabdylkerim Maylybayúly – Kýnbatys Qashtek elining azamaty. Jas jigit júrtqa toqtau aitamyn dep jýrgende naqaqtan atylyp óltirildi.

Álish Dýisenúly – últshyl, pikirli jigit edi. Ózi gazet oqyp hәm halyq arasynan paydaly pikir taratushy edi. Atyp óltirildi.

Qalghúl Subatayúly – Almaty uezi, Shamalghan elining azamaty, dargha asyldy.

Úzaq Sauyryqúly – janjal uaqytynda Qarqaradan ústalyp, Perjivaligha kelip týrmege salynyp, sonda jatqanda óltirildi.

Janabay – qonyrbórik elining azamaty, Perjival abaqtysynda Úzaqpen birge jatyp óldi. Marhúm júrtqa óner-bilim jayyluyna enbek etipýgit aitushy azamat edi.

Jauyz ýkimetting qandy jarlyghynan qúrban bolghan bauyrlarym, topyraqtaryng jenil, jaylaryng janat bolsyn! Arttarynda jetim qalghan sorly qyrghyzgha meyirimi jasaghan rahym ailasyn! Kórgen pәlemizding aldy-arty osy bolsyn. Qazaq, qyrghyz balasyna ghúmyrly abyroy, birlik-bereke bersin.

IYshenghaly Arabayúly.

«Qazaq» gezeti, №259, 12 yanvar, 1917 jyl. 4-bet.

Qysqasy, sol tústaghy qazaq baspasózi eki jaqty kózqaras ústandy. Birinshiden, patsha ókimetining búranatana elge jasaghan zorlyq-zombylyghyn jazumen qatar, qúghyn-sýrgin kórgen qazyqpen qatar ózge de tuysqan últtardyng elding materialdyq jәne muraldyq túrghydaghy ashy azabyn da tanbalap ketti. Demek, qazaq baspsózderi 1916 jylghy últ-azattyq kýresin basqasha qyrynan tanugha mýmkindik berdi.

Jalghasy bar...

Qajet Andas

Abai.kz