Tilding de qúbylmaly bolghandyghyn qalamaymyn

- Asyly Áliqyzy, qazaqty qazaqtan artyq sýietin túlghalarymyzdyng biri ózinizsiz. Onyng dәleli retinde memleket qúrushy últtyng tilinde túnyq sóilep, qazaq tilining qoldanylu ayasyn keneytu maqsatynda jan sala qyzmet etip, qoghamdyq isterge belsene atsalysyp jýrgendiginizdi aitugha bolar. Til tóniregindegi jayttardan habardarsyz, juyrda ghana 2011-2020 jyldargha arnalghan tilderdi damytu baghdarlama­sy qabyldandy. Kýtkenimiz oryndala ma endi, qalay oilaysyz?

Tilding de qúbylmaly bolghandyghyn qalamaymyn

- Asyly Áliqyzy, qazaqty qazaqtan artyq sýietin túlghalarymyzdyng biri ózinizsiz. Onyng dәleli retinde memleket qúrushy últtyng tilinde túnyq sóilep, qazaq tilining qoldanylu ayasyn keneytu maqsatynda jan sala qyzmet etip, qoghamdyq isterge belsene atsalysyp jýrgendiginizdi aitugha bolar. Til tóniregindegi jayttardan habardarsyz, juyrda ghana 2011-2020 jyldargha arnalghan tilderdi damytu baghdarlama­sy qabyldandy. Kýtkenimiz oryndala ma endi, qalay oilaysyz?

- Eger de baghdarlama jaqsy bolatyn bolsa, onda ol bizge shyn mәninde baghdarsham tәrizdi, baghyt-baghdar kórsetip túrady. Al 2011-2020 jyldargha arnalghan tilderdi damytu baghdarlamasyna keler bolsam, әriyne, tek jaqsylyq kýtemiz. Tildik qoldanystyng ayasy artady dep senemin. Alayda tek merzimining úzaqtyghy ghana meni alandatady. Búnyng aldyndaghy baghdarlama da onjyldyqqa arnaldy, búl da 10 jylgha sozylyp otyr. Nege baghdarla­many úzaq merzimge sozamyz? Besjyldyq­qa bәrin josparlap, kezenge bólip, qamshy­lau­­­gha bolar edi ghoy. Sonda da búl baghdarlama­ny óz basym qoldaymyn. Óitkeni baghdarla­masyz tirlik jasau mýmkin emes. Elbasymyz atalmysh baghdarlamagha qol qoyghan eken, endi ýlkenimiz bar, kishimiz bar, osyny jýzege asyrugha atsalysuymyz kerek. Aldynghy qabyldanghan baghdarlama sekildi arqany kenge salyp jýruge bolmaydy. Óitkeni Elbasymyz «2017 jyly Qazaqstan­daghy halyqtyng 85 payyzy memlekettik tildi mengerui tiyis» dedi. Men 85 payyzdy joghary baghalaymyn. 2020 jyly mektep bitirgen balalardyng 95 payyzy memlekettik tildi erkin mengerip shyghady dep otyrmyz. Jalpy alghanda, halyq 80-85 payyz óz dәrejesinde, qazaq tilin erkin qoldansa, men soghan da riza edim. Sol sebepti de búl baghdarlamanyng qaghaz jýzinde qalyp qoymay, әr qazaq­standyqtyng ómirine óz­geris әkelip, barlyq salada jýzege asatyn­dyghyn qada­gha­lauymyz kerek. Ózimiz mýddeli­lik tanytugha tiyispiz. Sol kezde ghana baghdarlamada aitylghan mejege qol jetkize alamyz dep oilaymyn. Senim artamyn. Qazaqta «Senim seng búzady» degen jaqsy naqyl sóz bar.

Tilding taghdyry - bizding qolymyzda. Obaly da - bizding moynymyzda. Tilge kónil bólmey jatyr, qarjy qarastyrylmay jatyr dep aita almaymyn. Alayda moyyn­synu bar, biraq  tolyq moyyndamay jatyr­myz.

Qazaq tilin damytamyz degenge óz basym qarsymyn. Qazaqtyng tili shúrayly, qúnar­ly, óte bay. Ony damytu mýmkin emes. Ol - damyghan, ósken, órkendegen til. Búdan búryn da diplomatiyalyq qarym-qatynas­qa jaraghan, jyraularymyz elding tas jýregin jibitken til. Endi tek osy tilding qoldanylu ayasyn keneytu kerek. Sayasat, ekonomika, ghylym-bilim, bylaysha ait­qanda, adamgha qajetti, adam paydala­natyn salanyng barlyghyna engizuimiz qajet. Ol ýshin eng birinshi keregi - talap. Oqulyq joq, әdistemelik qúral kerek degen syltau­lar endi jýrmeydi. Qazirgi tanda bizge ózi ómir sýrip otyrghan elding memlekettik tilin ýirenuge degen kónil jetispeydi. Tilin ýirensem, qazaqtyng janyn úgham, bolmysyn týsinem, elimizding tolyqqandy azamaty bolam degen yqylas qajet-aq.

- Sizding oiynyzsha, osy baghdarlama til sayasatyn jana arnagha jeteley ala ma?

- Maghan salsanyzdar, tildi sayasatqa aralastyrghym joq. Til - ruhany dýniye. Sayasat qúbylmaly. Tilding de qúbylmaly bolghandyghyn qalamaymyn. Sayasat Almatynyng aua rayynday qúbylyp túrsa, men tilding mәngilik qúndylyq bolyp qalghanyn qalaymyn. Qúndy dýniyeni sayasattyng qúrbandyghyna ainaldyrsaq, onda odan mәngi aiyrylghanymyz.

Ózge últtyng tiline jaghday jasalmay, olar qúryp bara jatyr ma? Joq, jaghday jasalyp jatyr. Qazaqstandaghy birde-bir últtyng tili qazaq tilining halindey mýshkil kýide emes. Olargha bizding memleket jaghday jasap otyr. Ony Assambleyadan kórip otyrmyn. Jeksenbilik mektepke kelseniz­der, tanghalasyzdar. Sheshender, ingushtar, kýrdter, týrikter taghy basqalary ózderining tilderinde sayrap, әnderin aityp, kýilerin tartyp, әdebiyet-mәdeniyetin týgendep otyr. Janartyp, janghyrtyp jatyr. Eshqaysysy ózderining dәstýr-saltyn, dinin, dilin úmyt­qan joq. Eger biz el bolyp júmylyp, baghdarlamada kórsetilgen talaptardyng oryndaluyna kýsh salsaq, bir jennen qol, bir jaghadan bas shyghara bilsek,sonda ghana qazaq tilining qoldanyluyn jana bir arnagha búra alamyz. Bir satygha jogharyla­tamyz. Tildi biluge degen mәjbýrlilikti tudyramyz. Sanaly týrde. Al sanany últtyq ruhta qalyptastyryp, sayrata bilui­miz kerek dep oilaymyn. Al ruh tilmen qalyptasady.

- Tildi sayasatqa aralastyrmaghany­myzben, tilding qoldanyluyn, oghan degen qajettilik tudyrudyng sayasaty bar emes pe? Biylik nege halyqqa óz tilinde jauap qatpaydy?

- IYә, til sayasaty demeske әddimiz de joq, sharamyz da joq. Degenmen til sayasaty óz dengeyinde boluy kerek. Baghdarlama qabyldaymyz, qarjy bólemiz. Al onyng oryndaluyna kelgende nege qúlyqsyzdyq tanytamyz? Búrynghy qabyldanghan qú­jattargha qarap, men 2000 jyldary-aq Qa­zaqstandaghy barlyq halyq memlekettik tilde sayrap ketedi ghoy dep oilaytynmyn. Ókinishke qaray, olay bolmay shyqty. Endi myna baghdarlamany taghy 10 jylgha qa­byl­dadyq. Aspanda búlt bar, Qúdaydan ýmit bar degendey, endi búl da qúrdymgha ketip, tek qatardaghy bir qújattardyng biri bolyp qalmasa eken dep tileymin. Eger búrynghy baghdarlama sekildi ketetin bolsa, onda tildik sayasatymyz ong baghytta jýzege asady dep aita almaymyn.

Memlekettik tilding ózine arnayy zang kerek

- Asyly Áliqyzy, óziniz de jaqsy bilesiz, myna TMD elderining barlyghyna juyghynda jauapty organ qyzmetker­lerine memleket tilin biludi mindettey­tin zang bar. Biz әrdayym ýshtúghyrly til sayasatyn ústanyp kelemiz. Alayda memlekettik tilge qajettilik tudyru nor­malaryn dúrys qalyptastyra almay jatqan sekildimiz. Búl bizding júmsaqtyghymyz ba, әlde arnayy zannyng joqtyghynan ba? Qarapayym ghana logikagha salyp qaraytyn bolsaq, 20 jylda qyzmetkerine de, qylmys­kerine de til talabyn oryndatatyn uaqyt jetti ghoy. Osy orayda siz qanday mehanizmderdi paydalanudy úsyna­syz?

- Ras, búl jerde bizding júmsaqtyghymyz da bar, zandy oryndata almaytyn qauqarsyzdyghymyz da bar. Áytpese bir­shama zang da, baghdarlama da bar. 1997 jyly ekinshi mәrte qabyldanghan zanda radio, televiydeniyede ónimder 50/50 bolsyn delingen edi. Nege sonyng ózin oryndamay, oryndata almay kelemiz? Qarap túrsaq, 50/50 degenning ózi kónilge qonbaydy. Óz jerimizde túrghan song payyzdyq ýles odan da kóp boluy kerek. Alayda sonyng ózine mәjbýrley almay otyrmyz ghoy. Ata Zanymyzdyng 1-bólim, 7-babynda:

«1. Qazaqstan Respublikasyndaghy mem­lekettik til - qazaq tili.

2. Memlekettik úiymdarda jәne jer­gilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qol­danylady.

3. Memleket Qazaqstan halqynyng tilderin ýirenu men damytu ýshin jaghday tughyzugha qamqorlyq jasaydy», - delingen. Biraq ta biz birinshi tarmaqtan attap ótemiz de, ekinshi hәm ýshinshi tarmaqty orynday­myz. Soghan jaghday tudyramyz. 70 jyl boyyna ekinshi tarmaqty qasterlep keldik. Endi Tәuelsiz el bolghanda birinshi tarmaqty birinshi oryngha shygharugha bolady ghoy.

Memleketting tilin aldymen memlekettik qyzmette otyrghan lauazym iyeleri bilui kerek. Óitkeni qazir qazaq tilin auyldaghy aghayyndar men qaladaghy qazaqtildi ortalar ghana paydalanady. Eger de «Týiege jantaq kerek bolsa, moynyn sozyp jeydi». Sondyqtan da memlekettik qyzmetkerlerge qazaq tilin biludi mindettesek, onda olar lauazymy ýshin ýirenedi. Endigide memleket­tik tilding ózine arnayy zang kerek. Óleyin dep jatqan ózge til joq. Bәri ózining qa­lybymen órkendep keledi. Árbir qazaq­stan­dyq osy Otandy ózine ortaq dep sanasa, memlekettik tildi de ortaq dep qarauy tiyis.

Orystildi orta dep jaltaqtay bermeyik. Elbasynyng Assambleyanyng 13-sessiyasynyng ashyluynda aitqan bir jaqsy sózi bar. «On bes jylda aigha da til ýiretuge bolady» degen. Elimiz Tәuelsiz eken, tilimiz de tәuel­siz bolugha tiyis. Tilimiz azattyq almay, ózining túghyryna qonbay, biz qalaysha Tәuelsizdikting ruhyn sezine alamyz. Ózimizdi kóbine she­telmen salystyrugha qúmarmyz. Órke­niyetti elderding qataryna qosylamyz deymiz. Al memleketting ústyny, Tәuelsizdik tuy - tughan tilimiz jetim balanyng kýiin keship jýrse, qalaysha biz ózimizdi quatty el dep sanaymyz? Basqa memleketke barynyz­shy. Sol elding tilin bilmesen, azamattyq alghan bylay túrsyn, tipti ómir sýre almaysyn. Qyzmet isteuge de tosqauyl bolady. Al biz 20 jyl shydap keldik. Jeter, endi biz de talap etuimiz kerek. Onyng esh sókettigi joq. Barshagha ortaq osynday talap qajet. Mening týsinigimde solay. Eger elimizding әr azamaty memleketting bolasha­ghyn jarqyn jaghdayda kórgisi kelse, tilimizding de ertenin oilauy tiyis.

Til tәuelsizdigi - el bolashaghy. Jasyryp qaytemiz, biz әli ekinshi sortpyz. Keyde ózgeni de kinәlaghym kelmeydi. Ózimizding de ózgelerding qúlaghy ýirene bersin dep qazaqsha sóilep jýrgendigimiz shamaly ghoy.

- Qolda bar derekterge sýiensek, memlekettik organdarda resmy tildin, yaghny orys tilining qoldanyluy 80 payyzdan astam eken. Al qazaq tilining paydasyna 15-20 payyzdyq qana ýles tiyedi eken. Qansha uaqyttan beri mem­lekettik til últtyq birlikting faktory boluy kerek dep aityp kelemiz. Alayda statistika basqasha sóilep túr. Búny qalay týsinemiz?

- Elbasynyng sayasatyn da, jan-dýniyesin jaqsy týsinemin. Alayda bir qazaqtyng bastamasyn bar qazaq iske asyra almay jatyrmyz. Preziydentimiz jyl sayynghy halyqqa Joldauynda «memlekettik til - eldi úiystyrushy negizgi faktor» dep aitu­dayyn aitady. Qazaq tilining ómirlik qolda­nysyn arttyrugha nege qúlyqsyzbyz? Jal­ghyz Elbasyny aldygha sala bermey, nege kóshbasshymyzdyng bir jaghyna shyghyspay­myz? Assambleyanyng sessiyasynda da aity­lady búl pikir. Alayda qolgha alynyp jatqan is shamaly.

Qazaqstanda bir ghana últ bar, ol - qazaq últy. Al qalghandary - últ ókilderi, dias­poralar. Osy eldin, jerding iyesi de, kiyesi de memleket qúrushy últ - qazaq halqy. Osyny ózgelerge moyyndatu kerek. Ózge diasporalargha memleketti úiystyru­shy negizgi faktor memlekettik til ekenin úghyn­dyratyn uaqyt әldeqashan jetken.

- Mәjbýrlep bolsa da ma?

- Mәjbýrlep te, mindettep te. Jeter endi, qashanghy erkelete beremiz? Memleket­ti ústap túru - bizge paryz. Sol paryzymyzdy tildi túghyryna qondyru boryshy arqyly óteyik. Tilimiz tútastyq kepili bolmasa, onda bolashaghymyz qanday bolmaq? Basqanyng kóniline qarap, ózimizding qazaqty renjitetin әdetti qong kerek. Aldymen ózimizdikin týzep alayyq.

Qazaq ziyalylary, sheneunikteri bala­larymen, nemerelerimen oryssha sóilesip jatady. Qarnym ashady solargha qarap. Jaltaq pa, jalpaqsheshey me? Bir anyghy - qazaq tili ertengi kýni qanatyn kenge jayyp, barlyq salada qoldanysqa enedi degen úghym olardyng sanasyna senim bop ornay qoymaghan sekildi әli. Olardyng senimderin bekemdep, kýdikterin seyiltu ýshin olardan tek basshylyq qyzmetke otyrar kezde qazaq tilin talap etuimiz kerek. Elbasymyzdyng ózi saylaugha týser aldynda memlekettik tilden emtihan tapsyrady. Basqalary Preziydentten artyq pa? Olar da emtihan tapsyrsyn. Layyq bolmasa, qazaq tilin jetik mengermegen bolsa, otyrmasyn onday qyzmetke. Memlekettik qyzmetkerding kelbetinen bizding halyqtyng bolmysy sezilip túruy kerek, qasiyeti anqyp túruy kerek. Ózining tughan tilin mengermegen adamda qazaqy qasiyet qaydan bolsyn?

Bizde qanshama oqytu ortalyqtary bar. Qazaq tilin ýiretetin. Solardan qazaq tilin mengerip shyqqan adamdardy men kórgen joqpyn. Qanshama qarjy bólinip jatyr. Bostan-bosqa aqsha shashu. Ornymen júmsalugha tiyisti qarjyny shashyp jatqan - siz benen biz. Áli kýnge ótirik mәlimet beremiz.

Jogharyda «memlekettik qyzmetkerler­ding 80 payyzy orys tilinde sóileydi» dep qal­dynyz. Negizinde, odan da kóp. Ózgege ýlgi bolatyndardyng biri - deputattar, endi biri - Assambleya mýsheleri. Qazaqstandaghy barlyq kýrdeli mәseleni Assambleya kó­teruge tiyisti edi.

Men qazaqtyng jolynda óluge barmyn

- Artyqtau aitsam keshirersiz, Assam­bleyanyng ortaq iske múryndyq bolyp jatqany shamaly ghoy.

- IYә, olay jasap jatqan joq. Qazaq tilin aita bergen son, meni jaqtyrmay, shettetetinderi de bar. «Chto vy s utra do vechera govoriyte «kazah, kazahskiy yazyk»?! Etogo kazahy samy ne hotyat» deydi ózge últtyng ókilderi. «Qaranyzshy, qazaq she­neu­nikterining balalary qazaq mektebine bara ma? Joq, barmaydy» dep ózimdi múqatady. Al biz qazaqsha biletin ózge últtyng ókilderin qalay dәriptep jatyrmyz? Qyzmet berip, bar jaqsyny aldyna tosyp, tóbemizge kóterip jatyrmyz. Qazaq - ózin syilaghan adamdy syisyz qaldyrmaytyn halyq. Osy ruhta ózge diasporalardy úiystyrsaq qoy. Áu bastan-aq aitqam, barlyq últ ókilderi memleket qúrushy qazaq halqynyng ainalasyna toptasyp, úiysuymyz kerek dep. Qazaq bizge qyzmet etken, endi ózgelerimiz qazaqqa qyzmet eteyik degenmin. Búl - mening jalpaq­shesheyligim emes. Adamgershilik iydeyam, qazaqtan kórgen meyirim-qayyrymym jýregimdi solay soqtyryp otyr. Qazaq bizdi qiyn kezende qanatynyng astyna aldy, qamqorlyq kórsetti. Qiyndyqtan qútylghanda nege biz qazaqtyng qanatyn qaghamyz? Ádilettilikke jata ma?

- Ras, qazaq - bauyrmal halyq. Ony sizge aityp jatudyng ózi artyq. Alayda mening súraghym kelgeni - bir kezderi qúshaq jaya qarsy alyp, aldyndaghy bir ýzim nanyn bólip bergen el egesi qazaqtardy búl kýnderi diaspora ókilderi basynatyn bolghan. Búny da qalypty ýrdis dep qabyldaymyz ba, әlde әr elde bir tentekting bolatyn­dyghymen týsindiremiz be?

- Joq, múny qalypty ýrdis dep ait­payyqshy. «Bir qúmalaqtyng bir qaryn may­dy shiritetini» belgili ghoy. Adam balasynyng jamandyqty boyyna tartyp aluy onay da, jaqsylyqty siniru qiyn. Kópke topyraq shasha almaymyz ghoy. Men «kókte - Qúday, jerde - qazaq» deymin. Qúdaydan bir jasqa kishi halyq bar taghy da. Men qazaqtyng jolynda óluge barmyn. Ózgening tentegine keshirimdilikpen qaraymyz. Qazaqpen kim tóbelesse de, sonyra qazaq kinәli bolyp shyghady. Joq, olay bolmaydy. Shynayylyq bolu kerek, shyndyqqa jýginuimiz kerek. Ana bir jyly súmdyq oqigha oryn alghan kezde men «kýrdting balasyn tiridey jerleu kerek» dep aitqam, maqala da jazdym. Alayda bir tentekke bola býkil halyqty jaman dey almaymyz ghoy. Sondyqtan qalypty demeyik.

Ár diasporanyng ókilderi balalaryn tәrbiyeleui kerek. Qazaqtan kórgen jaqsy­lyghyn esterine salyp otyrugha tiyisti. «Alasapyran kezende bizge qazaq býtinin bólip berdi, jartysyn jaryp berdi, panalatty, endi olargha doq kórsetuimiz jaramas» dep, әr balanyng qúlaghyna sinirip otyrsa, múnday kelensiz jaghdaylar oryn almas edi deymin. Qay elde túrsan, sol halyqtyng dәstýr-saltymen, jolymen jýruge tiyistisin. Ózgeler qazaqqa júdyryq ala jýgirgennen payda tappaydy, kerisinshe, sol últtyng yghynda jýrip, panalaghan sәtte útady.

Tóle by babamyzdyng «Aqty aq dep baghalayyq, Qarany qara dep baghalayyq. Qara - qara bolsa, bәrimiz qaralayyq» de­gen sózi bar. Men osy prinsipti ústanam. Qanday tentekti bolsa da tyygha bolady. Týsindirip aitugha bolady. Qazaq sabyrly halyq qoy.

Qazaqtyng qanynda da, janynda da adamgershilikting asqaq ýlgisi bar

- Áriyne, egemendikpen ensesin tiktegen Qazaqstan ýshin әrqashan da el birligi, halyqtyng tatulyghy kerek. Túraqtylyq - bizding damuymyzdyng kepildigi. Alayda qazaqtyng sabyrly­lyghyn juastyqqa yaky qorqaqtyqqa balaytyndar da bar siyaqty...

- Bizding elimizdegi eng basty qúndylyq, ol - adam. Elimizdegi birlikting arqasynda, túraqtylyqtyng arqasynda tynyshtyq bolyp túr. Al sol tynyshtyqtyng kepili - qazaq halqy. Ózgeler qazaqtyng ainalasyna toptassyn dep aityp jatqanym - sol. Qazaqtyng darqandyghyn, aqkónildiligin, tynyshtyqty saqtaugha әrekettengen sabyr­lylyghyn juastyqqa balap jatqandar qate­lesedi. Qazaq eshkimge soqtyqpaydy, soqtyqqandy ondyrmaydy. Ózgelerding sanasy soghan jetpey jatsa qaytemiz? Keybireuining qanynda bar. Qanda bolghan­men, janda bolmauy kerek. Ýlken­derining dúrys tәrbie bere almay otyrghan­dyghy jәne bar.

- Sol ýlkenderining auzynan kezinde qazaqtyng bergen qúiqasynyng dәmi ketip ýlgerdi me sonda?

- Qarasanyz, bir jaghynan, orta; bir jaghynan, uaqyt taghy birde batystyng by­lyghy kórsetiletin telearnalar da halyqty tәrbiyelep jatyr ghoy. Eshkim balasynyng jaman bolghandyghyn qalamaydy. Tek baghana aittym ghoy, bireuding qanynda bar, bireuding janynda bar dýniye. Qazaqtyng qanynda da, janynda da meyirimdiliktin, qayyrymdylyqtyn, adamgershilikting asqaq ýlgisi bar. Mening basqalargha shyryldap aitatynym sol: búl qazaqtan bizge synyq­tan basqasynyng bәri júqsyn dep. Meyirimdi qazaqqa meyirimdilikpen jauap qatuymyz qajet.

- Asyly apay, biluimshe, siz kan­didattyq diysertasiyanyzdy «Abay joly» roman-epopeyasynan qorghady­nyz. Abaydy birshama zerttediniz, tany týstiniz. Abaydyng «tolyq adam» ilimi - әli kýnge tolyqtay ashylyp, qara­payym halyqqa týsindirilmedi. Osyny jýieli týrde aityp bere alasyz ba?

- Alla bizdi Adam qylyp jaratqan son, adam balasyna tәn qasiyetpen ómir sýruimiz kerek. Adamy kepiyetti boyynyzgha darytugha tiyistisiz. Anasynyng aq sýtimen, әjesining besik jyrymen ósken balanyng boyyndaghy tәrbiyening jemisi Abaydy qalyptastyrdy. Ókinishtisi - Abaydy tolyq tanyp-bile alghan joqpyz әli. Tipti «Abay jolyn» oqymaghan qazaq balasy bar. Abaydy Abay qylghan әjesi Zere bolsa, әlemge tanytqan Múhtar Áuezov qoy. Sol «Abay joly» romanynda qazaq dalasynyng tarihy, әdeti, ghúrpy, salty, tәrbiyesi - barlyghy bar. Dýniyening qúdirettiligi - sózde, tilde.

Tanytqan qazaghymnyng qazaqtyghyn,

Aynaldym qúdiretinen Qazaq tildin! - dep aitamyn keyde. «Abay jolynda» til de bar, dil de bar, óner de, bilim de túnyp túr. Abaydyng túsyndaghy qazaqtar mýldem basqasha sóilegen. Shúrayly tilmen. Abay­dyng «tolyq adam» ilimi dep aityp otyrmyz ghoy. Búl degen - últtyq tәrbie negizinde balanyng boyyna asyl qasiyetterdi júghysty qylu. Abayday dananyng aqyl-oyyn, Alash qayratkerlerining parasatty­lyghy men óz halqyna degen sheksiz mahabbatyn pash etip, sol izgi qasiyetti boyymyzgha siniru. Abaydy neghúrlym tereng zerttey týsken sayyn bizding boyymyzdaghy últtyq ruhymyz aspanday týsedi.

- Alyp imperiyalar arasynda otyrghandyqtan, bizge de imperiyalyq sana qalyptastyru kerektigi aqiqat. Sayasy hәm ekonomikalyq, ruhaniy-mәdeny ekspansiyagha týsip ketpeuding bir joly - osy. Qarapayym halyqtyng oi-sanasyn týbegeyli ózgertu ýshin qanday memlekettik iydeologiyany ústanuymyz kerek?

- Imperiyalyq sanany qalyptastyru ýshin biz búrynghy babalar boyyndaghy jaqsy әdetterdi, izgi qasiyetterdi qayta janartyp, janghyrtyp, býgingi jas úrpaq­tyng sanasyna siniruimiz qajet. Babalar erligin aityp, búryndary әlemde tendessiz memleket bolghanymyzdy, jer әlemning jartysyn jaulap alghandyghy­myzdy aityp, olardyng maqtanysh sezimin oyatuymyz kerek. Basty iydeologiya - tәrbiye. Óitkeni iydeologiyany qylyshpen shaba almaysyn. Sol sebepti últtyq iydeya, últtyq iydeologiya qazaqtyng tәuelsiz sanasyn qalyptastyru jolynda bolugha mindetti. Grekter men týrikter qaqtyghysqanda tansuchiyler «bir qarys jer týgil, bir qiyrshyq tasymyzdy bermeymiz» dep jantalasty. Qanday erlik, netken mahabbat - búl. Biz de balalary­myzdy osylay tәrbiyeleyik. «Babannan qalghan myna amanatty - qazaqtyng dalasyn qasyq qanyng qalghansha qorghauyng kerek. Búl - sening kiyeli mekenin. Osy elding qojasy tek sensin. Basqanyng kóz alartuyna jol berme» dep. Patriottyq sezim bolmay, biz syrqat sanadan ajyray almaymyz.

- Saliqaly әngimenizge raqmet!

Alashqa aitar datym

Marqúm әkem «dalada qazaqsha sóilesender de, ýige kelgende óz tilderinde sóilender. Kelimdi-ketimdi kisilerden úyat bolady. Anasy joq bolghandyqtan, ana tilderin úmytyp ketipti dep aitpasyn» dep otyratyn. Múny әkem qazaqtyng tilin jek kórgendikten aityp otyrghan joq. Tek balalarym ózining saltyn, ghúrpyn úmytpasyn degen babalar amanatyna adaldyqtan aityp otyr. Alayda mening qazaghym ózining bay dәstýrine, әdet-ghúrpyna osynday kónil bólmey keledi. Kóbine basqanyng kóniline qaraydy. «Óz betin ayamaghan kisi betin shiyedey qylady» degen sóz bar ghoy. Biz qazir kisi betin ayap, aqyrynda ózimizding betimiz shiyedey bolyp túr. Qazaq qonaghynyng jayyn oilaydy. Osylar toyynsyn, osylar jaqsy bolsyn dep. Óitkeni dalasynday keng halyq. Alayda onyng da qaytarymy boluy kerek qoy. Sanaly týrde. Osynshama jaqsylyghymyzdy kórip otyryp, sәl de bolsa oilanulary kerek.

Avtor: Darhan Beysenbekúly

http://alashainasy.kz/person/26533/