Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Arylu 7839 16 pikir 25 Qazan, 2019 saghat 11:17

25 qazandy «Tәuelsizdik kýni» etip belgileu kerek

25 qazandy Qazaqstan respublikasynyng tәuelsizdik kýni etip belgileu kerek. 1990 jyly qazan aiynyng 25-i kýni Qazaq KSR Jogharghy Kenesining sheshimimen "Qaz KSR-ning memlekettik egemendigi turaly" deklarasiya qabyldandy. Biz dәl sol kýnnen bastap, jeke memleket retinde әlemge tanyla bastadyq.

Nege ekeni belgisiz, 2010 jyly búl atauly kýn mereke kýnderi sapynan týsip qaldy. Qazaqstannyng ózindik kózqarasy bar jeke memleket retinde tanyla bastaghan mereyli kýn býgingi úrpaq sanasynan óship barady. Sondyqtan da, tәuelsizdikting alghashqy qadamy sanalatyn "egemendigi turaly" deklarasiya qabyldanghan kýndi qaytadan mereke etip, 16 jeltoqsandy azattyq jolynda qúrban bolghandardy eske alu kýnine ainaldyru qajet.

Ras. Tarihy shyndyq bylay deydi. 1990 jyldyng 25 qazanyndaghy deklarasiyanyng qabyldanuymen elimiz egemendigin mәlim etetin jeke territoriyasy, azamattyghy, memlekettik budjeti, halyqaralyq qatynastardaghy derbestigi, memlekettik rәmizderimi bekitildi. Qazaqstannyng egemendigi jәne territoriyasynyng tútastyghy sayasi, qúqyqtyq jәne ekonomikalyq túrghydan dәiekteldi.

Osy kezden bastap demokratiyalyq qogham qúru maqsatynda el ishindegi qoghamdyq-sayasy qúrylymgha biraz ózgerister engizile bastady. Búl akt arqyly әlem kartasyndaghy jana memleket – Qazaqstan Respublikasynyng negizi qalandy.

Al endi, qazirgi tәuelsizdik kýninde ne bolyp edi? 1986 jyldyng 16-17 jeltoqsan kýnderinde Almatyda Jeltoqsan kóterilisi bolyp, myndaghan jas kenestik totalitarlyq rejimge qarsylyq bildirdi. Biz qazir azattyqqa úmtylghan sol jastardyng qayghyly oqighasyn aza tútudyng ornyna "Tәuelsizdik kýni" dep toylap jýrmiz.

Búl az bolghanday 2011 jyldyng 16 jeltoqsanynda Janaózende taghy qan tógildi. Býgingi biylikke tikeley tiyetin osy eki qayghyly kýndi qasterlep, tәuelsizdik kýnin ózgertu qajet sekildi.

Siz ne deysiz?

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555