"Biz, ortaq tarihy taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy..." dep bastalatyn Konstitusiyamyzdyng alghashqy sóileminen-aq qazaqtyng osy memleketti qúrushy últ ekenine shýbә keltiremiz. Ata zandy "Tәuelsizdikting kepili" desek, "Biz, qazaq jerining zandy múrageri - qazaq halqy..." dep, absolutti kópshilikti qúraghan shanyraqtyng haq iyesi retinde sóz bastaugha ne kedergi boldy?

Elding iyesi qazaq, jerding kiyesi qazaq. Áldebireude esemiz ketpese, eshkimnen enshilep eshtene almappyz. Bodandyqtyng búghauyn moyynnan laqtyryp tastap, ayaqtaghy túsaudy sheship, arman - aqiqatqa ainalghan altyn zamanda bú ne qylghan borkemiktik? "Jalpy týgel tәuekelge minbey túryp, jalqy eshtene bitire almaydy. Qarapayym el degen bolmaydy. Jerine, suyna, tiline, dinine, tarihyna, taghdyryna ie degen halyq bolady. Tek sonday halyq qana eserin týzep, erine medet bolady. Qorlana bermey, arlana bileyik. Namystyng sózin sóileyik",- dep edi Ábish atam. 300 jyldy әri sanaghanda, basyna tәj kiygen bergi 30 jylda qazaq últynyng eki týrli "ólshemde" ómir sýrgenine arlanayyq pa, qorlanayyq pa? Quatty memleketting túghyryn bekitip, әmbebap últty týzu ýshin týp negizden ajyrau kerek degendi kim aitty?

IYә, kósh basyndaghy Batystyng órkeniyetti qoghamy qazir etnikalyq tekke kindigi baylanbaghan, liyberalizmdi qúp kóretin "azamattyq últshyldyqqa" taban tiredi. Al búghan kelu ýshin olar sayasiy-әleumettik, mәdeny týleuding nendey transformasiyasynan ótti? "Últy ýshin qúrmet qylmay,bas qamyn oilap jýrgen azamattardyng eli artta qalyp otyr. Últshyl júrttar dese, әne, Germaniya, Yaponiya, Angliya, Týrkiyalar, olardyng balasy jasynan "últym" dep ósedi, eseygen sayyn bar bilimin, kýshin óz júrtynyng kýshengine júmsaydy. Olardyng әr adamy - memleketting keregi, qyzmetkeri",- demep pe edi Jýsipbek Aymauyt.

Al post-kommunistik qazaq biyligining últtyq memleket qúrudan bas tartyp,    70% qazaqtan "qazaqstandyq" jasaugha әurege týskeni olardyng sýiekke singen mentaliytetinen alystamaytynyn anghartsa kerek. Jәne búl sayasy ústanym әri qaray jalghasyn tabatynyna әlgi jigitting sayasy tolghauy men aiyptaushy ritorikasynan úqtyq.

"Aspanda qalyqtap, qúdyqtan su ishpek bolyp qúdyqqa qonghan torghay: "Sheksiz aspandy sharlaymyn dep әbden shóldedim",- dese, qúdyqtyng týbinde jatqan qúrbaqa: " Kóz ashqaly aspandy kórip kelemiz. Qúdyqtyng auzyna syighan aspandy ne boldy "sheksiz"dep? Sen de suayt ekensin" dep ashulanypty."
Osy sekildi eki týrli "beldeude" ómir sýrip jatqan sayasy elita men qalyng búqara birin-biri týsinuden qaldy.

Últshyldyqqa meyiri qanbaghan últtan memleketshildik sanany talap etedi...
Nonsens qoy...

Qúday-au, memleketing - shanyraghyng desen, últyng - balang ghoy. Memleketshildik pen últshyldyqtyng arasy osy ghoy!

Búlar nege últshyldyqtan qashady? Shanyraghynnyng - memleketinning shyraghy sónbes ýshin, eng birinshi balannyng - últynnyng qamyn jasau shart emes pe?
Saualymnyng logikasyn býkil el týsingende, Erlan Qarin týsinbey qalypty.
"Últshyldyq óz missiyasyn atqardy", "elde qos biylik joq" dep kózimizdi baqyraytyp qoyyp súhbat beretin adamnyng jaltarma jauaby dep qabyldadym.

"Saualy búiryq tektige – solqyldaq jauap jýrmegen"

Dina Elgezekting facebook paraqshasynan

Abai.kz