Keshe ghana Ózbekstan aqparat qúraldary qazangha deyingi statistika boyynsha el halqynyng 33 million 724 myngha jetkenin habarlady. Múnday ósimmen aldaghy nauryzgha sheyin Ózbekstan halqy 34 milliongha jetui mýmkin.

Ózbekstannyng kóptegen azamattarynyng tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstangha, Reseyge týpkilikti kóship, sol jaqtyng azamattyghyn alghandaryna qaramastan búl elde demografiyanyng qarqyndy ósimi bayqalady. Tipti, songhy jyldary Ózbekstanda kóp balaly bolmas ýshin әielder týrli sebeppen ota jasap, jatyrlaryn alyp tastaydy eken nemese kóp bala tumau jóninde jasyryn baghdarlama bar eken degen sybystar kóbeyip ketken. Ásirese Qaraqalpaqstan respublikasynda osynday is-әreketter jii bayqalady, deydi keybireuler. Búl aqparat resmy týrde rastalghan joq. Esesine halyq sany qarqyndy ósip keledi. Ózbekstan - Ortalyq Aziyadaghy halqy eng kóp elge ainalyp otyr.

Statistikagha qarasaq, Ózbekstan halqynyng 17 million 34 myng adamy (50,5 payyz) qalada, al 16,6 milliony (49,5 payyz) auyldy jerlerde túryp jatyr.

Halyq kóp shoghyrlanghan aimaqtargha Samarqand oblysy (jalpy halyq sanynyng 11,4 payyzy túrady), Ferghana oblysy (11,1 payyz), Qashqadariya (9,7 payyz) jәne Ándijan oblysy (9,2 payyz) jatady.\

«2019 jyldyng 1 qazanyna deyingi esep boyynsha, túrghyndardyng 30,5 payyzy enbek etetin jasqa jetpegen, 59,1 payyzy enbek etetin jasta jәne 10,4 payyzy enbek etetin jastan ótip ketken» delingen statistika komiytetining esebinde.

Salystyrmaly týrde aitqanda Ózbekstan halqy jas dep eseptelinedi. Yaghni, qartang adamdargha qaraghanda jastar, býldirshinder sany kóp. Búl eldegi demografiyalyq ahualdyng óte jaqsy dengeyde damyp otyrghanyn kórsetedi.

28 jylda 1 million adamgha ghana kóbeygenbiz!

Al bizde she? Qazaqstan halqy jyldam qartayyp barady.

Ózbekstanda 1991 jyly halyq sany 20 millionnan asqan. Sodan beri 13 milliongha artypty. Al Qazaqstandaghy ósim 2 million adam shamasynda. Onyng ishinde biylik basyndaghylar jii aitatynday, 1 million adam shetten kóship kelgen otandastarymyz bolsa, demek 28 jyl ishinde 1 million jangha ghana kóbeygenbiz.

Últtyq ekonomika ministrligi Statistika komiytetining mәlimeti boyynsha býginde Qazaqstan halqy 18 million 581 myng 469 adam. (1989 jylghy halyq sanaghy boyynsha elde 16 million 200 myng adam bolghan, sodan bergi 30 jylda 2 milliongha ghana kóbeygenbiz.

Ras, alghashqy on jylda halyq sany 2 milliongha deyin tómendep ketken. Keyingi on jylda sol 2 millionnyng orny toldy. Yaghni, әr bes jylda 1 milliongha kóbeygenbiz.

Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda tarihy otandaryna kóship ketushilerding kóptiginen sanymyz edәuir azaydy degenmen, elge kóship kelushi otandastarymyz da az bolghan joq qoy. Osy jaghynan alghanda bәribir ósimning tómen ekenin bayqaymyz. Dәl býgingi tandaghy tabighy ósim 1 payyz shamasynda siyaqty. Yaghny jylyna 185 myng adam shamasynda kóbeyemiz). Demografiyalyq ósimning jyldan-jylgha tómendep kele jatqanyn eskersek, búl alandaytyn mәsele.

Songhy jyldary Qazaqstangha kóship kelushilerge qaraghanda, eldi tastap ketip jatqandar qatary artuda. Búl da tolghandyratyn jәit. «Arqa jyly bolsa arqar auyp nesi bar?» demekshi, Qazaqstanda jaghday dúrys bolsa, júrttyng elden aghyla kóship ketulerine ne sebep? Búl tereng zertteudi qajet etetin mәsele bolyp túr.

Ásirese soltýstik oblystar, atap aitqanda Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan, Pavlodar, Qostanay, Qaraghandy, Aqmola oblystaryndaghy ahual quantpaydy. Ondaghy haly sany kóbeyding ornyna kemip barady. Onyng ýstine ondaghy halyq qatty qartangda. Osy qarqyn ózgermese, biraz jyldan song soltýstik oblystardaghy halyq sany mýlde azayyp ketui yqtimal. Ol jaqta júmysqa qabiletti jastardy tabudyng ózi qiyngha soghayyn dep túr.

Qazir kórshi Resey halqy da qartayyp, jyldan jylgha sany kemip keledi. Sondyqtan olar shetten kóship keletin adamdargha da ýmit artyp otyr. Onyng ishinde Qazaqstan da bar. Soltýstik oblystardaghy kóp jastar kórshi Reseyde joghary bilim alghandy jón kóredi, sonyng birazy bolashaghyn Reseymen baylanystyryp, sonda qalyp qoyady. Óitkeni onda enbekaqy bizdegige qaraghanda joghary. Ári balaly otbasylargha joghary әleumettik kómekter qarastyrylghan. Qazirding ózinde Reseyde 100 myngha tarta qazaqstandyq oqyp jatyr. Búl san jyl sayyn artpasa kemip jatqan joq. Al halqy tyghyz ornalasqan ontýstik oblystardyng túrghyndaryn soltýstik ónirlerge tartu «Serpin», «Enbek» baghdarlamalary dúrys nәtiyje bermey otyr. Shamasy, atalmysh baghdarlamalargha ózgerister engizip, halyqty yntalandyrudyng tetikterin kóbeytu kerek siyaqty.

Baliyeva: Jigitterding 16 payyzy belsiz, әielderding 30 payyzy bedeu!

Demografiyalyq mәsele múnymen ghana ayaqtalmaydy. Statistikalyq mәlimetterge kóz jýgirtsen, tipti shoshisyn. Juyrda búrynghy ombudsmen, Parlament Mәjilisining deputaty Zaghipa Baliyeva súmdyq derekterdi keltirdi.

Onyng aituyna qaraghanda, Qazaqstandaghy 25 jasqa deyingi jas jigitterding 16 payyzy belsiz eken. Al qyzdardyng 30 payyzy bedeu bolyp shyqty.

Jas úlghayghan sayyn búl kórsetkishting arta týsetini aitpasa da týsinikti. Songhy jyldary ýilenu jasynyng úlghayyp bara jatqanyn, yaghny úl-qyzdar 30-gha deyin shanyraq kóteruge asyqpaytynyn esepke alatyn bolsaq, onda ýilengenderding jartysyna juyghynda balaly boluda problema tuyndaydy degen sóz. Ol azday, Qazaqstan ajyrasu jaghynan da әlemde aldynghy qatarlardan kórinedi. Bizdegi әrbir ýshinshi nekening ajyrap ketetinin eskersek, búl da demografiyanyng ósuine ýlken soqqy bolyp túr.

Keri kórsetkishterdi aitsaq jannan týnilgendey bolasyn. Qazaqstan jol apatynan qaytys bolatyndar sany jóninen de, óz-ózine qol júmsaushylar kórsetkishi boyynsha da әlemde aldynghy oryndardan kórinedi.

Alkogolidi susyndar ishuden de aldymyzgha jan salmay otyrmyz. Alkogolidi susynnyng adam densaulyghyna orasan ziyan tiygizetini aitpasa da belgili, onyng ishinde erkekting belsizdigine, әielding bedeuligine soqtyratyn zardaptary taghy bar. Onyng ýstine otbasyndaghy berekeni qashyrady. Aynalyp kelgende demografiyanyng toqyrauyna janama әser etedi.

Mektepke sau kirgen bala mýgedek bolyp shyghady

Janama әserlerge taghy toqtalsaq.

Zaghipa Baliyevanyng aituynsha, bizdegi mektep bitirgen oqushylardyng basym kópshiligi bilim ordasynan «mýgedek» bolyp shyghady. «Mýgedek» degenimiz asyryp aitqandyq shyghar, biraq, tómendegi mәlimetke kóz jýgirtip kórinizshi.

«1-synypqa deni sau kelgen balalardyng 34 payyzy 11-synypta emi joq skoliozdan zardap shekse, 72 payyz balanyng kórui nasharlaydy. Bizge búl jayynda oilanu qajet» deydi ol.

Yaghni, mektep bitirgen týlekterding 72 payyzynyng kórui nasharlasa, al 34 payyzy emi joq syrtqatqa shaldyqsa, búl mýgedektik emey nemene?

Bizde mýgedektik 3 saty boyynsha anyqtalsa (1-top, 2-top, 3-top), múny mýgedektik 4-satysy deuge bolatyn shyghar. Al, densaulyghynda kinәrat bar jannyng shanyraq kóterude de, keyin balaly boluda da qiyndyqtargha tap bolatyny belgili. Mәselen, densaulyghy dimkәs jan túraqty júmys tabuda týrli kedergilerge tap boluy mýmkin nemese jalaqysy joghary qyzmetterge ornalasa almaydy. Saldarynan otbasyny asyrauy qiyndaydy. Sonyng kesirinen óz baspanasy bolmauy mýmkin. Tabysy az bolghandyqtan kóp balaly bolugha qorqady, olardy tiyisinshe asyray almaymyn ba dep.
Aldaghy jyldan bastap jaghday mýlde ushyghuy yqtimal. Óitkeni, keler jyldan bastap medisinalyq saqtandyru qoryna aqsha audarmaghandar ýshin medisinalyq kómek aluy qiyndamaq. Búl halyq densaulyghyna keri әser etui mýmkin. Densaulyghy nashar jannyng balaly boludan qashqaqtauy mýmkin ekenin jogharyda aittyq.

Kórip otyrghanymyzday, halyq densaulyghy demografiyalyq ahualgha әser etedi. Búnymen qatar әleumettik mәseleler de kópbalaly otbasylar sanynyng azangyna әser etip otyr. Endeshe ne isteu kerek?

Saylaugha dayyn biylik sanaqqa dayyn emes

Negizi biyl Últtyq halyq sanaghy ótui tiyis bolatyn. Ár on jylda ótetin Halyq sanaghy 2009 jyly ótken... ýlken dau-damaymen. Sol kezde Statistika agenttigin basqarghan Anar Meshimbaevanyng sanaqqa bólingen qarjyny talan-tarajgha salyp, aqyr sonynda elden bas saughalap qashyp ketkenin bilemiz. Keyinnen Reseyde qolgha týsip, Qazastangha ekstradisiyalanghan. Bes jyl abaqtyda jazasyn ótegen song bostandyqqa shyqty. Sanaqqa júmsalugha tiyis qarjynyng bir bóligi úrlanyp, talan-tarajgha týskendikten, sanaqtyng nәtiyjesine de kýmәndanatyn siyaqtysyn...

Mine, sol sanaqqa da biyl on jyl toldy. Áu basta sanaq biyl kýzde ótedi dep habarlanghan. Keyin sanaqtyng keler jylgha qaldyrylghany belgili boldy. Saylau bolsa ayaq astynan ótkize salatyn, kez kelgen kezekten tys saylaugha dayyn Qazaqstannyng 10 jylda bir bolatyn sanaqqa nege dayyn bolmay shyqqany týsiniksiz. Shamasy, sanaq qorytyndysynan qorqyp otyrsa kerek... Biraq, jyl sanap qorytyndy nasharlamasa, jaqsarmaytyn siyaqty. Áriyne, tabighy ósim bar. Biraq, payyzdyq ólshemmen alghanda jyl sanap ósim azayyp barady. Sonymen qatar, sanaqta tek jan basyn sanap qoymaydy, sanaq paraqshasynda kóptegen súraqtar bolady. Sonyng nәtiyjesinde biz eldegi qazaqtildiler sanyn, ýisizderding qansha ekenin, neshe adamnyng júmyssyz sandalyp jýrgenin, qansha adamnyng kedeylik sheginde ómir sýrip jatqanyn bile alar edik. Biraq ol mýmkindik biyl tumady, ókinishke qaray.

Biyl ýkimet әleumettik mәselelerge nazar audarghan bolyp túrmysy tómen otbasylargha beriletin atauly әleumettik kómek kólemin kóbeytti. Halyq arasynda «21 myn» atalyp ketken búl jәrdemning mәseleni ontayly sheshuge qauqarsyz ekeni birden bayqaldy. Dau-damay kóbeyip, keybir otbasylardan alghan aqshalaryn keri qaytaru talap etildi. Baspanasyz, sonyng kesirinen bir oryngha túraqty tirkeuge túrugha mýmkindigi joq kóptegen túrmysy tómen otbasylar AÁK ala almay otyr. Baspanasyz otbasylardyng mәseleleri sharyqtau shegine jetkendey. Al olardy baspanamen qamtugha arnalghan týrli baghdarlamalardyng shiykiligi turaly ótken nómirimizde de aitqanbyz. Óitkeni, baghdarlamalar qayshylyqqa toly. Mәselen, tiyimdi degen baghdarlamamen baspanaly bolu ýshin ailyghynyz óte tómen bolugha tiyis. Biraq, baspananyng alghashqy jarnasy, ay sayyn tóleytin nesiyeniz taghy bar. Tómen jalaqymen eshkimning alghashqy jarnany jinay almaytyny, ay sayynghy tólemin tóley almaytyny aitpasa da týsinikti. Onsyz da kýnin әzer kórip otyrghan otbasy 1 million tengeden asatyn alghashqy jarnany qaydan jinamaq?

Atauly әleumettik kómek aluda da shiykilik kóp. Komissiya tabysty dúrys eseptemeydi. Kýnin kóre almay, qayyr súraugha mәjbýr bolghan otbasynyng sadaqamen jinaghan az ghana aqshasyn da tabys dep esepteui mýmkin. Soraqysy sol, bir rettik tabysyndy túraqty tabys dep esepteuden taysalmaydy. Tipti, bankten alghan nesiyendi de tabys etip kórsetuleri yqtimal. Al, shyghyndaryng esepke alynbaydy. Esesine jemqorlyqtyng kesirinen qos qabatty kottedji bar, qos-qostan kólik tizgindegender AÁK alyp otyr. «Birding kesiri myngha tiyedi» degendey, sondaylardyng kesirinen túrmysy tómen otbasylar memlekettik jәrdemdi aluda týrli qiyndyqtargha tap boluda.

Onay nәrseni qoldan qiyndatatyn әdetimiz ghoy. Áytpese elde júmys isteytinder zeynetaqy qoryna mindetti týrde aqsha audarady. Sol arqyly kimderding júmys isteytinin, kimderding qansha ailyq alatynyn súramay-aq biluge bolady. Zeynetaqy qorynda bәrining esebi bar. Kimderding zeynetaqy alatyny da belgili. Qay otbasyda qansha bala bary da anyq jәit. Sifrlyq jýiege kóship jatqan elde búl mәlimetterding barlyghy kompiuterde tirkelip otyrady ghoy. Tek, sol mәlimetting bәrin ortalyqtandyryp, bir jerge jinaqtasa, kimning otbasynda qansha bala bary, olardyng nesheui júmys isteytini, ailyq tabystary qansha ekeni birden belgili bolyp shygha keledi. Endeshe AÁK aludy ministrlikting ózinen ortalyqtandyryp, túrghylyqty tirkeuin, tabys turaly derekterin talap etpesten JSN nómiri arqyly әr adamnyng jeke esepshotyna ay sayyn audaryp otyru qajet.

Birdi aityp ekige ketti dep sókpenizder. Áleumettik mәselening demografiyagha tikeley qatysy baryn týsinetin bolarsyzdar. Ár otbasynyng óz baspanasy, kýnkóriske jetetin túraqty tabysy bolsa bala tuu kórsetkishi de artar edi. Áleumettik mәselelerdi sheshpey demografiyany kóteremiz deu әureshilik. Ýisiz-kýisiz, bolashaghyna senimsiz jannyng balaly bolugha asyqpaytyny belgili jәit qoy.

Álbette, «damyghan Batysta da, Japoniyada da demografiyalyq ahual nasharlap, halqy qartayyp barady» dep dau aituynyz yqtimal. Biraq qazaq mentaliyteti bólek qoy. Ómir sýru mәnin úrpaq qaldyru dep týsinetin qazaq jaghdayy kelip túrsa kóp balaly boludan qasha qoymaydy. Bizge meylinshe demografiyany kóteruding barlyq mýmkindikterin qarastyru qajet. Áytpese az jyldardan keyin-aq demografiyalyq toqyraugha úshyraymyz. Shegelengen shekaramyz bolghanymen, kóshi-qondy eshkim toqtata almaydy. Jerimiz ken. Dәl janymyzda jerine syimay Qytay túr. Biraz jyldan song 50 milliondy enseretin Ózbekstan túr. Bos túrghan qazaq jerine solardyng lyqsyp kelip qonystanuy mýmkin emes dep kim aita alady? Bos vaakumge lyqsy jylju tabighat zandylyghy. Tuu kórsetkishi azayyp, sәikesinshe qartang adamdar sany kóbeye berse, aldaghy elu jyldan keyin bizde de jastar isteytin júmys kýshine degen tapshylyq payda bolyp, shetten keletin jastargha ózimiz zәru boluymyz yqtimal. Onday jastar qaydan keledi? Áriyne, halqy jerine syimay jatqan Qytaydan, Ózbekstannan, tipti әridegi Ýndistannan, tipti Afrikadan. Áli kýnge tolyqqandy qazaq bola almay jatqan kezde búl últty saqtap qaluda qosymsha qiyndyqtar tudyratyny aitpasa da týsinikti shyghar.
Endi ózge elderdegi demografiyalyq ahualmen salystyrular jýrgizip kóreyik. stattur.ru saytynyng mәlimetterine jýgindik. Tang qalasyn. Myng adamgha shaqqandaghy tuu jәne ólim kórsetkishine toqtalayyq.

Úzaq jyldardan beri soghystan kóz ashpay otyrghan Aughanstan elin alayyq. 38,84 adam ómirge kelse (1000 adamgha shaqqanda), 14,12 jan qaza tabady eken. Sәikesinshe tabighy ósim 24,72 adam.

Soghan úqsas Irakta: tuu – 26,85; ólim kórsetkishi – 4,57; tabighy ósim – 22,28.

Siriya: tuu – 22,76; ólim kórsetkishi - 6,51; tabighy ósim – 16,25 adam.

Ózbekstan: tuu – 17,02; ólim kórsetkishi – 5,29; tabighy ósim – 11,73 adam.

Týrkimenstan: tuu – 19,46; ólim kórsetkishi - 6,16; tabighy ósim – 13,3 adam.

Tәjikstan: tuu – 24,99; ólim kórsetkishi - 6,28; tabighy ósim – 18,71 adam.

AQSh: tuu – 13,42; ólim kórsetkishi – 8,15; tabighy ósim – 5,27 adam.

Mongholiya: tuu – 20,88; ólim kórsetkishi - 6,38; tabighy ósim – 14,5 adam.

Qyrghyzstan: tuu – 23,33; ólim kórsetkishi - 6,74; tabighy ósim – 16,59 adam.

Ázerbayjan: tuu – 16,96; ólim kórsetkishi – 7,09; tabighy ósim – 9,87 adam.

Qytay: tuu – 12,17; ólim kórsetkishi – 7,44; tabighy ósim – 4,73 adam.

Al Qazaqstanda: tuu – 19,61; ólim kórsetkishi – 8,31; tabighy ósim – 11,3 adam (1 payyzdan sәl-aq joghary).

Álem boyynsha tabighy ósim negizinen Afrika, Aziya jәne Ontýstik Amerika qúrlyqtaryna tәn. Myng adamgha shaqqandaghy eng jogharghy tuu kórsetkishi myna elderge tәn:

Niyger – 46,12;
Maly – 45,53 adam;
Uganda – 44,17;
Zambiya – 42,46 adam;
Burkina-Faso – 42,42 adam;
Burundy – 42,33 adam;
Somaly – 40,87 adam;
Malavy – 41,8 adam.
Tabighy ósimi eng jogharghy elder (1000 adamgha shaqqanda):
Niyger – 33,39 adam;
Malavy – 33,06 adam;
Uganda – 33,2 adam;
Burundy – 32,79 adam;
Maly – 32,31 adam;
Burkina-Faso – 30,46 adam;
Zambiya – 29,54 adam.
Ólim kórsetkishi eng joghary elder (1000 adamgha shaqqanda):
Ontýstik Afrika Respublikasy – 17,49 adam;
Ukraina – 15,72 adam;
Lesoto – 14,91 adam;
Chad – 14,56 adam;
Gviyneya-Bisau – 14,54 adam;
Bolgariya – 14,3 adam;
Aughanstan – 14,12 adam.
Ólim kórsetkishi eng tómengi elder (1000 adamgha shaqqanda);
Katar – 1,53 adam;
Birikken Arab Ámirlikteri – 1,99 adam;
Kuveyt – 2,16 adam;
Bahreyn – 2,67 adam;
Palestina – 3,3 adam;
Saud Arabiyasy – 3,32 adam;
Oman – 3,38 adam;
Singapur – 3,42 adam;
Bruney – 3,47 adam;
Liviya – 3,57 adam;
Iordaniya – 3,8 adam;
Malidivy – 3,84 adam;
Solomon araldary – 3,86 adam.

Adam ólimi kórsetkishining joghary boluy tek ondaghy densaulyq, әleumettik mәselege nemese soghys pen qylmystyng kóptigine, avtomobili joldaryndaghy apattardyng kóptigine ghana baylanysty emes. Tipti, tabighy apattardyng jii oryn aluy da statistikagha kóp ózgerister engize qoymaydy. Ólim kórsetkishining joghary boluy ol elderde qartayghan adamdardyng kóptiginen boluy da mýmkin. Al ólim az kezdesetin memleketter jastar men balalalardyng kóptiginen habar beredi. Onday elderding bolashaghy zor deuge bolady. Demografiyagha alandamasa da bolady.

Álemdegi demografiyasy keri ketken elder turaly da mәlimet bere keteyik (1000 adamgha shaqqanda, - (minus) kórsetkishte):

Ukraina - -6,31 adam (kemip barady, minus kórsetkishte);
Bolgariya - -5,38 adam;
Serbiya - -4,58 adam;
Latviya - -3,81 adam;
Vengriya - -3,46 adam;
Estoniya - -3,4 adam;
Germaniya - -2,87 adam;
Sloveniya - -2,71 adam;
Belarusi - -2,65 adam;
Horvatiya - -2,64 adam;
Rumyniya - -2,61 adam;
Monako - -2,29 adam;
Litva - -2,19 adam;
Avstriya - -1,62 adam;
Italiya - -1,6 adam;
Portugaliya - -1,55 adam;
Japoniya - -1,31 adam;
Beligiya – -0,77 adam;
Bosniya jәne Gersegovina - -0,75 adam;
Polisha - -0,6 adam;
Chehiya - -0,5 adam;
Moldaviya - -0,39 adam;
Finlyandiya - -0,16 adam;
Daniya - -0,01 adam.

Kórip otyrghandarynyzday, búl elderding bolashaghy búlynghyr, demografiyalyq apatqa úshyrau aldynda túr. Ásirese Ukrainanyng jaghdayy qiyn. Áytkenmen, aldymen óz elimizding bolashaghyn oilayyq.

Statistikadan kórip otyrghandarynyzday, Qazaqstannyng da jaghdayy da mәz emes. Bizdegi adam ólimi Katargha qaraghanda 5,5 esedey, BAÁ-ge qaraghanda 4 ese joghary. Tuu kórsetkishi keybir memleketterden eki eseden de joghary kórsetkishke kem, tipti ol elderding tabighy ósimine de juyqtamaydy.

Úzaq jyldardan beri soghystan kóz ashpay otyrghan Aughanstan elin alayyq. 38,84 adam ómirge kelse (1000 adamgha shaqqanda), 14,12 jan qaza tabady eken. Sәikesinshe tabighy ósim 24,72 adam. Kórshi memlekettermen salystyrghannyng ózinde Qazaqstan ólim kórsetkishi boyynsha joghary dengeyde bolyp túr. Ortalyq Aziyanyng bes memleketining ishindegi adam sanyna shaqqanda ólim eng kóp tirkeletin elmiz. Tuu kórsetkishi boyynsha kerisinshe, eng tómengi kórsetkishke iye. Tipti, úzaq jyldar boyy tuu sanyn shektep, halqy meylinshe qartayghan Qytaydyng ózinde ólim kórsetkishi bizden tómen. Ortalyq Aziya boyynsha tabighy ósim Tәjikstanda joghary.

Halyq tyghyzdyghyna da toqtala keteyik. Qazaqstan әlemdegi halqy siyrek ornalasqan elder qataryna jatady. Álemde jer kólemi boyynsha 9-oryndy alatyn Qazaqstanda 19 milliongha da jetpeytin halyqtyng túruy jerine syimay jatqan talay elding qyzghanyshyn tudyratyny belgili jәit. Sonymen, 1 sharshy shaqyrymgha shaqqandaghy halyqtyng qonystanu tyghyzdyghy jóninen әlemdegi eng tómengi kórsetkishke ie elder:

Mongholiya – 1,896 adam;
Namibiya – 3,046 adam;
Islandiya – 3,228 adam;
Avstraliya – 3,273 adam;
Surinam – 3,354 adam;
Kanada – 3,517 adam;
Mavritaniya – 3,524 adam;
Liviya – 3,598 adam;
Gayana – 3,729 adam;
Botsvana – 3,837 adam;
Gabon – 6,587 adam;
Qazaqstan – 6,757 adam;
Ortalyq Afrika Respublikasy – 8,023 adam;
Resey – 8,595 adam.

Múndaghy kóptegen elderding jeri shól, yaghny ómir sýruge qolaysyz bolghandyqtan halyq sanynyng tyghyzdyghy tómen bolyp otyr. Onyng ishinde Avstraliya da bar. Kanadanyng kóp jeri suyq, onda da adam ómir sýre almaydy. Reseyding qiyr shyghysyndaghy jaghday da belgili. Ol eldermen salystyrghanda Qazaqstan jeri júmaqtay.
Endi kórshi Ortalyq Aziya elderimen salystyryp kóreyik:

Ózbekstan – 71,093 adam;
Tәjikstan – 60,053 adam;
Qyrghyzstan – 30,27 adam;
Týrkimenstan – 11,143 adam.

Kórip otyrghanymyzday, Tәjikstanda halyq tyghyzdyghy bizden 10 esedey joghary bolsa, Ózbekstanda 11 esedey joghary. Al Qytayda halyq tyghyzdyghy әr sharshy shaqyrymgha 143,923 adamnan keledi.
Álemdegi halqy eng tyghyz ornalasqan elder mynalar:

Monako – 18931,5 adam;
Singapur – 7892,82 adam;
Bahreyn – 1979,699 adam;
Vatikan – 1913,636 adam;
Malita – 1374,693 adam;
Malidivy – 1137,52 adam;
Bangladesh – 1117,997 adam;
Palestina – 800,084 adam;
Barbados – 661,267 adam;
Mavrikiy – 618,239 adam;
Livan – 575,784 adam;
San-Marino – 523,77 adam;
Ontýstik Koreya – 522,249 adam.

Tang qalasyz ba, Monakodaghy halyq tyghyzdyghy bizden 2874 esege joghary! Yaghni, bizde 1 adam túryp jatqan jerge olarda 2874 adam túruda. Sonday el túrghyndarynyng bizge qyzygha da qyzghana qaraytyny sózsiz ghoy. Jaraydy, atalmysh elderding kópshiligi bizden alys jatyr deyik. Biraq, kórshi elderdegi jaghdaydyng ózi alandatarlyq. Ózbekstan halqy ýshin jaqyn jerdegi eng bos jatqan әri qolayly aimaq – Qazaqstan men Týrkimenstan. Biraq Týrkimenstannyng kóp jerin shóldi dala alyp jatyr. Jer emgendi jón kóretin ózbek ýshin qazaq jeri taptyrmas oryn. Qytay ýshin – Qazaqstan, Resey men Mongholiya. Reseyding bos jatqan aimaqtarynyng kópshiligi aua rayy qatan, suyq әri ormandy-batpaqty jerler. Mongholiya tabighaty da qatan, biraz jerin Goby shóli alyp jatyr. Eng qolayly aimaq Qazaqstan әriyne. Sondyqtan ebin tauyp Qazaqstannyng azamattyghyn alatyn qytay men ózbek, tipti qyrghyz azamattarynyng sany qazirding ózinde az bolmay túr. Aldaghy 50 jylda bizding elge antalaytyn kórshiler sany mýlde artatyny aitpay-aq týsinikti bolyp túr. Múnyng aldyn alu ýshin әriyne, óz halymyzdyng sanyn arttyruymyz kerek. Búl ýshin memleket demografiyalyq sayasatqa shyndap den qoigha tiyis. Bolashaghymyzdy qazirden oilamasaq, keyin kesh bolatyny anyq.

Eskertu: stattur.ru saytynan alynghan jogharydaghy statistikalyq kórsetkishter 2-3 jyl búrynghy mәlimetter boyynsha dayyndalghan boluy mýmkin. Biraq 2-3 jylda kóp kórsetkish ózgere qoyghan joq. Sondyqtan ol kórsetkishterdi býgingining dәl anyqtamasy retinde qabyldaugha әbden bolady.

Kenje Shynghysbek

Abai.kz