Asa dindar janúyadan shyqqan mening bir qúrbym (kedey bolsa da, onyng atasy Mekkege qajylyqpen ýsh ret jayau baryp kelgen), bozbala úlyn arap tilining ýiirmesine aparyp jýrdi... Birneshe sabaqtan song úly ony «agharta» bastady: jeti shelpek pisirip, o dýniyelik jandy eske alu músylmandyqqa jatpaydy eken. Ol pútshyldyq rәsimi, ony ústanu naghyz músylmangha jat, ondaydan bas tartu kerek... degendey.

Shelpek pisirudi maghan әjem ýiretken. Qamyrdy iyleuden búryn rәsim jolymen tazaru kerek, niyetindi baghyshtap, o dýniyelik tuystardyng qayyrymyn eske ala otyryp, iske kirisu qajettigin boyyma sinirdi. Ózi iylengen qamyrdy oy men sezimdi taza ústay otyryp, basqagha alandamay jayatyn. Jayma qamyrdy qyzghan tonmaygha salghan sayyn «Bissimillәsin» aitudan tanbaytyn, marqúm. Kýbirlep túryp, atalarynyng birin eske alyp, Jaratqannan oghan meyirim men shapaghat tileytin. Songhy jaymany salarda Alladan atalmaghan ata-babasy men o dýniyelik bar qazaq ýshin, jalpy músylman qauym ýshin meyirim-shapaghat súraudy men de ýirendim. Osylaysha izgi niyetpen pisken jeti nangha arnayy dúgha oqylyp baryp, auyz salamyz da «Tie bersin» aitudy taghy úmytpaymyz. Búl jerde erteden kele jatqan mynaday senim bar: tiri adam shelpek jese, qaytqan jandar nannyn, shyjyghan tonmaydyng iyisinen quat alady dep esepteledi. Sol sebepti bolar, búl joralghy bir jaghynan «IYis shygharu» dep te atalatyn, әjem shelpek pisirerde solay deytin.

Asa dindar janúyadan shyqqan mening bir qúrbym (kedey bolsa da, onyng atasy Mekkege qajylyqpen ýsh ret jayau baryp kelgen), bozbala úlyn arap tilining ýiirmesine aparyp jýrdi... Birneshe sabaqtan song úly ony «agharta» bastady: jeti shelpek pisirip, o dýniyelik jandy eske alu músylmandyqqa jatpaydy eken. Ol pútshyldyq rәsimi, ony ústanu naghyz músylmangha jat, ondaydan bas tartu kerek... degendey.

Shelpek pisirudi maghan әjem ýiretken. Qamyrdy iyleuden búryn rәsim jolymen tazaru kerek, niyetindi baghyshtap, o dýniyelik tuystardyng qayyrymyn eske ala otyryp, iske kirisu qajettigin boyyma sinirdi. Ózi iylengen qamyrdy oy men sezimdi taza ústay otyryp, basqagha alandamay jayatyn. Jayma qamyrdy qyzghan tonmaygha salghan sayyn «Bissimillәsin» aitudan tanbaytyn, marqúm. Kýbirlep túryp, atalarynyng birin eske alyp, Jaratqannan oghan meyirim men shapaghat tileytin. Songhy jaymany salarda Alladan atalmaghan ata-babasy men o dýniyelik bar qazaq ýshin, jalpy músylman qauym ýshin meyirim-shapaghat súraudy men de ýirendim. Osylaysha izgi niyetpen pisken jeti nangha arnayy dúgha oqylyp baryp, auyz salamyz da «Tie bersin» aitudy taghy úmytpaymyz. Búl jerde erteden kele jatqan mynaday senim bar: tiri adam shelpek jese, qaytqan jandar nannyn, shyjyghan tonmaydyng iyisinen quat alady dep esepteledi. Sol sebepti bolar, búl joralghy bir jaghynan «IYis shygharu» dep te atalatyn, әjem shelpek pisirerde solay deytin.

1991 jyly daghdarystan jarty jyl boyy ailyq tólenbeytin, kartochkamen ghana júrtqa shókimdep azyq ýlestirgen zaman boldy, onyng ózi birde bar, birde joq edi. Sol jyly jeltoqsan aiynda qaytqan nemere aghamnyng jyldyq sadaqasyna shelpek pisiretin ýiimizde tonmay bolmay qaldy. Salym sugha ketken men әjemnen: «Áje nandy tandyrgha (duhovka) pisirsem, әruaqtargha tie me?» dep súradym. Kózi jasauraghan әjem: «Áriyne, ainalayyn. Niyeting taza bolsa, boldy ghoy. Eng bastysy sol, qúlynym!» On kýnnen song onyng ózi de o dýniyege attandy. Janazagha kelgen tuystarymyz, qúrbylar, kórshiler, júmystastar,- jaghdaydy aitqyzbay-aq úqty, bireui jarty qorap margariyn, bireui ydys týbindegi maydyng qalghanyn, endi biri shyjghyrylghan tonmay deysing be, әiteuir, әlgi mayshelpek pisiruge degen tapshylyqpen kýresip, bәri músylmandyghyn kórsetip jatty. Múnday rәsim, tipti orystandy degen qazaq otbasylardyng ózinde jasalatyn. Búl rәsim - әrbir qazaq әieli ýshin ózderine qymbatty jandarynyng jolyna baghyshtar dúghamen birdey dәstýr ghoy.
IYә, jasyratyn nesi bar, búl rәsimge araptardyng qatysy joq. Onyng tamyry týrki halyqtarynyng músylmangha deyingi dәuirinde jatyr. Sonda da onyng әuelgi jarqyn da biyik nyshany әli kýnge ap-ayqyn. Bir birine bettestirilgen jeti shelpek, aspannyng jeti qabatyn bolmasa Qúranda aitylatyn jeti qat júmaqty beyneleydi. Allanyng bir aty da - jeti kókting IYesi. Ras, ruhtyng iyispen qorektenetini turasynda kópshilik bile bermeydi. Barlyq tilderde de «ruh» úghymy «aua», «jel», «dem», «iyis» sózderimen baylanysta. HIH ghasyrdaghy orys aqyny: «Orys ruhy qayda bolsa, sol jerding Rus iyisi anqidy» dese, qazaqtar әli kýnge «qazaqy ruh» úghymyn «iyisi qazaq» dep jatady.

Áriyne, diny kózqaras túrghysynan o dýniyelik jandardyng qorektenui jónindegi iydeya kýnә bolu yqtimal, óitkeni, әruaqtargha degen sadaqany interpretasiyalasaq, onda qúrbandyq tek qana Jaratqangha baghyshtaluy kerek qoy. Biraq búl rәsim músylmandyq ruhqa siniskeli qashan?! Ol mazmún tek qana «Bissimillә» sózinde ghana emes, Alladan tilep, Qúran sýrelerin oqyp baghyshtauda ghoy. Rәsimning mәni tuystarynan, úrpaghynan tiyetin qorekte ghana emes, olar ýshin Jaratqangha qúldyq úryp, baghyshtalatyn dúgha arqyly da qoldau tabady emes pe.

IYis pen dúgha - bir birine qarsy nәrseler de emes. Payghambardyng ózi júrtqa mәlim uәjinde iyisting jannyng biyikke, kemeldenuge qúshtar eterlik sezimin oyataryn menzeytini bar: «IYis pen әiel men ýshin asa qúndy jәne de mening janarymdy salqyn tartqyzatyn dúgha ghana» deydi. Áriyne, Payghambar únatatyn júpar iyis pen qoydyng tonmay iyisin salystyrugha bolmas. Alayda, qúrban qoy - kóptegen dәstýrlerge tәn qúrbandyq januar ekeni belgili. Qashaghan  jyraudyng bayqatatyny bar ghoy: «Qoy bizge júmaqtan kelgen januar». Qoy mayy jaghylatyn shyraq ta, zәitýn mayy toltyrylghan shyraghdan da, Qúrandaghy batagha baghyshtalatyn nәrseler - ortaq nyshannyng aiyrmasy tek qana geografiyalyq әri últtyq núsqalarynda ghana.

«Jeti nan» rәsimi - ejelgi dәstýrding saqtalyp qalghan ýzindisi, ol turasynda bylay delingen: «Barlyq halyq ýshin tabynu rәsimin qalyptadyq, olar sonymen taghzym etedi».(Qúran, 22-66 sýre). Bәlkim, ol rәsimning mәnin ashyp әri týsindiru kerek bolar, biraq onday joralghynyng araptarda bolmaghandyghyna jәne joq bolghandyqtan Payghambardyng qúzyrynan tys retinde qarap jong... Islamnyng basty eki merekesining biri - Qúrban-ayt Abram-Ibrahimnyng qúrbandyqqa dayarlaghan óz balasyn Jaratqannyng qoymen almastyruy arqyly, ol balanyng qúrban boluyn qalamaytynyn bildirdi ghoy. Al, endeshe onyng qúrbandyqqa ata-babany eskerudi, tariyh, mәdeniyet, dәstýrdi qúrban etudi de qalaydy dep oilaysyz ba?

Audarghan - Sergek Ersayyn

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Áuelgi islam -  Jyraular múrasyndaghy tәnirlik pen últtyq iydeya nemese «Pútshyldyq» joralghy «jeti shelpek» jóninde birer sóz»

www.otuken.kz