«Iskonnaya evropeyskaya – Faustovskaya kulitura
v konse XIX veka perestalo sledovati svoim prinsipam.
Eta tendensiya ocheni trevojna dlya
Evropy kak dlya sivilizasiiy»

O.Shpengler, «Zakat Evropy», 1918 jyl.

Atalmysh epigrafqa qarap siz osy maqalany filosofiyalyq mazmúnda dep oilauynyz mýmkin. Alayda, búl maqala ótkir әleumettik, ruhany ózekti problemalar turasynda. Qazaqstan Respublikasy 1991 jyldan beri zayyrly jәne demokratiyaly damyghan elderding qataryna qosylugha qadamdar jasap kele jatyr, demek logikagha sýiensek tek ghalamdyq jetistikter ghana emes ghalamdyq mәseleler de bizdi ainalyp ótpesi anyq. Búl tek ghalamdyq jahandyq ekonomikalyq daghdarysqa ghana emes, sonymen qatar ruhani-aqparattyq ahualgha da qatysty. Minekey, osy túrghydan kelesidey oilarymdy órbitpekpin. 

Býgingi kýnnen kýnge emes әr minut sayyn jahandanyp, naryqtalyp, tehnikalanyp jәne sifrlanyp jatqan zamanda “nasionalinaya idintichnosti” túrmaq “NORMALNAYa svetskaya etika” degen nәrseni saqtap qaludyng ózi mún. Búghan dәlel: ghylymy tehnikalyq progressting etika men moraldik qúndylyqtar, mәdeniyet pen adamgershilikten әldeqayda ozyp ketkeni. Ári búl qarama-qayshylyq kýnnen kýnge arta týsude. Osynday әli búryn tarihta bolmaghan ghylym men minez-qúlyq arasyndaghy qúzday tereng bolyp ketken alshaqtyq óte qauipti, әsirese últtyq, dәstýrli hәm diny dýniyetanym ýshin. 

Eshkim andamay qalghan, alayda asa kýdikti aqparatty aitayyn. Osy aidyng basynda Stokgolim qalasynda ghylymda abyroyy bar bir shved professory kelesidey óte provokasiyaly, dauly úsynys jasady: “Bolashaqta adam sany tym kóbeyip ketse әri ómir sýruge bos oryn qalmasa, onda adam etin jeuge rúqsat etu kerek” dedi. Búl kisining psihikalyq densaulyghyn tekseru kerek shyghar. Tipti atalmysh faktige mәn bermeuge de bolady. Degenmen, qazirgi Batys Europa elderinde ruhany qúldyraudyng kýn sanap kýsheyip jatqanyn jәne jýz jyl búryn boljan ketken “ZAKAT” -qa kirip ketkenidigin de moyyndau qajet. Elu jyl búryn Europa әldeqayda arly BIYKESh bolghan zamanda qyrghy qabaq suyq soghys jaghdayynda orys kommunisteri propaganda ýshin “Zagnivaishiy Zapad” degen sóz tirkesin oilap tapty. Hrushev qazaqty sýimegen shyghar, alayda Batysqa qatysty pikirlerine zer salsaq Nostradamus siyaqty kóripkel bolghan eken.

Keyingi kezderi Batys Europa jәne AQSh-ta keybir ata-analar bala qúqyghyn saqtau jolynda “әli kәmeletke tolmaghan balalargha óz jynysyn ózderi tandaularyna rúqsat berip jatyr”. Áriyne, ol ata-analardy dispanserge ótkizu kerek shyghar. Áytkenmen, jergilikti resmy shtat ýkimetteri búghan qarsy emes. Búl Shpengler aitqanday, asa qauipti hәm qorqynyshty tendesiyalargha úqsaydy. Al qazirgi XXI ghasyrdy eske alsaq, atalmysh mәsele belgili bir dengeyde býkil әlemge de qatysty.

2003 jyldan bastap 2013 jylgha deyin AQSh, Norvegiya, Shvesiya, Beligiya, Úlybritaniya әsirese Niyderlandy jәne taghy basqa “Erkindikten de erkinirek” elderde birjynysty azamattargha nekelesuge rúqsat etilmek týgili tipti olarda kәmiletke tolmaghan buyn arasynda sayasy jәne komersiyalyq, aqparattyq әri mәdeni  ýgit-nasihatqa rúqsat etildi. Eng qyzyghy búl shekten tys liyberaldy zandargha demokratiyaly jolmen bar-joghy 20 % halyq jәne qogham qayratkerleri ghana tabandy týrde qarsy shyqty. Sol jiyrma payyzdy qúraytyn qoghamnyng sau kýshterin qazirgi Europada fashister dep atap, BAQ-qa jaqyndatugha tyiym salghan . Jәne olar qúqyqtyq túrghydan barynsha qudalanuda. Bizge sonday bolashaq kerek pe?!

Ókinishke qaray bizding osy túrghydan alghandaghy әldeqayda dәstýrli, әldeqayda gumanistik, әldeqayda dinge tolerantty Qazaqstanda “Evropeyskie sennosti” degen býrkemelengen úrandy kóterip jýrgen resmy jәne beyresmy sayasatkerler barshylyq. Olar kóbinese iri qalalardyng tól tumalary, olardyng taghy bir ereksheligi - qazaq tili túrmaq “qazaq”  degen sózding ózin onsha jaqtyrynqyramaydy. Olar ýshin jalghyz tiyimdi terminder kelesi: kazahtanes, kazahstanka, predstaviyteli grajdanskogo obshestva, liyberalizm jәne zapadnyy variant demokratii. Taghy olardyng sýiikti sózderi ózderining tar ghana maghynasynda týsinetin “azattyq, erkindik, adam qúqyghy, sóz erkindigi jәne toleranttylyq”. Olar últtyq qúndylyqtar men halyqtyq, memlekettik mýddeden góri AQSh pen Batys Europagha, әsirese olardyng adamnyng adam bolmau qúqyghyna oisyz elikteushlikti nasihattaydy. Olar jahandanudy jamylyp, naryqtyq ekonomikany algha tartyp, adam qúqyghyn qorghau konvensiyasyn tu etip kóterip, últsyzdyqty, dәstýrsizdikti, jynyssyzdyqty, tamyrsyzdyqty jәne týbegeyli dinsizdikti óz aryn qorghaghanday qorghauda. Búlar kerek deseniz tipti asa auyr qylmystary ýshin sol qylmyskerlerge ólim jazasyn әdil týrde qoldanugha «moratoriy esti vezde!» degen ashyq ótirikti aityp, Parlamentke әli kedergi bolyp jýr. Anyqtama ýshin: qazirgi tanda ólim jazasy AQSh, Iran, Úlybritaniya, Izraili, Iran, Belarusi, Qytay jәne t.b. elderde bar jәne ekstremistterge, terroristterge, pedofiliderge, seriyaly maniyaktargha, últ satqyndaryna jәne t.b. qauipti elementterge qatysty óz ornymen әli qoldanylyp kele jatyr. Áriyne, ekonomikalyq túrghydan(!) Shymkent Singapur siyaqty damyp ketsin, Almaty Gonkong siyaqty órkendesin, Núr-Súltan qalasy Niu-York siyaqty gýldenip ketsin, tipti Taraz qalasy qúddy bir Liyverpuli siyaqty bolyp, Qaraghandy qalasy tura bir Drezden qalasy siyaqty bayyp ketsin, alayda ne bolsa da últtyq naqyshty joghaltyp almau kerek!!! Al qazirgi zamanda tamyrsyz qalu - bir sekundting isi!

Áriyne, bizding el Konstitusiya boyynsha zayyrly, demokratiyaly, qúqyqtyq memleket bolghandyqtan men múnday adamdardy qudalaugha shaqyryp jatqan joqpyn, týrmege otyrghyzugha ýndep jatqan joqpyn jәne tipti eng kemi senzurany da talap etip jatqan joqpyn. IYә, olar óz pikirlerin aitugha qúqyly. Qanday ómir saltyn saqtaghysy kelse tolyqtay óz erki. Desek te, bizding Ýkimet, bizding mәdeniyet, bizding әleumet jәne resmy dәstýrli din ókilderi (dәstýrli islam ókilderi, dәstýrli pravoslav ókilderi jәne dәstýrli iudaizm ókilderi jәne t.b. ) әri kez kelgen qatardaghy patriot azamattar Qazaqstannyng ekonomikasyn Shvesiyanyng ekonomikasyna úqsatugha rúqsat etse de, Qazaqstannyng moralin Shvesiyanyng moraline úqsatugha eshqashan, eshqalay jol bermeui kerek. 

Men Europalyqtardy jek kórmeymin!!! Olar adamzat órkeniyetine kóp jetistikter әkeldi: tehnikalyq ghylym (Eynshteyn, Leonarda do Vinchi, Niuton, Galiyley t.b.), klassikalyq muzyka (Mosart, Bethoven, Shubert, Shtraus, Bah t.b.), rennesanstyq beyneleu óneri (Miykelandjelo, Rafaeli, Donatello, Rembrant t.b.) jәne zamanauy naryqytyq ekonomika (Adam Smitt, Karl Marks, Maks Veber t.b. ) jәne halyqaralyq zannama jýiesi (Napoleon qúqyghy, Rim qúqyghy, grek qúqyghy, aghylshyn qúqyghy jәne adam qúqyghy turaly deklarasiyalar t.b.) Áytse de, kórip túrghanymyzday songhy 25 jyldyng ishinde Batystyq tehnika men ekonomika aghylshyn tili syqyldy qatty damyp ketse de, mәdeniyeti men moraldik ahualy qyzyghushylyqtan góri ýreydi kóbirek tudyruda.

Qazaq mәdeniyetining ishki mәselelerine toqtayyn. Kórermenderding “Skaz o rozovom zayse”, “Kelin”, “Biznes po kazahskiy” jәne “Reketir 4” degen siyaqty filimderge kózderi ýirengen. Eshkim tang qalmaydy. Moyyndau kerek sapasy nashar bolsa da Sәtpaev turaly, Momyshúly, Kýlәsh Bәiseyitova haqyndaghy, orta ghasyrlyq batyrlar jayyndaghy filimder de anda-sanda jylt etip shyghyp qalady. Degenmen, býgingi Qazaqstannyng últtyq mәdeniyeti degen sózdi estigende naqty hәm birkelki sipattama beru qiyn. Fransuz mәdeniyeti dese ótken ghasyrdaghy sәl jaqsylau, qazirgi ghasyrdaghy sәl Amerikagha eliktegen sujetterdi birden eske týsiremiz, Ózbek filimdi alsaq Ýndi filimine forma jaghynan úqsas bolsa da, mazmúny boyynsha Ózbek halqynyng tól últtyq dýniyetanymyna tolyqtay sәikes kelip túr. Dәl sol sipatta korey filimderi, qytay filimderi, japon filimderi, keyde sәl tómen dengeyde bolsa da, Resey filimderining ózinen údayy últtyq naqysh angharylyp túrady. Al bizde últtyq naqyshqa rejisserler tek eliktep kele jatyr. Álbette, Dosqan Joljaqsynovtyng Birjan Sal men Qúnanbayy, Serik Aprymovtyng “Bauyr” filimi jәne Aqan Sataevtyng “Jaujýrek Myng bala” syndy filimderi dәl “Vyjivshiy”, “Sumerki” nemese “Igry prestolov” dengeyinde tanymal bolmasa da belgili bir mazmún jәne sujet terendigine úmtylghandyghy angharylady.  

Naghyz últtyq mәdeniyetting kelesidey erekshelikteri boluy kerek: 

avtorlardyng jәne oryndaushylardyng últtyq bolmysty týsinbek týgili odan jasqanbauy, 

tól tarihty, calt-dәstýrdi, kýndelikti halyq tirshiligin tereninen bilu. әri eng bastysy.

Al eng bastysy, kelesi 3 talapqa say boluy shart!

Birinshisi, qarjylay paydadan góri kórkemdik-iydeyalyq dengeyge kóbirek mәn beru kerek, 

Ekinshisi, tól mәdeniyetti kez kelgen ózge mәdeniyetten esh kem sanamau, 

Ýshinshisi, kórermenge únaugha tyrysudan góri bar oidy meylinshe tolyqqandy jetkizuge asyghu kerek. 

Atalmysh ýsh shart oryndalghan kezde ghana sapaly óner tuyndysy payda bolady. Neghúrlym últtyq naqyshtaghy óner tuyndylary kóp, soghúrlym últymyzdyng ruhany qorghany beky týspek!

Maqalamnyng eng basynda menzep ótken shetelding ziyandy yqpalyn azaytu ýshin tól mәdeny sayasatty, últtyq TÁRBIYENI Ýkimet dengeyinde (Bilim ministrligi, Mәdeniyet ministrligi jәne Aqparat ministrligi), tipti Ata zang dengeyinde resmy túrghyda bekitetin uaqyt kelip jetti. Qorytyndy retinde mynaday úsynystardy úsynghym keledi:

Biz biletinimizdey biyldan bastap Preziydent janynda Últtyq Senim komiyteti payda boldy. Dәl sol ýlgide últtyq ruhaniyat komiytetin de qúru kerek. Ol komiytet belgili bir dengeyde Qazaqstandyq jazushylardyn, ssenariysterdin, kinorejisserlerdin, tilshilerdin, teatr kórkemdik jetekshilerining shygharmashylyq baghytyn rettep otyruy kerek.  Búl Mәdeniyet jәne Aqparat ministrligine qosyp bergen senzura emes, búl teledidarymyzda ziyandy bakteriya siyaqty tym kóbeyip ketken MYLJYNG ÓSEKShI QATYN jәne ANAYY YRJAQ SAYYSTARY ispettes kontenttin, “Kelin”-“Borat” ispettes últqa qayshy tuyndylardyn, ghalamtordaghy úyatsyz blogerler men arsyz әnshilerding últtyq namysqa núqsan keltiretin distruktivti shou-әreketterin  aldyn aludyn, boldyrmaudyng jalghyz joly!  

Býgingi qoghamda tym liyberaldy әri keybir asa shala qazaq azamattardyng ústanymdaryn úqpaymyn. Olardyng sanasy ýshin qazaqy mәdeniyet tek qana múrajay úghymymen ghana sәikestengen, qazaq óneri tek qana auyldaghy toy úghymymen para-par, al últtyq dәstýrli qúndylyqtar tipti beyne bir mazar ispettes nәrse. Áriyne, zamanauy bolu qajet, ghylymnyng songhy jetistikterinen ýzdiksiz habardar bolyp túru kerek, eng ozyq әri eng songhy tehnikany iygerip otyru qajet, janasha aqparattyq qúraldardy paydalana bilu kerek әste ony eshkim joqqa shygharmaydy da. Áytkenmen, qazaq bolmysy men “XXI vek” degen eki úghymdy bir-birine qarama-qarsy qoy mýlde dúrys emes. Eger, mening opponenterimning býgingi qazaq mәdeniyetining jaghdayyna kónilderi tolmasa, onda olar “jyghylghangha júdyryq” degen filosofiyany ústanbasyn. Kersinshe, memlekettik qazaq tilin ýirenip, klassikalyq qazaq tidi tuyndylardy sinirip, qazaqy órkeniyetting damuyna barlyq múmkin, mýmkin emes te ýlesin qossyn! Eger sonda da nәtiyje shyqpasa, onda bәlkim iә mening kózqarasym tura bolmaghany.

Keybir oqyrmandargha atalmysh maqala tym últshyl, asqan eskishil әri asa úranshyl bolyp kórinui yqtimal. Al týsinigi bar ShYN TOLERANTTY oqyrman búl maqalanyng úran emes, jan aiqay ekenin birden úghar. Maqalamnyng týbinde últshyldyq emes, óz últyna degen airyqsha sýiispenshilik pen ózge últtargha degen janashyrlyqtyng jatqandyghy aiqyn angharylyp túr. Býgingi últtyq qúndylyqtar ertengi kýni últymyzdyng yaky últ ruhaniyatynyng jәne jalpy adamy salauatty, sau sana-sezimining saqtaluynyng kepili boluy ýshin barsha BAQ ókilderining qyzmetin baqylau kerek. Ári Óner oshaqtarynyng shygharmashylyq ýrdisin, baghytyn rettep otyru abzal. Áytkenmen, eng әueli últtyq iydeya, memlekettik iydeologiya negizinde tól mәdeny naqty sayasat erejelerin jasau qajet. Biz qanday elmiz?! Shynymen, Shvesiyagha kele jatqan ba? Álde Ózbekstan syqyldy tól tamyryn saqtap qalghan elge bara jatqan últpyz ba? Atalmysh saualdy óz-ózimizge jiyirek qoyyp túrayyq.

Riza Ysqaq

Abai.kz