Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2172 0 pikir 16 Tamyz, 2011 saghat 12:25

Túrsyn Júrtbay: «Qazirgi qazaq - jersiz últ»

Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay alpysqa jasqa tolyp otyr. Sanaly ghúmyryn әdebiyet pen ghylymgha arnap kede jatqan jәne últtyng sózi men memleketting mýddesin janynan joghary qoyatyn Túrsyn myrzany alpystyng asqaryna shyqqan tughan kýnimen qúttyqtay otyryp, az-kem әngimege tartqan edik.

- Alpystyng asqarynan artynyzgha qaraghanda qanday oy týiesiz? Neni kóresiz? Neni baghamdaysyz?

- Aldymyzdyng siyrep kele jatqany ras. Ásirese, Aqseleu men Rymghalidyng ketkeni óz basyma ýlken әser etti. Al, artymda   - nyq qadammen adymdap bara jatqan qalyng qazaq. Álbette, qoghamda týrli úiymdar men әrtýrli pighyldaghy kýshter bar. Biraq olardyng kýshi tek qaghaz jýzinde ghana.

El ishinde talantty aqyn-jazushylar, jurnalister ósip keledi. Búlar әli iriktelip, súryptalyp armiyagha ainalady. Sonyng ishinde jurnalister qoghamnyng tamyryn dóp basyp, der kezinde taldap, saraptap elge jetkizip otyr. Júrttyng pikirin, oiyn qozghap sol arqyly birlikke shaqyryp, memleket pen últ mýddesi tóniregine úiysugha shaqyryp keledi.

- Kónilinizde qanday alang bar? Qoghamda, ainalanyzda «әtten-ay» degizgen dýniyeler bar ma?

Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay alpysqa jasqa tolyp otyr. Sanaly ghúmyryn әdebiyet pen ghylymgha arnap kede jatqan jәne últtyng sózi men memleketting mýddesin janynan joghary qoyatyn Túrsyn myrzany alpystyng asqaryna shyqqan tughan kýnimen qúttyqtay otyryp, az-kem әngimege tartqan edik.

- Alpystyng asqarynan artynyzgha qaraghanda qanday oy týiesiz? Neni kóresiz? Neni baghamdaysyz?

- Aldymyzdyng siyrep kele jatqany ras. Ásirese, Aqseleu men Rymghalidyng ketkeni óz basyma ýlken әser etti. Al, artymda   - nyq qadammen adymdap bara jatqan qalyng qazaq. Álbette, qoghamda týrli úiymdar men әrtýrli pighyldaghy kýshter bar. Biraq olardyng kýshi tek qaghaz jýzinde ghana.

El ishinde talantty aqyn-jazushylar, jurnalister ósip keledi. Búlar әli iriktelip, súryptalyp armiyagha ainalady. Sonyng ishinde jurnalister qoghamnyng tamyryn dóp basyp, der kezinde taldap, saraptap elge jetkizip otyr. Júrttyng pikirin, oiyn qozghap sol arqyly birlikke shaqyryp, memleket pen últ mýddesi tóniregine úiysugha shaqyryp keledi.

- Kónilinizde qanday alang bar? Qoghamda, ainalanyzda «әtten-ay» degizgen dýniyeler bar ma?

- Men osy eki-ýsh aidyng kóleminde Qazaqstannyng batys, shyghys, ortalyq ónirlerin aralap, qarapayym júrtpen pikirlesip, әngimelesip qayttym. Sonda týigenim: el ishi Aqtaudaghy, Aqtóbedegi, Balqashtaghy oqighalargha qatty alandap otyr.  Ózimdi de osy jayttar men Qazaqstanda Qytay kompaniyalarynyng qaptap ketui kónilimde alang tughyzyp otyr.

- Óziniz bar ómirinizdi ghylym men әdebiyetke arnap kelesiz. Býgingi әdebiyet pen ghylymnyng óresi men kýiine kóniliniz tola ma?

- Búl mәseleler tónireginde aityp ta, jazyp ta jýrmin. Eng basty alandatatyny - Qazaqstanda tәuelsiz ghylym joq. Endi doktorlyq kenester joyylghannan keyin ghylymnyng baghasy odan sayyn tómendeydi. Al, Phd degenimiz - kәdimgi ortasha jazylghan diplomdyq júmys. Áriyne, dissertasiyalar jazylmay túrmaydy. Alayda ony Reseyge, Ózbekstangha baryp qorghau qajet bolady. Sóitip, bizding ghylym kórshilerding menshigine ainalady.

Jazushylyq jayynan aitsaq, bizding osy jiyrma jyldaghy ómirimiz - bir kezdegi Saltykov-Shedrinder men Dostevskiylerding taqyrybyna ainalatyn qoghamdyq formasyany bastan keshirip otyrmyz. Qazirgi uaqyt sonday baghyttaghy jazushylardyng shyghatyn kezi. Ókinishke qaray, olar iriktelip, saralanyp jatqan joq. Ádeby prosess óz betimen - kóktemgi qardyng suy siyaqty әrkim әr jerden jylgha tauyp, jol salyp jatyr. Tipti, ómiri arnasy bolmaghan sholaq ózender payda boldy. Búl - beybereketsizdik. Sonda da shyn talanttar uaqyt óte kele jarqyrap shyghady dep oilaymyn. Ádebiyettegi til mәselesi túralap jatyr. Qyryqtan tómengilerding arasyndaghy til jaghdayy sóz etuge túrmaydy.

- Aytynyzshy, Alash tarihynda ashylmaghan paraq qaldy ma? Týgeldey zerttep boldyq dep aita alamyz ba?

- Alashtanudyng beti әli ashylghan joq. Biraq ainalasy tazalanyp, zertteuge mýmkindikter, barlaular jasalyp jatyr. Alashtyng negizgi iydeyalyq tústary ashylyp keledi dep aitugha bolady. Bir ókinishti jaghday songhy jiyrma jyldyng kóleminde Alashty qazaqqa jau etip kórsetetin baghyt payda boldy. Búghan búryn men senbeushi edim. Alayda, sizderding portaldarynyzda ótkizilgen internet-konferensiya barysyndaghy pikirler әlgi baghyttyng bar ekenin dәleldedi. Sondyqtan osy bir jalghan óshpendilik joyylmay ony Alash  mysymen baspay, Alash iydeyasy tolyq jolgha týspeydi.

- Alash iydeyasy Tәuelsizdik Qazaqstannyng sayasy jýiesimen ýndestik taba aldy ma?

- 2001 jyly, jer turaly zang qabyldanghangha deyin Alashtyng iydeyasynyng jýzege asuyna tolyqtay mýmkindik boldy. Jerdi jekeshelendirip jәne ony qazaqtyng emes, ózge últtardyng menshigine ainaldyru arqyly biz Alash amanatynyng songhy tamyryn kestik. Qazirgi qazaq - jersiz últ. Býtin halyq jaldamaly adam retinde ómir sýrip otyr. Sonda qazaq balasy әskerge ne ýshin barady? Kulaginnin, Tereshenkonyng jerin nemese Mәshkevich pen Mittaldyng keninin qorghaugha bara ma? Tughan jerimiz degen sezim joghaldy. Elge barsang - anau ananyn, mynau mynanyng jeri.

- Biylghy jylghy birqatar Alash ziyalylarynyng mereytoylary memlekettik jәne qoghamdyq dengeyde atausyz qalyp barady. Búl qalay bolghany sonda?

- Onyng barlyghy «Qazaqstannyng tarihy 1991 jyldan bastalady» degen qaghidanyng kesiri. Osy iydeya ýstemdik qúryp túrghanda Alash aty atalmaydy.

Qazaqstan halqy assambleyasyna arnayy qarjy bólinip, solardyng atynan «Alash jәne toleranttylyq» degen kino týsirilip jatyr. Ol qanday Alash bolyp shyghatyn aitpasa da týsinikti.

- Jiyrma jastaghy Tәuelsizdikke alpystaghy qariya retinde qanday tilek aitasyz?

- Tәuelsizdik mәngilik bolsyn!

Sizderding portaldarynyz arqyly qúttyqtap jatqan barsha aghayyngha rahmet! Internetke qosylatynday mýmkindik bolghan kezde barlyghyna qayyra jauap qatarmyn.

- Rahmet, agha.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552