2013 jyldyng 1 qantarynan bastap Qazaqstannyng barlyq isqaghazdary memlekettik tilge kóshiriledi. Dәl sol sәtte ana tilimizding bosaghadaghy basyn tórge sýirep, mәrtebesi men mereyin asqaqtatudy armandap jýrgenderding júldyzy janady. Mәdeniyet ministrligining jauapty hatshysy Janna Qúrmanghaliyeva «QR-nyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» QR Zanynyn» jobasy ainalasyndaghy әngimening aq qarasyn ajyratugha baghyttalghan jiynda atalmysh zang jobasynyng shyn mәninde memleketshil bolatyndyghyn tilge tiyek etip: «Songhy uaqytta til turaly zang jobasyna qatysty kóptegen mәseleler tuyndap otyr. Toqtala ketetin jayt, internet-resurstardyng birinde internette silteme jasalyp jýrgen zang jobasy Ýkimet pen Parlamentke úsynylatyn songhy núsqa emes. Búl barlyq memlekettik organdargha, qoghamdyq birlestikterge joldanghan zang jobasynyng qarapayym júmys mәtini ghana. Búl mәtin Ádilet ministrligining vedomstvoaralyq komissiyasynan da ótken joq», - dedi.

2013 jyldyng 1 qantarynan bastap Qazaqstannyng barlyq isqaghazdary memlekettik tilge kóshiriledi. Dәl sol sәtte ana tilimizding bosaghadaghy basyn tórge sýirep, mәrtebesi men mereyin asqaqtatudy armandap jýrgenderding júldyzy janady. Mәdeniyet ministrligining jauapty hatshysy Janna Qúrmanghaliyeva «QR-nyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» QR Zanynyn» jobasy ainalasyndaghy әngimening aq qarasyn ajyratugha baghyttalghan jiynda atalmysh zang jobasynyng shyn mәninde memleketshil bolatyndyghyn tilge tiyek etip: «Songhy uaqytta til turaly zang jobasyna qatysty kóptegen mәseleler tuyndap otyr. Toqtala ketetin jayt, internet-resurstardyng birinde internette silteme jasalyp jýrgen zang jobasy Ýkimet pen Parlamentke úsynylatyn songhy núsqa emes. Búl barlyq memlekettik organdargha, qoghamdyq birlestikterge joldanghan zang jobasynyng qarapayym júmys mәtini ghana. Búl mәtin Ádilet ministrligining vedomstvoaralyq komissiyasynan da ótken joq», - dedi.
Jauapty hatshynyng sózinshe, zang jobasyn әzirleuding júmys toby qoghamdyq birlestik, deputattyq korpus ókilderinen jәne sarapshylar qauymdastyghynan qúralghan 40-shaqty adamnan túrady. Mәdeniyet ministrligi zang jobasyn әzirleushi organ retinde júmys tobynyng basym kópshiligi qoldaghan pikirmen kelispey túra almaydy. Osy túrghydan kelgende, qoghamda keninen pikirtalas tudyrghan mәseleler de zang jobasynan kórinis tabady.
- Tilder turaly qoldanystaghy zannamanyng 23-babynda mindetti týrde memlekettik tildi bilui talap etiletin qyzmetter, sanattar men mamandyqtar tizbesine qatysty aitystar órbigeni bar. Múnda negizinen azamattargha qyzmet kórsetu ýshin bekitilgen mamandyqtar boyynsha memlekettik tildi eng tómengi, qajetti dengeyde iygeru turaly mәsele kóterilip otyr. Ázirshe, onday talap ýsh sanatqa qatysty qarastyrylady. Búlar: memlekettik qyzmetshiler, últtyq kompaniya qyzmetkerleri jәne qúqyq qorghau, әskery qyzmet, sot pristavtary sekildi sanatqa jatatyndar. Yaghny búlar negizinen óz júmystary barysynda kýndelikti azamattarmen baylanysyp túratyn sanattaghy toptar bolyp tabylady», - deydi ministrlik ókili.
Ayta keteyik, 1997 jyly qabyldanghan Til zanyna sәikes memlekettik tildi mindetti týrde bilui talap etiletin qyzmetkerler tizbesin bekitu júmysy 2001 - 2010 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamada qamtylghan bolatyn. Alayda ol naqty nәtiyje bere almaghan. Búl turaly J.Qúrmanghaliyeva tómendegidey oy bildirdi: «2002 jyly múnday tizbe anyq jazyluy tiyis edi. Alayda sol kezdegi tildik ahualdy, obektivti jaghdaydy eskere kele, búl normany engizu keyinge shegerildi».
Basqosu barysynda Mәdeniyet ministrligi memlekettik til mәrtebesin arttyrugha baghyttalghan is-sharalardy ýzdiksiz jalghastyra beretinin jetkizgen jauapty hatshy: «Songhy uaqyttarda elimizdegi til mәselesine qatysty asa manyzdy qújattar qabyldandy. Atap aitsaq, mausym aiynyng sonynda Elbasy Tilderdi damytudyng 2011 - 2020 jyldargha deyingi memlekettik baghdarlamasyna qol qoydy. Sonymen qatar shilde aiynyng sonyna taman Ýkimet basshysy baghdarlamany jýzege asyrugha negizdelgen is-sharalar josparyn bekitti. Atalmysh eki manyzdy qújat ayasynda Mәdeniyet ministrligi birqatar júmystardy jýzege asyryp keledi. Birinshiden, biz memlekettik tildi damytugha qatysty zannamany jetildirudi qolgha alyp otyrmyz. Sonymen qatar memlekettik tildi ýiretu standarttar tehnologiyasyn әzirleu jýzege asyp, әdisteme bazasy nyghaytylady. Ýshinshiden, memlekettik tilding mәrtebesine qatysty qoghamdyq sanany arttyratyn jobalar jýzege asady», - dedi.
Bizge belgili bolghanday, baghdarlamany jýzege asyrudyng birinshi kezeninde tilderdi damytugha qatysty zannamany qabyldaumen qatar, onomastika, terminologiya salasyndaghy júmystar birynghaylanady.
«Búl rette memlekettik tilde oqytudyng biregey standart-tehnologiyalaryn әzirlep, engizuding manyzy zor bolmaq. Býgingi kýni basty problema osy bolyp otyr. Elimizde 101 til ýiretu ortalyqtary qyzmet etse, olardyng әrqaysysynyng memlekettik tildi ýiretuge qatysty ózindik әdistemeleri bar. Qazirgi tanda Tilderdi damytu komiyteti «QazTestpen» memlekettik tildi oqytudyng biregey standart-tehnologiyasyn әzirleu boyynsha kelisimshart jasady. Ol halyqaralyq talaptargha sәikes, 6 dengeyden túrady. Búghan qosa, qoghamdyq sanada memlekettik tilding ong imidjin qalyptastyru maqsatynda 2 ýlken telejoba týsirilude. Múnyng biri realitiy-shou bolsa, ekinshisi, memlekettik tildi mengertuding telebaghdarlamasy bolady», - dedi jiynda lauazym iyesi.
Taghy bir jaghymdy janalyq, ministrlikting bastamasymen til mәselesine qatysty kreativti sheshimder ortalyghy qúrylatyn boldy. Onda memlekettik tildi damytumen qosa, basqa tilderdi oqytu júmystary jýzege asady. «Biz ortalyqty shartty týrde osylay atap otyrmyz. Múnda memlekettik jәne basqa da tilderdi damytugha qatysty kez kelgen iydeyalar jýzege asady. Tilding mәrtebesin arttyru jobalary, televiziyalyq jobalar, filimderding ssenariyleri, әdistemeler, qoljazbalar men baspa ónimderi, sonday-aq innovasiyalyq jәne aqparattyq-tehnologiyalyq dýniyeler osynda qoldau tabady. Sәikesinshe tilderdi damytu komiytetining janyndaghy saraptamalyq kenes iydeyalardyng barlyghyn saralap otyrady. Onyng ishinde saraptamalyq kenespen qúptalyp, qanday da bir ónimderdi keninen taratugha úsynys jasalsa, olargha qarjy bólinedi», - dedi vedomstvo ókili.
Sonday-aq osy otyrysta Mәdeniyet ministrligi tarapynan 2011 - 2020 jyldargha arnalghan Tilderdi damytudyng memlekettik baghdarlamasyn jýzege asyru jónindegi qoghamdyq kenes qúru bastamasy kóterildi.
Búl turaly J.Qúrmanghaliyeva bylay dedi: «Atalghan kenes eng aldymen til mәselesining dialog alanyna ainalady. Múnday dialogtyq alandy qúrudyng qajettiligi nede?
Saraptamalyq zertteulerge sýiensek, qazaqtildi jәne orystildi baspasózding kez kelgen mәseledegi kýntәrtibi әrtýrli. Tipti janadan jasalyp jatqan zang jobalary boyynsha әrqily pikirler aitady. Sondyqtan da biz barlyq mýddeli taraptardy, jaqtastar men qarsylardy da qatystyratyn alang qúrghymyz keledi. Óitkeni biz bir elde túramyz әri qogham túraqtylyghyna bәrimiz jauaptymyz. Búl rette memlekettik til mәselesi últtyq birlikting faktory boluy shart».
Qoghamdyq keneske kez kelgen adam mýshe bola alady. Ol ýshin ti l@ok.kz mekenjayyna qoghamdyq kenes júmysyna qatysugha niyet bildiru kerek. «Qoghamdyq kenes til zannamasyn jetildiruge jәne til tóniregindegi barlyq baghyttargha baylanysty úsynymdar әzirleytin bolady.
Sonymen qatar tilderdi oqytu әdistemeleri, innovasiyalyq jobalaryna qatysty halyqtyq saraptama da jýrgiziledi. Qanday әdisteme dúrys, qaysy júmys jetildirudi qajet etedi, osynyng bәri qoghamdyq keneste talqylanady», - dedi jurnalisterge J. Qúrmanghaliyeva.
Aytpaqshy, osy otyrysta jauapty hatshy qatysushylardy memlekettik tildi 10 negizgi baghyt boyynsha ýiretetin tilashar ýlgisi 1 million taralymmen taratylatyny turaly sýiinshi habardan qúlaghdar qyldy. «Tilashar taratylymy densaulyq saqtau, mәdeniyet, qyzmetter, shanyraq, bilim, sayahat, júmys sekildi biz kýndelikti paydalanatyn asa qajetti 10 baghytty qamtyp otyr. Shamamen kelesi aptagha qaray búl tilashar qúraldardyng barlyghy elimizding ónirlerine týgel taratylady. Barlyq mekeme, onyng ishinde memlekettik emes mekemeler de osy tilasharmen qamtamasyz etiledi. Búl taralymdar boyynsha arnayy túsaukeser de josparlanyp otyr», - dedi ol.
Jiyn ayaqtalar tústa J. Qúrmanghaliyeva memlekettik til men resmy tilding qoldanylu dengeyin salystyryp bylay dedi: «Konstitusiya normalaryna sәikes, memlekettik organdarda, jergilikti basqaru organdarynda memlekettik tilmen teng dәrejede orys tili qoldanylady. Yaghny teng dengeyde, tendey auqymda degen sóz. Búl rette «teng dәrejede» degen mәsele tek qana memlekettik organdargha qatysty ekendigin eske salghym keledi. Biz memlekettik qyzmetker retinde azamattar tarapynan súrau salynghan tilde jauap beruge tiyispiz. Al jeke úiymdar búl mәseleni ózderi sheshedi», - dedi.
Dese de jauapty hatshy memlekettik organdarda orys tilining dәureni jýrip túrghanyn jasyrmady. «Qazaqstannyng memlekettik organdaryndaghy orys tilining taghdyryna keletin bolsaq, eger orys tili dәl qazaq tilindegi dengeyde qoldanylatyn bolsa, onyng hali óte mýshkil bolatyn edi.
Býgingi kýni memlekettik organdarda orys tilin qoldanu dengeyi qazaq tilin qoldanugha qaraghanda әldeqayda joghary. Monitoringke sýiensek, memlekettik organdarda orys tilining qoldanyluy 80-90 payyz bolsa, memlekettik tilding qoldanu ayasy 10-20 payyzdy ghana qúraydy. Eger Konstitusiyada kórsetilgendey, orys tili teng dәrejede qoldanylsa, onyng jaghdayy shynymen qiyn bolar edi», - dedi J. Qúrmanghaliyeva.

Qanat MAHAMBET
Astana

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=9345&Itemid=2