Tabysynyng keminde onnan bir bóligin

ózi men janúyasynyng bolashaghyna jinaytyn

adamnyng qolyna ghana baylyq daridy әri molayady.

Tabysynyng onnan bir bóligin túraqty týrde jinap, ony iske aqylmen salghan adam, óz bolashaghyna jetetindey әri artynda qalghan janúyasyna jetkilikti tirlik kózin qaldyryp, layyqty baylyqqa qol jetkizedi. Búl zang osynday adamnyng qolyna әruaqta altyn qúimasyn búiyrtady. Búghan kuә retinde men óz ómirimdi mysalgha keltire alamyn. Maghan neghúrlym altyn kóp jinalghan sayyn, soghúrlym ol maghan mol kólemde keldi. Jinalghan altyn, men oilaghannan artyq tabys әkeldi.Al, jinalghan qor eselene týsedi eken. Birinshi zannyng osynday kýshi bar.

 

BAYLYQTYN  EKINShI  ZANY

Ózine tabysty is tapqan adamnyng baylyghy

ghana túraqty da qalqysyz júmys istep,

óristegi malday kóbeyedi.

 

Jinaq - shynynda da qaltqysyz enbekqor. Ol mýmkindik tughanda qúlshynyspen molayady. Baylyq jyighan әr kisi osynday tabysty mýmkindikke iye. Jyl ótken sayyn ol tabys eselenip, qayran qalarlyq mólsherge jetedi.

 

BAYLYQTYN  ÝShINShI  ZANY

Tabysynyng keminde onnan bir bóligin

ózi men janúyasynyng bolashaghyna jinaytyn

adamnyng qolyna ghana baylyq daridy әri molayady.

Tabysynyng onnan bir bóligin túraqty týrde jinap, ony iske aqylmen salghan adam, óz bolashaghyna jetetindey әri artynda qalghan janúyasyna jetkilikti tirlik kózin qaldyryp, layyqty baylyqqa qol jetkizedi. Búl zang osynday adamnyng qolyna әruaqta altyn qúimasyn búiyrtady. Búghan kuә retinde men óz ómirimdi mysalgha keltire alamyn. Maghan neghúrlym altyn kóp jinalghan sayyn, soghúrlym ol maghan mol kólemde keldi. Jinalghan altyn, men oilaghannan artyq tabys әkeldi.Al, jinalghan qor eselene týsedi eken. Birinshi zannyng osynday kýshi bar.

 

BAYLYQTYN  EKINShI  ZANY

Ózine tabysty is tapqan adamnyng baylyghy

ghana túraqty da qalqysyz júmys istep,

óristegi malday kóbeyedi.

 

Jinaq - shynynda da qaltqysyz enbekqor. Ol mýmkindik tughanda qúlshynyspen molayady. Baylyq jyighan әr kisi osynday tabysty mýmkindikke iye. Jyl ótken sayyn ol tabys eselenip, qayran qalarlyq mólsherge jetedi.

 

BAYLYQTYN  ÝShINShI  ZANY

Bilikti adamdardyng kenesine qúlaq asyp,

aqylmen iske jaratqan kisining baylyghy eselenedi.

 

Jinaq shynynda da, esuastan qashqan janday, qamqor qojayyngha sytylyp ketedi.Baylyqpen isi bolghan adamnyng kenesine qúlaq asatyn jan, óz jinaghyn tәuekelge salmaydy, oghan qauypty jolatpay, molayyna quana qol jetkizedi.

 

BAYLYQTYN  TÓRTIShI  ZANY

Ózine beytanys iske úrynghan adamnyng baylyghy qoldan susyidy.

Jinaq kórmegen adamnyng qolyndaghy baylyq kez kelgen mýmkindikti paydaly etip kórsetedi.Alayda, ol mýmkindikterding kópshiligi jinaqqa qater tóndiredi. Eger de ol mýmkindikterdi tәjiriybeli kisiler saraptaytyn bolsa, olar paydagha jaraytyn múrsattyng az ekenine kóz jetkizer edi.Sondyqtan da ózdigimen  ózine beytanys iske qol artatyn jinaq iyesi kóbine tәjiriybesizdigi saldarynan qolda baryn shashyp tynady.Isting mәnisin biletinder kenesine jýginip jinaghyn jaratqan jan ghana danalyqqa jol salady.

 

BAYLYQTYN  BESINShI  ZANY

Qoldan kelmeytin iske úrynghan bolmasa alayaqtar men qulardyng qarmaghyna týsken nemese tәjiriybesizdigi men qiyaly qylyghy kesirinen tez baygha úmtylghan adam baylyghynyng berekesi qashady.

Jinaghy bar adamgha ylghy da syiqyrgha toly ertegidey aldamshy úsynystar týsedi. Olargha qarap, sheksiz baylyqty syiqyrly kýsh qana qolgha týsiretindey kórinedi.Biraq ta onday jospargha qalay múqiyat ýnilsen, tez bayytatyn ol isterding sonshalyqty tәuekelge toly ekenine kóz jetkizuge bolar edi.

Búl jaghynan niyneviyalyq baydyng eshuaqytta qol jetpeytin tabysqa basty baylyghyn tәuekel etpeytinin úmytpandar.

Baylyqtyng bes zany osy. Hikayany aita otyryp, senderge óz baylyghymnyng qúpiyasyn da ashtym.

Shyn mәninde, ol - baylyqtyng qúpiyasy emes, kýn sayyn ashtyq qysqan qasqyrday bolghannan, kýibeng tirlikten suyrylyp algha shyqqysy  keletin kez kelgen adamgha tәn aqiqat edi.

Erteng biz Babylgha jetemiz. Kórdinder me, anau Vaala tәuhanasynyng ýstinen samaladay samsaghan ottardy.Altyn qala qol búlghap túr.Erteng senderdi layyq qyzmettering ýshin alatyn tiyisti jinaqtaryng kýtip túr.

On jyl ótken song búl baylyqtaryng turaly ne aita alasyndar?

Aralarynda Nomasar sekildi, Arqattyng danalyghyna say alghashqy qadamdy baylyqqa barar jolgha salatyn bireulering bolsa,onda on jyldan song olar Arqattyng úly siyaqty auqatty da abyroyly adam bolmaq.

Bizding dana qylyqtarymyz tekke ketpey, әruaqta bizdi ómir boyy quantyp, lәzzatqa bóleydi. Dәl sol siyaqty aqymaq qylyqtarymyz bizge ómir boyy mazamyzdy alyp, qauip tóndirumen bolady.Ókinishke qaray, ony kiyim sekildi sheship tastap, úmytyp kete almaysyn.Biraq ta, istey alatynyndy kezinde tyndyrmay ketkenin, qyr sonynnan qalmay, ómir boyy ókshelep jýredi.

Babyldyng qazynasy aghyl-tegil.Ony eshkim de ólshey almas. Jyl ótken sayyn shahardyng baylyghy eselenip, gýldene týsude. Búl baylyqtyng bәri de isker adamdar ýshin marapat bolyp tabylady.Ár adamnyng tilegi men oiynda dýley әri syiqyrly kýsh jasyruly. Baylyqtyng bes zanyn bilsender, ol kýshti óz paydalaryna jarata otyryp, Babyldyng baylyghynan óz ýlesterindi alasyndar.

 

Babyldyq  molaytushy

Qolynda tura elu altyn baqyr! Babyldyq baqyr basushy Rodan sheberding әmiyanynda eshqashan da múnsha aqsha bolghan emes. Kónili kópsigen ol dýniyedegi eng jomart patshanyng sarayynan kele jatty. Ol jýrgen sayyn beline bekitilgen shilannyng ishindegi altyn tenge kónildi qydyqtap, synghyrlaumen keledi.  Búl onyng ómirinde tyndaghan eng jaghymdy әueni bolar.

Barlyghy - altyn elu baqyr! Ol ózine ózi sener emes.Synghyrlaghan búl dóngelekshelerde ne syiqyr bar edi! Búghan bәrin de - zәulim ýi, jer, mal, kele-kele týie, ýiir-ýiir jylqy,tipti, jayly arba da satyp alugha bolady.

Ony qayda júmsasa eken. Ol ózining qaryndasynyng ýiine baratyn kóshege týskende, onyng keudesin osy oy mysyqsha tyrnalady.

Birneshe kýn ótken son, boyyn mazasyzdyq biylegen Rodan molaytushy әri baghaly zattar men siyrek nәrseler satushy Matonnyng dýkenine kirdi.

Jaghalay aluan týsti tauarlargha kózin de salmastan, ol ýiding týp jaghyndaghy túrghynjaygha qaray ótti. Múnda ol kilemge jayghasyp, qara óndi qúldyng bergen asyn iship otyrghan Matongha jolyqty.

- Men senimen aqyldasqym keledi, óitkeni ne isterimdi bilmey jýrmin.- Rodan bylghary keudeshe kiygen jýndi tósin kerip, nyq túrdy.

Qushighan sary jýzdi Maton kýlimsiregen kýide sәlemdesti.

- Molaytushy kerek bolghanday, sen ne býldirip qoydyn?  Nelikten sәttilik satyp ketip, oiyn ýstelinde útylyp qaldyn? Álde mamyqtay júmsaq bir súlu óz toryna týsirdi me? Men seni kóp jyldan beri bilem de, menen kómek súraghan jering bolghan emes.

- Joq, onyng biri de bolghan joq. Maghan altyn kerek emes. Men senen kenes alugha keldim.

- Mәssaghan, mynau ne dep túr, ei! Molaytushygha aqyldasugha kim keletin edi. Men ne estip otyrmyn?

- Sening qúlaghyng dúrys estidi.

- Mýmkin emes! Matongha altyn ýshin emes, kenes ýshin keletindey Rodan basqadan nelikten aqyldyraq boldy eken? Kóptegen adam kelip maghan ózderining aqymaqtyghy ýshin tóleytin altyn izdep keledi, biraq olar eshqashan aqyl súraghan emes.Al, әrkimning sharasyzdyghyn seyiltetin molaytushy kenes bermegende, kim beredi? Qane, Rodan, kel asqa! Sen býgin mening qúrmetti qonaghymsyn! Andu!- ol qúldy shaqyrdy.- Maghan kenesu ýshin kelgen Rodan dosyma kórpe jay. Ol býgin maghan qadyrly meyman. Oghan astyng tandaulysyn molyraq әkel, qúmyrany sharapqa toltyr.

Al, endi mazandy alghan jaytty ortagha sal, meymanym.

- Ol - patshanyng marapaty ghoy.

- Patshanyng marapaty? Patsha bergen marapat mazandy alyp jýr me? Ol ne marapat?

Patshanyng torghauytyna (gvardiya) nayza úshtaryn jasaghan edim, ol riza bolyp, maghan elu altyn baqyr berdi.Endi men qinalyp jýrmin. Bireu-mireu bólisuge qinay ma dep basym qatyp jýr.

- Onyng ras. Júrt ózinde bolmasa da, ózgening altynyn bólisuge әrqashan da qúmar keledi. Biraq, sen olardan bas tarta almaysyng ba? Álde júdyryghynnan góri jigering osal ma?

- Men kóbinen bas tartarmyn-au, biraq keyde kelise salghan ynghayly ghoy. Mysaly, tughan qaryndasymnan qalay bas tartamyn?

- Áriyne,qaryndasyng bolsa, sening marapatyndy bólisuden bas tartpas.

- Biraq, qaryz kýieubalam Aramangha qajet boluda. Ol múnday mýmkindikting ózinde bolmay kelgenin aityp, qaryzgha alghysy keledi.Bayyghasyn qaytarudy moynyna almaq.

- Dosym,- Maton әngimege shyndap kiristi,- Abzaly, baylyq adamgha ýlken jauapkerlik jýkteydi jәne júrttyng ózine degen qatynasyn ózgertedi.Altyngha ie bolghan kisi, ony bireu úrlay ma, әlde joghaltam ba dep qorqady.Onymen birge adamdy ol qyzyqty nәrse isteuge qúlshyndyrady, alayda, qayyrymdy qay is te bir nәrsege úryndyruy yqtimal.

Sen aiuandar tilin biletin niyneviyalyq sharua jayyndaghy hikayany estip pe edin? Estimegen bolarsyn, onday әngimeler ústanyng kórigi janynda aitylmas bolar. Men saghan úghu ýshin mynany aitam: qaryzgha aqsha beru - altyndy qoldan qolgha bere salu emes.

Álgi, aiuandardyng ózara tildesetinin úghatyn sharua,  keshkisin aulasynda otyryp alyp, týrli jan-januardyng әngimesin tyndaydy eken.Bir kýni ógizding óz taghdyryn aityp, esekke shaghynghanyn estipti:

- Men tannan ymyrtqa deyin soqany tartumen júmys isteymin. Kýnning yssy ekenimen de, mening ayaghymnyng auyrghanymen de, iyqsha moynymdy qajaghanymen de eshkim sanaspaydy.Al, sening ómiring rahat qoy. Ýstine aluan týsti jabu jabuly, qojayyndy baratyn jerine aparyp tastaghannan basqa sharuang da joq. Ol eshqayda barmasa, sen kýni boyy kók shópti kýisep túra beresin.

Esek ózining qiqarlyghyna qaramastan, qayyrymdy bolatyn, ol ógiz bayghústy sonsha ayap ketti.

- Shynynda da, dosym, - dedi ol,- sening tirliging mýshkil eken, men halyndy jenildetsem qaytedi. Kýni boyy demaludyng retin men saghan aitayyn.Ertengisin qúl seni soqagha jeguge kelgende, sen ynqyldap, syrqattyng kýiin keshesin, ol seni nauqas eken dep oilasyn.

Ógiz esekting aitqanyn qyldy da, onyng jayyn kórgen qúl qojayyngha ógizding soqa tarta almaytynyn jetkizdi.

- Endeshe,- dedi sharua qúlgha,- soqany esekke jek.

Dosyna qayyr tilegen esek kýni boyy ógizding júmysyn istep dinkesi qúrydy.Ymyrt týskesin ghana ony soqadan bosatty, al onyng jany kýiingeni óz aldyna, ayaqtary talyp, iyqsha qajaghan moynynan sau-tamtyq joq eken.Sharua eki januardyng әngimesin tyndaugha aulasyna shyqty. Ángimeni ógiz bastady:

- Sen shynynda da naghyz dos ekensin. Sening qúndy aqylyng arqasynda býgin kýni boyy rahattanyp tynyqtym.

- Al, men,- dedi esek,- dosyna qayyr tilep, onyng azabyn óz moynyna alghan ashyq auyz boldym. Endi sen soqandy ózing tartqanyng jón.Sebebi, men qojayynnyng qúlgha sen sauyqpasan, soyyp tastauyn tapsyrghanyn estidim.

Osymen әngime de, dostyq ta tәmәmdaldy. Búl jayttyng mәnisin úqtyng ba, Rodan?

- Qyzyq jayt eken,- dedi Rodan,- biraq mәnisin sonsha úqpadym.

- Solay bolaryn men de bilgem.Biraq onyng mәnisi bar jәne ol qarapayym ghana.Eger sen dosyna janyng ashysa, onyng azabyn ózing tartpaytynday qayyr tiygiz.

- Búl jayynda men oilamappyn. Naghyz danalyq eken. Men kýieubalanyng azabyn tartugha qúlshynbaymyn.Biraq aitshy, sen júrtqa aqshany qaryzgha taratasyng ghoy.Onyng bәri de qaytara ma?

Maton jymyidy, onyng búl jymyiysy talaydy kórip, kóp nәrseni bastan keshkenin bildirgendey synay edi.

- Bereshek adamnyng tóleuge jaghdayy bolmasa, oghan qaryz beruge bola ma, aitshy? Qaryzdy qanshama bere bilseng de, ylghy da ol qaryzdyng saghan qanshalyqty paydasy bolatynyn jәne aqshang qayta ma, joq pa, sony oilau kerek.Áytpese, dymsyz qalugha bolady.Men saghan qobdidaghy kepilzattardy kórseteyin, olardyng ózi-aq saghan talay hikayany aitar edi.

Ol bólmege qúshaqqa zorgha syyatyn qobdy alyp keldi,onyng syrty shoshqa terisimen qaptalyp, janshylghan qolamen әshekeylenipti.Ol qobdidy edenge qoydy da, janyna maldas qúra otyryp, qos qolyn qobdy ýstine qoydy.

- Qaryz aqsha bergen әr adamnan men kepilzat alamyn da, ony qaryzdy qaytarghansha qobdiymda saqtaymyn.Qaryzdy qaytarghan adamgha onyng kepilzatyn beremin, bolmasa ol mende qalady. Eng dúrysy, qobdiymnyng oiyma salghany boyynsha, adamdar menen qaryzdy qansha alghysy kelse, sonsha alady. Ol ýshin olarda jer, asyl tastar, mal nemese basqa da qúndy zattar boluy kerek.Olardyng keybireui maghan qaryz aqshadan da qúndy nәrselerin kepildikke berip ketedi.Endi bireuleri, eger de qaryzdy qaytara almaghan jaghdayda, maghan әldebir mýlkin satu qúqyghyn beruge uaghdalasady. Osynday qaryzdar barynsha qaytymdy bolady.Men ózimning qaryzgha bergen altynymnyng ýstemelenip qaytatynyna senemin, óitkeni, qaryz mýlikke negizdelgen.

Tabys taba alatyn adamdar, endi basqa sanatqa jatady. Olar sen sekildi júmys isteydi nemese qyzmet etedi de, oghan tiyisti aqysyn alady.Ondaylardyng tabys kózi bar, eger de sәtsizdikke úshyrasa, onda olar da qaryzdy payyzymen qosa qayyra alatynyna senem. Múnday qaryz enbekke negizdelgen.

Mýlki de, tabys kózi de joq adamdar da bar. Ómir - qatal, oghan beyimdele almaghandar da tabylady. Múndaylargha qayyrymdy dostary kepil qolyn úsynbasa, ondaylargha qaryzgha bergenmen, baqyr tiyndy da qaytaramyn dep oilamaymyn.

Maton qobdy tiyegin aghytyp, qaqpaghyn kóterdi. Rodan shyday alay algha úmtyldy.

Kepilzattar betinde qyzyl matagha oralghan qola alqa jatty. Maton ony qolyna alyp, sýisine salmaqtady.

- Búl endi mening qolymda qalady, óitkeni, iyesi odýniyege ótkeli qashan. Men búl әshekeydi iyesine degen estelik ýshin saqtaymyn, óitkeni, ol mening jaqsy dosym edi. Ol shyghys jaqtan ózine qalyndyq әkelgenshe, ekeumiz saudany tabysty jýrgizdik. Ol kelinshek súlu bolatyn biraq basqa әielderdey emes, sholjang boldy. Júbayy onyng erkeligin kóterip, qoldaghy baryn shashty. Altyny bitkende, ol maghan únjyrghasy týsip kelip edi. Onymen úzaq sóilestim. Men oghan óz isining ayaqqa túruyna kómegimdi úsyndym.Ol Zengi baba beynesining aldynda solay eterine uәde etip edi, biraq oghan taghdyr jazbapty.Ýidegi kezekti janjal kezinde oghan әieli jýregine pyshaq súghyp tyndy.

- Áyelge ne boldy? - qúmarta súrady Rodan.

- Mine, mynau - sonyky,- Maton sәndi kiyimdi kóterip kórsetti.- Ómirden týnilgen kýii Ebprat suyna ketip óldi. Búl ekeui qaryzdyng ornyna qalghan kepilzat. Rodan, búdan sen sezimge tútqyn bolghandardyng molaytushygha senimdi seriktes emes ekenin úgha ber.

Mynda basqa birdene bar eken.- Ol qobdidan ógiz sýieginen oiylghan jýzikti alyp shyqty.- Búl bir sharuanyky bolatyn. Onyng әielinen men kilem satyp alamyn. Birde shegirtke qaptap, olar astyqsyz qaldy. Men oghan jәrdemdestim de, ol maghan qaryzyn jana astyqtan qayyrdy.Sosyn ol shalghaydaghy shetelde bar úzyn da, júmsaq qyldy eshki turasynda bilgenin aitty. Odan Babylda joq keremet kilem toqugha qúmartty. Ol bir otar eshki satyp alghysy keldi, biraq aqshasy bolmady. Men oghan qaryz berdim. Ol otar eshkini alyp keldi, endi kelesi jyly babyldyq alpauyttardyng qalaghan kilemin aldaryna jayyp salghaly otyrmyn. Juyrda búl jýzikti qaytarugha tura keledi. Sharua merziminde tóleuge uәdesin berdi.

- Sonda qaryzdy kópshiligi qaytara ma? - qyzyna súrady Rodan.

- Eger olar aqshany tabysty iske alsa, qaytarady. Eger de olar óz qatesin  tóleuge mәjbýr bolsa, onda altynyndy kóru mýmkindigi ýlken emes.

- Myna kepilzat jayly aityp bershi,- ótindi Rodan, qolyna ainala asyl tastary bar salmaqty altyn bilezikti alyp.

- Mening dosyma әielder jaghatyn siyaqty,- dep myrs etti Maton.

- Qansha degenmen, men saghan qaraghanda jaspyn ghoy,- dep Rodan esesin jibermeude.

- Onyng dúrys, biraq búl joly sen ghashyqtyq mәselesin joq jerde izdep otyrsyn.Búl bilezikting iyesi - sózinde mәn joq, kóp sóileytin, bylshighan, kelbetin әjim basqan bir hanym. Bir kezde ol aitarlyqtay bay bolatyn.Onyng úly bar, sony saudager etkisi keledi. Sondyqtan ol maghan kelip, qaladan qalagha baryp, aiyrbas saudasymen ainalysatyn keruenge úlyna aqsha berip ertip jiberudi oilap, kelgen.Biraq keruen basy alayaq eken, bozbalany úiyqtaghan kýii aqshasyz, jalghyz ózin bir qalagha qaldyryp ketipti. Bәlkim, ol sergeldeng sanaly tәjiriybege ainalghanda, mening aqsham qaytar.Ázirge estiytinim - tek qana uәde.Alayda, myna asyl tastar bergen qaryzdyng qúnyna túrady.

- Anau әiel qaryz alardan búryn senen kenes aldy ma?

- Týk te. Ol kerisinshe,úly turaly Babyldaghy bay da yqpaldy adam retinde sóiledi.Qarsylyq bildirsem, ol jyndanar edi.Men onyng úlynyng shiyki bala ekenin bildim, biraq ol kepilzat úsynghasyn, men odan bas tarta almadym.

Al mynau, - jalghastyrdy Maton, týiinshekting jinishke jibin sheship jatyp,- Týie saudageri Nebatyrgha tiyesili.Ol bir kele٭ týie satyp alugha aqshasy jetpegende, osylaysha týiin týiedi, al men oghan qansha kerek bolsa, sonsha berem.Ol naghyz saudager. Men onyng sergek aqylyna senem,sondyqtan da oghan oilanbastan qaryz berem. Babyldaghy kóptegen saudagerler mening senimime tolyq kirip alghan, óitkeni, olar isti әdildikpen atqarady.Olardyng kepilzaty mening qobdiymda kóp jatpaydy. Jaqsy saudager - qalamyzdyng oljasy ghoy. Mening olargha kómegim ózime paydaly, al olargha mening aqshamdy qoldanu tiyimdi.

Maton qobdidan laghyl tastan oiylghan qobyz beynesin jiyirkenishpen  edenge laqtyryp jiberdi.

- Myna qonyz Egiypetten. Qaryzdy qaytaru iyesining oiyna da kirip shyqpaydy.Men esine salsam, ol maghan: «Meni kesir jaylap jatsa da qaytaramyn. Al sende onsyz da aqsha kóp qoy». Endi ne isteysin? Kepilzat onyng abyroyly әkesine tiyesili, ol balasynyng isin qoldau ýshin jerin de, malyn da saldy.Áueli balasynyng iste joly boldy, sosyn onyng sarandyghy men tәjiriybesizdigi týbine jetti. Isining bәri keri ketti.

Jastyq shaqta adam tәuekelshil keledi. Baylyqqa da, aldamshy iygilikke de jenil jol izdeydi.Tezirek bay ýshin jastar oilanbastan qaryzgha batyp jatady.Ómirdi bastamay jatyp, olar senimsiz qaryzdyng bir týsseng shygha almaytyn tereng qúz ekenin sezbeydi. Ol - týnek túnghiyq qoy.

Biraq, eger de júrt jarqyn masatqa úmtylyp jatsa, qaryz almaugha azghyrmaymyn.Óz basym ylghy da qaryz alumen saudager boldym.

Degenmen, әlgi balagha molaytushy ne isteui kerek? Jas bolghasyn jigeri múqalady, isi ónbeydi.Tipti, qaryzdy óteuge talpynbaydy da. Al men onyng әkesining jeri men malyn tartyp alghym kelmeydi.

- Sen maghan biraz jaytty mәlim ettin,- Rodan rizalyghyn jasyrmady.- Biraq óz saualyma jauapty estimedim ghoy. Kýieubalama elu altynbaqyrdy bergenim jón be? Ol aqsha maghan sonday qadyrly.

- Qaryndasyng kelisti adam, men ony syilaymyn.Onyng kýieui maghan kelse, odan qaryzdy qalay paydalanaryn súrar edim.

Eger de ol men sekildi asyl tastar men qymbat jihaz saudageri boludy oilastyrsa, taghy súrar edim: «Sauda jóninde ne bilesin? Tauardy eng arzangha alatyn jerdi bilesing be? Ony qymbatyna qalay satpaqsyn?» Qalay oilaysyn, ol osy súraqtargha jauap bere ala ma?

- Jauap bere almas,- dep kelisti Rodan.- Ol bar bolghany maghan nayza jasaugha kómektesti ghoy.

- Onda oghan, niyetti tolyq oilastyrmaghanyn aitar edim. Saudager óz isin tolyq  zertteui kerek, al onyng niyeti әzirge eshtenege negizdelmegen. Men oghan altyndy bermes edim.

 

٭ kele - týie tobyry

Ol mysalgha: «IYә, men saudagerlerge jәrdemdestim. Smirnugha baryp arzan kilem satyp әkeludi bilem». - dese, onyng niyetine den qoyyp, isin qoldaugha bolar edi. Eger de qaryzdy qaytarugha kepildik berse, elu altyn aqshany bere salar edim.Biraq ol: «Mende kepildik joq, alayda, qaryzdy qayyrugha taza abyroyymmen ant eteyin» dese, men: «Árbir baqyrdy qadyr tútatyn adammyn. Smirnugha barar jolda qaraqshylar aqshany tartyp alsa bolmasa qaytar jolda kilemdi tonap alsa, qaryzgha alghan mening altynym birge qúridy ghoy».

- Kórdinbe, Rodan aqshany molaytu da - saudagerlikting bir joly, tek qana aqshamen sauda qylu.Aqshany qaryzgha beru qiyn emes, biraq oisyz bere salghan aqshany keri qaytaru - qiynnyng qiyny. Bilikti molaytushy aqshasyn bosqa tәuekelge tikpeydi, oghan qaytarym kepili kerek.

- IYә, kedeyge qol úshyn bergen jón, taghdyrdyng soqqysyna úshyraghangha kómektesu qajet. Biraq, bógdening mindetin ózine artqan esekting ahualyn keshpes ýshin, kómekti aqylmen bergen maqúl.

- Sening kózderinnen taghy bir súraqty oqyp túrmyn, Rodan, mening jauabym mynau: anau altynyndy ózine qaldyr. Óz enbegine búiyrghan altyn - seniki, óz qalauyng bolmasa, ony eshkimmen de bólispeuge qaqyng bar.Eger ony molaytugha baghyttalghan qaryzgha ainaldyrghyng kelse, ony aqylmen iste. Sen qansha jyl boyy nayza jasap kelesin?

- Tolyq ýsh jyl boldy.

- Patsha marapatyn qospaghanda, osy jyldar ishinde qansha aqsha jinadyn?

- Altyn ýsh baqyr.

- Sen ózindi kóp nәrseden tyn aqyly jylyna bir baqyrdan ghana jinadyng ba?

- Dәl solay.

- Demek, sen elu jyl ishinde elu altyn baqyr jinar edin.

- Sonda, ómir boyy sonsha aqshagha ghana qol jetkizer ekem ghoy.

- Nelikten, sening qaryndasyng óz kýieuin saudager bolyp bayqaugha ghana sening elu jylghy aqyndy alyp tәuekelge salmaq?

- Joq, sen sekildi týsindirsem, ol bas tartar.

- Endeshe baryp ait: «Ýsh jyl boyy tannan keshke deyin enbek ettim. Ózime de qimastan jylyna bir altyn baqyr jinadym. Sen - mening sýiikti qaryndasymsyn, kýieubalanyng da ózining sýiikti isinde jemisti boluyn qalaymyn.Eger de ol mening Maton dosym qoldaytynday naqty josparyn aitsyn, men bir jylghy jinaghymdy bereyin, al ol qolynan is keletinin kórsetsin». Dәl osylay iste.Eger onda kepilzat bolsa, soghan sәikes qaryz bergin, al eger joq bolsa, onda qaytara alatyn somasyn ghana úsyn.

Men óz saudamnan artylghan altynym bolghasyn ghana molaytushy boldym. Altynymnyng ózgege júmys istegenin qalaymyn, biraq ol maghan payda keltirui qajet. Onyng ýstine ol taza enbegimning aqysy bolghasyn, bostan bosqa joghaltqym kelmeydi. Sondyqtan da, isting myghym ekenin jәne altynymnyng keri qaytatynyna kózim jetpese, kim kóringenge qaryz bere salmaymyn.

Men saghan qobdiymdaghy keybir qúpiyalardy ghana aittym, Rodan.Solardyng ishinde, aqshany qaytaratynday berik mýmkindigi bolmasa da, qaryzgha alugha qúmar pendelerding kóp ekenine kóz jetkizdin.Sonymen birge, eger de adamda jetkilikti qabylet pen tәjiriybe bolmasa, tezirek әri iri tabysqa jeterlik ýmitting týkke túrghysyz ekenin bayqadyn.

Sende altyn bar, endi sen onyng qolynnan susyp ketpey, ózine júmys istep, tabys әkeluin oilanuyng kerek.Men sekildi molaytugha júmsauyna bolady. Óz jinaghyndy kózding qarashyghynday qorghasan, ol saghan aldyn ala birneshe jylgha jeterlik mol tabys syilaydy.Al, ony qoldan shygharyp alsan, ómir boyyna jeterlik ashy ókinishten arylmaysyn. Al, endi ózinde qanday jospar bar?

- Altyndy joghaludan saqtauym kerek.

- Dúrys әngime,- Maton maqúl synay tanytty,- Alghashqy tileging - altyndy saqtau. Al, kýieubalanda ol saqtalar ma edi?

- Olay bolmas dep qorqam. Ol saqtay almas edi.

- Endeshe jasandy tuystyq sezimge berilip kerek emes. Eger de tuysyna janashyrlyq jasaghyng kelse, ony basqa jolmen, qolda bar jinaghyndy tәuekelge tikpeytindey, iste.Altynnyng saqtay almaytyn adamnyng qolynan aldy-artyna qaramay ketetinin úmytpa.Odan da,  ózgening aqshandy qalay joghaltyp jatqanyn baqylap otyrghannan, ony ózing júmsaghanyng jón ghoy. Aqshandy qaterden saqtaudan basqa taghy ne oilaysyn?

- Onyng maghan aqsha eselegenin qalaymyn.

- Búl aitqanyng da jón sóz. Altynnyng ósip, kóbeygeni dúrys.Eger de ony aqylmen iske salsan, qartayghansha, ol eselene alar edi.Eger de ony joghaltsan, onda bolashaqqa tabys әkeletin aqshany da birge qúrtasyn.

Sondyqtan da, ózderi isting retin bilmeytin jәne sening aqshandy tәuekelge tigip bayyghysy kelip, bas qatyratyndargha basyng ainalmasyn.Olardyng qúrghaq uәdesi sening jighan-tergenindi bir sәtte-aq, joyuy mýmkin. Onan da isi ongha basqandarmen birge bolghanyng abzal.Biligi men tәjiriybesining arqasynda olar saghan aqshandy da saqtaydy, mol tabysqa da keneltedi.Osy jolmen ghana kýtpegen oljagha kenelgen kóp adamdardyng jiberetin qatesine jolamaysyn.

Patshanyng myna syiy saghan әli talay sabaq beredi.Ózine ózing saq bol, óitkeni, aldan әli de talay aldamshy jayttar kýtip túr. Saghan júrt iri tabysqa jetkizetin talay kenes te, mýmkindik te beredi. Qobdiymdy aqtaryp saghan aitqan hikayalar seni oilanbay әreket etuden saqtar әri basqagha qaryzgha bergen әrbir baqyr saghan aman-esen tabyspen oralar. Bolashaqta kenesim kerek bolyp jatsa, men saghan qúlshynyspen beremin.

Ketpes búryn, qobdidyng tómengi jaghyna oiyp jazghan jazbany oqyp shyq. Ol jazba qaryzdy berushige de, alushygha da qatysty

 

Jalghasy bar...