Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Anyz Abay 7320 3 pikir 21 Qazan, 2019 saghat 15:40

«Zaman aqyr jastary»

Adam degen óte kýrdeli tirshilik iyesi, bir sәt tәrbiyeden arylsa, ózin-ózi qatty tizgindep, ishki «menimen» ýzdiksiz súhbatta bolmasa tez «relisten» shyghyp ketetin óte әlsiz jaratylys. Úly Jaratushy adam tәnin jaratyp oghan (әlmisaqta tozang retinde jartaqan iman singen) janyn saldy, onyng azyghy retinde bilim núryn qúidy, barlyq zattyng atyn ýiretti, perishteden dәrejesin ýstem etti....sonymen birge eki qasynyng ortasyna nәpsini ornalastyrdy. Ol adamdy toqtausyz azghyryp, jamandyqqa shaqyrady, adam tәnin jaqsylyq pen jamandyqtyng kýres maydany etti.... demek, adam әr kez emtihanda...synaqta...eki dýne baqyty da sory da osy emtihngha baylanghan.  

Payda, maqtan, әuesqoy - shaytan isi,

Kәni bizding nәpsini tyighanymyz? 

Mý'min bolsan, әueli imandy bol, 

Pendege iman ózi ashady jol. -Abay

Bir últty tәrbiyeleging kelse, onyng jastaryn tәrbiyele degen pirnsipti myqty ústanghan Abay jastargha býy dep óleng arnaydy.... 

Jigitter, oiyn arzan, kýlki qymbat, 

Eki týrli nәrse ghoy syr men symbat. 

Sóz zergeri nege oiyn arzan, kýlki qymbat dep otyr. Qazaq teginde arzan kýlmeytin, tabighatynda tektilik bar, logikalyq oilau óresi asa joghary últ. Alysty oilap tereng kýletin halyq, sonyng dәleli býgingi ken-baytaq dala. Alayda býgigi KVN, tolyp jatqan aty barda zaty joq, mәn-maghynasyz jenil kýlkige qúrylghan satira teatrlary qazaqty oilanbay sóileytin, ótirik, jenil kýletin esirikke ainaldyrdy. Telejәshikti tekteytin, asyly men jasyghyn tekseristen ótkizetin bizde esh mekeme joq, betimen ketken,  qúddy jýgensiz atqa mingen adam siyaqty jastar dóidalagha ketip barady. 

Elding kóbi qap arqalap bazargha nan ýshin shapqylaghan, otbasy instituty júmysyn toqtatqan. Egemendikke endi qol jetken sol jyldarda qarausyz qalghan balalar, býginde jigit bolyp at jalyn tartyp mindi, búl jastardyng sózi tipten týieden týskendey.... Solardyng pysyqtary mamyq oryndyqqa jambasy tie bastady....qol astyndaghy agha buynnyng qabaghyn kirbeng basty, bir tauda túryp bir taudyng shóbin ansaghan kiyik ispetti olar zeynet jasyn ansay bastady...... Álsiz buyndy paydalanghysy keletin, keng baytaq dalagha kóz saltyn jaman iynettilerden Alla saqtasyn elimizdi.

Arzan, jalghan kýlmeytin, shyn kýlerlik,

Er tabylsa jaraydy, qylsa súhbat. 

Jalghan, arzan kýlki adamdardyng oisyzdyqqa alyp bara jatqanyna ókinedi. Naghyz erlikting oidaghy erlik ekenin tilge tiyek etedi. Oiy joq adamdy kim deymiz? Shirikin, oily, sóz týsinetin janmen әngimelesip el keleshegin aqyldassa dep tamsanady Abay. Býginde bizder jalghan kýletin, jalghan maqtaytyn, jalghan jazatyn, jalghan uәde beretin, jalghan zat satatyn bolyp aldyq.

Keybireu tyndar ýiden shyqqanynsha,

 Keybireu qoyar kónil úqqanynsha. 

Sóz mәnisin bilerlik keybireu bar, 

Abaylar әrbir sózdi óz halynsha. 

Qazaq aqylmany Abay «bireu bar ýide maqúl, syrtta batyl» dep bastap óleninde qúima qúlaqpen aqpa qúlaqty salystyrady. Ár kim óz shamsy kelgenshe әr sózdi әr týrli týsinedi deydi. Býgi jastargha oishyl ishara jasaghanday....Sózding ishki mәnin týsinetin jastar óte az, oilau ózgerdi, últ ózgerdi.... Zamannyng auyr jýgimen aqsha, aqsha dep jasyna jetpey streste jýretin, oiy on bólek, sanasy san bólek, sóz týsinbes bas dese, qúlaq deytin jandar kóbeydi.... 

Shyn kónilmen sýise eken, kimdi sýise, 

Bir sózimen túrsa eken, jansa-kýise.

Qyrmyzy, qyzyl jibek bozbalalar, 

Onghaq púlday bylghaydy, bir dym tiyse. 

Oyshyl búl joldarda sýiuding jauapkershiligi turaly sóz qozghap, lapyldaghyn sezimdik tanymydy, aqyldyq tanymgha auystyrudy, túraqty berik, shyn mahabbatty dәripteydi, adam taghdyrmen oinamaudy eskertedi. Jastyq ótedi, arty ókinish, renish bolmasyn dep jastargha aqyl aitady. Adam ózin sýigen song ózgeni sýiuge bastaydy. Ol ýshin adam ózindegi bar jaman qylyqtan, tәkaparlyqtan, kýnshildikten, qyzghanshaqtyqtan, ishtarlyqtan arylsa ghana ózgeni sýie alady. Bireuge istegen jaqsylyghyndy úmyt, bireuding saghan istegen jamandyghyn úmyt sonda ózindi de ózgenide shyn sýiesin. Onsyz sýiuler jalghan...

Kerek is bozbalagha - talaptylyq, 

Ár týrli óner, minez, jaqsy qylyq.

Keybir jigit jýredi maqtan kýilep, 

Syrtqa pysyq keledi, sózge synyq. 

Jastardy jaqsy minez, jaqsy qylyqqa ýiir bolugha shaqyrady. Jalghan maqtangha әues bolma dep tolghaydy. Býginde tapqany tamaghyna jetpeytin maqtanshaq jastar eng soghy modelidegi qymbat qolfondy kreditke alyp, qymbat kólikti әke-sheshesin qaryzgha baylap alyp, ótirik pysyq keyipke enip alshanday basatyn aurugha tap boldy.

Kemdi kýn qyzyq dәuren tatu ótkiz, 

Jetpese, birindikin biring jetkiz! 

Kýnshildiksiz tatu bol shyn kónilmen, 

Qiyanatshyl bolmaqty esten ketkiz!

Qysqa bes kýndik ómirde tatu bol, dýniyenmen bólis, birindi-biring tu syrtyndy bere jamandama, kýndeme, jýndeme, ózara qiyanat jasama deydi aqyn.

Bir jerde birge jýrseng basyng qosyp, 

Birinning biring sóile sózing tosyp. 

Birindi biring ghizzәt, qúrmet etis, 

Túrghanday beyne qorqyp, janyng shoshyp. 

Joldastyq, súhbattastyq - bir ýlken is, 

Onyng qadirin jetesiz adam bilmes. Dep aqyn jigitterge sóileu әdebin eske salyp, qansha dos bolsanda ózara sóz tosyp sóile, syila, qúrmette, yntymaqty boluda dәripteydi. Ózindi ózing jattay syila, jat janynan týnilsin demey me qazaq. Allanyng úlylyghy men ózinning óletinindi úmytpay birge jýrgen kýnderding qadirine jetinder, jetesiz nadan bolmandar deydi.

Aqyn myna óleng jolaryn býgingi bizding jastargha qaratqanday:

Zaman aqyr jastary, 

Qosylmas eshbir bastary. 

Birine biri qastyqqa 

Qoynyna tyqqan tastary. 

Bir jerde júmys isteytin býgini jastar bir stoldyng basynda ótirik otyrady, shyn ishtesip, shýirkelesip it tirlikten bir sәtke sergy almaydy.... Otyrystary odan sayyn olardy múndandyrady, jyndandyrady....Tipti, toylardyng ózinde qabaghy týiuli tuystar bas qosady....

Saudasy – ar men imany, 

Qayrat joq boyyn tyighaly. 

Enbekpen etti auyrtpay, 

Qúr tilmenen jighany. 

Olar payda ýshin, aqsha ýshin ar men imanyn satady,  ózderin bir kýndik zat siyaqty oilaydy, bar bolashaghyn býldiredi. Oida qayrat, boyda kýsh joq, tez bayyghysy keledi, tez bastyq bolghysy keledi, auyrdyng astymen, jenilding ýstimen jýretin ayankós jastardy synaydy.

Ónimsiz iske shep-sheber, 

Maydangha týspey nesi óner?

Siyrsha toysa mas bolyp, 

Órege kelip sýikener. 

Órege kelip sýikengen siyr bayqús ananyng jaz boyy, búzau emip qoymasyn dep týnde siyr sauyp, azanymen airan úityp, qúrt qaynatyp, syqpalap jasaghan, óre ýstine jayghan bar asylyn tónkerip ayaqqa taptaydy. Jaman jigit ónimsiz ispen ainalysyp, ózinde ózgeni bir sәtte ayaqqa taptaydy dep synaydy aqyn.

Kýlmendep keler kózderi, 

Qaljynbas keler ózderi. 

Kekektep sekek etem dep, 

Shoshqa tuar sózderi.

Ózi myjyn, sózi jyljyn, qyljaqpas býgingi shybyq tiymes shynq eter ez jigitterdi Abay auyzgha alyp onday bolma dep eskeretedi. Últ dәrigeri Abay aqyrzaman jigitterining auyruyn dәp basyp kórsetedi. 

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5598